Koronavirus - adamzat ýshin jasalghan jana ereje
Koronavirus degen ol virus ta emes, auru da emes, soghys ta emes. Ol adamzat ýshin jasalghan jana ereje. Onday ereje nege bizge dәl qazir qajet boldy?
Óitkeni biz ata-ana retinde balamyzgha kónil bólmeytin boldyq. Aqsha tabamyz, bala-shaghany asyraymyz dep ýy betin kórmeytin boldyq.
Óitkeni biz ýiden shygha almaytyn mýgedek jandardy úmyttyq. Olargha әiteuir jәrdemaqy tólense boldy dep olargha nazar audaryp, olardyng kónilderine qaraudy qoydyq.
Óitkeni biz jetim-jesirlerdi úmyttyq. Olardyng jeytin nany men túratyn baspanasy bar ma joq pa, oghan bas auyrtpaytyn boldyq.
Óitkeni biz ata-ana men tughan-tuysty úmyttyq. Olarmen habarlasyp, qal-jaghdayyn súrasudy, olargha kerek bolsa, kómektesudi úmyttyq.
Óitkeni biz densaulyghy dimkәs adamdardy úmyttyq. Qarjylay kómek súrasa, ondaylar kóp qoy, qaysibirine kómektese beremiz deytin boldyq.
Óitkeni biz tazalyqty úmyttyq. Kóringen jerge týkirip, temeki men qoqysty laqtyryp ketetin boldyq.
Óitkeni biz meyirimdi úmyttyq. Kóshede adam qúlap jatsa, mas shyghar dep óte shyghatyn boldyq.
Óitkeni biz әdiletsiz boldyq. Bastyq ekenmin dep adamdardy júmystan sebepsiz quatyn boldyq.
Óitkeni biz qatigez boldyq. Jazyqsyz adamdy sottasa da oghan selt etpeytin boldyq
Óitkeni biz nemqúrayly boldyq. Bala zorlaghan pedofilder týrmege otyryp shyghyp, qaytadan sol isin jalghastyrsa selt etpeytin boldyq.
Óitkeni biz bilimnen qashatyn boldyq. Kitap oqymaytyn, ruhany dýniyege mәn bermeytin boldyq.
Óitkeni biz ataqqúmar boldyq. Ataq almaghan, orden-medal taqpaghan adam taba almaytyn boldyq.
Óitkeni biz ótirik ghalym boldyq. Biraq tehnologiyasy joq damymaghan mesheu el boldyq.
Óitkeni biz elimizdi dәripteudi úmyttyq. Shetel anday, Batys múnday dep tamsanatyn boldyq.
Óitkeni biz salt-dәstýrdi úmyttyq. Tipti oghan jiyirkene qaraytyn úrpaq tәrbiyeleytin boldyq.
Óitkeni biz sabyrdy úmyttyq. Ashushang bolyp úrys-keriske tez kirigisetin boldyq.
Óitkeni biz jalaqor jәne ósekshi boldyq. Bireu turaly jaman sóz estisek, ol adamdy jer-jebirine jetip "jerlep" tastaytyn boldyq.
Óitkeni biz qanaghatty úmyttyq. Artyq tamaq pen dýniyege qyzyghatyn boldyq.
Óitkeni biz ysyrapshyl boldyq. Qatqan nandy qoqysqa laqtyra salatyn boldyq.
Óitkeni biz tyiymdy úmyttyq. Etegi ashylghan qyz ben tәrtipsiz úlgha sóz aita almaytyn boldyq.
Óitkeni biz kórseqyzar boldyq. Qajeti shamaly bolsa da uday qymbat smartfon ústaytyn boldyq.
Óitkeni biz anqau elge aram molda boldyq. Trening ótkizip, lotereya oinatqysh boldyq.
Óitkeni biz shyryldauyq shegirtke boldyq. Ánshisymaq bolyp, teris ónege kórsetetin boldyq.
Óitkeni biz jalqau boldyq. Ánshi, prokuror, sot nemese әkim bolyp, qalay tez onay aqsha tapsaq deytin boldyq.
Óitkeni biz Qúdaydy úmyttyq. Auzymyzda Qúday bolghanmen, ol joq siyaqty ómir sýretin boldyq.
Pysy. Nege dep oilansanyz, siz de talay nәrseni tizip shyghasyz.
Serikqazy Kókenaydyng әleumettik jelidegi jazbasy
Abai.kz