Qazir qytay virusy әlemning 200-den asa eline tarap, úzyn-yrghasy 1,5 milliongha juyq adam indet júqtyrghan. 83 mynnan asa adam kóz júmdy. Elimizde virus júqtyrghandar sany 700-den asyp jyghyldy. Osyghan baylanysty el aumaghynda karantin jariyalanghany belgili. Karantin rejiymi bizde ghana emes, qauipti virus kýn sayyn kýsh alyp kele jatqan ózge memleketterde de engizildi.

Al ótkende Birikken últtar úiymynyng bas hatshysy Antaniu Guterrish mәlimdeme jasapty. Sóitip, tótenshe karantin kezinde dýniyejýzinde túrmystyq zorlyq-zombylyqtyng kóbeygenin aitypty. Búl әlemdegi jaghday.

«Songhy aptada ekonomikalyq jәne әleumettik qysym men ýrey kýsheygen kezde, biz otbasylyq zorlyq-zombylyqtyng kuәsi bolyp otyrmyz», - dedi Guterriysh. Onyng aituynsha, әlemning birqatar elinde saqtyq sharasy retinde karantin rejiymi jariyalanghan. Dәl osy karantin bastalghaly beri otbasylyq kiykiljin, dau-janjalgha tap bolyp, kómek súraghan әielder sany artqan eken.

BÚÚ basshysynyng búl sózin qazaqstandyq mamandar da rastap otyr. Olardyng aituynsha, karantin engizilgen uaqyttan beri ýy ishinde moralidyq jәne fizikalyq qorlyqqa úshyrap habarlasatyn әielderding sany 2-3 esege artqan. Búl Qazaqstandaghy jaghday.

Osyghan baylanysty biz Almaty qalasyndaghy «Túrmystyq zorlyq - zombylyq qúrbandaryna arnalghan daghdarys ortalyghyna» habarlastyq. Qazirgi uaqta atalmysh ortalyqty 17 әiel, 20 bala panalap jatyr eken.

Saltanat Mauseitova, daghdarys ortalyghynyng mamany, psiholog:

- Almaty qalasyndaghy túrmystyq zorlyq-zombylyq qúrbandaryna arnalghan daghdarys ortalyghy karantin bastalghannan beri 15 adamdy qabyldady. Onyng 5-eui әiel adam jәne 10-y bala. 

Habarlasushylardyng sany qazirgi kezde kóbengde. Biz olargha telefon arqyly zangerding jәne psihologtyng kenesin beremiz. Eger ortalyqqa kelgen adamdardyng baratyn jerleri joq bolsa, biz olardy basqa ghimaratta 10-14 kýn karantinde ústap, odan keyin qabyldaymyz. Qazir karantinde bir әiel ýsh ailyq balasymen jatyr. Qalghan әiel adamdardy ortalyghymyzgha kóshirip aldyq.

Karantin bastalghannan beri bizding ortalyqtyng kómegine jýginetinderding sany 2,5-3 esege artty. 

Bizge tek qana túrmystyq zorlyq - zombylyq qúrbandary keledi. Olar ózderine jәbir kórsetken adamdarynyng ýstinen polisiyagha aryz týsiredi. Sol aryz týsiru arqyly ghana bizding ortalyqqa kele alady. Yaghni, polisiya mindetti týrde iydentifikasiya jasauy kerek. Biz polisiyanyng núsqauy boyynsha ghana qabyldaymyz.

Biz ortalyqta birneshe baghyt boyynsha arnayy әleumettik kómek kórsetemiz. Ol: medisinalyq, psihologiyalyq, zangerlik, túrmystyq, mәdeni, pedagogikalyq jәne enbek arqyly. Yaghni, bizge kelgen әiel ortalyqta jarty jylgha deyin túrugha mýmkindigi bar. Ol adamnyng jarty jyldaghy tamaghyn, kiyimin, jýris-túrysynyng barlyghyn memleket qamtamasyz etedi. Eger jarty jyl ishinde ol kisi ajyrasamyn dep jatsa, ortalyqtaghy zangerlerding kómegine jýgine alady. Zangerler qúqyqtyq kómek berumen qatar, sotqa barghanda ol kisilerding mýddelerin qorghaydy.

Sonymen qatar, bizge kelgen adamdargha psihologtar kómektesedi. Olar tek eresektermen ghana emes, balalarmen de júmys isteydi. Al, pedagogtar sabaq oqugha kómektesedi. Ayta keterligi, ortalyqtyng janyndaghy eki mekteppen kelisim bar. Sol memorandum arqyly bizge kelgen әielderding balalary oqu prosesin ýzbey, sol jerde oqugha mýmkindik bar. Sonday-aq, әleumettik pedagogtar barlyq tólemderine, aliyment jaghdaylaryna, basqa da mәselesinen arylugha kómektesedi.

Sosyn, bizge kelgen adamdar qol-ayaqtary synyp kelui mýmkin nemese kóp jyldan beri ýiden shyqpaghannan keyin, sozylmaly aurulary boluy mýmkin. Onday jaghdayda arnayy dәrigerler júmys isteydi.

Áriyne, bizge kóbinese kýieulerinen zәbir kórgen әielder keledi. Biraq, bizde qazir 70-ten asqan apa bar. Ol ózining úlynan jәbir kórgen. Jas qyzdar da bar. Bizge 10 kýn búryn qyz kelip týsti. Ol ata-anasynan jәbir kórgen. Túrmysta bolmaghan, eki balasy bar. Ýide әke-sheshesi úrsady, úrady eken.  

Eger ózining otbasyna qaytamyn dep jatsa, biz oghan qarsylyq kórsetpeymiz. Áriyne, onyng otbasy saqtalyp qalghanyna quanamyz. Biraq, bizding ortalyqtyng statistikasyna sәikes, 2017 jyldan bastap 30 payyz әiel óz otbasyna qaytyp baraypty. Alayda, sol 30 payyzdyng ishinde 12 prosenti bizding ortalyqqa qaytyp kelgen. Yaghni, jaghday taghy qaytalanady.

Búl jerdegi basty mәsele - biz jәbir kórushi adamgha kómek kórsetemiz. Biraq, jәbir kórsetushi adammen eshkim júmys istemeydi. Sondyqtan osy jaghdaylar qaytalanady. Eger, bizding memleketimizde sonday agressorlarmen júmys isteletin bolsa, túrmystyq zorlyq-zombylyq ta, ajyrasu da, balalardyng әkesiz ósui de azayatyn edi. 

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz