Qytaydyng «Sinihua» agenttigi taratyp otyrghan aqparattargha senetin bolsaq, býgingi kýni kórshiles Shynjang avtonomiyaly aimaghynyng 34 joghary oqu oryndarynda 3300-den astam qazaq, qyrghyz, ózbek jәne tәjik studentteri bilim alady eken.
Shynjanda oqyp jýrgen bir qazaq studenti әpkesining Qytaydaghy uniyversiytetti tәmamdap, elge oralghannan keyin Almatydaghy iri qytaylyq kompaniyagha júmysqa túrghanyn algha tartady. Ol da mektepti bitirgennen keyin esh demalyssyz, kýni-týni qytay tilin ýirenip, jaqynda Shynjannyng bir uniyversiytetine oqugha týsken eken. Onyng pikirinshe, Qazaqstan ýshin aghylshyn tili de, qytay tili de óte manyzdy. Kýndelikti ómirde Qytayda jasalghan kóptegen tauarlar, elektrondy qúraldar kóptep kezdesetin boldy. Onyng ýstine býgingi kýni Qazaqstanda kóptegen Qytay kompaniyalary óz júmysyn jandandyryp, elge kóptegen investisiya qúida. Búl, óz kezeginde, qytay tilin biletin jergilikti mamandargha degen súranys tudyryp otyr, deydi atyn atamaghan qazaq studenti.

Qytaydyng «Sinihua» agenttigi taratyp otyrghan aqparattargha senetin bolsaq, býgingi kýni kórshiles Shynjang avtonomiyaly aimaghynyng 34 joghary oqu oryndarynda 3300-den astam qazaq, qyrghyz, ózbek jәne tәjik studentteri bilim alady eken.
Shynjanda oqyp jýrgen bir qazaq studenti әpkesining Qytaydaghy uniyversiytetti tәmamdap, elge oralghannan keyin Almatydaghy iri qytaylyq kompaniyagha júmysqa túrghanyn algha tartady. Ol da mektepti bitirgennen keyin esh demalyssyz, kýni-týni qytay tilin ýirenip, jaqynda Shynjannyng bir uniyversiytetine oqugha týsken eken. Onyng pikirinshe, Qazaqstan ýshin aghylshyn tili de, qytay tili de óte manyzdy. Kýndelikti ómirde Qytayda jasalghan kóptegen tauarlar, elektrondy qúraldar kóptep kezdesetin boldy. Onyng ýstine býgingi kýni Qazaqstanda kóptegen Qytay kompaniyalary óz júmysyn jandandyryp, elge kóptegen investisiya qúida. Búl, óz kezeginde, qytay tilin biletin jergilikti mamandargha degen súranys tudyryp otyr, deydi atyn atamaghan qazaq studenti.
«Sinihua» agenttigining jurnalisteri әlgi studentting pikirimen kóptegen sheteldik oqushylardyng kelisetinin aita kelip, Shynjannynng Pedagogikalyq uniyversiytetinde oqyp jýrgen Viktoriya esimdi qyz ben Medisinalyq uniyversiytette bilim alyp jýrgen pәkstandyq Burhan Ahmeting tirshiligi jayynda da habardar etedi. Viktoriya men Ahmetting Qytaygha baryp bilim aluyna negizgi sebep bolghan faktor  - Shynjandaghy joqary oqu oryndaryndaghy oqu ýshin jasalatyn tólemderding tiyimdiligi. Búl tólemder AQSh pen Europa elderimen salystyrghanda әldeqayda tómen eken. Mysaly, olar oqulary ýshin jyl sayyn 26 myng yuani tólese, kýndelikti ómiri men tamaghyna nebary 15 myng yuani qarajatty shyghyndaydy eken.
Shynjang avtonomiyaly okrugining Bilim basqarmasynyng syrtqy ister bólimining basshysy Van Lily hanym qazirgi tanda búl aimaqtyng ózinde 4000 sheteldik student, onyng ishinde ortaaziyalyq 3300 azamat bilim alyp jýrgenin maqtanyshpen aityp otyr. Lily hanymnyng aituynsha, Shynjannyng oqu oryndary sheteldikterdi 1985 jyldan beri qabyldap keledi eken. Sol kezden beri avtonomiyaly aimaqtaghy shetel studentterining sany kýn sanap artyp otyr. 2004-shi jyldan bastap olardyng sany jyl sayyn 200 adamgha ósude. Negizinen sheteldik studentter qytay tili, medisina, ekonomika mamandyqtaryn tandaydy eken.
Qytay basshylary sheteldik studentterdi qytay tili men mәdeniyetin jetik mengerui, týsinui ýshin kóptegen sharalardyng ótkizilip otyrghany turaly mәlimdeydi. Mysaly, Shynjang uniyversiytetining Mәdeny yntymaqtastyq institutynyng basshysy Szyao Szyani osy uniyversiytetting jyl sayyn shetel studentterin muzeylerge, qoryqtargha, Aziya geografiyalyq ortalyghyna, Hushani sayabaghyna jii shygharyp túratynyn aitady.

«Abay inform»