Poeziyanyng syrbaz salqam qúlynshaghy
(Aydyn Bayyspen súhbat)
Ár aqyn óz poetikalyq qúpiyasyn ishine býgip, shygharmashylyq siqyrymen oqyrmanyn arbaytyn jeke әlem. Zamanalyq әdeby proseste aqyndarmyz arasynda óz jeke әlemin qúra alghandar bar, óz jeke әlemin qúrugha talpynys jasaushylar bar, әri óz jeke әlemin qúra almay óleng әlemin qúr shiryrlaushy grafoman versifikatorshy diuanalarymyz da bar. Osy óz jeke әlemin qúrugha talpynys jasaushylar arasynda Aydyn Bayys erek kózge týsedi.
Aqyn ózining bir óleninde:
Qúlynshaq em, úrynshaq em, sony úqtym.
(San súraqty tereng oigha toghyttym),-deydi.
«SÁT» atty eki shuaq ólende últtyq naqysh ta, aqyndyq jan syrdy aqtaru da bar. Keybir jas aqyndargha tәn súlu sózder men әdemi beyneleulerdi joqtan bar jasap termeleushilik joq. Bәri de tabighiy.
Aq saumal júpar, tamshylaghanday kókten sýt,
Án súraghanday jauynnan keyin shókken shyq.
Basugha jәne jasqanyp túrmyn móldirdi,
Kýmilje sóilep, qysylghan janday kóp tership.
Sayrauyq qúsym kóteriledi kókke nau,
Marjandy ólkege sýisine qarap shette tau.
...Jazamyn degen ólenning ózi jan bitip,
Aqyryn basyp, aq jauyn keship ketken-au.
Mine tap osynday shalqar shabyt óz erneuinen asyp tógilgen kezde móldir shyqtay poeziya muzasynyng etegi jyrgha tolady. Qazirgi qazaq poeziyasynda óz ólenderining stilidik nәziktigimen alash jyryn núrgha bólegen jas aqyndardyng ishinde Aydyn Bayys óz buynynan erekshelenip túrady.
Aqyn shygharmashylyghyna aq batasyn bergen M.Maqataev atyndaghy syilyqtyng laureaty aqyn Amanhan Álimúly Aydyn shygharmashylyghy jayly: «Jas aqyn óz buyna pisken palauday isip-keppey, shygharmashylyq densaulyghy men tazalyghyn búzyp almay, dәl osy baghyt-baghdardaghy kórkemdik pen suretkerlikting bastauy til men obraz, muzykany iygergen qazirgi qadyr-qasiyetin joghaltyp almasa, úzaqqa barady. Sosyn, maghan onyng shashyranqylyqtyng bastauy – kópsózdilik pen bossózdilikten ada, jyr jolyndaghy logikagha negizdelgen jinaqylyghy da únaydy. Meninshe, Aydyn Bayys naghyz aqynda artyq óleng bolmauy kerektigin sezinip, biletin sekildi. Myna ólenderinen bilimdilik pen biliktilikke den qoyghan izdensi de seziledi. Ýlken jolgha týsken aqyn, endi, ólenge ýstirt әri atýsti qaramas dep oilaymyn»,- deydi.
Biz ólenderining stilidik nәziktigimen, últtyq naqysh boyauymen qazaq ólenin núrgha bólegen jas aqyn Aydyn Bayyspen bolghan súhbatty Qalamger.Kz jyr sýier qauymy nazaryna úsynyp otyrmyz.
Ádebiyetke qalay keldin?
- Ádebiyetke bylay keldim dep aitu qiyn. Qalay kelgenimdi ózim de bayqamay qaldym. Bir-eki ólenmen әdebiyetke eshkim de top ete qalmasy anyq. Bir aitarym, qalamnyng qúdiretin sezinip, jazudyng jauapkershiligin jeteme jetkizgen bir adam bolsa ol – aqyn Núrdos Kәrim. Mektepte oqyp jýrgen kezimde, pәlenshe jerde pәlenshe degen bala óleng jazady dep estip, әdeyi izdep kelgen edi. Osy oqigha poeziyadaghy qadamyma qatty yqpal etti.
Alghashqy tuyndyng turaly sóz etsen?
- Bala kýnimde shatpaqtap, shimaylap jýrgenderim boldy. Biraq olar taqpaq ghoy. Al, eseyip, naghyz ólenning iyisi múrnyma endi kele bastaghanda jazghanym – ómir turaly bolatyn.
Qazir ne jazyp jatyrsyn?
- Keyingi jazghanym dep aitar bolsam, 30-jyldary repressiya qúrbany bolghan kýishi Ahmetjan Sarmantayúlynyng taghdyry arqau bolghan «58-statiya» degen mikropoema.
Eng sәtsiz tuyndynyzdy atap ótsen?
- Bir dosym «sәtsiz óleng ol mezgilinen erte jazylghan myqty óleng boluy mýmkin» degen qyzyq oy aityp edi. Óleng jazyp bolghan son, ony suytyp, ishki senzuradan ótkizesin. Eger ólenim sәtsiz bolsa birden otqa ketedi. Onday ólenderimdi jariyalasam bir kitap bolar edi.
Shygharmashylyq shabytyng qay kezde keledi?
- Ishtegi sezim sharyqtau shegine jetken kezde.
Qazirgi әdeby prosestegi jastar shygharmashylyghy turaly ne aitar edin?
- Poeziya – jastyq shaqtyng әuresi! Qazir jas qalamgerlerding izdenis auqymy ken. Taqyryp deysiz be, mazmún men forma jaghynan bolsyn janalyq izdeude. Búl jaqsy shyghar. Tek, tughan topyraqtan kindigin ýzip almasa eken deymin!
Qazir ózi syn bar ma?
- Syn bar. Synaugha layyq shygharma bolsa, әriyne. Ókinishtisi, qazir syn kóterer tuyndy az.
Álem әdebiyetinen kimderdi joghary baghalaysyn?
- Japon poeziyasyn jaqsy kórem. Bizding buyngha Eseninning әseri kýshti boldy! Djek Londonnyng «Martin IYdeni» sanamdy bir tónkerdi. Qysqa jazudyng has sheberleri O.Genry men Anton Chehovtyng kitaptaryn ýnemi paraqtap túramyn. Poeziyagha qaraghanda prozany kóp oqyghandy qúp kórem.
Ádebiyet әleminde kimderdi ýlgi tútasyn?
- Asan Qayghydan bastap Ayan Meyrashqa deyingi barlyq aghalarymdy. Bólip-jarmaymyn.
Bolashaq josparynyzben bólissen?
- Oqu, oqu, jazu. Bar aitarym osy.
Ábil-Serik Ábilqasymúly Áliәkbar,
salystyrmaly әdebiyettanushy
Abai.kz