Osy kýni múghalimdi basynbaghan júrt qalmady. Erinbegen bir teuip ketedi, әiteuir. Ákimshiliktin, biylikting aqy-púlsyz búiryghyn orynday beretin búl qauymdy qazir ata-analardyng basynghanyn kórseniz – tóbe shashyng tik túrady.

Juyrda qoly ashyq, eptegen jighan-tergeni bar jigitter Almatydaghy bir mektepke baryp, sol mektepte oqityn balalardyng kómekke zәru әke-sheshesine aqshalay jәrdem jasady. Jәrdem jasaghan azamattargha rahmet aitqan ata-analar da boldy, alghanyn túldanyp, búldanyp alghandar da boldy. Sonyng biri synyp jetkeshisine qolynda bar «Kaspiy gold» kartochkasyn bermey, ne ózi kelip almay, «aqshany ýiime әkelip ber» dep kergidi. Búl ne kesel, búl ne kergu?

Sodan múghalim bayqús karantinge, kóshede jýrip-túrugha salynghan tiymgha qaramay demeushilerding aqshasyn keseldi salyp, kerilip ýiinde jatqan betbaqqa aparyp berdi. Sonday betpaqtyng taghy biri mektep tegin bergen planshetti mise tútpay «maghan úyaly telefon әperinder, telefongha balansy bar chip salyp berinder. Balans tausylsa, aqshasyn tólep túryndar» dep mektep újymyna talap qoydy. Múghalimder onyng da talabyn oryndady. Mynau endi masqara ghoy! Shekten shyghyp, shekeden qarau ghoy! Basqa basqa múghalimdi aldymen ata-ana syilauy kerek. Óitkeni ol onyng balasyn oqytyp jatyr. Bilim berip jatyr. Erteng balasy azamat bolyp atqa minse, ol aldymen mektepte tәlim bergen múghalimning enbegi. Osyny nege oilamasqa? Múghalim beysharanyng kinәsi bireuding balasyn oqytqany ma? Tipti oqytu múghalimining kәsiby mindeti degenning ózinde oghan ata-ana tarapynan qúrmet, izet boluy kerek emes pe?

Biz qazir mektep újymyn biylikten, әkimdikting әmirinen qorghau kerek degendi aityp jýrmiz. Osy kýnderi әkimshilik tarapynan mektepterge qysym azaydy. Búrynghyday múghalimderdi orynsyz jerge júmsap, júmys istetpeytin boldy. Endigi mәsele beybas, betpaq ata-analarda bolyp túr. Múghalimderdi sonday úrkeppe, kókbet ata-analardan qorghauda bolyp túr.

«Jau jaghadan alghanda bóri etekten...» demekshi, mynau karantin kezinde ýiinde otyryp alyp qútyrmasy ústaghan ata-ana kóbeide. Ózderi shetinen aryzqoy, jazghysh pәleler. Sorlatqanda qúzyrly oryndar jazyqsyz múghalimdi emes, jalaqor ata-anany tyndap, odan sayyn esirtedi. Búnday birjaqtylyqty toqtatu kerek! Mektep újymynyng júmysyna kedergi keltirip, aiqay shu shygharatyn ata-anany mektepke jolatpau kerek. Men osylay oilaymyn!

Dәuren Quattyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz