Áleumettik indetting aldyn alu júmystaryn bastau kerek
Búnday indetting naqty aurudan basqa, janama saldary bolady. Al ol saldary, aurudyng ózinen de auyr boluy yqtimal.
Dýniyede oba, tyrysqaq, sýzek, "ispanka" aurularynan keyin, ile- shala ashtyq bastalghan. Osy әleumettik indetting aldyn alu júmystaryn bastau kerek.
Bizde, ókinishke oray, eng tómen әleumettik qorghalghan, ózimizdin, qarakózder.
Kreditke toly, qalada pәter jaldap túrady, bazarda tәshke tasidy nemese jaldanyp júmys isteydi.
Olardyq qiyn ómir jaghdaygha týskenine býgingi zobalang kinәli. Taghy da, әdettegidey, "oybay búlar aramtamaq, jatypisher" dep shulaudyng qajeti joq.
Dәl sol azamattardyng qatarynda ózimizding qaryndastar men bauyrlar bar.
Ózimizding bauyr etimiz. Beldi buyp, kómektesu kerek!
Ózin - ózi júmyspen qamtityn 2,1 mln adam, resmy júmyssyz 450 myng adam bar. Mine, osylar memleketting resmy kómekterinen syrt qaluy mýmkin.
Óitkeni, basym kópshiligi resmy eshqayda tirkelmegen. Olar bar, biraq, olar joq. Osy kisilerding jaghdayyna saq bolu kerek.
Qazirden, barlyq oblys ortalyqtarynda birinshi qajetti azyq-týlikterding qoryn jasap, adamdargha taratudyng tetigin dayyndap qoy manyzdy.
Ashtyq jóninde belgi, qazirding ózinde, kelip jatyr.
"Ár-bir qazaq jalghyzym" degen qanatty sóz bar.Osy sózdi is jýzinde dәleldeuge dayyn boluymyz kerek.
Biylik partiyasy 10 kýnde halyqqa kómektesuding ýlgisin kórsetti. Qazaqstan boyynsha 5 myng adamgha azyq-týlikpen kómek jasady.
Qarapayym biznes ókilderi de, azamattar da, óz kezeginde, ayanyp qalyp jatqan joq. Bәri, qazirding ózinde, bilek sybanyp, jýgirude. Dúrys ónege. Búl ýrdiske iri biznes ókilderi de qosylugha dayyn bolulary kerek.
Kóptegen oblys audan әkimshilikteri kómek súrap kelgen adamdardy burokratiyagha salyp, "anda bar, mynda bar" dep koridorlargha quyp jýr. Erten, halyqtyng kәri atady. Naqty kómek jasau kerek.
Jút eskertip kelmeydi, "saqtansang saqtaymyn" deydi. "Betin ary әketsin" dep tileyik.
Degenmen, saqaday saq bolayyq, aghayyn!
Erlan Sairovtyng әleumettik jelidegi jazbasy
Abai.kz