Akter Doshan Joljaqsynovtyng ónerbayanynan oy iyirimderi

Bandyny qughan «Hamiyt»

Akter Doshan Joljaqsynovtyng ónerbayanynan oy iyirimderi

Bandyny qughan «Hamiyt»

Kózi qaraqty kórermen ony alghash Hamit dep tanydy. Kәdimgi «Bandyny qughan Hamiyt». Bir qyzyghy, osy Hamit esimining onyng ómirinde erekshe ról oinaytynyn sol kezde ol bilgen joq. Biri - ony akter dep tanytqan kinodaghy keyipkeri bolsa, biri onyng ýlken ónerge attaghan alghashqy qadamyna «qútty bolsyn» aityp, batasyn bergen - aqyn Hamit Erghaliyev.
IYә, bir kezderi ýkisi búlghaqtap, dombyrasynyng әuenimen kýlli qazaqtyng delebesin qozdyrghan Aqangha da ainaldy. Kәdimgi ataghy Arqadan asyp, Alashqa jayylghan, Aqtoqtygha ghashyq bolghan seri Aqan. Ras, oinaghan rólderi kóp. Onyng deninde ónerge yntyq keyipkerlerdi somdaydy. Biraq «Birjan saldyn» jóni bir bólek. Qúddy Ernazardyng Ertóstigi sekildi. Búl jayynda keyinirek bayandarmyz. Birjan sal degennen-aq baghamdaghan bolarsyz, biz belgili akter, rejisser, Qazaqstan Respublikasynyng halyq әrtisi Doshan Joljaqsynov turaly sóz qozghap otyrmyz.
Sahnagha seri bolyp kelip, kinoda sal rólin somdap, sәn-saltanatqa kenelip hәm sary uayymgha salynatyn, bir sózben aitqanda, sezimning adamy -akter Doshan Joljaqsynovty kórermen Arqa tósinde dýnie esigin ashqan Kókshe baurayynyng perzenti bolar dep boljauy ghajap emes. Ras, sal men serining obrazyn oidaghyday jetkizu ýshin seri bolyp oinau bir bólek, saldar tughan jerde tuu kerek deytinder de tabylar. Biraq Doshan Arqadan alshaqtau jatqan Zaysan kólining jaghasyndaghy alaqanday auylda dýniyege keldi. Búl qúrttay qúmdauyt auyl - balyqshylardyng mekeni edi. Ol turaly akterding ózi bylay dep saghynyshpen eske alady:
«Men ýshin tughan auylym kez kelgen dýniyening keremetinen kem emes. Al balyqshylar dýniyesi degen mýlde bólek әlem edi. Bireuler balyqshylar qarmaq pen audan basqany bile me dep oilar. Ras, barlyghy derlik auyldan әri barmaghan jandar. Biraq shetinen ruhany toq bolatyn. Býgin qarap otyrsam, olardyng bәrining kónilderine qanaghat úya salghan eken ghoy. Qashan kórseng shat-shadyman qalyptarynan tanghan emes. Al әkem men anam ekeui de ónerge jaqyn jandar edi. Ákemning qolynan dombyra týspeytin. Keremet kýishiligi, suyryp salma aqyndyghy bolatyn. Ýige keletin qonaqtardyng da kókirekterine qúighany mol, qadamy qútty jandar edi. Men eng alghash Birjan sal, Aqan seri, Mahambet, Segiz seri, Jayau Músa, Mәdi, Abay esimderi men shygharmalaryn solardyng auzynan estidim. Qazaq ónerining jampozy Jýsipbek Elebekov, Kamal Qarmysov syndy túlghalar shanyraghymyzdan dәm tatqan azamattar edi. Ákemning dauysyna qyzyqqan Jýsekeng tipti ony alyp ta ketpek bolypty. Keyin de әkemning kózin kórgen jandardyng «әkenning dauy­sy ghajap edi» dep aityp otyratynyn jii estidim. Al anamnyng «kórshi-kólem, auyl-aymaqtan kiyim-keshek, týrli jihaz-jabdyqtardy jiyp alyp, Beyimbet Maylinning «Shúghasyn» oinaushy edik» dep aitatyny esimde. Búl da bolsa qazaq dalasyndaghy bekzat ónerding biyigi - tea­tr ónerining alghashqy baspaldaqtary bolsa kerek. Osynday ortadan shyqqan mening ónerge ólerdey ghashyq bolmauym mýmkin emes edi».
«Aqan men Birjan turaly Siz balalyq shaghynyzda-aq bilip, týiip óskensiz-au» degenimizge:
«...Mening keyingi týisingen, týigen dýniyelerimning bәri sol shaqtaghy estigenderimning býginde jadyma qayta oraluy der edim. Úly Bayron: «Mening jazyp jýrgenimning barlyghy - mening balalyq shaghymda kórgenderim» depti ghoy. Sol sana-jadynda jattalyp qalghan dýniyeler keyin kele kezen-kezenimen aldynnan kóldeneng shyghyp otyratynyna kózim jetti. Jastyqtyng buy búrqyryp, jalyndap túrghan shaghymda Aqandy oinasam, men ol kezdegi serining rólin somday aldym dep bilemin. Aqan da ónerge ólerdey ghashyq edi. Serilik qúrdy. Sәn-saltanatqa keneldi. Sezimge erik berdi. Al býgin Birjandy oinasam dәl qazirgi shaghymdaghy saldyng obrazyn berdim. Yaghny Birjannyng eludi ensergen, kemeldengen, sezimnen eldikti biyik qoyghan, aqyl toqtatqan óner әri oy iyesi bolyp qalyptasqan obrazyn somdadym» deydi óner iyesining ózi.
Sózinen angharsaq, sәby shaghynan dombyranyng ýnine elitip ósui, sal men serining ómir deregine qanyghyp erjetui onyng osy obrazdary mýltiksiz alyp shyghuyna sep bolghan boluy kerek. Akterding aituynsha, bala kezinen elden erek ozyq jýruge úmtylypty. Ózi qatarlas balalardyng aldy bolyp qana qoymay, eresekterge ýiir jýredi eken.Tipti mektepte úldar men qyzdardyng arasy alshaqtap ketse, elshi bolatyn da sol - bala Doshan. Jigittik jasap júdyryqtasa qalsa, isting aq-qarasyn ajyratyp beretin de osy. Týrli sauyqshyl ortagha kezige qalsa, qolyna ýkili dombyrasyn alyp, keshting kórigin qyzdyryp jiberetin ónerli jigit te atanypty. Sóitip jýrip bala qiyalgha qanat bitirip, Almatygha keledi.
Qyzyghy sol, býgingi akter birden óner jolyn tandamapty. Ár balanyng qyzyghyp ósetin әskery oquyna barmaq niyette emtihan tapsyrugha bekingenimen joly bolmaghan. Nege deysiz ghoy? Búiryq solay bolghan boluy kerek, ayaqastynan qúlaghy auyryp, alynbay qalypty. Sol kezde ataqty aktrisa Hadisha Bókeeva akter mamandyghyna týskisi keletin ekin­shi toptan emtihan qabyldap jatyr eken. Sóitip, baghy janghan bolashaq ak­ter ónerding óz ortasynan bir-aq shyghypty.

«Teatr - has súludyn
kóz jasy»

«Qazaq ónerining kóginde eki júldyz jandy. Onyng biri - Doshan, biri - Lidiya». Búl sózderding avtory - qazaqtyng aituly aqyny Hamit Erghaliyev. Kez kelgen dýniyege kólgirsudi únatpaytyn Hamannyng búl pikiri qashan jәne qay jerde aitylyp edi? Ony akterding óz auzynan tyndalyq:
«Oqy jýrip Gh.Mýsirepov atyndaghy balalar jәne jasósipirimder teatrynyng qosalqy truppasyna qabyldandym. Keyin oqu bitirgenimde osy teatrdan meni ózderine qaldyru turaly úsynys hat kelipti. Bardym. Osy teatrda Júmabay Tәshenov pen Igori Savvinning birlesip jazghan «Qaladan kelgen Qyljaqbas» piesasy mening akter bolyp tanyluynyng alghashqy baspaldaghy edi. Búl qoyylymda aktrisa Lidiya Kәdenova ekeumiz oinadyq. Men - jigit, ol - shabannyng qyzy. Osy qoyylymnyng alghashqy kórermeni Hamang (Hamit Erghaliyev) boldy. Spektakliden song diyrektordyng kabiynetine jiyldyq. Jana qoyylymnyng baghasyn estu ýshin. Jas akterler bolghandyqtan jýreksinip otyrghanymyz jasyryn emes. Áriptester әdemi sózderin aityp, maqtaularyn asyryp jatty. Alayda auzy dualy jalghyz adamnyng oiy biz ýshin baghalyraq edi. Ol - Haman. Bir kezde Hamana sóz jetkende biz tyna qaldyq. Ol kisi qysqa da qadap aitatyn jan edi ghoy jaryqtyq. Ornynan túryp: «Býgin qazaq ónerining kóginde eki júldyz jandy. Onyng biri - Doshan, biri - Lidiya» dep qysqa qayyrdy. Biz ýshin búdan asqan maqtau da, marapat ta kerek emes edi! Búl - mening Hamanmen alghashqy kezdesuim».
Al akterding Hamit Erghaliyevpen ekinshi kezdesui últ taghdyry tarazygha týsken qiyn qystau shaq eken. Ol kezde de Doshan - TUZ-ding akteri.
Jeltoqsan kóterilisi kezi. Kózge iligip jýrgen jastardyng bәrin Jazushylar odaghyna jinap alghan. Minbege mýiizi qaraghayday adamdar birinen song biri shyghyp sóilep jatyr. Olar shetinen alangha shyqqan jastardy jappay jerden alyp, jerge salyp baqty. Ol kýndi akter bylay dep eske alady: «...Sol kezde men artqy jaqta otyr edim. Bir kezde odan әri tóze almaytynymdy sezdim de qolymdy kóterip, sóz súrady. Bermeydi. Shydamay baramyn. Bir kezde kezek keldi-au... Baghanadan tamaghyma tyghylyp túr eken, aqtaryldym kep... Bireu sózimdi qaghyp keterdey qylghynyp sóilep jatyrmyn, sóilep jatyrmyn... Búlay sóileuime basty sebep - sol kezdegi basyna kýn tughan qazaqtyng kýii edi. Yaghny búl - mening ishki ýnim, jan dauysym bolatyn. Týptep kelgende mening auzymmen aitylghan sol kezdegi jappay alangha shyqqan qazaq jastarynyng sózi ekenin men keyin bildim. Sózimdi әreng bitirdim-au degende kózimnen jas parlap ketti. Júrt siltidey tynghan. Bir uaqytta oryndyqtar tyqyrlap, ornynan bireu auyr qozghalyp túrdy da óktem ýnmen: «Myna sóilegen kim?» dep dýr etti. Búl Hamang edi. El oghan «Búl TUZ-dyng jas akteri» dep sybyrlasyp jatty. «Aty kim?» dedi. «Doshan Joljaqsynov» desti el kýbirlep. Sol kezde Haman: «Doshangha deyin sóilegeninnin, Dos­hannan keyin sóilegeninning sózi - sóz emes!» dep qaharly ýn qatty da tayaghyn ortadaghy kilemning ýstine laqtyryp jiberdi. Bulyghyp otyrghandar barshy­lyq eken, du etip qol shapalaqtap jiber­di. Búl - mening Hamanmen ekinshi kez­desuim edi».
Sol kezde aty әigili key apalary­myzdyng Doshannyng búl әreketin betine basyp, «Búghan qalay bardyn? Jastardy búlay tәrbiyeleuge bolmaydy. Basylyndar!» dep búiyra sóilegenderi de bolypty.
Osy uaqyttan 2004 jylgha deyin atalghan teatrda qaltqysyz qyzmet etti. Qazaq kinosynyng әigili әjesi Ámina Ómirzaqova bastaghan akterlerding ótinishimen 7-8 jylday sol teatrda basshylyq qyzmette boldy. Sol jyldardaghy sanaly ghúmyryn teatr tuyndylarynyng kórermen kónilinen shyghuyna arnady. Qysyltayang shaqtarda «Qyz Jibekti» sahnagha shygharu qanday qiyn edi?! Enbekti ghana emes, qyruar qarjyny qajet etetin. Biraq qazaq jyrynyng jauhary «Qyz Jibek» qazaq sahnasynda qoyyldy. «Aqan seri - Aqtoqty» da kórermenge jol tartty. Aqan turaly aitqan kezde akter qyzyqty jaghdaylardy eske týsirip kýlip alady. Sol kezdegi talantty orys rejisserlerding «Aqandy qoyamyz» dep qansha ter tókkenimen týk shyghara almaghanyn da qyzyqty jetkizedi. Aqannan Mahambet jasaghysy kelgen rejisserding repetisiyasyn kórgen Ghabenning úshyp túryp: «Jýr, bәibishe. Eto - ne moya piesa! Ya umyvai ruki» dep ketip qalghan kezin de kýlip otyryp eske alady. IYә, «teatr - has súludyng kóz jasynday móldir dýniye» dep bagha bergen Ghabenning búlay ketuinen batyrlyq izdeuding qajeti joq, tek tektilikke sýisinu kerek. Osylaysha Doshannyng teatrdaghy obrazdaryn oimen sholsanyz talay rólderding tizbegi kóz aldynyzda túra qalady. Biraq Dos­han teatrdan ketti. Nege?..

«Birjan sal» -
qazaqtyng jan dauysy

«Men Birjannyng aldynda qaryz edim. Olay deytinim belgili rejisser Talghat Temenov ekeuimiz 90-shy jyldardyng basynda «Birjan sal» turaly filim týsire bastaghan edik. Onda Birjan turaly tek jay ghana jalpylama bayandalatyn. Qarajattyng joqtyghynan júmys orta joldan toqtady. Búl biz­ge onay tiygen joq. Sóitip, men Bir­jan aldynda qaryzdar bolyp qala ber­dim. Aqyry búl boryshtan qútylu ýshin men teatrdan kettim. Mening búl kez­degi janymnyng qalauy, kónilimning qúlaq ­búrauy - sal-seriler kezeni edi. Kóp oqydym. Bayqaghanym, Birjannyng taghdyry bir bólek eken. Ony sabaydy, mataydy, el erkesine oilarynyng kelgenin istep baghady. Kinogha súranyp túrghan taghdyr. Onay emes. Biraq oghan ssenariy jazatyn adamdy qaydan taptym?.. Sóitip jýrip belgili mәdeniyet­tanushy Áliya Bópejanovamen kezdeskenimde osy oiymdy ortagha jayyp saldym. Ol biraz kýnnen song meni shaqyryp, Talasbek Ásemqúlov degen bilimdar azamatpen jolyqtyrdy. Ony kezinde Almatygha Semeyden Múhtar Maghauin alyp kelgen eken. Bayjigitting kýilerin býginde Talasbekten basqa eshkim orynday almaydy. Sóitip, Talasbekpen tanystym. Sózi týzu Talasbekke Birjannyng qily taghdyryn kórermenge ashyp kórsetip, oghan qosa búghan býgingi kýnning kelbetin qosa jetkizuimiz kerek degendi aittym. Búl tuyndy ruhany әlemnen ajyrap, últtyq sanasy ulanyp bara jatqan býgingi qazaqqa oy tastaytyn dýnie bolsyn dep ózime sert ettim. Talasbekting ssenariyimen alghash tanysqanda kózime jas keldi. Oiymdy oqyghanday bolypty. Tura mening ishki tolghanysym qaghaz betine sóz bolyp órilipti! Mening bala kýnnen jighan ruhany qazynam aqtarylghan eken...» deydi akter ótkendi oimen sholyp.
IYә, «Birjangha» kezek jetti. Asylyq ait­saq, Alla keshirsin, qazaq kinosy­nyng son­ghy jiyrma jyldyq kezeninde jó­ni týzu kino týsirilmepti. Qazaq qazaqy mi­nezdegi kinotuyndygha shóldegeni bylay túrsyn, ruhany ashyrqap, ashkózdene ainalasyna antalay bastaghan. Osy sәtte kýlli qazaq mentaliytetine keraghar aghymdaghy kinosymaq dýniyeler kóptep ruhany ash әlemge aqtarylyp jatty. Sonyng biri - «Kelin». Adam loqsyghysy keletin búl dýniyeler qazaqtyng ruhany qajettiligin ótey almasy anyq edi. Keyin, qashannan ishine tas bolyp semip, syrtqa shyghara almay kelgen qazaqtyng kýiinishi, auyzben aitugha bolamaytyn ansary aqtarylyp, qysqasy, qazaqtyng jan dauysyn estirtken «Birjan sal» ómirge kelgende bar qazaq «Bәrekeldi!» desti.
Kim ne dese o desin, búl sal men serining ómirin sipattaghan derekti jalang dýnie emes. Búl - qazaqtyng keshesi men býgini. Býgingi qazaqtyng aita almay kele jatqan jan syryn Birjannyng auzymen aituy edi. Qazaq qoghamynyng kóz-sýieli - әdiletsizdikke laghynetti osy sal-serilerding auzyna salu da osy filimnen kóringen.
Filimge ýnilinizshi. Kókjaldy qaydaghy bir kelimsek atyp týsiredi. Kókjal qazaqtyng jany, ruhy bolatyn. Ol da kókke qarap úlyp, ólip barady. Filimde Birjandy tabalaytyn kim? Qazaqtyng ózi. Bir sózben aitqanda búl filim - qazaqtyng sanylausyz sanasyn soyyp salu, qazaqtyng ózin qan shygharmay bauyzdau. Jay sózben aitsaq, namysyn qayray otyryp, jigerin janu. Astarynda aqiqat jatyr. Býginning shyndyghy bar. Moynymyz búghaudan bosaghaly qashan, al sanamyz she? Astarynda osynday auyr súraq bar.
«Ayaq-tabaq jalaghan saray әnshisi etigimen tórge oza ma dep qorqamyn. Baghlan ónerding basy tabaldyryqta qala ma dep qorqamyn» degen sóz­di alynyzshy. Kiyeli sahnasyna qasiyet­sizder qaptaghan býgingi qazaq ónerining bir aqsaghan túsyn qalay dóp synaghan desenizshi! «Birjandy» bireuler oilaghan­day sәn-saltanatymen,ýlde men býldege orap, әnderin aitqyzyp, әp-әdemi, mop-momaqan kýiinde týsiruge bolar edi. Búl - taza etnografiyalyq tanymdyq filim bolyp qana kәdege jaraytyn. Al mening kózdegenim búl emes. Búl «Birjan» - mening janym. Al ol qazaqtyng janyna ainalsa mening búl dýniyedegi missiyamnyng oryndalghany. Solay!» osylay sózinen qorytty «Birjan».

Ónerding kiyesi men iyesi

Óner iyesi ónerde de, ómirde de talay tarlan bozdarmen birge jýrdi. Abdolla Qarsaqbaevtar bastaghan agha buynnyng ókshesin basa jýrip, biraz dýniyeni sanasyna týidi. Olardyng jan dýniyesine, ónerdegi ózindik bolmystaryna әli kýnge tanghalumen, tamsanumen keledi. Al býginde key ini buyn ya ýzengiles rejisserlerding shalys qadamdaryn kórgende qatty qynjylady.
«Ónerdi sýng arqyly tudyru men ónerdi ýirenu arqyly qoldan jasaudyng arasy jer men kóktey. Ol qangha sinbese, aralaspasa ony oqyp, ýirengennen eshtene ónbeydi. Al bir jerinen shashau ketken nәrseden eshuaqytta júp-jú­myr dýnie tumaydy. Onyng mysaly býginde shash etekten. Kóbi kino týsiruding shemasyn jatqa biledi. Biraq әr jaghynda týk joq. Mysaly, «Birjan saldan» sәl erterek «Kelin» degen kino týsirildi. Onyng rejisseri keyin onysyn «qazaq analaryna qoyghan eskertkishim» degen keshelik úghymgha deyin barghanyn bilemiz. Mine, búl da sonyng taghy bir dәleli» deydi ol.
Ghabit Mýsirepov, Hamit Erghaliyev­terden bólek Doshan ataqty jazushy, synshy Asqar Sýleymenovting aldyn kórgen adam. Osynau alashtyng asyl azamatynyng qyzyn jar etip alghan akter ol kisi turaly aitugha kelgende biraz tosylady. Óitkeni onyng aituynsha, Asqar agha turaly aitu onay emes, auyr. Ol kisi adam túlghasynan әldeqayda biyiktep, adamzattyq deygeyge deyin asqaqtap ketken jan. «Keyde oghan otaghasy, jay ghana әke dep qarau bir qyzyq edi. Oghan onday qarapayym obrazdar qonbaytyn. Ol tym biyik edi! Ýige kirgen adamnyng ózi ol kisiden iymenip túratyn. Qoghamnyng qay salasynan bolmasyn asa jetik bilimdar edi. Talay «menmin» degenderding Asqar aghanyng aldynda mysy basylghanyn kózimmen kórdim. Tym ór de asqaq edi. Bolmysy biyik, parasatty jan edi. Kezinde Ghabenning ózi oghan ózin «sen» dep aitugha rúqsat bergenin alynyzshy. Mine, naghyz talantty baghalau hәm moyyn­dau. Osynday adamzat asylynyng aldyn kóru, asyldyng synyghyn qolyma qondyru men ýshin zor baqyt»
Doshan - agha. Eriktey inisi bar. Kino kenistiginde ózindik iz qaldyryp kele jatqan Erik Joljaqsynov jayyn­da aghalyq lebizin bildirgen aghasy: «Ózimnen keyingi bauyrlarymnyng óner jolyn tandaghanyn qalamaghan edim. Búiryq solay shyghar, Erik akterlikti qalady. Qadamy jaman emes. Biraq qanshama kinolarda kóringenimen baghyn ashyp, esimin elding auzyna iliktiretin tuyndy kezdespey keledi. Oghan ol kinәli emes. Biraq onyng izdenisine, sheberligine agha ghana emes, akter retinde de kónilim tolady» dep bir qayyrdy.
Keyde úlylardyng atyn shygharghan dýniyelerin oimen tarazylaytynymyz bar. Solardyng ishinde ózgeden erek kózge iligetinderi kezdesetini ótirik emes. Tu­ra sol tuyndysy onyng túlghasyn aishyq­tap, elge tanymal etkenin bayqaymyz. Mysaly, Berdibek Soqpaqbaevtyng «Mening atym - Qojasy». Jazushynyng búdan bólek biraz shygharmalary oqyrman qauymmen qauyshqanymen, Qojanyng orny qashan da bólek. Ony qalamgerler de, oqyrman qauym da Qoja dep tanydy. Al ony qoyghan Abdolla Qarsaqbaev she? Onyng da qansha kinotuyndylary kórermenge jol tartqanymen kýlli qazaqtyng jýregine jol tapqany «Mening atym - Qoja» edi ghoy. Endeshe Doshandy elding sýiiktisi etken obraz bolsa, ol - Birjan. Birjan - biregey. Býginde alpystyng asqaryna ayandap kele jatqan Doshan akterding ómirinde Birjanday tuyndy, Birjanday ról eki ret búiyruy ekitalay. Endeshe bes kýndik jalghanda býginin úmyta jazdap jýrgen qazaqqa Birjanyn oraltqan óner kiyesine hәm óner iyesine alghystan basqa aitarymyz joq.

Dinara IZTILEU