1 shildede shaghyn jәne orta kәsipkerlikti tekseruge jariyalanghan moratoriydin uaqyty ayaqtalady. Týrli әkimshilik tekseruden bir jarym jylday demalyp qalghan kәsipkerlerge búl qadam daghdarys uaqytynda óz isin jýrgizuge biraz kómek bolghany anyq. Kәsipkerler bir jaghynan osy uaqytta tynyshtyq bolsa, ekinshi jaghynan aiyppúl men paragha beretin qarjymyz qaltamyzda qaldy deydi. Tekseruge tyiym salu kólenkeli biznesting ashyq aidyngha shyghyp, zandy týrde júmys isteuine yqpal jasaydy dep te kýtilgen.

1 shildede shaghyn jәne orta kәsipkerlikti tekseruge jariyalanghan moratoriydin uaqyty ayaqtalady. Týrli әkimshilik tekseruden bir jarym jylday demalyp qalghan kәsipkerlerge búl qadam daghdarys uaqytynda óz isin jýrgizuge biraz kómek bolghany anyq. Kәsipkerler bir jaghynan osy uaqytta tynyshtyq bolsa, ekinshi jaghynan aiyppúl men paragha beretin qarjymyz qaltamyzda qaldy deydi. Tekseruge tyiym salu kólenkeli biznesting ashyq aidyngha shyghyp, zandy týrde júmys isteuine yqpal jasaydy dep te kýtilgen.
ShOB-tyng kóp boluy jәne jýieli júmys isteui - el ekonomikasynyng túraqtylyghynyng belgisi bolyp tabylady. Daghdarys eng birinshi shaghyn jәne orta biznes ókilderin túralatyp ketkendikten, Ýkimet qiyn kezende týrli tekserudi tyya túrudy dúrys kórdi. Statistika agenttigining derekterine sýiensek, ýstimizdegi jyldyng qantar aiynda elimiz boyynsha 1001376 shaghyn kәsipkerlik subektileri tirkelip, 2 milliongha juyq halyqty enbekpen qamtamasyz etip otyr. Degenmen kәsipkerlerding biraz bóligi әlemdik daghdarystyng kesirinen jabylyp qalghan. Bir ghana Almatyda kәsipkerlerden týsetin salyqtyng kólemi byltyrghymen salystyrghanda 10 payyzgha kemip ketipti. Moratoriy ayaqtalghan kezde kәsipkerlerding jaghdayy qanday bolmaq? Zansyz tekseruler kóbeymes ýshin ne isteu qajet degen saualdardy kәsipkerlerge qoyghan edik.
Jalpy, Tәuelsiz kәsipkerler qauymdastyghynyng viyse-preziydenti Timur Nazhanovtyng aituynsha, kәsipkerlerdi tekseretin 57 organ bar eken. Moratoriy uaqyty bitkennen keyin kәsipkerdi qayta-qayta teksere bermes ýshin zandy jetildiru kerek dep esepteydi. «Moratoriy kәsipkerlerge, eng birinshi, osy organdardan tynyshtyq berdi. Byltyr moratoriy uaqyty 31 jeltoqsanda bitken kezde, 5 qantarda júmysqa shyqqanymyzda tekserushi organdar birden «tekseremiz, dayyndalyndar» dedi. Endi jaghday búnday bolmas ýshin tekseristi retteu turaly úsynystarymyzdy dayyndaghanbyz. Sonyng eng bastysy - barlyq memlekettik baqylaushy oryndar tekseruge kelmes búryn, bas prokuraturagha tirkelip, arnayy akt aluy qajet. 2006 jyly qabyldanghan «Jeke kәsipkerlik turaly» zangha sәikes bolatyn Salyq organy, Qarjy polisiyasy, Keden, SES sekildi birqatar organdargha artyqshylyq berilgen bolatyn. Endi barlyghy birdey bolady. Ekinshiden, tekserip kelerde aldyn ala 30 kýn búryn habar berui qajet. Búryn solay bolatyn. Biraq aldynghy jyly keybir memlekettik organdar aryz jazyp, ony alyp tastady. Tek salyq organy ghana jana «Salyq kodeksi» boyynsha habarlaydy. Ýshinshiden, tekseruge keletin әr organnyng tekserudi ótkizu tәrtibi, qújattardyng rәsimdelui kórsetilgen normativtik aktileri bar. Ár organ sonyng shenberinde júmys jasaydy. Al onyng bәrin kәsipker jattap ala almaydy. «Jeke kәsipkerlik turaly» zannyng 38- babynda qalay tekseris ótui tiyis, qanday qújattar qajet, kәsipkerding mindetteri týgel jazylghan. Biraq әr organ tekseruge kelgende zang shette qalyp, ózining normativtik-qúqyqtyq aktilerin kórsetedi de, әiteuir bir kemshilik tabady. Sondyqtan tekserushi organdardyng júmysyn bir jýiege keltiru qajet. Bizding úsynystarymyz boyynsha, qazir jeke kәsipkerlikti tekseruge baylanysty toghyz Kodeks pen sonyng ishinde 70-ten asa zandargha ózgeris engizilui kerek» - deydi kәsipker. Sonymen qatar Timur Kýzekúlynyng aituynsha, moratoriy jariyalanghanymen, keybir organdargha tekseruge mýmkindik beretin qaulylar bolghan. Mysalgha, salyq organdary, ózderi resmy tekseruge kelmey, «mynanday-mynanday qújat kerek» dep kәsipkerdi shaqyrtyp alyp otyrghan.
«Temirkarkas» JShS diyrektory, kәsipker Qaydar Baytusov búl moratoriy kәsipkerlerge ýlken kómek boldy, biraq tekseruge tyiym salynghan uaqytta jalghan kәsipkerlikpen ainalysatyndardyng sany kóbeyip ketti dep sanaydy. Sondyqtan moratoriydi jalghastyrudyng esh qajettiligi joq. «Biraz uaqyt moratoriy jariyalady ghoy, sol kәsipkerlerge jetedi. Jalghan kәsipkerler payda bolyp, bizding abyroyymyzgha kir keltirip jýr. Endi tekseruge kelse, tek zandy týrde kelse eken. Bizge tek júmys isteuge mýmkindik beru qajet», - deydi Qaydar Qanarúly.
Qazir kәsipkerlerdi tekserudi retteytin «Memlekettik baqylau men qadaghalau» turaly zang Parlament mәjilisinde qaralyp jatyr. Moratoriy uaqyty bitkennen keyin barlyq tekseru osy zang ayasynda jýzege asatyn bolady.

Ýmitjan Japar

«Ayqyn» gazeti 24 mausym 2009 jyl