- Jambyl Omarúly, biyl tarihshylar Abylay hannyng mereytoyyn memleket dengeyinde atap ótu kerek degen úsynys jasady. Degenmen Abylay han túlghasy jóninde әli de jauabyn tappaghan saualdar bar. Tipti tughan jylynyng ózine baylanysty kýmәn kóp.
- Eger biz býgingi kýnge deyin ghylymda, әdebiyette qalyptasqan pikir boyynsha Abylay hannyng tughan jyly 1711 jyl desek, biyl onyng 300 jyldyghy atalyp ótui kerek.
- Aldymen Abylay hannyng ata-teginen bastasaq...
- Qanisher Abylay, onyng balasy Kórkem Uәli, odan han Abylay, odan taghy da Uәliy... Tarihy әdebiyette, oqulyqtarda osy mәsele tónireginde birizdilik joq. Qanisher Abylay HVII gh.sony men HVIII gh. basyndaghy Qazaq handyghynyng ishki jәne syrtqy sayasy ómirinde eleuli oryn alatyn súltandardyng biri. Qazaq handyghyn qúrushylardyng biri Orys hannyng shóberesi Kishi Jәnibekting toghyz úly bolghan, sonyng biri Jәdik. Jәdikting úly Shyghaydan bastap Qazaq handyghynyng ýlken handary osy Jәdik túqymynan saylanyp otyrdy.
Shyghaydan Esim, odan Salqam Jәngir, odan Áz Tәuke men Uәly Baqy. Osy Uәly Baqy derekterde Abaq, Aula ataularymen kezdesedi de bizding tarihshylardy shatastyrady. Uәly Baqy Áz Tәuke hanmen aghaly-inili tuys, әkeleri bir, shejirege qaraghanda analary bólek. Uәly Baqydan Qanisher atanghan Abylay súltan, odan Kórkem Uәli, odan Ábilmansúr, yaghny han Abylay tuady.

- Jambyl Omarúly, biyl tarihshylar Abylay hannyng mereytoyyn memleket dengeyinde atap ótu kerek degen úsynys jasady. Degenmen Abylay han túlghasy jóninde әli de jauabyn tappaghan saualdar bar. Tipti tughan jylynyng ózine baylanysty kýmәn kóp.
- Eger biz býgingi kýnge deyin ghylymda, әdebiyette qalyptasqan pikir boyynsha Abylay hannyng tughan jyly 1711 jyl desek, biyl onyng 300 jyldyghy atalyp ótui kerek.
- Aldymen Abylay hannyng ata-teginen bastasaq...
- Qanisher Abylay, onyng balasy Kórkem Uәli, odan han Abylay, odan taghy da Uәliy... Tarihy әdebiyette, oqulyqtarda osy mәsele tónireginde birizdilik joq. Qanisher Abylay HVII gh.sony men HVIII gh. basyndaghy Qazaq handyghynyng ishki jәne syrtqy sayasy ómirinde eleuli oryn alatyn súltandardyng biri. Qazaq handyghyn qúrushylardyng biri Orys hannyng shóberesi Kishi Jәnibekting toghyz úly bolghan, sonyng biri Jәdik. Jәdikting úly Shyghaydan bastap Qazaq handyghynyng ýlken handary osy Jәdik túqymynan saylanyp otyrdy.
Shyghaydan Esim, odan Salqam Jәngir, odan Áz Tәuke men Uәly Baqy. Osy Uәly Baqy derekterde Abaq, Aula ataularymen kezdesedi de bizding tarihshylardy shatastyrady. Uәly Baqy Áz Tәuke hanmen aghaly-inili tuys, әkeleri bir, shejirege qaraghanda analary bólek. Uәly Baqydan Qanisher atanghan Abylay súltan, odan Kórkem Uәli, odan Ábilmansúr, yaghny han Abylay tuady.
Abylaydyng atasynyng «qanisher» atanuyna, shejire derekterine qaraghanda, onyng Qayyp handy óltirui sebep bolghan. Qazaqtardyng sayasy ómirinde óz hanyn óltiru óte siyrek bolatyn oqigha. Narazylyqtan seskengen qanisher Abylay ózining janyndaghy tólengitterimen, otbasyn alyp Ýrgenishke Hiua handyghyna qaray ketedi.
Oraz atalyq Kórkem Uәliyge qamqor bolyp, ol Ýrgenishte ólgende onyng balasy, ózining tәrbiyesindegi Ábilmansúrdy, yaghny Abylaydy alyp qashyp Qazaq Ordasyna keledi.
- Abylaydy «Sabalaq» dep kiyimining alba-júlbalyghyna oray Tóle by ataytyny osy kez ghoy...
- Tóle by hanzadany jaularynan jasyryp elden alysqa, týieshi-jylqyshylaryna qosyp jiberedi. «Sabalaq» Ábilmansúrdyng osy kezende alghan jasyryn laqap aty. Qazaq memleketining bolashaghyn oilaghan azamattar tóre túqymynan elding basyn qúrap, ýsh jýzding basyn bir kezenge jetkizetin túlgha izdeydi. Qart Bógenbaydyng ózining ataqty Narqyzyl atty túlparyn Sabalaqqa berip ketui tegin emes.
- Oqulyqtarda Ábilmansúrdyng «Abylay» atyn aluy Anyraqay shayqasynda boldy deydi...
- Búl derekke jәne esepke negizdelmegen qate pikir. Býgingi kýnge deyin Anyraqay shayqasynyng qay jyly bolghany anyqtalghan joq. Kezinde M.Qozybaev pen J.Qasymbaev siyaqty marqúm aghalarymyz biri 1729, ekinshisi 1730 jyl dep, ekiúday bolyp aitysty. Keybir derekter 1729 jyly deydi.
- Sonymen sizding pikirinizshe, Ábilmansúr qashan Abylay atandy?
- Aldymen Abylaydyng qay jyly tughanyn anyqtap almaq kerek. Eger biz Abylay 1711 jyly tudy degen әdebiyette qalyptasqan joramaldy qoldasaq, onda Anyraqay soghysynda jas tóre 18 jasta bolmaq, al Abylay 1713 jyly tudy degen pikirdi qoldasaq, onda 16 jasta bolmaq.
Qazaq derekteri Ábilmansúrdyng «Abylay» atanuyn qalmaqtyng ataqty qontәjisi Qaldan Serenning tuysy Sharysh batyrmen bolghan jekpe-jekpen baylanystyrady: «Jiyrmagha jasyng tolghanda, Qalmaqpen soghys bolghanda, Alghashqy baqty tapqanda, Sharyshtyng basyn qaqqanda...». Ýmbetey jyrau búl jerde «jiyrmagha jasyng tolghanda» dep naqty uaqyt mejesin núsqap túr. Meninshe, Abylay 1713 jyly tudy degen pikir dúrys. Sonda onyng Sharysh batyrmen jekpe-jekke shyqqan uaqyty 1733 jyl bolmaq, yaghny tura 20-gha kelgen shaghy.
Bizding qolymyzdaghy derekterge qaraghanda 1733 jyly qazaq jasaqtary Jonghariya shekarasyna enip, qontәjining úlysyna tiyisedi. Tarihtan habary bar adam 1730-1740 jyldar qalmaq-qytay arasyndaghy HVIII ghasyrdaghy ýshinshi soghystyng bolghanyn biledi. Búl birde basylyp, birde ushyghyp ketetin shayqastardyng kezinde qazaqtar da batystan qalmaqtardy tyqsyra bastaghan. 1731 jyly Shaqshaq Jәnibek bastaghan 6 myndyq qazaq әskeri derbetterdi shauyp, qalmaqtyng qarauyl әskeri Qamar Daban, Qalmaq Tolaghay taularyna deyin shegindi. 1732 jyly orys elshisi P.Ugrimov qazaq jerine attanghan «qalmaq jasaghynyng týgel sonda qalghanyn» bayandaydy. Osydan qorytyndy jasasaq, Bógenbay jasaqtarynyng 1733 jyly oirat jerine ishkeriley enui jәne Qaldan Serenning úlystaryna batyl tiyisui zandy. Qalmaq qújattarynda Abylaymen jekpe-jekke shyghatyn Sharysh batyr qontәjining jaqyn tuysy delinedi. Osy siyaqty tolyp jatqan qisyndar bizdi Ábilmansúr-Sabalaq Abylay atanatyn shayqas 1733 jyly boldy degen tújyrymgha iytermeleydi.
- Sizding pikirinizshe, osy kezden bastap Abylay han atanghan ba?
- Joq, Ábilmansúr 1733 jylghy jekpe-jekten Abylay atymen birge óz betine jeke úlys jәne súltan ataghyn alyp shyqty. Abylaygha úlys esebinde berilgen Kókshetau manyndaghy atyghay-qarauyl, kerey-uaq, qanjyghaly rulary. Súltandyq ataqtyng resmy bekitilui auyzsha derekterge qaraghanda 1734 jyly Bayanaul jerinde Sabyndy kólding jaghasynda bolghan. Búl jiyn eki mәseleni talqygha saluy mýmkin. Birinshiden, Ábilmәmbetti ýlken han taghyna otyrghyzu turaly sheshim jasaldy. Ekinshiden, Abylaydy Orta jýzge súltan saylady. Qazaq jeke úlysy bar súltandardy «han» dep dәriptey beredi. Abylaydyng «kishi han» dengeyinen ótip «ýlken han» taghyna otyrghan uaqyty 1771 jyl. Osy jyly Ázireti Súltanda qazaqtyng ýsh jýzining eng tandauly azamattary, Týrkistan-Tәshkent ónirining otyryqshy sart-qúrama qauymdarynyng ókilderi Abylaydy aq kiygizge salyp kóterip, qazaqtyng ýlken handary otyratyn altyn taqqa otyrghyzdy.
- Abylaydyng jonghar biyleushisi Qaldan Serenning qolynda tútqyn boluyna qatysty әrtýrli pikir bar...
- Qaldan Seren 1741 jyly qazaq dalasyna Septen, Sary Mәnji batyrlar jәne ózining ýlken úly Lama Dorjy bastaghan ýsh jasaq jiberedi. Qaldan Seren ýsh jasaqqa qosymsha qalmaqtyng kәri kókjaldarynyng biri, Boshohtu han zamanynan belgili Jalby batyrdy jiberedi. Jalby batyr Abylaydy Úlytauda ústady.
Abylaydy tútqynnan bosatugha Reseyding ortalyq ýkimeti emes, Orynbor aralasqany belgili. IY.Nepluev kapitan K.Miller degen qazaq tilin jaqsy biletin ofiyserdi Qaldan Serenge elshilikke attandyrady. Onyng janyna Shaqshaq Jәnibek batyr jolbasshy qylyp ózining inisi Bayqúlaq batyrdy qosady. K.Millerdi Qaldan Seren qabyldamaydy, Bayqúlaqty qalmaqtar orystardy ertip kelgeni ýshin azaptap óltiredi.
Abylaydy bosatugha tikeley at salysqan Qaz dauysty Qazybek, Malaysary batyr, Ábilmәmbet han men Niyaz batyr. Ábilmәmbet balasy Ábilpeyizdi Niyaz batyr alyp baryp Qaldan Serenge aq ýili amanatqa tapsyrdy.
Al búl әngimeni qoryta kelsek, Abylaydy bosatqan qazaqtyng da elshiligi emes, Qaldan Serenning ózi. Qazaq shejiresinde saqtalghan derekter Qaldan Serenning Abylaymen til tabysqanyn, ekeuining de tereng oily kósem ekenin, ekeui de óz elderin osy qystalang zamannan qalay aman alyp shyghamyn dep qabyrghasy qayysqan azamat ekenin dәleldeydi. Osy týsinistikting nәtiyjesinde eki elding arasynda odaqtastyq, dostyq turaly kelisim jasaldy. Endi kelip osy habar jetkende orystyng qalay qypylyqtaghanyn bilseniz...
- Abylay orys ýkimetining qolshoqpary boldy nemese Abylay qalmaqtardy qoldady degen pikirler bar...
- Bir qaraghanda bizde tәuelsiz memleketting atributtary týgel bar, biraq eng basty qúndylyq ruh jetispey jatyr. Bizde últtyq tújyrymdy tarih joq. Qazirde ailamen qazaqty óz ishinde iritip, bir-birine qarsy salyp Abylay atyn atatqyzbaugha kýsh salatyndar joq emes. Abylaygha, al shyn mәninde qazaqqa qarsy maqalany býgingi kýni qazaq tildi azamattar jazyp otyr, olargha jazghyzyp otyrghan kim?
Eger Abylay han 1771 jyldyng kókteminde Edil boyynan, Resey tepkisinen Jonghariyagha qaray kóshken qalmaq kóshin nege shappady degen mәselege kelsek, әngime basqasha. Qazaq búl oqighany «Shandy joryq» dep atady. Búny qazaq-qalmaq soghysynyng aqyry dep esepteuge bolady. Búl kezende Jonghariya jer betinen joyylghan, memleket esebinde ómir sýruden qalghan. Búl jerde qazaqtyng «qashqan jaugha - qatyn er» jәne ekinshiden, «elge el qosylsa - qút» degen sózderin eske alu kerek. Mәsele qashqan eldi qyryp jiberude emes, ony ishine sinirip, qarandy kóbeytip, jan-jaghynnan qyspaqqa alghan imperiyalargha qarsy túruda. Ortalyq Aziyanyng eng kýshti biyleushisine ainalghan Abylay ýshin búl mәsele óte ózekti bolghanyn eskergenimiz jón. IYә, Abylay túlghasy qarama-qayshylyghy kóp túlgha. Ony tereng zerttep, keler úrpaqtyng sanasyna siniru - tarihshylarymyzdyng mindeti.

Ángimelesken Gýlshat Hamiyt

http://nurastana.kz/?p=3305