Kýn sәskeden aughanda Preziydent úshaghy Qorqyt Ata atyndaghy әuejaygha qondy. Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ózi «Alashtyng anasy» ataghan Syr ónirine arnayy júmys saparymen keldi. Últ kóshbasshysynyng sapary «Batys Europa - Batys Qytay» halyqaralyq kólik dәlizi jobasy boyynsha aimaq aumaghynda atqarylyp jatqan júmystarmen tanysudan bastaldy. Kólik jәne kommunikasiya ministri Berik Kamaliyev Memleket basshysyna «ghasyr jobasy» ayasynda qolgha alynghan irgeli sharualardy bayan etti.

«Batys Europa - Batys Qytay» halyqaralyq tranzittik dәlizi jobasy Qyzylorda ob­ly­sy boyynsha 15 uchaskege bólin­gen. Joldyng úzaqtyghy  812 sha­qy­rymdy qúraydy. 15 uchaskede 5 bas merdiger kompaniya júmys istep jatyr. Olar: «Salini» AQ (Italiya), «Akkord Okan» BK (Ázerbayjan-Týrkiya), «Impreza» AQ (Italiya), «Todini» AQ (Italiya), «Azerkorpu» AQ (Ázer­bayjan). Joba boyynsha biyl 79 milliard tengening júmysyn jýzege asyru jәne 500 shaqyrym jol salu josparlanyp otyr. Jú­mys ekpinine qaraghanda, mejenin  oryndalatyny aiqyn bayqalady. Býginde jol boyynda 16 mynnan asa adam júmys jasap jatyr. Odan bólek 3 mynday jol-qúry­lys tehnikalary júmyldyryl­ghan. Sonymen qatar 18 asfalit-beton, 6 sement-beton zauyttary, 13 tas úntaqtau qondyrghylary kýn-týn demey júmys isteude.

Kýn sәskeden aughanda Preziydent úshaghy Qorqyt Ata atyndaghy әuejaygha qondy. Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ózi «Alashtyng anasy» ataghan Syr ónirine arnayy júmys saparymen keldi. Últ kóshbasshysynyng sapary «Batys Europa - Batys Qytay» halyqaralyq kólik dәlizi jobasy boyynsha aimaq aumaghynda atqarylyp jatqan júmystarmen tanysudan bastaldy. Kólik jәne kommunikasiya ministri Berik Kamaliyev Memleket basshysyna «ghasyr jobasy» ayasynda qolgha alynghan irgeli sharualardy bayan etti.

«Batys Europa - Batys Qytay» halyqaralyq tranzittik dәlizi jobasy Qyzylorda ob­ly­sy boyynsha 15 uchaskege bólin­gen. Joldyng úzaqtyghy  812 sha­qy­rymdy qúraydy. 15 uchaskede 5 bas merdiger kompaniya júmys istep jatyr. Olar: «Salini» AQ (Italiya), «Akkord Okan» BK (Ázerbayjan-Týrkiya), «Impreza» AQ (Italiya), «Todini» AQ (Italiya), «Azerkorpu» AQ (Ázer­bayjan). Joba boyynsha biyl 79 milliard tengening júmysyn jýzege asyru jәne 500 shaqyrym jol salu josparlanyp otyr. Jú­mys ekpinine qaraghanda, mejenin  oryndalatyny aiqyn bayqalady. Býginde jol boyynda 16 mynnan asa adam júmys jasap jatyr. Odan bólek 3 mynday jol-qúry­lys tehnikalary júmyldyryl­ghan. Sonymen qatar 18 asfalit-beton, 6 sement-beton zauyttary, 13 tas úntaqtau qondyrghylary kýn-týn demey júmys isteude.

Betterin kýn qaqqan, ala­qan­da­rynda adal enbekting taby bar júmysshylargha búryldy Elba­sy. Jaghdaylaryn súrady. Enbek­ting ónimdiligi turasynda súraq qoydy. Enbekkerler júmystyng jýieli jýrip jatqanyn, ailyq­ta­rynyng jetkilikti ekenin jetkizdi. Jas mamandar «Batys Qytay - Batys Europa» kólik dә­li­zining ózderine ýlken tәjiriybe bolyp jatqanyn mәlim etti. Kó­lik dәlizin salu barysynda bilikti kadrlar әzirshe shetelderden tartylyp jatyr. Al býginde en­bekke bilek sybana kirisken jastar, erteng solarday әmbebap maman bolmaq. Sonda qazirgi jetis­peushilikting orny tolmaq. Aldaghy uaqyttaghy auqymdy jobalardy ózimizding adamdar iske asyrady degen sóz búl. «Batys Qytay - Batys Europa» kólik dәlizining jú­mysymen tanysyp, maman­dary­men sóilesken Elbasy jasa­lyp jatqan iske ong baghasyn berdi.

Búdan keyin Memleket bas­shysy Syrdariya audanyndaghy Naghy Iliyasov auylynyng әleumettik-ekono­mikalyq damuymen tany­su­gha bardy. Qyzylordanyng shó­leyt­ti aimaq ekeni eshkimge qúpiya emes. Degenmen Iliyasov auy­lyna tabanynyz tiyse, búl oidan birden ainisyz. Óitkeni ala­qan­day ghana eldi meken jasyl jelekke bólengen. Gýlderi jelmen terbelip túr. Tal-daraqtarynyng asty sayaly kólenke. Auyldyng qaq or­ta­syndaghy hauyzdan su at­qylauda. Mәdeniyet ýii qyzdyng jighan jýgindey jyp-jinaqy. Halyqqa qyzmet kórsetetin әm­bebap dýkeni men meyramhanasy bar. Eldi nanmen qamtamasyz etetin naubayhananyng orny bir bólek. Emhanada da el ýshin bar iygilik jasalghan. Qysqasy, kórki kelisken, saltanaty jarasqan, me­reyi asqan auyl.

Núrsúltan Ábishúly aldymen «Ásel» sauda ýiin aralady. Onyng sórelerinde jergilikti jerde ón­dirilip, ón­del­gen auyl sharua­shy­lyghy ónim­de­ri samsap túr. Kartop, kókónis sekildi baqsha ónim­de­ri men et, sýt tәrizdi kýndelikti ómirde pay­da­lanatyn azyq-týlik auyl túr­ghyndarynyng qaltasyna salmaq salmaytynday baghamen satylyp jatyr eken. Ishi mún­taz­day taza, sauda jasaugha ynghayly jasalghan dýkennen izdegenindi tabasyn. Elbasy odan keyin stend arqyly auyldyng damu ba­rysymen ta­nys­ty. Búl jerde oblys әkimining oryn­basary Rza­qúl Núrtaev Mem­leket basshy­syna eldegi auyl­sharuashylyq salasynda atqary­lyp jatqan aituly isterdi bayan etti. Sonday-aq, Núrsúltan Ábish­úly iri kýrish óndirushi kәsip­oryn­dardyng jәne auyl sharua­shy­lyghy tauaryn ón­deushilerding kórmesimen tanys­ty. Oblys әki­mi­ning orynbasary «Abzal jәne K» TS, «Rza» JShS, «Jer-Ana grupp» JShS, «Sha­paghat sýt» JShS, «Sabyr jәne K» JShS, «Tatu Agro»JShS, «Aljaniat» STK, «Jan» ShQ, «Aqbota-Bagh­dәulet» JK sekildi kәsiporyndar jóninde qysqasha mәlimet berdi.

Syrdariya audanynyng әkimi Súltanbek Tәuipbaev, «Abzal jәne K» kompaniyasynyng diyrek­to­ry Abzal Eraliyev jәne ob­lys­tyq júmyspen qamtudy ýi­les­ti­ru jәne әleumettik baghdar­la­malar basqarmasynyng bastyghy Jazira Jylqyshiyeva auyl-elding әleumettik-ekonomikalyq damu jaghdayymen, memleket pen jeke menshik arasyndaghy әriptestikting damu nәtiyjelerimen tanysty­ryp, «Júmyspen qamtu-2020» bagh­darlamasynyng jýzege asy­ry­luy jóninde bayandap berdi.

Osydan song Memleket bas­shy­sy auyl aqsaqaldarymen jәne túrghyndarmen jolyqty. Elbasy eldi, eng aldymen, Oraza aitymen qúttyqtady. Osy arada aita ketuge tiyispiz, Núrsúltan Ábish­úly­nyn  osy ónirdegi búghan deyingi sapary Qúrban ait merekesimen túspa-tús kelgen edi. El­ba­synyng eki saparynyng da qasiyetti kýnderge sәikes kelgenin júrt­shy­lyq jaqsylyqqa balap jatty.

- Biyl elimizding Tәuelsizdik alghanyna jiyrma jyl tolyp otyr. Mereyli merekege qúr kelmeu kerek degen edim. Soghan sәi­kes auyldardy gýldendirip, abat­tandyru júmystaryn jasap, elge jaghday tughyzu qajet dep tap­syrma bergenmin. Býginde Tәuel­sizdikting jiyrma jyldyghyna oray Qazaqstannyng barlyq ai­ma­ghyndaghy auyldar týrlenip, týlep jatyr. Sizderding de auyl­da­ry­nyzdy kórip otyrmyn. Halyqqa kerekti jaghdaydyng jasalghanyna kuә boldym. Elimiz egemendigin endi alyp jatqanda Qazaqstandy «el bola almaydy» degender bol­dy. Degenmen, biz memlekettiligimizdi qalyptastyrdyq. Shekara­myz­dy bekittik. Astanamyzdy auystyrdyq. Ótken ghasyrda da, býgingi ghasyrda da birde-bir memleket astanasyn on jyldyng ishinde salyp bitirmegen. Al ol tek Qazaqstannyng ghana qolynan keldi. Qyzylorda da elmen birge damyp kele jatyr. Bir kezderi ekologiyalyq apatty aimaq dep, Araldyng jaghdayyn aitatyn edik. Býginde Aralgha su bardy. Ayna­lasyndaghy kólder toldy. El 6 myng tonnagha deyin balyq aulay­dy eken. Búl ýlken kórsetkish. Al múnyng bәrine biz Tәuelsizdikting arqasynda qol jetkizip otyrmyz, - dedi Núrsúltan Ábishúly. Odan keyingi sózin Elbasy: «Halyq densaulyghyna da basa kónil auda­ryp jatyrmyz. Eldegi ortasha jas 72-74 jasty qúrauy kerek degen meje qoyyp otyrmyz al­dy­myzgha. Ol ýshin auruhanalar sal­dyryp, onyng ishin týrli qú­ral-jabdyqtarmen jabdyqtadyq. Osy Qyzylordanyng ózinde jý­rek­ke ota jasaytyn ortalyq bar. Múnday qay zamanda bolyp edi? Búiyrsa, aldymyzda әli talay asu men beles bar. Ol asudy el­ding birligi arqyly ghana baghyn­dy­ra alamyz. Biz kópúltty memleketpiz. Sondyqtan qazaqtyng birligi tarqamasyn»,- dep týiindedi.

Auyl aqsaqaldary Preziydentke aq alghysyn jaudyrdy. Jas jetkinshekter el jәne Elba­sy turaly ólenderin oqydy. Auyl halqy Memleket basshysy qabyldaghan baghdarlamalardyng arasynan «Diplommen - auylgha» qozghalysyn airyqsha atap ótti. Osy jerge sonday úranmen jú­mys­qa ornalasqan jas mamandar da kelgen eken. Elbasy olarmen erekshe yqylaspen sóilesti. Jas­tardyng jay-kýiin, júmys­ta­ryn egjey-tegjeyli súrady. Mamandar memleket tarapynan bar­lyq jaghdaydyng jasalyp jatqa­nyn, kómekterin alghanyn jetkizdi. Sóitip, Naghy Iliyasov auylyn­daghy kezdesu emen-jarqyn, ashyq әngime týrinde ótti.

Múnan keyin Elbasy Syr­da­riya audanyna qarasty Shirkeyli auyldyq okrugindegi «Mәdi Qa­jy» JShS kýrish alqabynda bol­dy. Ol jerde egin ónimin jinau nauqanynyng ashylu saltanatyna qatysty. Elbasy ónirdegi mal sha­ruashylyghy men auyl sharua­shy­lyghyndaghy irgeli istermen tanysty. Mal sharuashylyghynyng damu barysy boyynsha Qyzyl­orda óniri qazir 1990 jyldyng mejesine jetip otyr. Onyng ýstine Elbasy qabyldaghan «Sybagha» bagh­darlamasy boyynsha da birshama maldyng basy jiyldy. Mәse­len, Qyzylorda oblysy osy bagh­darlama boyynsha alghashynda 500 iri qara mal satyp aludy jos­par­laghan. Biraq halyqtyng qyzy­ghu­shy­lyghy  artyp, 1000-nan asa mal alynghan. Búl da songhy meje emes. Baghdarlama boyynsha jú­mys­tar әli jalghasyp jatyr. Osy arada Elbasy mal sharuashy­ly­ghyn damytu kerektigin basa aitty. Eldi ghana emes, kórshi memleketterdi etpen qamtamasyz etuge Qazaqstannyng qauqary jetetinine nazar audardy.

Qyzylorda kýrishti aimaq. Al yrysy mol osy ónimdi jinau ýshin oraq nauqanynyng salmaghy zor ekendigi beseneden belgili. Osyghan oray aimaq Ukrainanyng «Berdyanskselimash» zauytymen birlesip, kýrishke qajet teh­niy­ka­lardy qúrastyryp jatyr. Ony­men tikeley «Azov-Aral Agromash» seriktestigi ainalysady.

Elbasynyng tapsyrmasyna sәikes oblysta «Berdyanskselimash» zauytymen birlesip «Azov-Aral Agromash» seriktestigi qú­ry­lyp, nәtiyjesinde, jinalghan jatkalar alghashqy oraqqa týskeli otyr. Búl júmystargha oblystan 20,0 million tenge qarjy bó­li­nip, alghashqy 22  jatka jinalyp bitti. Shara barysynda «Azov-Aral Agromash» seriktestigining tóraghasy A.Sýleymenov Elbasyn qúrastyrylyp jatqan jatkamen qysqasha tanystyrdy. Sonymen qatar, Memleket basshysyna Qy­zylorda oblysynda alghashqy jiy­nalghan jatkanyng pasportyn tap­syrdy. Múnan keyin, «Mәdi qa­jy» JShS tóraghasy A. Kamalatdin seriktestikting júmysy jó­nin­de qysqasha bayandap, memleket tarapynan jasalynyp jat­qan qoldaulargha alghysyn jetkizdi.

Auyl sharuashylyghy ókilderi­men kezdesuden keyin Preziydent Núrsúltan Nazarbaev kýrishke oraq týsu rәsimin tamashalady. Dәni pisip, moyyny iyilip, saba­ghy­men jer sýigen kýrish alqabyna alghashqy kombayn da týsti. Endi, ónimdi bolsyn dep tileyik.

Elbasynyng Qyzylorda obly­syna jasaghan júmys saparynyng alghashqy kýni osynday oqigha­lar­men órnekteldi.

Erjan BAYTILES.

Qyzylorda oblysy.