Býgin 15 sәuir. Búl kýn biz ýshin nesimen qúndy? Dәl osy kýni, 1909 jyly Túraghúl Qúnanbaev, Kәkitay Ysqaqúly jәne Álihan Bókeyhan Peterbordaghy músylman baspasynan qazaqtyng oi-sanasyna silkinis jasaghan Úly Abaydyng túnghysh ólender jinaghyn basyp shyghardy.

Al 2009 jyly qazaq aqparat kenistigine Abai.kz portaly qosyldy. 2009 jyldyng 15 sәuirinde alghash jaryq kórisimen-aq portal qazaq aqparatyna tyng serpin әkelgenin oqyrman qauym jaqsy biledi. Abai.kz aqparattyq portaly últtyq baspasóz aidynynda alar orny bar basylym. Búl óz-ózimizdi maqtaudan tughan sóz emes, «Abay» pikirshilerining baghasy. Sodan beri 11 jyl ótti. Qazir baspasózde internet basylymdar negizgi oryngha shyqty. Sayt, portaldar da óte kóp. Biraq oqyrman ýshin «Abay» portalynyng orny bólek dep bilemiz. Ol 11 jyl búrynghy alghan betinen tanghan joq.

Abai.kz elimizdegi azamattyq qogham ókilderinin, sayasatkerlerdin, ziyalylardyn, mәdeniyet pen óner qayratkerlerinin, Ýkimettegi jauapty túlghalar men Parlament deputattarynyng jәne әr aimaq-oblystyng ziyaly azamattarynyng oiyn bildiretin minberi bolyp otyr. Sonday-aq, portaldyng pikir alany avtorlardan bólek, oqyrmandargha da óz oiyn ashyq aitugha mýmkindik beredi.

Abai.kz aqparattyq portalynyng biyl aqpan aiyndaghy qaralymy 1 million 279 myng boldy. Al ay sayynghy túraqty qaralym – 1 millionnan asady. Saytta bir kýnde 20-40 myng adam otyrady. Búl sandar on jyldan asa túraqty týrde últtyq baghytta júmys isteuding jemisi dep bilemiz.

Núrgeldi Ábdighaniyúly.

«Abai.kz» jәne Qazaq kóshi

15 sәuir – «Abai.kz» saytynyng tughan kýni.

Búl kýn – men ýshin ghana emes, osy sayttyng jalpy avtorlary men oqyrmandary ýshin kónildi mereke.

Óz basym әr jyly atalghan datany kóterinki kónil kýimen, quana-quana qarsy alam, jyly lebizimdi de ayamay aityp kelem.

2011 jyldyng kýz aiy bolatyn. Ýstimde qara kostum-shalbar, moyynymda qyzyl kýreng galustok, kózimde qara kózәinek, qolymda barsetka...  Almatydaghy Ahmet Baytúrsynúly danghyly boyyna ornalasqan «Nikoliskiy» bazarynyng qarsy betimen Qarasay batyr kóshesine qaray ózgeshe bir quanyshty kónil kýimen qúldap kele jatqam, aldymnan Dәuren Quat pen Sәken Sybanbay jolygha  ketti. Almatygha kelgenime on jyldan asqanymen, búl eki inimmen sonshalyqty qoyan-qoltyq aralasyp, syrlasyp ketpegem. Degenmen, ekeuimen de syrttay óte jaqsy tanyspyn, jazghandaryn ýtir-nýktesine deyin qaldyrmay oqyp jýretinmin. Kezdese qalsaq, salqyn ghana amandasyp óte shyghatynbyz.  Biraq, osy joly qauqyldasyp, tym jyly úshyrastyq. Ystyq yqylasqa toly bastama aldymen  Dәuren inim jaghaynan boldy. «Búl qaysy deputat eken desem, ózimizding Áukeng eken ghoy...» dep, kóterinki dauyspen әzildey kelip, qol alysyp, qúshaqtasyp túryp esendesti. Jaghday, janalyq súrasqan son, Dәuren birden әngimege kóship:

– Auke, bylay. Siz internet degendi bilesiz be? – dep súrady.

Sonyng aldynda ghana Túmanbay agha «Auyt, osy internet degen ne?» dep súrap, soghan jauap bere almay qalghanym bar edi. Dәurenge sony aityp, bilmeytinimdi jetkizdim.

Sol-aq eken, Dәukem týsindire bastady:

– Auke,  qazir internet degen shyqty. Siz oqyp jýrgen anau gәzet-júrnalynyzdyng bәri soghan kóship jatyr. Biz qazir «Abai.kz» degen sayt ashtyq. Bylaysha, qazaqsha aitqanda internet gәzet deuge bolady. Eger, siz maghan maqala nemese óleng jiberseniz, men ony sol saytqa eki-aq minutta shygharyp berem. Al, ony júrt AQSh-ta otyryp ta ashyp oqy beredi. Ana Qytaydaghylar da birden paydalana alady...

Sóitip, Dәukeng qaghaz-qalamyn alyp, әlgi sayttyng atyn, elektrondy pochtasyn jazyp, qolyma ústatty.

Kóshi-qon sayasatynyng qojyrap, qújattanudyng kedergisi kóbeyip, kóshting bir sayabyrlay bastaghan túsy edi – búl.

Izdegenge súraghan degen – osy. Jigittermen «Jaqsy!» desip, sypayy qoshtasyp, jolymyzgha týstik.

Ýige kelgen son, Gýlbayanmen aqyldasyp, dereu internet qoi turaly sheshim qabyldadyq. Gýlekeng internetke suday eken, aqyryndap maghan da ýirete bastady...

Sodan ne kerek, sol 2011 jyldyng 23 qyrkýieginde mening Túnghysh preziydentting kóshi-qon qoryn qúru turaly Elbasynyng atyna jazghan «Qúiylsyn kóshin...» degen túnghysh «Ashyq hatym» túnghysh ret «Abai.kz» saytynda jaryq kórdi.

Mine, sodan beri on jylgha juyqtapty, Qazaq kóshining taqyryby «Abai.kz» portalynyng bas betinen bir kýn de týsken emes. Týsirmedik. Sebebi, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev erte jolgha qoyghan búl sayasattyng joly birden danghyl bola qoyghan joq, toqtatqysy keletin ishki-syrtqy kýshter kóp boldy. Al, ony ong baghytqa búru, joghyn týgendeu – erding erining ghana qolynan sharua ekeni anyq.

Soghan say, men jazyp shydasam, «Abai.kz» basyp shydady. Ashy ketken tústarymyz da az emes. Onday da jogharghy jaqtan telefondar kelip, Dәuren men onyng jigitterining mazasyn alghan kýnder de boldy-au. Keyin kele, biz de qulasyp, onyng da ailasyn tauyp aldyq. Men maqalany aptanyng ayaghyna qaray dayyndap, júma kýni jiberem. Dәukender sol júma kýni týsten keyin saytqa iledi de telefondaryn sóndirip tastaydy. Maqalamyz «Abai.kz»-ting betinde senbi, jeksenbi, tipti dýisenbi, keyde sәrsenbi kýnderge deyin túrady, Keyde, sol dýisenbi men seysenbining birinde sayt ashylmay qalady. «Haker» degen jaldamaly qaraqshylardyng shabuylyna úshyraydy...

Sol «Qúiylsyn kóshin...» atty «Ashyq hattan» bastap eseptesem, dәl býginge deyin 279 maqala jazyppyn.

Mine, «Abai.kz»-ting tughan kýnine arnap, 280-esteligimdi jazyp otyrmyn. Sonyng toqsan payyzy kóshi-qon, shettegi qandastarymyzdyng taghdyryna qatysty. Jәne osy jazbalarymnyng toqsan bes payyzy «Abai.kz» saytynda jaryq kórdi. Sol maqalalardyng basyn qosyp, «Kósh, Kóshke kim ósh?!», «Zang týzeldi, qandasym, sen de týzel!» atty eki kitap shyghardym. Alla qalasa, jaqynda «Oralman emes, qandassyn!» degen ýshinshi kitabym jaryq kórmek.

Sondaghy basty maqsatym – Qazaq kóshining mәselesin memlekettik sayasattyng ózekti týiinderining bir retinde kýntәrtipten týsirmeu jәne oghan atqarushy biylikting nazaryn audartu.

Ádilettilik ýshin aita ketuim kerek, kóshi-qon sayasatyna men kelgenge deyin de búl taqyrypta jazatyn belsendi azamattar az bolghan joq. Arysy qazaqtyng asa kórnekti jazushysy Qabdesh Júmadilovten bastalyp, Aytan Nýsiphan men Álimghazy Dәulentqandargha jalghasqan. Al, berisi Jaqsylyq Sәmiytúly, Zardyhan Qinayat, Saghat Zahanqyzy, Túrsynhan Zәken, Nәbijan Múhametqan, Dosan Baymolda, Qayrat Bodauhan, Raqym Ayyp, Quandyq Shamaqay, Almas Ahmetbek, Dýken Mәsimhan, Jәdy Shәken, Abay Mauqara, Esengýl Kәpqyzy... bolyp, maghan jetti. Atalghan-atalmaghan azamattardyng qay-qaysysy bolsyn, qazaq kóshining qalyptasuy men damuyna zor enbek sinirdi. Eng bastysy, 1997 jyly sol kezdegi deputat Ákim Ysqaqtyn jetekshiligimen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zany túnghysh ret qazaq tilinde qabyldandy.

Ókinishke oray, búl kezende jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqtyng da az bolmaghanyn basa aita ketken jón shyghar.

Sonymen birge, kóship kelgen qandastarymyzdyng sayasy mәdeniyeti de birtindep qalyptasyp keledi. Shette jýrip, әbden basylyp qalghan ruhyn kóterip, etek-jenin jinap, jýris-túrysyn týzep aldy.

Ásirese, Qytaydaghy bayyrghy últtardy janyshtaugha baghyttalghan fashistik әreketterge  baylanysty songhy jyldardaghy sayasy oqighalar olardyng sana-sezimine zor silkinis әkeldi. Onyng ishinde Qytayda túratyn qazaqtardy shyrt úiqydan silkip oyatty.

Qytaydaghy qazaq mәselesin kóteru, sheshu jolyndaghy aghayyndar arasynda bolghan aitystar men tartystar aq pen qarany aiqyndap, últtyq, әlemdik dengeydegi qayratkerlerding shyghuyna mýmkindik tudyrdy.

Múnday úqsamaghan kózqarastardyng eki nemese odan da kóp jikke bólinui– últ sanasynyng ósuine, ústanymynyng ornyghuyna aitarlyqtay týrtki boldy.

Qaltaly azamattar búryn aspa-tók toylar, mәn-maghanasyz nәzir-qúzyrlar ótkizumen, ataq shygharumen ainalyssa, qazir olardyng deni sayasatqa, sayasy kariera  nazar audara bastady.

Auyldyng uchastkovyiyna shaghymdanudan jasqanatyn jerlesterimiz  partiyalar men ministrlikterge, tipti AQSh Preziydenti Donald Trampqa, BÚÚ-gha, «Amnesty International», «Human Rights Watch» syndy halqaralyq adam qúqyghyn qorghaytyn bedeldi úiymdargha deyin emin-erkin aryzdana alatyn jәne әlemdik mediyalargha kósilip súhbat beretin dengeyge jetti...

Qúdaygha tәube, býgingi tanda qandastarymyz jabylghan jala men jaghylghan kýieden tazardy, jemqorlyqtan ada boldy jәne qauip-qaterden seyildi. Uaqyt talabyna say, qatysty zannamalargha birneshe mәrte týbegeyli ózgertuler men tolyqtyrular engizildi. Songhy bes-alty jyldyng kóleminde zang shygharushy organmen tikeley júmys istep, basy-qasynda ózimiz bolyp kelemiz. Biraz óng ózgeristerding barlyqqa keluine yqpal ettik. Túnghysh preziydentting kóshi-qon qoryn qúru jayly túnghysh kótergen armanymyz oryndalyp, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyn tikeley pәrmenimen «Otandastar» qory qúrylyp, Núrtay Ábiqaev aghamyzdyng jetekshiligimen jemisti enbek atqaryp jatyr. Elbasy Núrsúltan Nazarbaev preziydent bolyp túrghan kezinde әr jyly jyldyng sonyna elimizdegi jetekshi telearna jurnalistterine súhbat berip, jyl boyy eng kóp talqy tudyrghan óte ózekti mәselelerge jauap berushi edi ghoy. Songhy jyldary Kóshi-qon taqyryby Elbasynyng sol súbatynda eki mәrte kóterildi.

Qysqasy, alystaghy aghayyndy Otanyna oraltugha baghyttalghan Qazaq kóshi   búl kýnde eshkimning tisi batpaytyn últtyq sayasatqa ainaldy.

Mine, «Ruhany janghyru» dep, osyny ait!

Senesiz be, sonyng bәri sanauly – bir-eki ghana azamattyng jetekshiligimen, yqpalymen bolghan sharua!

«Abai.kz» aqparat taratushy ghana emes, Ýkimet dengeyindegi mәsele sheshetin alangha ainaldy. Qazir kóshi-qon bastaghan qazaqtyng bar týitkildi mәselesi osynau portaldyng betinde sheshilip, últ úpayy týgendelip keledi.

Eger, men kótergen mәselelerding deni ýkimet dengeyinde sheshilip, ong nәtiyjesi kórililip jatsa, ol – «Tórtinshi biylik» degen mәrtebeli atqa ie osy «Abai.kz» bastaghan BAQ-qa sýiengendigimning arqasy der edim.

Sóitip, «Abai.kz» – qazaq internet basylymynyng alghashqy qarlyghashy, býginde túlgha portal.

«Abai.kz» turaly sóz bolghanda, onyng negizin qalaushy, kórnekti jazushy hәm jurnalist, qogham qayratkeri Dәuren Quat pen Aydos Sarymgha  soqpay kete almaysyn. Bir sózben aitsaq, búl kýnde «Abai.kz» pen Dәuren Quat egiz úghymgha ainaldy.

«Abai.kz»-ting ústanymy – Abay taghylymy!

Abay «Tolyq adam» konsepsiyasyn úsynsa,  «Abai.kz» tórt qybylasy týgel últtyq memleket qúrugha enbek etudi basty nysana etip alghan!!

Sol baghytta júmys atqarudy bastaghan Dәuren Quat pen Aydos Sarym búl kýnde belgili qogham qayratkerleri bolyp júrt qúrmetine bólenude. olargha ilesip, Qanat Ábilqayyr men Núrgeldi Ábdighanidyn ózi qayratker bolyp jetilgen joq pa?..

Óz basym 25 jasymda mektep diyrektory boldym. Auylyma mektep saldyrdym. Songhy 25 jyldyng kóleminde qoghamdyq-saysy júmystan tym tysqary qalgham joq. Ásirese, shettegi qandastarymyzdy elge oraltugha, qújattandyrugha jәne әleumettik jenildikterden iygiliktendiruge arnalghan zannamalar men normativtik qújattardy jetildire týsuge barymdy saldym. Zandargha ózgeris engizu degenniniz – memlekttik sayasatqa yqpal etu degen sóz. Sayasatker bir kýnde aspannan salbyrap týse qalmaydy, túlgha bir kýnde jerden tesip shygha kelmeydi. Últyna degen sheksiz mahabbat basyndy tau men tasqa úrghyza jýrip seni jetildiredi. Bireuden jiyrensen, ekinshi bireuden ýirenesin. Ómir boyy sýrinbey bir baghytta últqa qyzmet etu – әrkimning qolynan kele beretin sharua emes. Men adamnyng sózinen góri, isine kóbirek sýiinem. Ózime de sol talapty qoya bilem. Mening ómirime yqpal etken, jolymdy ashyp otyrghan agha-inilerim az emes. Osy orayda, solardyng ishinen bes ýlken túlghanyng atyn erekshe iltipatpen atap ótkim keledi.

Onyng birinshisi, qazaqtyng asa talantty kinoaktery Mýtәlip Ábdirahmanúly, ekinshisi asa kórnekti aqyn Túmanbay Moldaghaliyev, ýshinshisi Alashtyng songhy túyaghy Hasen Oraltay, tórtinshisi bauyrlas qyrghyz elining Últtyq liyderi Ómýrbek Tekebaev, besinshisi jas ta bolsa, osy Dәuren Qauat inim.

Al, kýres alanym – «Abai.kz» bolghanyn el jaqsy biledi.

«Abai.kz»-ting asar asuy, alar biyigi әli alda dep senem!

Joly mәngi ashyq bolsyn!!

Álemning әr shalghayynda taryday shashyrap jýrgen barlyq qazaqtyng basyn qasiyetti Qazaqstanda qosudy Alla nәsip etsin!!!

Auyt Múqiybek

«Abai.kz» jәne Jer dauy

«Abai.kz» sayty ómirge kelgen kýnnen bastap, sayasiy-qoghamdyq alanda qazaq últynyng qúndylyqtaryn ýzbey nasihattap, qorghap kele jatqan birden bir basylym. Ásirese, sayttyng 2016 jylghy jer dauyndaghy jasaghan júmysyn, óz basym  - sayasiy-qoghamdyq aghartu baghytyndaghy ýlken erlik dep baghalar edim.

Redaksiya tek qana Jer dauyna baylanysty jýrip jatqan is-әreketterdi kórsetetin shynayy aqparatttardy berumen shektelgen joq (ol kezende búghan da batyldyq qajet edi), ózderi de ýgitshi, nasihatshynyng rólin atqardy. Sol uaqytta qazaqtyng Jerge degen kózqarasyn qalyptastyru ýshin  «Abaydyn» saytynda san týrli baghyttaghy maqalalar, pikirler jaryq kórdi. Últtyng tarihy túlghalarynyng jerge baylanysty bizding ghasyrymyzgha deyin aitqan dualy sózderinen bastap («Asan qayghynyng jer turaly aitqandary»), músylman dinindegi jerge kózqarasqa deyingi («Jer turaly bir hadisting mәni») pikirlerdi biz osy sayttyng paraqshalarynan taptyq.

«Abay» saytynyng taghy bir ereksheligi, artyqshylyghy – jerge baylanysty alypqashpa, ósek, ótirikterdi ashyp, naqty aqparat beruinde der edim. Áli esimde, jerge baylanysty taghy bir qanqu (moyyndauymyz kerek, sol uaqytta jerge baylanysty san týrli  qanqu sózder óte kóp tarady) Múhtar Tayjangha sóz berilip, («Ángime ótirik bolyp shyqty»)ótirik pen shyndyqtyng arasyn ashyp, aqiqatty anyqtau júmysy da jýrgizildi. Búl júmys – saliqaly taldau men naqty derekterdi oqyrmannyng aldyna tartu – әli kýnge deyin «abaylyqtardyn» júmysynyng basty sharty bolyp keledi. Keshe ghana jariyalanghan «Maratoriy merzimi bitken song jer taghdyry ne bolmaq?» degen derekti de, dәleldi maqala da - sonyng dәleli.

Mening qoghamgha arnalghan pikir-oylarymnyng nemese sarapshylyq kózqarasymnyng toqsan payyzy osy saytta jaryq kóripti. Onyng ishinde Jer dauyna baylanysty, Jer komissiyasynyng júmysyna qatysty maqalalar da bar. Sondyqtan sayttyng redaktorlarynyng júmys tәsilin, olardyng tәuelsiz baspasózding ókili retindegi ústanymyn bir adamday bilemin dep oilaymyn.  Osy uaqytqa deyin redaksiya tarapynan «bylay qylsanyz qaytedi...» degen jymysqy sózdi estimeppin.

Merekeleriniz qútty bolsyn, Azamattar!

Dos Kóshim

«Abai.kz» jәne «Qazaqstandyq últ» Doktrinasy

2010-2011 jj. elding ishki sayasatyndaghy eleuli oqigha - ol Aqorda men Halyqtar Assambleyasy dayyndaghan (osy uaqytqa deyin qaysysynyng istegeni jariyalanghan joq) «Doktrina...» degen resmy baghdarlamanyng payda bolyp, eldi dýrliktirui edi. Búl baghdarlamanyng «ereksheligi» onda, elge qajetti eshqanday manyzdy ústanymnyng bolmauy, qarapayym tilmen aitqanda sol kezge deyin bolyp kelgen kóptegen sandyraqtyng biri edi.

«Doktrinanyn...» negizgi ereksheligi, osy baghdarlama boyynsha búl elde «Qazaq degen halyq joq eken?!». Sebebi, sol kezde bizding «danyshpan sayasatkerler Qazaqstan AQSh bolady» degenge eliktep, memlekettik jýieni ózgertudi maqsat etip jýrgen edi.

«Doktrinanyn...» qoghamgha talqylaugha shygharghan jobasy boyynsha QR 130-dan astam halyq túrady yaghny bizding shybyn pilmen birdey bolghandyqtan, ony «Qazaqstan halqy dep ataymyz» degen sayasy qoyyrtpaq edi.

Búl baghdarlamagha qarsy kóptegen aimaqtardyng halqy qarsy shyqty. Onyng ishinde Almaty oblysy, Talghar audanynyng 400-den astam otbasyndaghy әielderding ashtyq jariyalaymyz degeni qoghamgha qatty әser etti.

Múhtar Shahanov bastaghan belsendiler dayyndaghan «Doktrinanyn...» jana núsqasynyng 80% «Týrki órkeniyeti negizindegi qazaq iydeyasy» monografiyasynan (2007j.) yaghny Qazaq iydeyasyna negizdelgen últtyq iydeologiyadan túrdy. Búl kýreste «Abai.kz» sayty, «Dat», «Jas alash» gazetteri t.b. basylydar belsendilik tanytty.

«Doktrinanyn...» osy eki núsqasyn talqylap, sheshim qabyldaugha Aqorda, Parlament, qoghamdyq úiymdar (Shahanov, Sәrsenbay, Ákim...), ANK, kazaktyng atamandary t.b. qatysty. Ol jerde resmy «Doktrinadaghy...» ústanymdar synalyp, eki jaqty júmys toby qúryldy. Búl otyrystaghy este qalghan bir jay, - ol kazaktar atamanynyn, «Men, elding atyn Qazaq respublikasy dep ataudy súraymyn» degeni edi.

Ol «Doktrina...» qúrdymgha ketkenmen, әli kýnge 1992 j. BÚÚ «Qazaqstan últtyq memleket» degenindegi, osy memleketti qúrushy Qazaq halqynyng statusy әli kýnge resmy jariyalanghan joq.

«Qazaqstan Aliyansy» respublikalyq Qauymdastyghy 2019 jyly osy mәseleni sheshudi Preziydentting aldyna talap etip qoydy. Ony aldymen sheshken sayasy kýsh, biylikke keletini aksioma!

Janúlaq Ákim

«Abai.kz» jәne qandastar

«Abai.kz» dýniyege kelgennen bastap, qazaq qoghamynyng «kózi hәm qúlaghy» bola bildi. Ásirese songhy on jylda, qazaq qoghamynyng kýrdeli mәselesine ainalghan jer, til, kóshi-qon, Alash Orda, latyngha kóshu taqyryptary portal betinde damyl-damyl kóterildi. Sonysymen elimizdegi qazaq tildi sayasi, qoghamdyq sayttardyng kóshbasshysyna ainaldy.

Kóshi-qon mәselesinde «Jebeu» RQB portal újymynyng qaltqysyz qoldauyna ie boldyq. 2017 jyly qazan aiynda Taraz qalasynan yqtiyar hat alghan 250 adam korrupsiyanyng qúrbany retinde bastaryna elden qudalanu qaupi tóngende, «Abai.kz» sayty Respublika kóleminde qoghamdyq pikir qalyptastyryp, olardy qorghap qaldy.

2017 jyly aqpan aiynda bar mýlkin satyp, balasyn jetektep, atamekenge at basyn búrghan jesir ana Gýljan Mәuithanqyzynyng 50 000 dollaryn Mayqapshaghay shekarasynyng kedenshileri bolmashy syltaumen tәrkilep alghanda, Oghyz Doghan qazaq tili ýshin «Air-Astana»-men sottasqanda, Sayragýl Sauytbayqyzynyng sotynda «Abai.kz» býkil qoghamdyq pikirding kóshbasshysy boldy.

«Jebeu» birlestigi 2015 jyly qoghamdyq úiym retinde qandastar atynan, últ kóshbasshysynyng jalghasty preziydent saylauyna qatysuyn qoldaghan baspasóz mәslihatyn, 2016 jyly kóshi-qon zanynyng tolyqtyrylghan núsqasy Parlamentke talqygha týskende eki anyqtamany (kóshi-qon paraghynan shyghu, sottylyghy turaly) alyp tastaudy talap etken baspasóz mәslihatyn, 2017 jyly 26 jeltoqsanda «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda ýsh tarihy kitaptyng túsaukeser baspasóz mәslihatyn «Abai.kz» portalymen birlesip ótkizdik. 2019 jyly Qytay ShÚAR-ghy auyr sayasy jaghdaygha baylanysty kóptegen qandastarymyzdyng pasport, kóshi-qon biyleti, yqtiyar hatynyng merzimi ótip ketip azamattyq ala almay qinalyp qoghamdyq, әleumettik mәselege ainala bastaghanda «Abai.kz» portalymen birlesip el ýkimetine, parlamentine ýndeu jariyaladyq. Tәuelsizdikting ýshinshi on jyldyghynda on birge tolyp mereytoyyn toylap jatqan «Abai.kz» újymyna myqty densaulyq, ýlken shygharmashylyq tabys tileymiz.

Omarәli Ádilbekúly.

«Abai.kz» pikirshiler minberi

Er Kokshe: 2019-04-17

«Pikirlerding arqasynda sayt kóterildi, sayttyng arqasynda kommentariiyler kóterildi».

Seken: 2019-04-17

«Qúrmetti sayt újymy, sening ghana emes, bәrimizding de toyymyz qútty bolsyn! Múnda seni maqtaushylar kóp, dattaushylar az - týsinikti. Batylsyn, әli de batyldana týs! Aqiqatty aitudan artyq ústanym joq. Sening ózge sayttardan artyqshylyghyng - shyndyqty jaqtaytynyn, qoldaytynyng jәne, 1-kezekte aitarym: pikir bildirushilerge jolyng ashyq, әrtýrli әngimeden seskenbeysin. Ózge sayttar bizden qashqaqtady. Pikir jazuymyzdy júmbaqtap qoydy. Keybiri tipti arab әrpine kóship aldy, aghylshynshanyng aldyna týsip alghysy keldi me, demeushi partiya solay etuge búiryq berdi me, ózderi biledi. Olargha eliktey kórme, qadirli Abay portaly! (Attary atalghan sayttardy qyzmettik etikagha «ózgeler» dedik. Oghan týsinistikpen qararsyzdar-red.)

Qarapayym qazaq: 2019-04-15

«Keyde búl Abai.kz atamyzdan komentarilar joghalghan kezder boldy. Degenmen betke ústar qazaqtyng tәuelsiz bir erkin auasy bar jer osy Abai.kz.  Osynda kirseng bir demokratiyanyng samaly esip bir jasap qalamyz».

Aspan: 2019-04-15

«Abai.kz portalyn birinshi ashyp qaraymyn, izdeymin, ashylmasa bir qymbatymdy joghaltqanday sezinemin. Taqyrypqa baylanysty pikirge qatysushylardyng pikiri, aqyl oiyndy damytady. Portal qazaqtyng aqylshysy, habarshysy, sýienishi. Jetistiktermen kem ketigimizdi jaltaqtamay jazady. Taqyrypshy, pikirshi, aqylshy agha, inilerimizge, apa-qaryndastarymyzgha rahmet!»

Múrat Qoyshybayúly: 2019-04-16

«Qadirmendi Abai.kz portalynyng qyzmetkerleri! Mereytoylarynyzben qúttyqtaymyn. Elimizde demokratiyalyq ýrdisterdi terendetude, jastardy otansýigishtik ruqta tәrbiyleude, ana tilimizdi qúrmettep, mәrtebesin arttyruda, halqymyzdyng is jýzinde ruhany janghyruynda atqarylatyn júmystar úshan teniz dep oilaymyn. Tilek retinde súraytynym jariyalanghan maqalalargha býrkenshik atpen pikir jazudy toqtatu kerek dep oilaymyn. Búl jauapkershilikti tómendetip, keybir «synshylardyn» mýlde sauatsyz jazyp, oiyna kelgening kóky beruine qolayly».

Kókjendet: 2019-04-16

«Jaratushy nәsip etip, qolyma smartfon tiygizip internetke kiretin shama bergeli osy saytqa kirip-shyghyp jýrgen qara domadaqtyng birimiz... Últymyzgha kayyrly enbekteriniz órkendey bersin..».

Ýnsiz qazaq: 2019-04-16

«Abai.kz Mereytoylarynmen! Ondy solyn tanyp qalghan, otau búzatyn on jasqa kelip jatyr ekensinder. Qyz-jigitterding ótkir-ótkir syndary shyqqanda «Pa, shirkin!» dep tanday qaghyp, sýisinetin jalghyzymyz da, sosyn bizding júmsaq divanda jatyp alyp, «batyrlanyp» jazghan tentek pikirlerimizdi qaghyp tastaghanda «qarghaytyn jalmauyzymyz» da Ózderinsinder! «Kósh jýre týzeledi» degen atamyz qazaq. Tek qana algha! Bayaghyda orystar revolusiya jasaghanda olardyng «Iskra» [Úshqyn] degen gazeti bolghan. Solardyng úrany «Úshqynnan jalyn laulaydy» bolatyn. Qazaqstannyng «Úshqyny» sender bolyndar!»

Ruza: 2019-04-15

«Qútty bolsyn! Últym, memleketim degen ór, ruhty jastar! Aymaqtaghy tildik mәselelerge nazar audartyp, kerek bolsa bir mening ózime qansha qorghan boldynyzdar! Oqyrmandarynyz kóbeygenning ýstine kóbeye bersin!»

Anti – colorados: 2019-04-15

«Oshshym, 10 jasar jasóspirim (abai.kz) 30 jastaghy orda búzarlarmen (biylik) 10 jyldan beri kýresip keledi. Jenis tileymin! Portal jurnalisteri (Núrgeldi, Kuanysh, Núrbiyke, t.b.) qalamdaryng úshtala bersin, shabytynyz sharyqtay bersin!»

Shamili: 2019-04-15

«Abai.kz aqparattyq portaly júmys bastaghan 2009 jyldan beri baylanysyp kelemin. Talay tolghaghy pisken qoghamymyzdaghy ózekti mәselelerdi kóterip, halyqtyn, әsirese, últymyzdyng janashyry bola bildi. Múnda Dәuren Quattyng sinirgen enbegi úshan-teniz ekenin kópshilik oqyrman óte jaqsy biledi... Abai.kz aqparattyq portalynyng 10 jyldyq mereyjasy qútty bolsyn! Aldaghy uaqytta da osy baghytynan ainymay, internet sayt aqparat portaldarynyng kóshbasshysy bola bersin!»

Abai.kz