Bauyrjan Momyshúly óz sózinde: «Tәrtipke baghynghan qúl bolmaydy, tәrtipke baghynbaghan el bolmaydy», degen qaghidany eskere otyryp, әr zamanda memleketti basqaru ýshin tiyimdi qúraldar men mehanizmder qajet bolghanyn aitty. Kóne ghasyrlarda adamdar ru-taypagha bólinip, neshe týrli fetishizm, anemizm, totemderge sendi. Atalghan senimderding diny abyzdary taypa basshysymen birigip eldi basqarugha at salysty. Sol sekildi XVI ghasyrda Evropada hristian dinining basshylary men biylik basshylary eldi basqarghany turaly tarihy derekter jeterlik. Tipti din basylary patshalargha ýstemdik etetin zamandarda bolghan. Búl dinning halyqty tәrtip pen birlikte ústau ýshin ýlken ról atqaratynyng kóremiz. Degenmen, XX ghasyrda keybir filosoftar dindi opium, dep bezindirip, sonymen qatar ghylym, tehnologiya damyghan zamanda adamdar dinnen ózderi bezetindigin aitqan.

Qazirgi tanda 21 ghasyr tehnologiya men innovasiya zamany bolsa da, kersinshe jastar dinge lek-legimen baryp, ruhaniyatqa múqtaj ekenin kórip otyrmyz. Dinderding negizgi róli adamzatty biriktirip, әrbir otbasyna bereke, birlik, tatulyq shuaghyn shashu bolyp tabylady. Sol sebepti әrbir adam ózining boyyndaghy arsyz, imansyz, túrpayy qylyqtardan aiyrlu ýshin Allagha jaqyndaytyny sózsiz. Yaghni, din qoghamdy retteytin jaqsy qúbylys. Alayda, aqparattyq zamanda keybir memleketter dindi jeke mýdeleri ýshin halyqtyng sanasyn, aqylyn basqaru qúralyna ainaldyruda. Din arqyly adamdy basqaru degenimiz adamdaghy jeke kózqarasy men pikirin, ómirge degen kóz-qarasyn joya otyryp, qatyp qalghan destruktivti diny dogmalarmen toltyru. Qazirgi kezde onday aqparattyq shabuyldar sheteldik kýmәndi diny uaghyzshylar ghalamtor arqyly qarqyndy jýrip jatqanyna bәri kuә. Solardyng uly, qasang diny uaghyzdaryna ulanghan adamdar elmizdegi demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq basqaru jýiesine qarsy shyghyp ekstremistik jәne terroristik әreketterge baruda. Diny ekstremisterding týsiniginshe, Qazaqstandy halifatqa nemese sharighat zanymen basqaru jýiesine ainaldyrudy maqsat tútady. Búl memleketimiz ben halymyzdyng ómiri men bostandyghyna ýlken qauip tóndirip otyr. Atalghan mәseleni eskere otyryp, islam dininde demokratiyalyq, zayyrlylyq qúndylyqtar turaly bayandalghandyghyn jetkizudi jón kórdim.

Demokratiya sózi - halyq biyligi degen maghynany beredi. Yaghny biylik basshylaryn halyq ózi saylaytyn memleketti basqaru jýiesin demokratiya dep týsinemiz. Búnday basqaru jýiesi islam órkeniyetinde de bolghan. Onyng negizin qalaghan Múhammed payghambardyng ózi. Múhammed payghambar 632 jyly dýnie salghan son, músylmandardy basqaru, memleketting isterin jýrgizuge mindettelgen adamdy «haliyf» dese, al osy qúrylymgha «halifat» atau berildi. Islam әlemi halifany tandaugha qatysty basty eki kózqarasty qúptaghan sunnittik jәne shiittik. Sunnitter halifanyng taghayyndaumen, saylaumen, tipti biylikti kýshpen tartyp alghan jaghdayda da, halifa bolatyndyghyn qabyldaydy. Al, shiitter halifanyng tek qana Alla elshisi aityp qaldyrghan diny mәtin arqyly taghayyndalatyndyghyn algha tartqan. Shiitterding pikirinshe, Múhammed payghambar kózi tirisinde ózinen keyin halifa retinde ózining kýieu balasy Aliydi taghayyndaydy. Biraq dýnie salghan son, sahabalar onyng ósiyetine qúlaq aspay, Áliydi halifalyq qúqyqtyghynan aiyrghan-mys. Biz әrtýrli pikir men olardyng algha tartatyn  dәlelderin saralap jatpay, shiiyterden basqa barlyq islam baghyttary «Alla elshisi kózi tirisinde halifa taghayyndap qaldyrmaghan» degen pikirde birigetindigin aitumen shektelemiz. Kórip otyrghandarynyzday qúrmetti oqyrman Múhammed payghambar ózinen keyin biylik iyesin taghayyndamay, halyqtyng tandau erkine bergen. Eng birinshi músylmandardyng halifasy Ábu Bәkir  qalay taghayyndaldy soghan toqtalyp ótsek. Búl Saqifa oqighasy dep atalady. «Saqifa» sózi «bastyrma» degen maghynany bildiredi. Ábu Bәkir halifa retinde tandalghan jiyn Bәny Saghidanyng qúrma keptiretin bastyrmasynda ótkendikten  «Saqifa jiyny» degen atau alghan. Múhammed payghambar dýnie salghannan keyin mәdinalyq músylmandar Payghambardan keyingi basshyny saylau ýshin Bәny Saghidanyng bastyrmasyna jinalady. Negizgi maqsat  Hazraj taypasynyng kósemi Saghd ibn Ubadany basshy retinde tandau boldy. Búl jerde aita kele, payghambar eng alghash Mekke qalasynyn  túrghyndarynan qysym kórip Mәdina qalasyna kóshedi. Búl kóshti «hijret» dep ataghan. Mekkeden Mәdinagha hijra jasaghandardy múhajirler dep atasa, olardy kýtip alghan Mәdinalyq halyqty «ansarlar» dep ataldy. Hazraj taypasynyng kósemi Saghd ibn Ubada Mәdinalyq ansar bolatyn. Jiyn barsynda ansarlar islamgha eren enbek etkendikterin, Alla elshisi men múhajiylerdi qamqorlyqtaryna alghandyqtaryn tilge tiyek etip, halifanyng ózderining aralarynan tandaluy kerektigin dúrys dep tapty. Bolyp jatqan jayytty ansarlardyng arasynan bir-eki kisi Omar sahabagha jetkizedi. Omar dereu Ábu Bәkirge mәn-jaydy bayandap, joldan Ábu Úbayda ibn Jarahty ilestirip jiyn bolyp jatqan jerge barady. Azdaghan adamnan túratyn múhajiyler toby kelgen son, ansarlardan bir adam sóz alyp, jogharyda aityp ótken sebepterdi tizip, halifanyng óz aralarynan shyghu kerektigin aitty. Keyin Ábu Bәkir sóz alyp, ansarlardyng islamgha jasaghan qyzmetine qatysty aitqan sózderining barlyghynyng oryndy ekendigine toqtalady. Biraq arabtardyng әdet-ghúrpyn negizge ala otyryp, olardyng tek Qúrayysh taypasynan shyqqan adamgha ghana baghynatyndyghyn basa aitady. Sonymen qatar jinalghandar tarqap, talas-tartys toqtau ýshin Ábu Úbayda ibn Jarrah nemese Omar ekeuining birin halifa retinde tandaudy úsynady. Biraq ol ekeui de úsynystan bas tartyp, Ábu Bәkirding ózine sert (bayghat) beruine baylanysty sol jerdegilerding barlyghy da Ábu Bәkirding halifa boluyn qúptaydy. Kórip otyrghanday eng alghashy biylikke taghayyndau Mekkelik halyq  pen Mәdinalyq halyq  arasynda biylikke talasu sony Ábu Bәkir sahabanyng halifa bolyp taghayyndalghanyn kóremiz. Búl da múslmandar ýshin ýlgi bolu kerek edi. Ókinishke oray, saylau arqyly biylikti beru jýiesi Ýmiyad halifalyq kezinde joyylyp, patshalyq basqarugha kóshedi. Patshalyqqa kóshu oqighasy tómendegidey bolghan.

Ádiletti halifalardyng songhysy Ály ibn Ábu Tәlib dýniyeden óterinde oryna halifa qaldyrmaydy. Tórtinshi halifa harajittik diny aghymnyng qastandyghynan qaytys bolghannan keyin, halyq onyng úly Hasandy halifa etip saylaydy. 661 jyly músylmandardyng halifattyng astanasy Mәdina qalasy bolatyn. Sol kezde Sham qalasy qazirgi Siriya әkimi Maghauiya Irakty óz biyligine alu ýshin uaqyt joghaltpay әreketke kirisedi. Hasan da 12 myng kisilik әskermen «Mәdәiin» degen jerge attanady. Biraz jol jýrgende ózining qolbashysyna Maghauiyanyng aqsha beru arqyly ózine qaratugha tyrysyp jatqandyghyn estigen son, әreketterining jemis beretindigine kýmәndana bastaydy. Bir jaghynan, eki әskerding arasynda maqsat pen qimyl túrghysynan da ýlken aiyrmashylyq bolatyn. Búnday sharttarda Maghauiyany jenip sәttilikke jetu de mýmkin emes edi. Sondyqtan qazirgi jaghdayda әreket etu músylmandargha zarar berip, kóp músylmannyng qany tógilmes ýshin Maghauiyamen kelisimge kelip biylikten bas tartady. Biylikten bas tartqannan keyin músylmandargha basshy kim bolatynyn ózinen keyin kenes mәjilisi sheshui shart etip, Maghauiyagha tapsyrady. 661 jyly Hasan biylikti óz erkimen Maghauiyagha ótkizedi. Búl oqighany músylmandar «amul-jamagha» birlik jyly degen atau bergen.

Osylaysha Maghauiya býkil islam әlemining jalghyz halifasy bolu abyroyyna qol jetkizedi. Búl oqighadan týsinetinimiz  Hasan Maghauiyagha kýshi jetpesede biylikti kenes mәjilisi arqyly ótu kerek ekenin talap etti.  Ókinishke oray, payghambar Múhammed jәne tórt әdiletti halifalar salyp ketken sara joldyng joyyluyna Maghauiya sebep bolady. 661 jyly Hashim úldarymen qatar Qúraysh taypasynyng eki ýlken tarmaghynyng biri bolghan Umәuiyler ruynan shyqqan Maghauiya 19 jyl halifatty basqaru kezinde 669 jyly Áliyding balasy Hasan qaytys bolghanan keyin úly Yazidti ózining oryna taq múrageri etip taghayyndaydy. Degenmen, sol kezdede Mәdinadaghy Huseyn ibn Ali, Abdulla ibn Omar, Abdurrahman ibn Ábu Bәkir, Abdulla ibn Zubәir syndy aldynghy qatarly, bedeldi túlghalar Maghauiyagha sert beruden bas tartqan. Sebebi Maghauiyanyng halifatty әkeden balagha múragha qalatyn patshalyqqa ainaldyruyn hosh kórgen joq bolatyn. Oghan qaramastan Maghauiya múrager taghayyndaumen halifalyq basqaru jýiesi әkeden balagha qalatyn patshalyqqa ainalyp, búdan keyingi islam memleketterining barlyghy osy jýiege kóshken bolatyn. Tarihy derekke kóz jýgirtip otyrghandarday, payghambar Múhammed jәne әdiletti tórt halifanyng kezinde biylikti halyq saylaghan adam bolu kerektigin kóremiz.

Osynday demokratiyalyq basqaru jýiesin 1991 jyly Qazaqstan Respublikasy ózining sara joly dep tanyp, sol jolmen jýrip kele jatqanymyzgha otyz jyl uaqyt boldy. Demokratiyalyq, qúqyqtyq, zayyrly basqaru jýiesining arqasynda konfessiya jәne últaralyq kelisimdi saqtap tatu-tәtti ómir sýrude. Sondyqtan da biz qúny jetpes býgingi kýnning sheksiz nyghmetine Allagha shýkir dep, osy jýiening damuyna at salysuymyz kerek.

Orta ghasyrdaghy kelmeske ketken halifalyqty ansamay Payghambar óz ósiyetinde aityp ketkendey: «Menen keyin halifalyq retinde eldi basqaru otyz jyl bolady. Sodan keyin patshalyqqa ótedi» dep, payghambarymyz ben tórt әdiletti halifanyng zamanyndaghy dәuir kelmeske ketkenine aighaq bola alady.

Erzat Jaqyp,

Jambyl oblysy әkimdiginin

«Din problemalaryn zertteu ortalyghynyn»

bólim basshysy.

Abai.kz