«Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin...». Keshegi talgham solay edi. Býgingining ermegine ainalghan әdebiyet atty kiyeli shanyraqqa shamasy kelsin-kelmesin iymenbey bas súghatyndar kóp. Jay bas súqpaydy, ózimen birge kýldi-kómesh qoqsyghyn ala kiredi. Yaghny әdebiyetting úly missiyasyn arzan at shygharudyn, «eline eleuli, halqyna qalauly boludyng tóte joly» dep týsinedi. Últtyq estetikanyng aqsauynyng bir úshy osynda jatyr. Sonau 1991-jyldary marqúm Ghafu Qayyrbekov: «Búryn tek mandayyna jazushylyq tua bitken, jazylghan talanttar ghana әdebiyette júmys isteushi edi? Qazirgidey әiteuir, kim kóringen jazushy emes edi, әrkim ózining nege iykemdigin, ornyn biletin zaman edi», - dep, sol kezding ózinde shyr-pyr bolyp edi. Qazir Ghafu jaryqtyqty alandatqan jaghdaydan da beter kezenge ayaq bastyq. Búnyng zardaby qanshalyqty? Bas auyrtyp jýrgender shamaly. Mýmkin Abay hakimnyng «Masghút» poemasyndaghy «jyndy sugha» gharyq bolghan adamdarday, kókirek kózimiz kólegeylengen shyghar. Al ol dertke dushar bolghandardyng shyndyqtyng betine tura qaraytyn hali neshik?.. Ángimeni osy arnagha búrdyq...

Ertay AShYQBAEV, aqyn:

«BÚL - EShKIMNEN QORYQPAYTYNDARDYNG ENShISI...»

«Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin...». Keshegi talgham solay edi. Býgingining ermegine ainalghan әdebiyet atty kiyeli shanyraqqa shamasy kelsin-kelmesin iymenbey bas súghatyndar kóp. Jay bas súqpaydy, ózimen birge kýldi-kómesh qoqsyghyn ala kiredi. Yaghny әdebiyetting úly missiyasyn arzan at shygharudyn, «eline eleuli, halqyna qalauly boludyng tóte joly» dep týsinedi. Últtyq estetikanyng aqsauynyng bir úshy osynda jatyr. Sonau 1991-jyldary marqúm Ghafu Qayyrbekov: «Búryn tek mandayyna jazushylyq tua bitken, jazylghan talanttar ghana әdebiyette júmys isteushi edi? Qazirgidey әiteuir, kim kóringen jazushy emes edi, әrkim ózining nege iykemdigin, ornyn biletin zaman edi», - dep, sol kezding ózinde shyr-pyr bolyp edi. Qazir Ghafu jaryqtyqty alandatqan jaghdaydan da beter kezenge ayaq bastyq. Búnyng zardaby qanshalyqty? Bas auyrtyp jýrgender shamaly. Mýmkin Abay hakimnyng «Masghút» poemasyndaghy «jyndy sugha» gharyq bolghan adamdarday, kókirek kózimiz kólegeylengen shyghar. Al ol dertke dushar bolghandardyng shyndyqtyng betine tura qaraytyn hali neshik?.. Ángimeni osy arnagha búrdyq...

Ertay AShYQBAEV, aqyn:

«BÚL - EShKIMNEN QORYQPAYTYNDARDYNG ENShISI...»

-NGmor ma edi, sarkazm ba edi, әiteuir, kóp rette mening oiyma Esenghalidyng ólenindegi «Azat halyq bolghan song qiyn bilem» degen jol jii qaytyp kele beredi. Sóz bostandyghy qazaqqa, onyng ýstine aqynjandy qazaqqa, rasynda da, onay tiyip túrghan joq. Búghan kitap shygharu bostandyghy qosylghanyn eskerseniz, qazaqtyng qiyn jaghdayyna odan әrman janynyz ashymasqa amalynyz kem.

«Jazushy» men «Jalyn» baspalarynyng qazir zeynet¬ker¬likte jýrgen bayaghy redaktorlary, әr shumaghynyzdy bylay qoyghanda, әr jolgha, әr sózge shúqshiyp otyratyn shaqtaryn kózimiz kórgen. Aqylymyz azdau bizge, studentterge leksiya oqyghan, sóitip jýrip 40 myng jol óleng jazugha uaqyt tapqan aghayymyzben qyrqysyp otyratyn sol redaktorlardyng barly¬ghyna da qazir, eng bolmaghanda, bir-bir medali berip qoysaq ta kýnәli bolmas edik.

Keshe ghana «Qazaq әdebiyetinde» jariyalanghan maqalasynda Ghafu agha bylay depti: «...Shәmil «Jazushy» baspasynyng poeziya redaksiyasynda menimen kóp jyl birge istedi. Mening qarauym¬da - odan ózge Túmanbay, Saghy da isteytin... Baspanyng josparyn әueli ózimizde, odan Baspa komiytetinde, odan Jazushylar odaghynda, eng sonynda Ortalyq Komiytette qaraytyn, bekitetin...».

Obalyna ne kerek, sonshama kóp saraptan ótse de, ol kezde de ortaqol avtorlardyng oljasyz qalghan kezi joq-ty. Biraq mәshinkedegi (kompiuter joq kezeng ghoy) aryq sózder kitap betine shyqqanda kәdimgidey qozy qaryn sóilemderge ainalyp, qong jinap qalatyn. Mysaly, men key jinaqtardyng key shumaqtarynan sol kezgi redaktorlar - Esenbay aghamnyng nemese Baybota dosymnyng ózgelerge úqsamaytyn óz qoltanbala¬ryn anyq tanyp qalyp, mәz bolyp otyrushy em. Hosh. Ol kýnder ótti, ketti. Endi ne istemek lәzim?

Arqa sýierimiz bolghandyqtan úly Abaydan kómek kýtkeni¬miz jón bolatyn siyaqty kórindi. Al ol kisi «Jiyrma altynshy sózinde» bylay depti: «...Ne jamanshylyq bolsa da bir әdet etse, qazaq ol әdetinen eriksiz qoryqqanda ya ólgende toqtay¬dy, bolmasa aqylyna jengizip, múnym teris eken dep bilip, oila¬nyp, ózdiginen toqtaghan adamdy kórmessin».

Oybuy, ólgennen saqtasyn, iske alghysyz kitapsymaq shyghar¬ghandar óle berse, ózimiz óspey-ónbey jatqanda, taghy qansha qyruar (!) qazaqtan aiyrylyp qalmaqpyz?!

Al qorqytu jaghyna kelsek... Birinshiden, búl - demokratiya¬gha (sonyng ishinde әdeby demokratiyagha da) qastandyq jasaumen teng әreket. Ekinshiden, qazirgi kisiler bastyqtan da, basqadan da yqpaydy, jәne sonysyn ýnemi eske salyp, «Men qúdaydan basqa eshkimnen de qoryq¬pay¬myn» dep syzdanyp aitudy únatady.

Mine, osylaysha bizge Abay atamyz aitqan eki jol¬dyng da qol bolatyn týri joq. Ras, qazaqtyng osynshama mol kitap shygharatyn zamangha jetkenin kórmegen Abay azdap baqytty da. Biraq búl - basqa mәsele.

Al, negizgi әngimemizdi qayta jalghasaq, Ýkimetting de, Qazaqs¬tan Jazushylar odaghynyng da, tipti oppozisiyanyng da әlgi bir jeke qarjysyna (nemese biznesmendeu tanysynan súrap alghan aqshasyna) qoyyrtpaq kitapsymaq shygharushy¬larmen kýreserliktey esh qúral-qújaty joq. Aqsaq qoy da, qotyr eshki de, kózin sýzetin tana da, qazir - qalyng újymdiki emes, jekemenshik iyesiniki. Búqany qaytip búzaulatu, aighyrdy qalay sauu - әrkimning óz sharuasy.

Meyli ghoy. Biraq әlgi shatpaqtar (óleng deyin desen, ólenge úqsatu mýmkin emes, alayda, kәdimgishe shumaqtargha bólinip jazylghan birdeneler, nemese iyesining әuelde maqala qúras¬tyru¬gha yntalanghanyn elestetetin toq isheksiz toptama sóilem¬der, әitpese nelikten jazylyp otyrghany, ne jazylyp otyrghany asa týsiniksiz prozalyq bytpyryqtar, t.b.) әkeletin zardaptardyng obaly kimge?

Ýiimning dәl qasyndaghy kitaphanagha jii bas súghamyn. Jas buynnyng kitaptar aqtaryp otyrghanyn kórip riza bolamyn. Tek sol balalardyng tu syrtyndaghy sórelerge jaqyndaugha qorqynqyrap túratynym bar. Óitkeni jergilikti baspahanalar shygharghan «ózimizding jergilikti ónimder» hәm Almaty men Astanadan «optom» keletin jyltyr bet múqabalar yrsiyp qaraytyn siyaqty bolyp kórinip túrady.

Ázirge bir shýkiri, kitaphanalar - memlekettik mekemeler ghoy. Eng bolmasa, osynday mekemelerdi (sonyng ishinde, eng aldymen, mektepterdi, kolledjderdi, instituttardy) әlgidey «arsyzdau jýn-júrqalarmen» toltyrmaudyng retin oilas¬tyrugha bolmas pa eken?

Erterekte qazirgi Shәkizada ólenmen qoshtasqysy kelip:

Shiridi solay shabyttyng shaghyn әuiti,

Pendemin basyn qayttaghan.

Josparyng endi kýimeydi, qaghaz zauyty,

Rahmetindi ait maghan, -

dep jazghany bar edi. Aynalayyngha layyq Shәkizadanyng qaghaz zauytyna jany ashyghanda, tasqa basylghan sózge qúldyq úryp túratyn sәbiydey sengish adal qazaqtyn, olardyng balalarynyng sanasyna jany ashityn eshkim qalmaghany ma?..

Omar Jәlelúly,

Euraziya Últtyq uniyversiytetining oqytushysy:

Ruh qalyptastyratyn ilim

-Kenes odaghy kezinde kitap shygharu mәselesi qatang jolgha qoyylghan bolatyn. Ol kezde kitap baspagha qabyldanu ýshin, eng birinshi, ol memlekettik jospardyng tizimine ilinu kerek bolatyn. Baspanyng keler jylghy tizimin ilikken kitapty kórkemdik kenesting qatang sýzgisi retteytin. Birqansha tәuelsiz resen¬zentterding qolynan ótip baryp baspadan shyghatyn. Qazirgi kezde búnyng biri de jasalmaydy. Kimde aqsha bar, kimning jaghdayy keledi, kitap shygharu solardyng ermegi men at shygharudyng jolyna ainaldy. Talgham tómendep ketti. Júrttyng kitap oqyghysy kelmeytinderi de sondyqtan ghoy. Shyghyp jatqan kitaptardyng týri anau. Rulyq shejire, estelikter, t.b tapsyryspen jazylghan dýniyeler. Týkke túrmaytyn nәrseler ýshin qanshama qarjy jelge úshyp jatyr. Bizde baspa isi dúrys jolgha qoyylmay otyr. Jaqynda bir kisimen sóilestim. Ol kisi: «Bizde búryn baspalar kitap naryghyn qalyptastyrugha mýddeli bolatyn. Olar ózderi avtorlar izdep, sóilesip, aqshalaryn tólep, tapsyrys beretin. Kitaptyng taraluyn da memleket moynyna alatyn. Qazir baspalardyng barlyghy gos zakazgha ótip aldy. Memleketten aqsha alatyn bolghan song túyaghyn qimyldatpaydy. Qanday kitap ekendigine bas auyrtyp jatqan joq. Kim ne jazady, olardy qyzyqtyrmaydy. Baspalar arasynda bәseke joq», - deydi. Shynymen de solay. Aqshasyn tólemegen shygharmasy ýshin avtordyng kýreskisi kelmeydi. Sondyqtan ýkimet ózderi qarajat bergen, tenderden ótken baspalardyng ónimining sapaly boluyna basa nazar audarghandary jón. Sayyp kelgende kitaptardyng sapasy sening bolashaqtaghy qomaqty qarjynnyng alghy sharty bolu kerek. Ókinishtisi - býgin shyghyp jatqan kitaptardyng satylymy da olardyng sapasyna baylanysty bolmay túr. Mәsele sonda. Zandylyq boyynsha jazushy, aqyn bolsyn ózining jazghan enbegin, aqyl-oyyn, estetikalyq talghamyn satyp, kýn kórui kerek. Shetelde solay. Bizding de soghan iykemdelgenimiz dúrys. Jazushylyq kәsipke ainal¬maghandyqtan da ol toy-tomalaqtyn, ataq shygharudyn, basqa da kelensiz qúbylystardyng qúralyna ainalyp ketti. Jazu¬shylardyng sonynan baspalar jýgirip jýretindey jaghdaygha jetsek, bәri retteledi.

Al búnyng bәri rettelmese, qoghamdy ruhany daghdarystan qútqara almaymyz. Ruhany ashtyqtyng týbi imansyzdyqqa, adamdardyng januarlyq sipaty - iship-jeumen ghana shek¬teluine, tipti memleketting irge tasyn shayqaltugha deyin aparatyn jaghdaylargha tap boluymyz әbden mýmkin. Óitkeni, adam shyn mәnindegi adamgershilik úghymyn kitaptan alady. Qazir biz tek aqsha tabugha ghana әues, ruhany qúndylyqqa pysqyr¬maytyn, maqtansýigish úrpaq ósirip jatyrmyz. Olar¬dyng boyynan romantiy¬kalyq iydealdar - el, jer, otan degen úghym¬dar boshalaghan týiedey beze bas¬tady. Óitkeni, olar kitap oqymaydy. Oqyghan qay¬sy¬bir kitaptary olardy qana¬ghat¬tandyrmaydy. Zaman aghy¬myn zerdelegen túshymdy dýniye¬ler joqtyng qasy. Sol ýshin sheteldik shygharmalardy oqugha mәjbýr. Onyng da zardaby bar. Týp tamyrynan nәr almaghan jas órken qalay qauashaq jayady? Sol ýshin últ jazushylary últ súranysyna layyqty kitaptar jazyp, memleket ruhany intellektualdy enbekterdi óz dәrejesinde baghalauy shart.

Eger biz baspa mәselesin (kitap shygharu isin) rettesek, jazushylar men «jazghyshtardyn» ara-jigi anyqtalar edi. Álbette, jazushylar men «jazghyshtardyn» teketiresi әlmiy¬saqtan kele jatyr. Ony joya almaymyz. Biraq «búl búrynnan bar qúbylys» dep boydy kenge salugha bolmaydy, retteushi mehanizmder iske qosylghany dúrys. Memleket әdebiyetting damuyna mýddeli boluy kerek. Ádebiyet degen ne? Ol - aqyl-oy. Bolashaq tehnologiyanyng alghy sharttary. Oljas Sýley¬me¬nov: «Eger Shekspirdyng qúbylysy bolmasa, aghylshynnyng toqyma stanogi dýniyege kelmes edi», - deydi. Qarasanyz Shekspir qúbylysy aghylshynnyng estetikalyq kórkemdik oiyn damytyp qana qoymay, tehnologiyalyq ósuine de sebepker bolghan. Biz qazir: «Joghary tehnologiyalardy damytamyz», - dep alashapqyn bop jýrmiz. Áueli birinshi shartty esten shygharmaghan lәzim. Ýkimet ózi bas bolyp, qorlar qúryp, jaghday jasasa, útylmasymyz anyq. Sanasy, qiyaly sharyqtamaghan adam tehnologiya da oilap tappaydy. Osyny sezinuimiz kerek. «Birinshi ekonomika» dep qatelesip jýrmiz. Bir jaqsy sóz bar, qaperge sala keteyik. «Jan - ruhty tudyrady, ruh - ekonomikany jasaydy». Búl - adamzat aksiomasy. Eshkimning de ózgertuge qúdireti jetpeydi. Býkil nәrseni jenetin adamnyng ruhy. Ruhty qalyptastyratyn - kitap. Ruhy bos adam eshtene istey almaydy. Ruhy bos adam ishindegi ózegin suyryp alghan jemis sekildi. Endeshe jazushy men «jazghyshtyn» qogham ýshin qanshalyqty payda-ziyany osy tústan menmúndalaytyn shyghar.

Dayyndaghan Yrysbek Dәbey

«Abay-aqparat»