(tarihy esse)

Qazaq qauymy bodandyqqa týsip otarshyldardan qansha qorlyq kórse, azattyqqa jetu jolynda da sonsha kýsh-qayrat kórsetumen kele jatqan jankeshti halyq. 

Sóitip, azattyq jolynda qaytalanbaytyn ghalamat oqigha-qúbylystar men ghajayyp túlghalardy tudyrdy.  Qoghamtanu tilinde ony «fenomen» dep ataytyndyqtan sonyng eng aitulylaryn «QAZAQTYNG AZATTYQ FENOMENDERI» dep eske alyp, azattyqa úmtylghan sanamyzdy bir serpiltip alsaq deymiz. 

1916-jyl!  Qazaqtyng songhy tarihyndaghy aituly jylnama. Qazaq  saharasyn týgel jaylaghan alapat kóterilis órti! 

Bir ghasyrdan astam uaqyttan beri jarty әlemdi jambasyna basyp, jaybaraqat jatqan Patshalyq Reseydi qatty sastyrghan tosyn qúbylys. Mahambet-Isatay, Kenesarydan keyin endi bas kótere almas, dep әbden sengen «kirgizderdin» oqys minez kórsetui – patshanyng imperiyalyq sayasatynda qatty tandanarlyq, әri asa ashu tudyrarlyq oqigha sanaldy. 

Óitkeni, búghan deyin qazaq jerin Aq patshanyng menshigi dep jariyalaghanda, odan keyin shúrayly jerlerine qara shekpen orys sharualaryn qaptatqanda, osyghan deyin qazaq dalasynyng shyghys bóligin manjuryalyq-qytaymen syrttay bóliske salghanda ýnsiz qalghan «jabayy kirgizge» ne bola qaldy!?

Osy jolghy Aq patshanyng jarlyghy búlargha qaraghanda eshtene emes edi ghoy. Bar bolghany, Aq patsha «Kirgiz erkekterin soghys tylyndaghy qara júmystargha jegu» degen ghana jarlyq shygharghan joq pa, edi? Múnda olardyng shamyna sonsha tie qoyatynday ne bar?  

Bar edi, zalym patshanyng bilmegen nәrsesi jalghyz sol edi, ol – dala kóshpendilerining «namys» dep atalatyn eng jandy jeri bolatyn. Sodan da, «Erdi namys óltiredi, qoyandy qamys óltiredi», «Malym janymnyng sadaghasy, janym arymnyng sadaghasy»... deytin dalalyq pәlsapalary olardyng әrbirining jýregine jazylghan búljymas zany bolatyn... Óitkeni, erkin dalalyqtar ýshin eli-jeri jaugha taptalsa da ony qaytaryp alugha,  kegin qaytarugha da bolady, biraq namys taptalsa bәri bitetinin olar jaqsy biletin-di. 

Al, dala kóshpendilerining osynday «erding namysy» degen erekshe ruhany jigerin «últ namysy» deytin dәrejege kótergen tarihy oqighalar osylay bastalghan-dy.  

Ataqty ON ALTYNShY  jylghy halyq kóterilisi qazaqtyng bodandyqta mýlde basybayly qalmaytyndyghyn, Reseyding qúramyna kirgen basqa bodan halyqtar sekildi (saha, buryad, hahas t.b.) últ retinde joyylyp ketuge jol bermeytindigin kórsetti. Ony sonda ghana naqty týsingen Aq patshanyng kareteli qosyndaghy óz bodan qauymyn aiuandyqpen jazalady. 

Atausyz әdeyi úmyttyrylghan kóp kóterilistin  biri «Sozaq kóterilisin» suretteytin Asqar Sýleymenovtyng «Besatar» hikayatynda, jazalau otryadynyng ofiyseri bir atanyng bes jigitin «oq qanshasyn tesip óter eken?» dep, qabattap túrghyzyp qoyyp besatarmen atady. Tiri qalyp jaralanyp jatqan bireuin  jeroshaqta mazdap jatqan shoqqa laqtyrady... 

Búl jazalaushylardyn  jasaghan myndaghan jauyzdyqtarynyng bir kórinisi ghana. Ózin búl kezde bodan halyqtan әldeqayda mәdeniyetti sanaytyn orystardyng osynday adamshylyqtan júrday әreketke baruy, «basbúzarlardy» qayta baskótermestey etip janshyp tastau degen zymiyan pighyldan shyqqan sanaly týrdegi zúlymdyq edi. 

Alayda, sekseuildey tereng tamyrly elding bútaghyn qansha otasa da, tamyryn suyryp tastaugha, joyyp jiberuge olardyng shamasy jetpedi. Óitkeni, tamyr tereng bolghan sayyn, onyng jemisi de sonsha ómirshen, feniks qústay órtengen kýlden tiri shyghatyn jankeshti bolatynyn jaujýrek qazaqtar dәleldegen sәtte ghana «hozyayyndar» ishtey esi shygha tandanyp, syrttay ashugha minetinin tarihy oqighalar әshkereleumen keledi. 

Myng jyldyq bay tarihy bar, dala órkeniyeti kemeldengen, sahara mәdeniyeti әbden boyyna singen qazaq degen halyq ta aqyry otyryqshy, ot qaruly órkeniyetting aldynda tize býguge mәjbýr bolghan kez edi. Qoghamy da qúldyrap, qúlaugha bet alghan...

1816-dan 1916 jylgha deyingi 100 jyl - Resey otarshylyghynyng qazaq dalasyn halqymen qosa kýizeliske úshyratqan, elding túrmystyq әri ruhany jaghynan túralatqan kezen!

Mәselen,  Qazaqtyng alyp dalasy qansha keng bolsa da, eshqanday bosqa jatqan jer joq kóshpendi ómirge sәikesken, tórt týlik maldyng qystau, kókteu, jaylau, kýzeui deytin ghajap bólinisine say keletin baytaq ólkesin otarshylar óz bilermendigimen menshiktep, shúrayly jerlerdi orys sharualaryna ýlestirip, qolayly mekenderderge әskery bekinister salyp bayyrghy halyqtyng shyrqyn búzdy.  

Auyldyq, tuystyq, rulyq, jýzdik dep atalatyn jer bólinisi men handyq, tórelik, biyler, aqsaqaldyq deytin dalalyq basqaru jýiesin búzyp, bolystyq-әkimshildik deytin býtin halyqty alauyzdyqqa úshyratyp, ishtey iritetin jana basqaru jýiesine kóshirdi. 

Haq dindi halyqtyng dәstýrine sinirip jibergen tól músylmandyqty, moldalyq-missionerlik tәsilmen býldirip qauymnyng birtútas diny senimine selkeu týsirdi. Mine, osynday otarshyldyq úzaq jyldyq jospar iske asqan sayyn «qazaqtyng azattyq fenomenderi» de qatar jarysyp, kýresting keremet әdisi iske jegilip otyrdy.

Halyq jadyndaghy azattyq tanbalary

Isatay-Mahambet bastaghan halyq kóterilisi – qara  bastyng qamynan el qamy artyq ekenin, basyndy berseng de eldikti bermeuding shart ekenin, el basshylarynyng mansap ýshin halqyn satuy tarih aldynda qara әrippen jazylatyn masqara ekenin, qalyng qauymnyng sanasyna isimen de, almas qylyshtay ótkir sózimen de óshpestey etip jazyp ketken qaytalanbas qúbylys. «Enku-enku jer shalmay, egeuli nayza qolgha almay erlerding isi» bitpeytinin ispen kórsetken úly oqigha!

Odan keyingi Kenesary hannyng qaruly kýresi de, Reseyding aristokrat biyleushilerin qatty oilandyrdy. Kenesarynyng asqan bilimdarlyqpen el iyesimiz dep otyrghan otarshylardyng resmy isindegi zansyz-әdiletsizdigin әshkereleui, kóterisshilerding izine týsken jazalaushy jasaqty oq shygharmay-aq iyen týzge qanghyrytyp ketetin soghys taktikasy, kemel qolbasshylyghy, eldi artynan erte biletin aqsýiek degdarlyghy, dosyna da, jauyna da aramza qulyq jasamay adaldyqpen qatynas ornatatyn danalyghy, qazaqtyng kelesheginen ýmit ýzbegen kóregendigi – halyq sanasyna gauhartastay jarqyrap jatatyn sahara erkindigining biregey eskertkishin salyp ketti.  

Búl fenomender, basynghan dúshpanymen qylysh jýzimen qalay sóilesuding jolyn kórsetip, keleshek úrpaqqa erlikti amanattap ketken keremetter bolatyn. 

Sonymen birge, jany men tәnin teng ústaytyn sahara sayypqyrandary ýshin ruhyn shar bolattay shynaytyn ruhany ghalamattar da qatar jasalyp jatty. Onyng eng biregeyi qazaqtyng kýy óneri. Tógilgen sheshen til aityp jetkize almaytyn ruhtyng tylsym tilin tudyrghan qos shekti dombyra azattyqty tu etken órshil erlerding ruhyn dauylpaz kýy etip asqaqtatty. 

Qúrmanghazynyng «Sararqa», «Aday», «Kisen ashqan», Tәttimbetting «Sarjaylau, Dәuletkereyding «Ásemqonyr» kýilerin tyndaghanda jer betinde ruhtanbaytyn qazaq joq. Árbir qazaqy otbasynyng dombyrany tórine ilip ózining ruhany bayraghy etip qoyy sodan. 

Kelesi kezekte, býkil týrki tekti halyqtardan әn-әuen ónerinde shyrqau biyikke kóterilgen qazaqtar ruhany kýreste sezimdi asqaqtatatyp, kónildi kóldey tolqytatyn ghajayyp әnder tudyrdy. Birjan Sal men Aqan Serining qozy kósh jerden estilip, beles-beles jaylaularda  jaymashuaq jatqan auyldardy dýr silkindiretin asqaq әnderi «Jonyp aldy», «Lәilim», «Kókshetau», «Manmanker». Baluan sholaq pen Jayau Musanyn, Mәdiyding әdildikti tu etken әrbir qazaqtyng kókeyinen oryn alghan órshil әuenderi «Ghaliya», «Aqsisa», «Qarqaraly».  Osy danqtylardyng artynan qatar túrghan Múhiyt, Estay, Ýkili Ybyray, Áset... әnderi qazaq dalasyn qayghy túmanynan aiyqtyrushy ruhany dauyl ispetti boldy.  

Óz halqyna qarsy qyzmet etuden bas tartqany ýshin patsha jarlyghymen qudalanyp, aty-jóni atalmay qalsa da Segiz Seri degen laqap atymen «Gauhartastay» tendessiz әn qaldyrghan qazaq kýreskerining әni, әlemge mәshhýr Parij «Marsellezasynan» kem emes, azattyqqa ýndeushi әri әn estetikasyndaghy qaytalanbas tuyndy edi. 

Mine, búl atalghan «azattyq fenomenderi» býkil qazaq júrtyna әigilileri ghana, әitpegende әr auyldyn, әr ólkening birtuar osynday kýreskerlerin atay bersek qasterli tizim ayaqtalmaydy...

Qazaq qauymy otarshylyq qamytyna týskennen keyin bodandyqqa qarsy Sóz óneri arqyly kýresu de toqtamay, birinen biri asyp týsip otyrdy. Zar Zaman jyraularynyng atamekenning býtindigi ýshin  zar eniregen eskerpe jyrlaryn («Jayyqty kelip alghany jaghagha qoldy salghany...») órshil terme jyrymen jalghastyrghan Mahambetten keyin, Abay hakimning jana sypattaghy ólenderi men ghaqliya sózderi jana buyn qazaq jastaryn janasha kýreske bilim-ghylym arqyly otarshyl jýiemen ýzdiksiz kýresuge shaqyrdy. 

Osy ruhany ýndeudi is jýzine asyrghan, otarshyldardyng aristokrat biyleushilerimen teng dәrejede bilim jarystyryp, olardan artyq bolmasa bir de kem emes ghylym jolynda da, sayasy kýreste de kóktegi jaryq júldyzdarday  jarqyrap shyqqan Alash Ardagerleri «qazaqtyng azattyq fenomenderinin» jemisi әri jenisi deuge bolady. 

Keyingi qazaqtyng ghúlama kósemi Ahmet Baytúrsynúlynyng «Ádebiyet tanytqyshy», «Til ústartqyshy» men «Masa» syndy әdebiy-ghylymy tuyndylary býkil týrki júrtynyng qoghamtanu ghylymyn jana satygha kóterdi. 

Qazaqtyng jana zamanghy memlekettigining negizin salushy, últ kósemi Álihan Bókeyhannyn  ensiklopediyalyq tereng bilimi, sayasy kóregendigin Aq Patshanyng otarshyl biyligi de moyyndap Duma deputaty etip saylady. Qyzyl tónkeristen keyin bolishevikter kósemi Lenindi yqtyra pikir almasqan birtuar sayasatker Álihan Bókeyhan Qazaqtyng avtonomiyalyq qúqyghyn moyyndatyp, ejelgi jerining shekarasyn qalpyna keltirtti.  Sovet Imperiyasynyng tirany Stalin bolsa alashtyq iydeologiyadan zәresi úshyp, ózining barlyq jendetterin últ ziyalylaryna qarsy kýreske jekti.  

Jәne, Alash arystary Súltanmahmút Torayghyrov, Mústafa Shoqay, Nәzir Tóreqúlov, Múhamedjan Tynyshbaev, Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov, Mirajaqyp Dulatov, Smaghúl Sәduaqasov, Halel Dosmúhamedúly, Túrar Rysqúlov, Shәkәrim Qúdayberdiúly,  Sәken, Iliyas, Beyimbet... әli esim-soylary anyqtalamay jatqan attary әdeyi úmyttyrylghan kóptegen Alash ziyalylarynyng qazaq dalasyna arnap shygharghan «Qazaq» gәzeti, «Ayqap», «Dala uәlayaty» jurnaly syndy ózge de basylymdargha jariyalaghan azattyqqa shaqyrghan, bilim-ghylymdy nasihattaghan qúndy enbekteri, maqalalary kókiregi oyau, kózi ashyq qazaq qauymynyng oi-sanasyn jana biyikke kóterdi.  

Mine, qazaqtyng 1916-jylghy ÚLTAZATTYQ  KÓTERILISI patsha biyligine qarsy ayaq-astynan shyqqan býlik emes, bir ghasyr boyy jogharydaghy atalghan «azattyq fenomenderi» arqyly dayyndalghan tarihy oqigha bolatyn. 

Alayda, ON ALTYNShY jylghy últazattyq kóterilis qazaq dalasyna qoghamdyq-әleumettik túrghyda qanshama shyghyn әkelse de, Alash elining ruhyn kóterip ketti.  Otarshyl patshagha eshqashan basybayly qúl bolmaytynyn kórsetti. «Ejelgi dúshpan el bolmas» dep, Zar zaman jyraulary eskertip ketken, Resey patshalyghynyng óz bodan halqynyna eshqashan janashyrlyq jaqsylyq jasamaytyny әshkerelendi. 

Sóitip, alghash ret óz jerinen eriksiz týrde bas saughalap kórshi elderge ýdere kóshken qazaq bosqyndary tarih sahnasyna shyqty. Búlar keleshekte  Qazaq elin qayta tolyqtyratyn «donor» bolatynyn sol kezde Alash arystary payymdaghan boluy da mýmkin...

Al, dәl osy jiyrmasynshy ghasyrdyng alghashqy shiyregi qazaq qauymy ýshin azattyq ýmiti men mýmkindigin qatar әkelgen jyldar deuge bolady. Óitkeni, Reseyge ýsh jýz jyl boyy ýstemdik etken Romanovtar әuletining monarhiyalyq biyligine qarsy shyqqan orystyng respublikashyl kýshterining qoghamdyq-әleumettik baghadarlamalary Patshalyqtyng qúramyndaghy bodan elderge paydaly kóringen. Sodan da,  Alash kósemderi Reseyde etek alghan búl sayasy qozghalystan keyin qalmay jedel úiymdastyrghan «Alghashqy býkil qazaq qúryltayy», «Býkil qazaq kenesi», «Alash Týrkistan ýkimeti», «Alash partiyasy..» syndy qozghalystar men úiymdardy qúruy sonyng dәleli. 

Alayda, Reseyding sosial-demokrat kýshteri yqpal etken Aqpan tónkerisining ondy nәtiyjelerin bolishevikter basymdyqqa ie bolghan Qazan tónkerisi óz paydasyna sheship ketti. Aq Patsha iyelik etken  monarhiyalyq Aq imperiya endi, әskeriy-diktator basqarghan Kommunistik dep atalatyn bir partiyanyng birbetkey ústanymynan basqany qabyldamaytyn Qyzyl imperiyagha ainalyp shygha keldi. 

Resmy týrdegi búl Sovet Odaghy dep tanylghan  imperiya sóz jýzinde qúramyndaghy bodan elderge avtonomiya, respublika  taghayyndasa da, is jýzinde olardy odan әri assimilasiyagha úshyratyp, halyq retinde joyyp «bir tútas sovet halqy» degen at taghynghan býtindey orystanghan jana imperiyanyng halqyn qalyptastyratyn sayasat ústandy. 

Odaq qúramyndaghy basqa elderge qaraghanda osy sayasattyng ayausyz qúrbandyghyna shalynghan taghy da qazaqtar boldy. 1916-jyldan 1956-jylgha deyin jalghasqan «qyryq jylghy qyrghyn» qazaq dalasyn týgel qansyratty. 

On altynshy jyly bastalghan Aq patshanyng jazalaushy karateli qosyndarynyng jasaghan qyrghyny, on jetidegi tónkeristen keyingi aq pen qyzyl armiya otryadtarynyng tonaushylyghyna qatar úshyraghan qanshama auyldar, jiyrmasynshy jyldary bastalghan qulak, molda-qojalardy jer audaru, baylardy tәrkileu syndy jergilikti halyqty joy sayasatynyng kesirenen elding betke ústar azamattarynan júrday aiyrylghan  el... Jiyrmasynshy jyldardyng ayaghynda zorlyqpen újymdastyru nauqanynyng saldarynan kóshpendi malsharuashylyghy tolyq kýirep, qazaq dalasyn jaylaghan jasandy ashtyqtan halyqtyng ýshten biri qyrylyp, ýshten biri bosqyndyqqa úshyraghan súmdyq genosid oryn aldy. Búl jappay qyryp-joydyng bir halyqqa shaqqandaghy masshtabyna býginde halyqaralyq mamandardyng ózi jaghasyn ústauda. 

Kelesi kezekte dala halqynyng aman qalghan ýshten birining taghdyryn arqalap, qalghan eldi aman alyp qalu men azattyq ýmitin sóndirmeuge jantalasqan Alash ardagerleri men últ ziyalylarynyng ayausyz repressiyagha úshyrauy...  

Osynsha qastandyqtan, sekseuildey berik sahara halqynyng beli qansha býgilip, әlsirese de, eldik ýmiti óshpey ornynan túryp endi ghana esin jyya bastaghanda, ekinshi dýnie jýzilik soghys dep atalghan Germaniya men Sovet imperiyasynyng qyrghyn jaushylyq ambisiyasynan jarty milliongha tayau qazaqtyng jas týlekteri taghy da opat boldy. Artta qalghan qazaq eline qaysar analar men jesir kelinshekter, jetim jetkinshekter ghana ie bolyp, jankeshti jyldardy da bastan keshti. 

Sovettik imperiya adamzat qauymyn proletar jәne burjuaziya dep eki tapqa bólip, býkil adamdy materialdyq teng dәrejege jetkizemiz degen qiyaly kommunizm arqyly óz halqyn da, ózge alpauyt elderdi de kommunisttik iydeologiya arqyly qansha aldausyratsa da, Reseyding búrynghy otarshyldyq pighyly esh ózgermendigin, Qazaq SSR-y degen tamasha ataugha ie bolghan elde, is jýzinde bayyrghy halyqty tarihy jerinde azshylyqqa úshyratyp, últtyq negizderin birtindep joydyng qanshama jymysqy jospary iske qalay asyrylghanynan-aq naqty kórinip jatty. 

«Qyryq jylghy qyrghyn» dep atalghan qazaq  halqy genositke úshyraghan jyldardyng songhy on jyly yaghny 1946-shy soghystan keyingi qayta es jyy kezeninen 1956-jylgha deyingi uaqyt, qazaq qauymy ýshin aldynghy jyldardan da auyr boldy. 

Óitkeni, «tyng iygeru» degen atpen qazaq dalasyn jappay jyrtyp egistikke ainaldyru ýshin bastalghan alapat nauqanda Odaq kóleminen aghylghan basqa últtardyng basym sany  atamekenine az sandy bolsa da ie bolyp otyrghan qazaqty mýlde sansyratyp ketti. Jergilikti qazaqtyng tilden, dilden aiyryluy yaghny ruhany kýireuge bet alu kezeni tudy. Últtyq tilin úmytqan, dini tәrk etilgen, dili búzylghan sosializm deytin kazarmalyq qoghamnyng «Sovet halqy» dep atalghan jalshy tobyry qalyptassa, otarshyldardyng kózining qúrty bolghan qazaq saharasy uystaryna tolyq týsuding tarihy sәti tayap qalghan edi.  

Onyng ýstine, kapitalizm men kommunizm dep eki dýniyege bólingen alpauyt imperiyalardyng arasynda qyryp-jongdyng jana qaruy sanalghan atom synaqtary qazaq halqynyng qaynaghan ortasynda jasala bastady. Qazaqtyng danalary shyqqan Semey ólkesi men batyrlary ýzilmegen batysta, radiasiya arqyly jerkilikti halyqtyng úrpaghyna kesir keltiretin atom synaqtarynyn  jasaluyn qastandyqtyng qanday týrine jatqyzugha bolady?!

Biraq, saharanyng sekseuilindey tamyry teren, jany siri, ruhy biyik qazaq qauymy otarshyl qastandyqtyng qansha týri jasalsa da, jer betinde halyq retinde aman qaludyng mýlde janasha «azattyq fenomenderin» údayy janghyrtumen boldy.

Sonyng eng aitulysy, «qyryq jylghy qyrghyn» ayaqtalyp býkil jaghynan sansyraghan qazaqty ornynan tik túrghyzghan Alash ardagerlerining amanatyn moyynyna alyp qalghan Omarhanúly Múhtardyng  «Abay joly» epopeyasy! 

Búl roman mәjbýrlikten qansha tap kýresi iydeologiyasymen jazylsa da, býkil qazaqtyng ghajayyp ómirin qayta tiriltkendey, últ danyshpany Abay hakimning danalyghyn barlyq halyqqa qayta qauyshtyrghanday ruhany serpilis tudyrdy. Onyng ýstine jana zamanghy sóz ónerining shyny sanalatyn roman janrynda dýniyejýzilik әigili jazushylarmen qazaqtyng taytalasa alatynyn dәleldep últ mereyin ýstem etti. 

Alpysynshy jyl degende, qazaq әuen ónerinde búryn-sondy bolmaghan, basqa týrki tektes halyqtar әli jete qoymaghan jana әnderding tuuy – qamkónil halyqtyng jan jarasyn jazyp, uayymyn úmytyrghan, keleshek ómirge erekshe qúshtarlyqpen qarugha shaqyrghan  keremet qúbylys boldy. 

Valis koroli degen dara danqqa jetken Shәmshining birtuar әnderinen bastap, úly sazgerding aldynghy jәne artqy buyny sanalatyn Beken Jamaqaevtyn  «Sen ghana», Ábilahat Espaevtyng «Áli esimde»,  Áset Beyseuovtyng «Altynym», Eskendir Hasanghaliyevting «Eligim Erkem», «Auylym әnim», Iliya Jahanovtyng «Jaylaukól keshteri», Núrghisa Tilendiyevting «Qústar qaytqanda», «Óz elim», Múhtar Shahanovtyng «Júbaylar jyry», Bәkir Tәjibaevting «Aqbúlaghy», Á.Telghoziyevting «Alatau qyzy», Á. Moldaghayynovtyng «Ayaulym, armanymday asylym en», Sh.Ábiltaevtyng «Birauyz sóz»... osynday әueni ghajap, qaytalanbaytyn birtuar... taghy qanshama әnder soghystan keyingi qamqónil qazaq qauymyn uatqan, ómirge qúshtarlyghyn oyatqan ghajap ruhany dәrumen bola bildi.  

Taghy da on jyl ótip, jetpisinshi jyldar degende, qazaqtyng sóz ónerinde aituly tuyndylar ómirge kelip, syrttay «sovet jastary» dep atalsa da, qazaq jastarynyng últtyq ruhyn tәrbiyelegen Ilyas Esenberlinning «Kóshpendiler» syndy әigili romany jazylyp, býkil odaq tilderinde audarylyp, qazaqtyng tarihy sanasyn janghyrtyp jatty. Múhtar Maghauinning jankeshtilikpen qúrastyrghan «Qobyz saryny», kәsiby tarihshy Ermúhan Bekmahanovtyng tarih oqulyghy tereng tegimizdi úmytpaudy eskertken erlik edi. Jәne de ýlken ghalym Aqjan Mashanidyng eren enbegimen  adamzattyng ústazy sanalatyn Ábunasyr Álfarabidyng qazaq topyraghynyng perzenti ekendi dәleldenip, ghylymy enbekterining qazaqshagha audarylu da halqymyzdyng ruhyn asqaqtatqan oqigha dey alamyz. 

Osy kezendermen túspa-tús әzir bolghan «Qyz Jibek» kórkem-filimi qazaq halqynyng danqyn taghy bir asyrdy. Bayaghy salt-dәstýr úmytylyp sovettenip bara jatqan halqymyz, búl kórkem-filim arqyly ózining degdar mәdeniyetti, saliqaly túrmys qúrghan, ózgeshe sәn saltanantty qoghamy bolghanyna kózi jetti әri Odaqtaghy basqa halyqtardyng da qúrmetine bólendi. Filimning bas akterleri Qúman men  Meruert sol kezdegi jastardyng iydeal-ýlgisine ainaldy. 

Osylaysha, ózining tereng tamyrly, asqan ónerpaz halyq ekenin kórsetip jatqan jemisti jyldarda qazaqtyng býkil saladaghy óneri jarqyray kóringeni - otarshyl biylikting bayqay almay qalghan «azattyq fenomeninin» ghajaby dese bolady.

Mәselen, «Otyrar sazy» әigili ansamblining ómirge kelui – Núrghisa Tilendiyev syndy birtuar darynnyng jemisi desek te, sol kezde shetelderden keletin delegasiyalargha «Mine, bizdegi qazaq degen halyq» dep, kórsetetindey bir nysannyng sol kezdegi biylikke qajet boluy týrtki bolghany da teginnen tegin emes edi. Saharanyn  bayyrghy halqynyng daladay ken-tynystylyghymen qosa, jelding suyly, sudyng syldyry, shópting sybdyry, ormannyng shuyly, torghaydyng shyryly... sekildi aluan әuendi saz aspaptary qazaqtardyng qalghy bastaghan últtyq sanasy men әsem әuendik estetikasyn oyatsa, basqa halyqtardyng qazaqqa degen sýiinishin tughyzdy. 

Onymen qatar, jetpisinshi jyldary jaryq júldyzday jarq etip shyghyp kelgen «Dos-Múqasan» vokalidyq ansambli qazaqtyng halyq әnderining jana mýmkindigin ashyp, qazaq jastarynyng asqan daryndy ekenin taghy da dәleldep berdi. Ansambl toby ol kezde bizding adamdar kapitalistik jýie dep jaqtyrmaytyn batys europa men Amerika elderin gastrolmen aralap beri aitsaq Sovet Odaghynyng abyroyyn asyryp, ary aitsaq olargha әigili әnshi Ámireden keyin qazaq degen halyqtyng bar ekenin taghy bir tanystyryp ótti. Olardyng kóptegen әnderin sonyng ishinde «Toy jyryn» sol kezdegi shetel jastary jatqa bilui – qazaq әnderining kez-kelgen halyqty eliktirip әketetindey tabighi, shynayy ekendigin pash etken erekshe qúbylys boldy dey alamyz. 

Roza Rymbaevanyn Sofiya halyqaralyq jastar festivalinde «Altyn Orfey» bas jýldesin iyelenui sovettik últsyzdandyru iydeologiyasyna ulana bastaghan qazaq qyzdarynyng óz últyna degen sýiispenshiligin arttyryp, namysyn shyndady. Óz halqynyng namysyn qorghau bәrinen artyq ekenin úghynyp, aldaghy bolatyn danqty «JELTOQSAN JANKEShTILERININ» jalyndy qyzdaryn osynday «azattyq fenomenderi» dayyndap jatqanyn ol kezde eshkim de payymday alghan joq bolatyn.  

Mine, osynday qazaq halyqynyng azattyq sanasyn oyatatyn ondaghan «azattyq fenomenderi» Sovet imperiyasynyng bodan halqyn sózben aldap, is jýzinde ruhany qúldyqqa әkele jatqanyn Odaqta alghash әshkerelep, dýnie jýzining aldynda «Lenindik últ sayasatyn ústanushy el» degen ótirik bet perdesin sypyryp berdi. 

Yaghni, «1986-jylghy Jeltoqsan oqighasy» dep, óz elimizde mýlde júmsartylyp әsheyin aitylyp jýrgen Almatyda jәne basqa oblys ortalyqtarynda bolghan qazaq jastarynyng әigili «Jeltoqsan kóterilisi» Sovet Odaghynyng irgesin shayqaltqan, әlemdik dәrejedegi sayasy qúbylys ekendigin sol kezdegi sanasy ashyq adamzat qoghamy әldeqashan tariyhqa qashap jazyp qoyghan-dy.

Bylaysha, aitqanda 1991-jyly Odaq qúramynda bolghan bodan elderding tәuelsizdik aluy, sonyng ishinde Qazaq elining tәuelsizdikke jetui – óz elinde 1956-jyldan  1986-jylgha deyin otyz jyl boyy dayyndalghan «azattyq fenomenderi» arqyly dayyndalghan, Jeltoqsan qaharmandary arqyly iske asqan tarihy oqigha ekendigi býginde bilgir qoghamtanushylar arqyly jan-jaqty zerttelude. 

Qazaqtyng «azattyq fenomenderinin» ýshinshi kezeni 1986-jyldan nemese denre tәuelsizdik alghan 1991-jyldan qayta bastaldy deuimizge bolady. Óitkeni, postsovettik kezeng dep, atalghan osy tәuelsizdik jyldarynda Qazaq elin sovettik jýiede tәrbiyelengen, kommunistik basqaru tәsiline ýirengen, internasionalistik moralidaghy azamattardyng basqaruy – elding tarihy iyesi sanalatyn qazaq halqynyng ruhani, әleumettik jaghynan tolyq azattyqqa jetuine kedergi keltirgenin kóptegen qoghamdyq kórinisterding ózi dәleldep berdi. 

Mәselen, qazaqty qazaq etip túrgan әri onyng myndaghan jylghy últtyq mәdeniyetin saqtap túratyn tilining tolyq qoldanysqa kirmey memlekettik basqaru jýiesinde әli de otarshyl tilding ýstemdik etui. (Tәuelsizdikting osynsha jyly ótkende bir-eki ghana memlekettik zannyng týpnúsqasy qazaq tilinde jazyluy, basqa dәleldi qajet etpeydi!)

Ekinshi, myng jyldyqtan beri osy eldegi naghyz jer-sudyng iyesi qazaq halqy sol elding monoúlty retinde bodandyq jyldarda otarlanghan kóptegen ruhani, mәdeni, әleumettik jaghdaylaryn qalpyna keltirip dekolonizasyalyq ýderisting jýrgizilmey ayaqsyz qaluy. Ýshinshi, qoghamtanu ghylymynda «eger, sany az-kóp bolsa da ózining tarihy jer-suy bar halyqtar bir memleketting qúramynda bolghan jaghdayda jeke últ retinde sanalyp, onday el kóp últty dep atalady» degen ghylymy negizge mýlde qayshy ýrdisting qalyptasuy. 

Yaghni, Qazaqstanda qazaq halqymen aralas qúralas túratyn arnayy ólkesi joq diaspora ókilderin «Qazaqstan kópúltty el» dep atau arqyly el iyesi qazaqtardyng zandy mýddesi Qazaqstandaghy  basqa diaspora ókilderi sekildi eleusiz bolyp qaluy. Sóitip, Qazaqstanda Últtar Assambleiyasy deytin, jasandy úiym qúrylyp, olar Konstitusiya boyynsha qabyldanghan memlekettik tilde is jýrgizbey, búrynghy otarshyl orys tilinde is jýrgizui búghan dәlel bolady. 

Eng bir kýlkili jәit әlgi biz «tilin qorghaymyz» dep, shyr-pyr bolyp otyrghan «kóp últtardyn» óz tilin de bilmey oryssha sóileytini, memlekettik tildi mensinbeytini! (Qazaqstanda óz últtyq tilinde naqty sóileytinder bolsa orys diasporasy men úighyr disporalary ghana ekeni dәleldeudi qajet etpeytin jaghday). 

Ýshinshi, osynday jetilgen bay tilimizding elimizding qoghamdyq-әleumettik salada týrli tәsildermen shettetilui qazaq tilindegi BAQ-ty da tómendetip, aqparat qúraldarynyng orys tilinde kýsh aluyna jaghday tudyrdy. Yaghni, osynday mýmkindikti paydalanghan Reseylik aqparat qúraldarynyng Qazaq eline ekspansiyasynyng kýshengi, tәuelsizdik kezinde qalyptasqan jas buynnyng orys tiline býiregi búryp túratyn, óz tilin mensine qoymaytyn teris psihologiya tudyruyna әkep soqty. 

Memleketimizding irgetasy sanalatyn naghyz tәuelsizdik jemisi bolghan jetkinshek úrpaqtyng ana tili qalyptasatyn orta mektepte óz tilin ýstem etip, taza ýiretuding ornyna balalardyng balang miyn shatastyratyn «ýsh tildik» deytin qiytúrqy oqu baghdarlamasynyng oqu jýiesinde ýstemdik ete bastauy da últ ruhanyatyna qauip tóndirude...

Deire tәuelsizdik jyldaryndaghy qazaq halqynyng defakt tolyq azattyqqa jetuine arnayy is sharalardyng jasalmay, bayaghy sózben aldaudyng beleng alghandyghyn aitu basqa taqyrypty qajet etedi.

Azattyq fenomenining jalghasy 

Alayda, ruhy tek azattyqty ansaytyn qazaqtar syrt kóriniste sabyr saqtap jýrgenimen otarshyldyqtyng qazirgi jana formatymen ýnsiz kýresude.

Sonyng eng aitulysy sheteldegi qazaqtardyng Qazaqstangha kósh bastauy. «Dýniyejýzi qazaqtarynyng basyn qosu» degen iydeyanyng alghashqy avtory Mongholiyadaghy qazaqtar ekenine sol kezdegi «Azattyq» radiosynda mәtinderi oqylghan Ulanbatyrdaghy qazaq jastarynyng shygharghan «Ruh» jurnaly tarihy kuә bola alady. Jәne olar múny alghash ret is jýzine asyra bildi. 

Qazaqstan әli tәuelsizdik almaghan toqsan birinshi jyldyng mamyr aiynda «Enbek sharty» degen atpen mongholiyalyq  qazaqtardyng Qazaq jerine tikeley kóship kelui, olardyng Resey federasiyasynyng ólkesimen ótip kelui sheteldegi etnikalyq qazaqtardyng naqtyly otany Qazaqstan ekendigin dýnie jýzine әigilegen oqigha bolghandyghy sheteldegi qandastarymyzdyn  da tәuelsizdikti ansaytyndyghyn kórsetken biregey «azattyq fenomeni» deymiz.  

Búl tarihy ýderis keshikpey dýniyejýzi elderinde túratyn qazaq diasporalarynyn  atajúrtqa toqtausyz aghyla bastauymen әri tәuelsizdik jyldarynda búl ýderisting odan ary ýdeuimen erekshelenui – Alash júrtynyng eldik ruhyn  әlemge pash ete bildi. 

Býkil Alash júrtynyng ruhyn oyatyp, eldik mýddesi ýshin júmyla kýresetindey tarihy sәtting tughanyn búl kezde Munhende qyzmet etetin «Azattyq» halyqaralyq  radiosynyng Qazaq redaksiyasy dýnie elderine tynymsyz jariyalap jatty. Osy radiohabarda úzaq jyl jurnalist bolyp qyzmet etken Hasan Oraltay bauyrymyzdyng jeke kýresi men jankeshti erligin Alash ardagerlerining isin jalghaghan erekshe tarihy qúbylys dep ataugha tiyispiz. Dәl sonday, qazaq publisistikasynda iydeologiya deytin «sovettik shynjyrdy» alghash tas-talqan etip ýzip, «kýrtik qardy ombylap» jana jol salyp kósemsózding órisin keneytip ketken daryndy qalamger marqúm Marat Qabanbay da últ tәuelsizdigi tarihynda qalatyn erekshe esim.

Biraq, postsovettik kezeng bizding armandaghan últtyng azattyghyna qaray qaryshtap kete qoymady.

Tarihy qolayly kezeng tuyp, Qazaq elining tәuelsizdikke jetui, osy tәuelsizdikti naghyz últtyq kemeldikke keltiruge mýmkindikting boluy, Alash ardagerlerining dayyndap ketken biregey baghdarlamalaryn iske asyrudyng sәtining kelui, bóten elderge amalsyzdyqtan auyp ketken qazaq diasporalaryn  jәne ózining tarihy mekeninde otyrsa da bógde elding qúramynda qalyp qoyghan etnikalyq qazaqtardy azattyq alghan Atajúrtyna qabyldaudyng kezi kelip túrghany... sekildi kóptegen ontayly qoghamdyq-sayasy sharalardyng sozbúidagha salynyp iske aspauy – qoghamdyq kórinisterde anyq kórine bastady. 

Búl tústa qazaq ziyalylary bayyptylyq tanytty: Bayaghyday Mәskeu tóbesinen qarap túrghan joq Preziydent ózinen, Ýkimet óziniki,  Parlament te ózderi saylaghan halyq qalaulylary. Sondyqtan, jogharyda atalghan últtyq dilgir mәseleler jayly qanshama úsynystar, baghdarlamalar, pikirler... jazylumen, aitylumen boldy, alayda is jýzinde basqasha kórinister yaghny qazaq últtyq mýddesine tikeley qayshy ister iske asumen boldy.

Mәselen, Alash arystarynyng iydealary eskerusiz qaldy, bóten eldegi qazaq diasporalarynyng Qazaqstangha kelui, tirkelui, azamattyq aluy neshe týrli qiytúrqy amaldarmen, qaghazbastylyqpen bógetter qoyyldy. Songhy ondaghan jylda kóshi-qonnyng jalghan baghdarlamalarymen  aldausyratyp, elimizding demogafiyalyq sayasatyna birden-bir dem berushi osy negizgi faktor eleusiz qaldy. Ári, shetten keletin qandastarmyzdy jekkórinishti kórsetetin jymysqy iydeologiya da jýrgizilip jatty. 

Qazaq elin últtyq biregey el etuge tiyisti negizgi faktor sanalatyn Qazaq tilining bedelin, mәrtebesin týsiretin qanshama amaldar da qatar jýrilip jatty. Basqaru jýiesinde otyrghan biyik lauazymdylardyng óz tilin bilmeui kemshilik emes, bóten elding tilinde sayrauy keremettey mәdeniyettilik sanalatyn súrqay sayasat әli aqyly qalyptaspaghan tәuelsizdik kezenining jastarynyng miyn ulay bastady. Kópshilikke qyzmet kórsetu ornyndary sanalatyn bank, dýken, әkimshilikte... otyrghan qazaq jastary betteri býlk etpey otarshyl tilde jauap berui әdettegi kóriniske ainaldy...

Yaghni, Sovetting jýrgizgen internasionalistik sayasatyn Qazaqstanda qúrylghan Últtar Assambleyasy deytin úiymnyng otyzgha tayau jylda «tabysty iske asyryp» ýlgergenin, últtyq ruhtyng taghy da aldanghanyn Qazaq qoghamy bilse de, «búdan da jaman kýnimizde toygha barghamyz» degendey  bәrine kóndigu ýderisi beleng aldy...

Biraq, jogharyda eske alghan qazaq diosporalarynyng ashyq týrdegi kóshi-qon sayasatyn bastaghan «azattyq fenomenderi» endi, tәuelsiz elde basqa týrde kórindi. Onyng eng ataqtysy retinde, «Qazaq jerin satugha eshkimning haqsy joq!» dep, basqaru jýiesindegilerdi selk etkizip, kýiki tirshilikpen eldikti úmytyp bara jatqan eldi dýr silkindirip oyatqan Aron Atabek, Maks Boqaev t.b. últ  batyrlaryn «azattyq fenomeni» retinde ataugha tiyispiz!

Kelesi kezekte, Qytaydaghy etnikalyq qazaqtardyng qúqyn qorghau maqsatynda úiymdasqan «Atajúrt eriktileri» qoghamynyng úiymdastyrushysy Serikjan Bilash bastaghan «Aqparattyq maydanyn» qazaq tarihynda búryn-sondy bolmaghan erekshe «azattyq fenomeni» dey alamyz! Jәne Serikjan sóileu sheberligimen  qazaq tilining aqparatta da, sayasatta da keremet sheshen til ekenin de dәleldep berdi.

Óitkeni, «Atajúrt eriktileri» adam qúqyn qorghaytyn halyqaralyq konvensiyalardyng ústanymyn búljytpay orynday otyryp, Qazaqstannyng zandaryn qúrmettey otyryp qúqy taptalghan, Qytay elinde jazalau oryndarynda qamauda qalghan qanshama qazaqtardyng dәlel-derekterin óz qolymen jazylghan aryz, tikeley týsirilgen beynekórinis jәne búltartpaytyn naqty qújattar boyynsha halyqaralyq  tilder arqyly әlem aqparatyna taratuy – dýniyejýzining órkeniyetti elderin tanyrqatyp, qazaq degen halyqtyng asqan sauatty, jankeshti alghyr ekendigin moyyndatyp ýlgerdi. Oghan dәlel, osy «atajúrttyqtardyn» aqparattyq maydanynan keyin Qytaydaghy jazalau lagerinde qamalghan qandastarymyzdyng bosatyla bastauy, jalpy adam qúqyn qorghaugha qatysty dýniyejýzilik qanshama úiymdardyn  Qytay biyligine qatang eskertu jasap, búl genosittik әreketti jedel toqtatugha shara qoldanuy.

Ásirese, qazaq azamaty Serikjan Bilashtyng búl erligi Qazaqstanda qazaq últynyng mýddesin qorghaudyng qanshalyqty manyzdy ekenin kórsetkeni sonsha, elding belgili túlghalary men qogham belsendileri jәne әdilettikti jaqtaytyn býkil halyqty júdyryqtay júmyldyryp, auyzbirlikke kele alatynyn dәleldep berdi. 

Tәuelsizdikting alghashqy jyldary Mústafa ÓZTÝRIK, Ermahan Ibragiym, Begzat Sattarhandar bastaghan birtuar qazaq sportshylarynyn  danqy jәne songhy ýsh jylda yaghny «azattyqtyng jana fenomenderi» bas kótergen kezende Gennadiy Golovkiyn, Qanat Islam degen danqty esimder qazaqtyng kók tuyn dýniyejýzilik dengeyde jelbiretip, elimizdegi jastardyng erlik, eldik ruhyn aspandatty. 

Al, Dimash Qúdaybergennin  әn-әuen әlemindegi qúbylysy, 1960 jyldardaghy «gharyshqa Gagarin úshty!» degen әlemdik oqighadan bir de kem bolmaghanyn  kózben kórip otyrmyz. 

Ózderin óner men mәdeniyetting shynyna shyqtyq deytin әlemdik alyp derjavalardyn  kórermenderi yaghny Qytay, Amerika, Japoniya, Fransiya... Dimashtyng tabighy asqaq tamaghy ghana emes, onyng sahna ónerindegi eng jogharghy talghamdaghy mәdeniyettiligine, tughan halqynyng әnderindegi búltqa jetetin shyrqau әuezdiligi men san qúbylghan әuezdiligine kózderinen sýiispenshilik jasyn aghyza tyndap, tamsana tandandy!  Dimashtyng daryndylyghynyng syrtynda sonsha jas jigit bola túra sabyrly ústamdylyghy, qarapayym kishpeyildiligi, eligip-elirip ketpeytin bir minezdiligi onyng tughan halqynyng ainasy bola bilgendigin, múnday birtuar әnshini tek qana tereng mәdeniyeti bar, ruhany úly halyq qana tughyza alatyndyghyn dәl qazirgi sәtte әlem eline moyyndatu ýstinde. 

Jәne de, kópshilik qauym syrt kórinisterine qarap әli týsine almay jýrgen Erbolat Bedelhan jetekshilik etetin «91 TOBY» Qazaq Elin dýniyejýzine tanytyp jýrgen erekshe qúbylys. Osy toptyng tek qazaqsha aitatyn gumanistik әnderin Resey, Ontýstik Koreya t.b. elderding jastary óz tilderinde titr audarmamen qúnygha tyndauyn, әnderining maghynasyna nazar audaruyn әnsheyin elikteushilik deu әbestik bolar edi. 

Qazaqstan degen orta Aziyadaghy elding osylaysha últtyq asqaqtyqpen tanylghany óz últyn qorash sanap, otarshyl tilde shýldirleudi mәrtebe kóretin mәngýrtterdi  de tәubesine keltire bastady. Áriyne, búl bizding halqymyzdyng danghoy qúr maqtanyshy emes, naghyzynda azat ruhty ansaytyn halqymyzdyng taghy bir «azattyq fenomeninin» jarqyrap kórinui dep týsiniuimiz kerek-ti.

Endi, halqymyz sóz ónerinde de aldynghy ótken «Abay joly», «Kóshpendiler», «Shaqan sheri», «Besatar» syndy jana buyndy jan-jaqty shynday alatyn fenomen-kitaptardy kýtude...

Abay Mauqaraúly, 

jazushy-jurnalist

Abai.kz