Qazaqtyng teatr óneri dara túl­gha­largha bay. Talantyna tabyndyrghan da tamsan­dyr­ghan nebir sanlaqtar, úly suretkerler últtyq sahnagha úla­ghatty mol syilapty. Ál­bette, son­daylyq tәnir sy­yyna myng da bir rahmet. Al, osy teatrdyng aghzasyna tirshilik otyn tútatatyn, ta­myr­la­ry­na ystyq qan tara­ta­tyn jany, jýregi deytindey ústyny - rejisser desek, qazaq topyraghynda tútas dәuir jasaghan, qol bastap kósemdik etken kәsiby rejisser sanauly siyaqty. Naq osy sanauly siyrekter qata­rynda Qazaqstannyng halyq әrtisi, professor, Qazaqtyng M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq  drama teatrynyng kór­kemdik jetekshisi әri diyrektory Esmúhan Obaevtyng ataluy әldebir zan­dylyqqa, nysandy qúbylysqa sayatynday.

Qazaqtyng teatr óneri dara túl­gha­largha bay. Talantyna tabyndyrghan da tamsan­dyr­ghan nebir sanlaqtar, úly suretkerler últtyq sahnagha úla­ghatty mol syilapty. Ál­bette, son­daylyq tәnir sy­yyna myng da bir rahmet. Al, osy teatrdyng aghzasyna tirshilik otyn tútatatyn, ta­myr­la­ry­na ystyq qan tara­ta­tyn jany, jýregi deytindey ústyny - rejisser desek, qazaq topyraghynda tútas dәuir jasaghan, qol bastap kósemdik etken kәsiby rejisser sanauly siyaqty. Naq osy sanauly siyrekter qata­rynda Qazaqstannyng halyq әrtisi, professor, Qazaqtyng M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq  drama teatrynyng kór­kemdik jetekshisi әri diyrektory Esmúhan Obaevtyng ataluy әldebir zan­dylyqqa, nysandy qúbylysqa sayatynday.

Qysqa qayyrymdarmen aitar bolsaq, E.Obaevty ónerge, últ­tyq rejiys­suragha kindigin kesip, toqpaqtay somdap alyp kelgen ókil әkesi qazaqtyng túnghysh kәsiby rejisseri Asqar Toqpanov edi. Enbek jolyn Áuezov tea­trynda, danqty rejisser Ázirbayjan Mәmbe­tovting qasynda bastauy bal­ghyn talanttyng balaqbauyn erte aghytty. Qúrmanghazy konserva­toriya­synda, últtyq topyraqta dayyndalghan alpysynshy jyldardaghy alghashqy  kәsiby rejisser­leri­mizding daryn­dy shoghyrynyng ara­synda da Obaevtyng orny bólek daralandy. Qazaqy filosofiyany, últtyq bolmysty tereng úghynghan ol ózi qoyghan spektakliderde epikalyq keng tynysqa, baytaq kenistikke qúlash úrdy, sahnada óz oiyn jarqyn suretpen órnektep, ózining jana sózin aita bildi. Olay bolsa, bolashaqta qazaq teatr ónerining kóshin bastaugha, últtyq sahna ónerining keregesin keneytuge, últtyq rejissura tuyn jelbiretuge, ózine deyingi úlylar úlaghatyn jalghastyrugha jeteleytin aq joldy baspal­daqtardyng kóbine-kóp óndir jas Esmúhannyng enshisine búiyryp, mandayyna jazylyp otyruy tegin emes-ti. Ol baspal­daqtar - Mәskeuding M.Gorikiy atyndaghy akademiya­lyq teatrynda ýsh jylday taghylymdamadan ótip shyndaluy, Gh.Mý­sirepov atyndaghy Balalar men jasóspirimder teatrynda qonshy-rejisser retinde baghynyng synaluy, Semeyding Abay atyndaghy muzykalyq drama teatrynyng kórkemdik jetekshiligindegi jiyrma jyldyq tútas  kezende tolysyp kemeldenui, odan song tórt jyl bederinde T.Jýrgenov atyndaghy Teatr jәne kino instiy­tutynyng (qazirgi Óner akademiyasy) rektory qyzmetinde osy oqu ornynyn  tәuel­sizdik talaptaryna say qayta janghyruyna ýles qosuy, odan alty jyl boyy Mәdeniyet ministrligindegi biyik lauazymdarda shyghar­mashylyq hәm úiymdastyrushylyq zor qabiletimen kәsiby qazaq ónerining órkendeuine múryndyq boluy edi. Songhy on jyl kóleminde, agha dosy Asanәli Áshimov aitqanday, qazaq teatrlary qarashanyraghynyng kemel qolbasshysy bolyp, shyn mәnisindegi qayrat­kerlik sanattan kórinude.

Shygharmashylyq jolynda 100-den asa spektakli qoyghan, alys-jaqyndy moyyndatqan, kórkemdik izdenisterimen jәne shygharmashyl jankeshtiligimen qazaq teatrynyng býgingi damu belesterin aiqyndaushy túlghagha ainalghan Esaghannyng qashanda esil-derti, әngimesining arqauy - tek teatr.

- Esmúhan Nesipbayúly, ózinizdi óner jolyna bastaghan sebep-syrlar qanday edi? Jas dәurenning qimas elesindey sol jaydy  bir eske týsirinizshi.

- Ónerge adam tegin kelmeydi ghoy. «Biz jaudy  jenemiz» degen Stalinning sózine oray әke-sheshem  atymdy Jenis­han qoyypty. Keyin Esmúhan bop ketippin. Sol jyldarda dýniyege kelgen bizding úrpaq - taghdyry óte qiyn úrpaq. Bala­lyq shaghymyz soghystan keyingi ashqúrsaq, joqshylyqta ótti. Son­daghy jas uaqyty­myzda auylda bir qalpaq radiomyz bar, dalada súnqyldap sóileydi de túrady. Sodan Serkebaevtar, Jylysbaevtar, Roza Baghlanovalar, bolmasa osy Biybigýlder konsert berip, tau-tasty janghyrtyp әn salady. Bizding dýniyetanuymyz, óner tanuymyz osy әlemge baylanysty.

Sol kezde auyldaghy qazaq balasy atqa minse de, jayau jýrse de óleng aitady. Men - tau balasymyn. Alatau­dyng bir bókteri, Kegen degen jerdenmin. «Tau balasy taugha qarap ósedi» degendey,  tughan jerimdegi Tәnirtaulargha qa­ra­sam, ar jaghynan bir arman siqyrlap arbaytyn siyaqty. Ylghy ar jaghynda bir ýmit kýtip túrghanday. Soghan qashan jetemmen ómir keshesin. Bala kýnimizde ómirden erterek ketken qogham qayrat­keri, menen bir-eki jas kishi Zamanbek Núrqadilovpen irgeles ýide kórshi túr­dyq. Sol ekeumiz moynymyzgha kishkentay garmonymyzdy asyp alyp, tamnyng tasasynda әndetemiz. Sol kezde bizding auylda aitylatyn әnder adamdy bir múngha bólep, armangha jeteleytin, an­sar-inkәrgha tәrbiyeleytin.  Ekspediy­siya­lar­dyng arnayy shyghyp, el auzynan jinaytyn әnderi dәl osylar edi. Áke-sheshelerimiz ynyldap, әn salmaytyn kýni bolmaydy. Solardyng әnderin qaghyp alyp biz aitamyz. Boyymyzda ónerge degen, әnge degen bir qúshtarlyq bolsa, solardan júqqan shyghar. Meni ónerge, teatr әlemine әkelip tynghan da tughan jerding túnyq búlaghymen oyanghan osy qúshtarlyq.

- Sonymen, mektepti bitirgesin Almatygha kelip, konservatoriyagha týstiniz ghoy?

- Konservatoriyagha týskende, sonyng ózi qyzyq boldy. Aldynda dauysym qyryldap, vokal fakulitetine týse almay ketkem. Sóitip, auylda qystygýni mal qorada qy kýrep jýrsem, qashanyng ar jaghynan qara jaghaly, súr kiyimdi, ýlken susar bórikti bir adam: «Áy, Obaev degen senbisin?» dep aiqay saldy. «IYә, menmin, agha» dedim. «Onda beri kel!». Osy óktem dauystyng iyesi Toqpa­nov degen professor: «Sen, davay, saghat ekide selsovetke kel, tyndap, әuselendi kóremin», dep ketip qaldy. Sodan әke-sheshem «barsayshy» degesin, baryp, aitqanynyng bәrin istedim. It bol dese, it boldym. Qarghy dedi qarghydym. Jýgir dedi, jýgirdim. Entik dedi entiktim. Sodan keyin taqpaq aitqyzdy. Áytti-býitti, aqyry meni únatty. «Or­ga­­nikang jaqsy eken» dedi aqyr sonyn­da. Ol kezde ol sózdi úghatyn shamamyz joq. «Beyiming jaqsy» degeni eken. Sodan keyin: «Sen aldaghy shildening ba­synda konservatoriyagha kel. Akterlik bólimge týsesin» dep búiyrdy.

Auyldaghy myng san nauqannan shygha almay, qyrkýiekte bir-aq bardym. «Áy, qayda jýrsin, atana nәlet! Oi, qu qyrt», dep Asqar Toqpanov aghamyz jau­dyrtyp ala jóneldi. «Uaqyt ótip ketti. Endi qabyldamaydy. Emtihannan qalyp qoy­dyn. Endi stiypendiyasyz oqisyn, volinoslushateli degen bolady. Soghan týse­sin. Ar jaghyn kóremiz» dedi. Sol arada rektor Qojamiyarov kelip qalyp, ol kisi «Búl zansyz» degesin, endi ekeui bir-birimen shaq-shúq aiqaylassyn. «Búl talantlivyy bala, men ózim jauap beremin» dep Asekeng boy berer emes. Aqy­ry, «Ottamasyn, oqisyn, biraq saghan eshtene tólemeydi» dep songhy sózin aitty. «Jaraydy» dep oqugha men de kiristim. Bes aidan keyin  emtihannyng bәrin beske tapsyryp, oqugha zandy týrde qabyldandym. Bes jyl boyy starosta boldym.

-  Siz sonda kimdermen birge oqy­dynyz?

- Ol kezde Asanәli, Sәbitter kon­servatoriyanyng akterlik bóliminde oqiy­tyn. Biz bolsaq, 24 bala qazaqtyng túnghysh kәsiby rejisserlerin dayyn­daytyn janadan ashylghan rejisserlik bólimge oqugha týstik. Sodan on bir adam bitirgenbiz, kózi tiri ýsheuimiz ghana qalyppyz. Mynau qarsy aldynda otyr­ghan Obaev pen Óner akademiyasynyng professory Maman Bayserkenov. Aq­taudaghy jastar teatrynda Zәuresh Esbergenova degen qyzymyz jәne bar. Bizben birge oqyghandardyng ishinde Viyk­tor Púsyrmanov, Qadyr Jetpisbaev, Jaqyp Omarov, Haliolda Merghaziyev siyaqty marqúm bolyp ketken talantty rejisserler elding esinde.

- Shygharmashylyq jolynyzdyng jiyrma jyly, tútas bir kezeni Semeyde, Abay teatrynda ótken eken...

- Mәskeude rejisserlikting qyr-sy­ryna ýirenip, aman-esen kelip, TUZ-de júmys istep jatyr edim, Lәilә Ghalym­janova deytin ministrimiz: «Sen bir jylgha Semeyge bara túr. Bәiken Omarov ketti. Semey teatry qúrydy. Onday teatrdy múnday jaghdayda qaldyru súm­dyq», dep meni Semeyge attandyrdy. Búl - 1972 jyl. Sol ketkennen mol kettim. Bir jyl qayda, Semeyde bas rejisser bolyp 20 jyl jәne 6 kýn qyzmet atqar­dym. Mening rejissuradaghy qalyp­tasuym, shyq­qan biyigimning bәri osy aina­layyn Abay atyndaghy Semey teatrymen bay­lanysty. Teatrdy gastrolimen Mәs­keuge de alyp bardym, sonau Kairge deyin baryp óner kórsettik. Teatr ósip-tolys­qan jaqsy bir kezder edi. Jaqsy әrtister bar edi. Osy jiyrma jyl maghan qansha qiyn,  kýrdeli bolsa da tek jaqsylyghy­men este qalypty. Búghan deyin Qazaq­stannyng birde-bir teatry SK-nyng buro­synda qaralmaghan. Biz, Semey teatry Qonaevtyng kabiynetinde, Ortalyq Komiytet Burosynda jaqsy jaghymyzdan tanylyp, júmysymyzdyng ozyq tәjiriybesi kýlli elge, Qazaqstannyng barlyq teatrlaryna arnayy qaulymen taratyldy. Kórermen úiymdastyrudaghy, repertuar tandaudaghy, shygharmashylyq túrghydaghy jetistikterimiz madaqtalyp, nasihattaldy.

- Ol qay kez?

- Áli esimde, 1986 jyl, 14 tamyz.

- O, Jeltoqsan oqighasynyng dәl qarsany eken ghoy.

- Diymekendi kýtip, Almatyda bir apta jattyq. Ol kisi el aralap, astyqty kórip, jaqsy kónil kýimen kelgen beti eken. Búghan deyin oblystyq teatrdy qoyyp, Burogha Áuezov teatry da shygharylmaghan, tarihta bolmaghan jaghday. Sol mәrtebege ie bolghan biz әri mereylenip, әri tol­qulymyz, әri qorqulymyz. Onymyzda sha­ruasy joq Diymekeng qarapayym qalyppen aldyndaghy qaghazdargha qarap: «Ya, kim sói­leytin edi? Esmúhan, sen sóileysing be?» dedi. Búl kisi mening atymdy qaydan biledi dep tanghalyp men otyrmyn. Ózim dir-dir etemin. Aytatyn sózimning bәrin jattap alghanmyn. Sony bayyppen tyn­daghasyn Diymekeng aitty: «Jaqsy dýniye­ler jasap jatyr ekensinder. Tәjiriy­belerindi taratamyz teatrlargha. Al endi ózderinning qanday búiymtaylaryng bar?» dedi. «Bizge teatr salyp berdi. Ashylghanda óziniz boldynyz. Biraq sol әli tolyq bitpey jatyr. Aldynda fontany, tóbesinde arna­uly qúrylghylary boluy kerek. Solar bitpey qaldy. Sony bitirtkizip ber­seniz. Sodan keyin myna әrtister kóbine týzde jýredi, ýige, bala-shaghasyna qaraugha shamasy kele bermeydi. Ýy mәselesi nashar» dep edim, Diymekeng sol arada Gukasov degen ministrge: «Erik Hristoforovich, Semeyding teatry әzer­bay­jannyn  «Ar­shyn mal - Alan» piesa­syn qoyady eken. Jana estidiniz. Qanday keremet. Siz, nemene, sóitip otyrghan teatrgha bir qamqorlyq jasay almaysyz ba? Teatrdyng aldynda fontan boluy kerek. El sony qyzyqtap demaluy kerek, búghan qalay qaraysyz?» dedi. Ol kezde birinshi hatshygha joq dep aita almaydy eken ghoy. «Qúp bolady, Dimash Ahmetovich, aitqanynyz orynda­lady» dedi. Sosyn Diymekeng Miroshhin degen ekinshi hat­shysyna qarady. «Teatr­dy qabyldap alghansyzdar. Qúry­lys­shy­lar tapsyrghan. Sony nege qada­ghala­maysyzdar? Qane, mausym ashylghangha deyin bәrin bitirip beretin bolyndar», dedi.

Diymekenning sondaghy teatrgha degen yqylasyna әli kýnge deyin tәntimin.

- Esagha, siz býkil jan-tәninizben, qany­nyzben qazaqy topyraqtan shyq­qan kәnigi kәsiby rejissersiz. Rejisser mamandyghynyng rólin, mәn-manyzyn qalay baghalaysyz?

- Teatrdyng ústyny - rejisser. My­saly, Semey teatrynyn  70 jyldyq tariy­hynda әrqaysymyz jiyrma jyldan ýsh rejisser ghana istegen ekenbiz. Ukrainadan kelgen Leontis degen kisi. Bәiten Omarov. Sosyn men. Rejisser túraqta­maghandyqtan, osy teatrdyng hali mýshkil­deu. Teatrdyng ósui de, óshui de rejisserge baylanysty deytinim sondyqtan. Jas kezimizde: «Partiya - um, chesti, sovesti nashy epohiy»  degen úran bolatyn. Men sonyng ónin ainaldyryp: «Rejisser - teatrdyng aqyl-oyy, abyroyy jәne ar-ojdany» deymin.

- Rejisserlik tól kәsibinizden qol ýzinkirep ketken jyldarynyz da boldy emes pe?

- Sonshalyqty qol ýzdim dep aita almaymyn. Ministrlikte jýrgenimde, Jýr­genov institutynyng rektory kezinde de teatr mәselesimen tikeley shúghylda­nyp otyr­dym. Bar ómirim qazaq tea­trynyng gýl­de­nuine, qazaq teatrynyng kadryn dayyndaugha, qazaq teatrynyng kәsi­by dәrejede ósuine arnaldy desem, eshkim dau aitpas. 23 jasymda konser­vatoriyany bitire sala meni osynda múgha­lim etip qaldyrdy. Ári Áuezov teatrynda isteymin, әri múghalimmin. Sol 1964 jyl­dan beri qaray osy pedagogtik júmy­symdy ýzgen emespin. Konservatoriyada Asqar Toqpanovtyng assistenti, ekinshi oqytushy boldym. Al, Semey kezeninde sondaghy agrarlyq institutta FOP degen fakulitet boldy - fakulitet obshestven­nyh professii. Múnda bolashaq zootehnikterdi, vettehnikterdi, auyl kórkem­ónerpazdaryn basqaratyn rejisserlikke oqytatyn. Men solargha sabaq berdim. Odan keyin rektor boldym. Óner akade­miyasynda әli kýnge deyin ústazdyq etemin. Býginde studentterimning aldy shetinen halyq әrtisteri: Tilektes Meyramov, Doshan Joljaqsynov, Ghaziza Ábdinә­biyeva, enbek sinirgen qayratker Núrqanat Jaqypbaev, tolyp jatyr, kóp. Áuezov teatry әrtisterining qyryq payyzyna juyghy óz shәkirtterim. Osynshama jylda bizding oqushylarymyz respublikanyng barlyq teatrlaryna tarap ketti. Qazaq­standa qazir 52 teatr bolsa, qaysysyna barsam da shәkirtterim aldymnan shyghady. Búl da bir baqytym.

- Tәuelsizdik jyldarynda ashylghan teatrlar sany qansha?

- Tәuelsizdik jyldarynda elimizde janadan jeti teatr ashyldy. Petropavlda, Qostanayda, Óskemende, Aqtauda, Jetisay men Týrkistanda. Búlargha ózbek teatryn qossaq - jeteu. Osynyng ózi jat­qan bir әlem ghoy. Mening taghy bir baqytym, osy teatr­lardyng barlyghynyng ashyluy kezinde óne­boyy el Preziyden­tining qa­synda jýrdim. Sol­týstik Qazaq­stan obly­synda Sәbit Mú­qanov atyndaghy teatr ashylghanda mening bir jylghy týlekterim týgel sonda bardy.

- Osynau teatrlardyng býgingi jay-kýii qalay?

- Olardyng bәrine memleket tarapynan qarajat bólinude. Ghimarat - memleketten. Qazir Qostanaydyng qaq ortasynda qazaq teatrynyng ýii salynyp jatyr. Aqtau men Týrkistandaghy teatr ghimarattary da jana. Osynyng bәri Elbasynyng tikeley tap­syrmasymen atqaryluda. Osylay kó­nil bólinip túrghan kezde is qalay órge baspasyn. Bir ghajaby, dýnie jýzinde Qazaqstannan basqa eshbir memleketting teatrlary alty tilde sóilemeydi. Ameriy­kanyzda bolsyn, Reseyinizde bolsyn. Biz alty tilde óner jasaytyn teatry bar halyqpyz. Qazaq teatry. Orys teatry. Úighyr teatry. Korey teatry. Nemis pen ózbek. Altynday alty teatr. Alty últtyng tilinde. Kóp últtylyghymyzdyn, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghannyng bir kórinis-kórsetkishi osy emes pe. Biz osynday elmiz dep maqtansaq orayy bar.

- Sol maqtanyshtyng materialdyq jaghyna  ýnilsek she?

- Osy teatrgha men kelgen kezde Asanәli Áshimovter 8 myng tenge alatyn. Asanәli maghan: «Tuh, Esmúhan, segiz myng enbekaqy beresing de seksen saghat úrsa­syn», dep oiyn-shyndy  qaljyndau­shy edi. Qazir sol kisilerimizding jalaqysy 140 myngha deyin kóterildi. Oblystyq teatr­larda, әriyne, tómenirek. Óitkeni, bizding teatr ay sayyn 30 oiynnan oinaydy. Tapqan aqshany payyzdap, týgel әrtis­terge jalaqysynyng ýstine ýstemelep beremiz. 50 payyzgha deyin. Óitpesek bol­maydy. Teatr osynshama spektaklidi iygeru jolynda kýndiz-týni júmys isteydi. Sol enbekting qaytarymy bolu kerek qoy.

- Ana bir jyldarda teatrlardy túralatyp tastaghan qiynshylyqtar da bolghany jadynyzda shyghar?

- Naryqtyng alghashqy jyldarynda enbekaqyny der kezinde ala almay, ýsh-tórt aigha deyin sozghan qiynshylyqtar bolghany ras. Ol bir kóppen kórgen úly toy. Qiynshylyq jaghday memleketting eko­nomikasy bәsendegen ótpeli, ólara tústa tuyndady. Osy teatrymyzdyng ózinde 80-shi jyldardyng ayaghynan 2000 jylgha deyin kórermen sany kýrt azayyp ketti. Onyng sebebi, el ekonomikasynyn, halyqtyng túrmys dәrejesining tómendeui edi. Qalta­synda tiyny joq adam teatrgha qaytip keledi? Endi, mine, ekonomika kóterildi, qogham órledi, memleket órkendedi. Elding qaltasynda aqsha payda boldy. Osy kezde adam ruhany qajetin oilap, teatrgha bet búra bastady. Elbasynyn: «Eng әueli ekonomika» deytini de sodan ghoy.

Qazir qazaqtyng aqsaqal qarttary nemerelerin ertip kassadan biylet alyp túrghanyn kóremiz. Qymbat emes. 300-400 tengeden. Sol qariya zalda otyryp: «Qara­ghym, Abylay han degen babang myna kisi. Abay  degen abyz atang ana kisi», dep ja­­na­ghy nemeresine tarih taghylymyn ai­tady. Qazirgi balalardyng bәri birdey Abaydy oqyp jýrgenine kýmәndimin. Al endi sol bala teatrgha kelip, ýsh saghat oiyndy tamashalasa, Abay әlemin tanyp shyghady. Abaydyng úly parasatyn, Múqan­nyng úly sózderin sanasyna siniredi. Býgingi kýnning dramaturgiyasy qaqtyghysqa qúrylady. Sahnada halyqqa oy salatyn, neghúrlym últtyq ruhymyzgha jaqyn, ótimdi dýniyeler ghana qoyylady.

- Qazir qoyyp jatqan sonday dýniyelerding birin atay ketseniz.

- Serik Asylbekovting «Imperiyadaghy toy» degen piesasy jýrip jatyr. Múnda baylyqqa bógip, azghyndaghandar men ózining úyatyn, ar-namysyn saqtaghan, Otanyn sýietin adamdar arasyndaghy qaqtyghys, shiyelenis jeli tartqan. Býgin kishkentay ghana «Imperiya» degen restoran salyp alghan adam erteng kýlli el tútqasyn iyemdenuge aranyn ashpay ma? Ondaylar kóp qoy. Preziydentimiz qanshama adamgha ýmit artyp, qansha jasty oqytyp, jolyn ashty. Solardyng arasynan óz halqyna ózi qarsy shyghyp, óz elin júlyp jeuge kóz alartqandar da bar emes pe. Sondyqtan, teatr býgingi kýn taqyrybyn, qoghamymyz­dyng tolghaqty jaghdaylaryna ýn qosatyn, óz júrtymyzdyng namysyn jyrtatyn taqyryptardy kóbirek qauzaydy. Teatr ózining barlyq bolmysymen qogham ýshin, memleket ýshin, halyq ýshin, halqy­myz­dyng biyik keudeli ruhy ýshin qyzmet etedi. Sonyng sebebinen bolar, teatrda shetinen otansýigish, elim dep eljirep túratyn, tilin sýietin, ótken tarihty, qazaq degen halyqty qadirleytin adamdar ghana júmys isteydi. Sahnanyng patshasy - әrtis. «Saf taza óner byqsyq oidan tumaydy» degen naqyl bar ghoy. Teatrdaghy óner iyeleri byqsyq atauly­dan aulaq, ózderinshe bir taza әlem. Mine, osy újymnyng kónilin tabu, әrqaysysyna say ról ýlestiru kór­kemdik jetekshi ýshin onay sharua emes. Piesagha qatysyp otyrmasa, qarayyp qalady. Búlardyng tileuin de ýidegi óz balannyng tileuin tilegendey tileysin. Ártisimning tabanyna kirgen shógir mening mandayyma kirsin dep júmys istemesen, ol júmystyng qúny kók tiyn.

- Teatr men tәu eter Tәuelsiz­digimizding arasyna qanday parallelider tartar ediniz?

- Qazaq teatry ýshin ainalyp keteyin Tәuelsizdikting bergeni kóp. Jalpy qazaq ónerin, qazaq ruhyn órletti. Múny soqyr ghana kórmes. Qazirgi bar әlemge tanylyp jatqanymyz tek baylyqtyng arqasy desek, qatelesemiz. Biyikke shyrqaghanymyz eng aldy­men ruhtyng arqasy. Biz tek múnay­men, gazben ghana el bolmaymyz. Ruhany әlemimizben, ruh baylyghymen el bolamyz. Sol ruhany әlemdi dýniyege taratushy - teatr. Mysaly, qazirde Qúrmanghazy orkestri múhittyng arghy betindegi Karnegiy-hollda konsert berip jatyr. Qazaq dombyrasynyng ýnin estigen sheteldikter tәnti boluda. Al, dombyra qazaqtyng jany emes pe? Qobyz qazaqtyng qany emes pe? Últty moyyndatatyn, últtyng bitim-bolmysyn tanytatyn - óner. Adamnyng janyn tәrbiyeleytin, qua­nyshqa bóleytin osy teatr óneri, muzyka óneri, әdebiyet óneri. Endeshe, qazirgi tanda qazaq óneri men mәdeniyeti, teatry tәuelsizdigimizge qyzmet etude.

Osynday teatr ónerin, kino ónerin, jalpy muzyka әlemin tiyisinshe baghalamay jatamyz. Mysaly, bizding qarashanyraqta qyzmet isteytinder tek jalghyz Áuezov teatrynyng ghana әrtisteri emes. Sony­men birge olar qazaq kinosynyn, qazaq radio­synyn, qazaq teledidarynyn, qa­zaq dublya­jynyng de әrtisteri. Teatr jalghyz Almatynyng ghana teatry emes, kýlli Qazaqstannyng teatry. Jyl sayyn eki-ýsh qalagha gastrolige baramyz. Býkil elding oblystarynan bastap, audanda­ryna deyin aralaymyz. Jaqynda ghana Jambyl oblysynyng ýsh audanynda bo­lyp, spektakliderimizdi qoydyq. Sayyp kelgende, biz Tәuelsizdikting qyzmetshi­simiz. Biz degenimiz, yaghny teatr.

- Olay bolsa, teatrdyng tәuel­sizdik kezenindegi tabystaryn tara­tyn­qyrap aitsanyz qaytedi.

- Áuezov teatry ózining 86 jyldyq ghúmyrynda halqymen birge jasasyp keledi. Tәuelsizdik jyldarynda biz on shet memleketke bardyq. Ol saparlarda 80 qoyylym qoydyq. Qazaq teatry tu­raly sol kezderde tórtkýl dýnie baspa­sózi jabyla jazdy. Qazaqtyng kәsiby rejiys­surasyn, kәsiby akterlik mektebin, qazaq­tyng ssenografiyasyn jer-ja­hangha tanyt­tyq. Álemning basqa teatr­larymen birge Koreyanyng Seul qala­synda, Týr­kiyanyng Koniya qalasynda gastrolide bolyp qayttyq. Týrikter mar­qúm bop ket­ken jas rejisser Sýgir­bekovting qoyy­lymynda «Qozy Kórpesh - Bayan súludy» kórgende tan-tamasha qaldy. Myna tarih bizde de bar ghoy. Biz qalay búghan nazar audarmaghanbyz, deydi. Mar­qúm Talaptan Ahmetjannyng «Súlu men suretshisin» Koniyada kórsetkende: «Aqyn­jandy teatr ekensizder. Mahab­batqa qazaq halqy qanday jaqyn. Qanday biyazy, nәzik, darhan jandy halyq­syzdar!» deydi. Mine, kórdiniz be? Osy­lay últty tanytyp otyrghan joqpyz ba, biz.

1926 jyly osy teatr ashylghanda «Teatr nege kerek» degendey sózder de bolypty. Sonda Sәken Seyfulliyn: «Eger teatrgha kózi kórmeytin adam kelse, sahnada ótip jatqan әreketti qúla­ghymen tyndap, lәzzat alady. Eger kózi kórip, qúlaghy estimeytin adam kelse, kózimen kórip otyryp lәzzat alady. Teatrdyng qasiyeti de, qúdireti de osyn­da», degen eken.

Sonau 1926 jyly teatr kerek bolghan Qazaqstangha qazirgi tәuelsizdik zamanynda teatr tipten auaday qajet. Elimizdegi qalghan 52 teatr Áuezov tea­trynyng balalary, nemereleri, shóbere­leri desek bolady. Ákemteatrdy qazaq ónerining qarashanyraghy deytinimiz sodan. Opera teatry da bizden enshi alyp ashylghan. Qazdyng balapanynday sony­myz­dan shúbyrghan sol ini teatrlarmen tyghyz baylanystamyz. Sahnamyzdy beremiz. Áneugýni ghana Astananyng jastar teatry kelip, óner kórsetip ketti. Qazir Qaraghandynyng teatry kelip jatyr. Biyik mәrtebeli qazaq teatrlary jyl sayyn festivali ótkizudi dәstýrge ainal­dyrghan. Oblystaghy akterlik mek­tepting hali qalay?  Ne istep, ne qoyyp jatyr? Osynyng bәrin saralaymyz. Sóitip, teatrdyng ósip-órkendeuine hal-qaderimizshe septesemiz. Mýsirepov teatrynda biyl on toghyzynshy ret ótken sol festivaliding jury tóraghasy myna aldynyzda otyrghan paqyrynyz.

- Qazaq teatryn Qalleki, Serke, Elubay siyaqty koriyfeyler shyrqau biyikke kótergeni belgili. Teatrdyng qazirgi kәsiby dengeyin qay óreden baghalaysyz?

- Kәsiby dengeyi sol búrynghy kezdegiden joghary bolmasa, tómen emes. Nege? Ol kezderde sahna jútan, piesa jazatyn dramaturgter az edi. Sol sebepti repertuar tapshy boldy. Qazir qyryq jazushy piesa jazady. Tәuelsizdikting arqasynda jyl sayyn konkurs jariya­la­nyp, on myng dollardan grant bó­linude. Súltanәli, Dulattar ómirbaqy alyp keledi. Iran-Ghayyp ta qalyptas­paydy. Dýniyeni shyr ainaldyratyn piesalar bar. Bir quanyshtysy, jas dramaturgter kóptep kórine bastady. Demek, әdeby material jetkilikti. Búl, bile bilsek, últtyng óskendigining belgisi. Ádebiyetting ósui últ ósuining kórsetkishi. Al, dramaturgiya bolmasa, teatr bol­maydy. Qúdaygha shýkir, bizde dramagha toly dramaturgiya da, tartymdy teatr da bar.

Qazaq teatrlarynyng qazirgi shyghar­ma­shylyq ta, túrmystyq jaghdayy da jaqsy dey alamyn. Qúryp, qúrdymgha ketip bara jatqan, spektakli qoya almay sualyp otyrghan teatrdy kórgen joqpyn. Men bir spektaklidi qoy ýshin keyde 15 million tengege deyin qarajat shygharamyn. Kiyimi, muzykasy, sureti bar. Avtory bar, basqasy bar degendey. Sol qoyylym 15-20 ret jýrgennen keyin ózin-ózi aqtaydy. Ana bir jyldary gastrolige de shygha almay qalghan kezderimiz bolsa, qazir kórermenmen qayta qauyshqanbyz. Issapargha shyqsaq ta qarjy bar. Jana qoyylym ýshin de ýkimet tóleydi. Basqa tirshiligimizge aqshany ózimiz tabamyz.

- Aldaghy últtyng úlyq merekesine qanday tartu-taralghymen kele jatyrsyzdar?

- Tәuelsizdikting 20 jyldyghy aya­synda Astana júrtshylyghyna esep berip qayttyq. Basqa da teatrlar esep berdi. Biz bastadyq. Mausym aiynda Ký­lәsh Bayseyitova atyndaghy opera tea­trynda sýbeli-sýbeli bes qoyylym­dy sahnagha shyghardyq. Áuezovting «Abayy», Qalihan Ysqaqovtyng tәuel­siz­dik taqy­rybyn qauzaghan «Qazaqtar» atty spektakli, qyrghyz tilinen audarylghan «Jýreyik jýrek auyrtpay» degen qoyylym jәne basqalar. Eki apta boyy anshlag! Odan song Tarazgha bardyq. Osy­nyng bәri úly mәrtebeli Tәuelsiz­dikke taghzymymyz.

Osy kýnderde Tәuelsizdik qúrmetine jana spektaklider qondamyz. Múhtar Áuezovting «Qily zamanyn» sahnagha shygharmaqpyz. Tәuelsizdik zamanynda teatrdyng basty taqyryby - adam, jana adam. Teatr sahnasynda adamnyng múny, adamnyng qúqy, adamnyng bostandyghy, taghdyry men tәuelsizdigi, adamnyng jany men bolmysy, qayghysy men quanyshy sóz bolady. Eger sahnada adam taghdyry bolmasa spektaklidi eshkim kórmes edi, teatrgha kórermen kelmes edi. Bizge kórermen keledi.

- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken Qorghanbek AMANJOL.

http://www.egemen.kz/316592.html