Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 34889 0 pikir 24 Qazan, 2011 saghat 07:14

Ábish Kekilbaev. Hansha dariya hikayasy

Ótkende әigili jazushy Múhtar Maghauinning «Shynghys han» derekti hikayasyn «Júldyz» jurnalynan alyp, bere bastaghanymyzdan oqyrman habardar. Alayda, hikaya portalymyzda jariyalanysymen Pragha qalasynda túryp jatqan Múhtar aghamyzdan shygharmany berudi toqtatsyn degen habar aldyq. Mәn-jaydy bilmek bolyp, telefon shalghanymyzda «Shynghys han» hikayasynyng «Abay.kz» portalynda jalghasty jaryq kóruine yqylasty emes ekenin aitty.

Bizding maqsat - qazaq әdebiyetining qabyrghaly qalamgerlerining shygharmasy elge jetse degen aq adal niyet edi.

Degenmen, últtyq әdebiyetimizding jauhar shygharmalaryn berudi jalghastyra beretin bolamyz. Búghan deyin jazushy Tólen Ábdikúlynyng әngimeleri men povesteri oqyrmangha jol alghan bolatyn. Endi mine, ataqty qalamger Ábish Kekilbaevting «Hansha dariya hikayasyn» nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

 

Búl ózi әlde shyndyq, әlde ótirik, Aqiqatyn biletin adamdardy Jibergen uaqyt ózi kórge tyghyp.
Erkin Ibitanov.

... Shyghys Aziyadaghy bir ózendi qytaylar Huanhe -Sary ózen, tiybettikter Machu - Qyzyl ózen, manghúldar Hara-Múren - Qara ózen dep ataydy. Al endi ony Hatyn-Gol - Hansha-dariya deseniz bәri de týsine qoyady.
Nege olay?

Ótkende әigili jazushy Múhtar Maghauinning «Shynghys han» derekti hikayasyn «Júldyz» jurnalynan alyp, bere bastaghanymyzdan oqyrman habardar. Alayda, hikaya portalymyzda jariyalanysymen Pragha qalasynda túryp jatqan Múhtar aghamyzdan shygharmany berudi toqtatsyn degen habar aldyq. Mәn-jaydy bilmek bolyp, telefon shalghanymyzda «Shynghys han» hikayasynyng «Abay.kz» portalynda jalghasty jaryq kóruine yqylasty emes ekenin aitty.

Bizding maqsat - qazaq әdebiyetining qabyrghaly qalamgerlerining shygharmasy elge jetse degen aq adal niyet edi.

Degenmen, últtyq әdebiyetimizding jauhar shygharmalaryn berudi jalghastyra beretin bolamyz. Búghan deyin jazushy Tólen Ábdikúlynyng әngimeleri men povesteri oqyrmangha jol alghan bolatyn. Endi mine, ataqty qalamger Ábish Kekilbaevting «Hansha dariya hikayasyn» nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

 

Búl ózi әlde shyndyq, әlde ótirik, Aqiqatyn biletin adamdardy Jibergen uaqyt ózi kórge tyghyp.
Erkin Ibitanov.

... Shyghys Aziyadaghy bir ózendi qytaylar Huanhe -Sary ózen, tiybettikter Machu - Qyzyl ózen, manghúldar Hara-Múren - Qara ózen dep ataydy. Al endi ony Hatyn-Gol - Hansha-dariya deseniz bәri de týsine qoyady.
Nege olay?

I

Kýz tanynyng súiqylt suyq núry shatyrdyng ishine endi-endi jayyla bastaghanda ol úiqydan oyandy. Býginde tanerteng tósekten túrghanda tandayynan dәmi ketpey tamsanyp otyratyn bayaghy balqaymaq úiqy joghalghan. Jan-jaghyndaghy satyr-sýtyr at dýsirin de estimey, erding basyna qamshyndy tirep, mandayyndy soghan qoyyp, sәl myzghysan, qyz qoynynan órgendey kóniling býrlep sala beretin qunaqylyq ta úmyt bolypty.

Kýnde jatarda jeti kisige qaratyp, jeti әielge qayta saldyratyn qús mamyq tósekke alghash jatqanda, әlgi auyzdarynyng suy qúryp, aita beretin peyishterining de tap osydan artyqtyghy shamaly shyghar dep oilaytyn. Qazir suyq tiyedi. Sol qomaghay jibekting múz bop qaryghanynan qúddy bir suyq jerding qoynyna kirip jatqanday túla boyy týrshigip, birazgha deyin kóz ilindire almaydy. Onsyz da erghashty kónili betimen laghyp, әr nәrseni bir oilap, zorgha úiyqtaydy.
Kәri jýrek kóp quana bermeydi. Biraq әr kýn sayyn tanerteng tóseginen taghy da tiri órgenin kórgende qalay da kónildenedi. Qyzmetshilerin shaqyrmay túryp, eshkim joqta tamyr-tamyrynyng bәri andap-andap túrghan taramys qolyn býgin kórip otyrghanday tesile qarap shyghady; asyl jýzik salynghan on sausaghyn týnde úiyqtap jatqanda bireu qyrqyp әketken joq pa degen kisishe, órqaysysyn jeke-jeke salalap kóredi.

Búl asyl jýzikting әrbireuining óz tarihy bar. Mynau aq maraldyng qargha tamghan qanynday nart laghyl Búqarany shapqanda týsti. Ol kezde qazirgisinen әldeqayda jas edi. Sardighan sar dalanyng tósinde kóng qotyrday qonyrayyp kórinetin qara qúrym shaharlar kózine shalynsa boldy, qalyng túmender sugha shapqan kiyiktey jónkilip, lap qoyatyn.

Appaq shang aspandy laylap, jerdi oiyp jiberetindey qalyng dýsir qúlaghyna shalynghanda, delebesi qozyp, typyrshyp, auyzdyghymen alysyp ketetin shaghyr atynyng dikektegen basyn erkine jibere jazdap, zorgha shydap otyratyn. Bir jaghy - Jeyhunnyng joyqyn layy, bir jaghy - bilem-bilem qúm shaghyldyng ortasynda alapes tiygendey oqshau kózge úryp túrghan әlemish shahardyng qamalyn búzyp, ishine kirgen son, kók kýmbez meshitting tabaldyryghyna qarghyp shyghyp, sonyndaghy qolyna aiqay salghan-dy.
- Shalghyndy shauyp aldyq, endi attardy erkine jiberinder!

Sol-aq eken manadan beri jau jaghalaspen jýrgen kók nayzalar ýi-ýiding syghyrayghan shaytan kóz әinekterin týrtip, gýrziler esik búzdy; qayqy qylyshtar bala-shaghanyn, qatyn-qalashtyn, kәri-qúrtannyng jelkesine tóndi. Qynaptan suyrghanynda oq jylanday ysqyrynatyn jylmang qylyshtyng zәrli ysylyn sybyzghynyng sazynan beter qúnygha tyndaytyn sarqaptal, qandy balaq, qúzghyn kóz, qyrghy jýrek sarbazgha jautandaghan janarlar men kemsendegen iyekterdi, dirildegen qoldar men dirdektegen siraqtardy kórgennen artyq lәzzat bolushy ma edi? Qan júqpaghan qanjardan ne pәtua, qan jútpaghan erkekten ne pәtua, qaymyqtyrmaghan qahardan ne pәtua!

Álgi, әnsheyin, jerding betin kól-josa qyp kómip ketken qara qan - jenisting aighaghy emes; jenisting aighaghy - jylty qashqan kózder men súrqy qashqan sózder. Dúshpannyng haram qanyna belsheden jýzseng de ol mýsәpir bolghan jauynnyng jautandaghan kózinen ytqyp shyqqan bir tamshy ystyq jasty óz kózinmen kórgenindey bolmaydy.
Búnyng qay soghystyng sonynan da, qolgha týsken tútqyndardy ózi jýrip, tintip shyghatyny da sondyqtan. Qashan josa-josa bop aqqan kóz jasyn kórgenshe, eki qoly artyna baylanghan tútqyndardy әkeldire beredi, әkeldire beredi. Kóz jasyn kórgende baryp, mynau ýnsiz tergeuin oqys tyyady. Alda-jalda eshkimning kózinen jas kórmese, shahardan da sau tamdyq júrnaq qalmaydy. Shabylghan elge shabynghan er emes, móltendegen kóz jasy ghana arasha bolmaq.
Búqarany shapqan kýni keshke qaray, qol basylar búnyng shatyryna talaugha týsken shahardyng talay qyzyn saudagerding keruenindey kózinen tizip alyp keldi. Shahar әkimining qatyny búl otyrghan sary ala shatyrdyng bosaghasynan basyn iymey attady. Eki bosaghada túrghan eki jasauyl tókappar qatynnyng aspanday qaraghan asqaq basyna qylysh apara bergende, búl ymdady. Eki jasauyl әieldi qaq aldyna әkelip, jer tizerletti. Ziyaly qauymnyng ortasynda jaryq júldyzday jarqyrap qalghan asqaq әiel búny qorashsyndy ma, әlde erining namysy men elining aruaghyn syilaghany ma, - әiteuir basyn iymey melshiyip otyryp aldy. Eki jasauyldyng kýshtep jer tizerletkenin, búl onyng bas iygeni emes ekenin kórsetkisi kelgen bolu kerek, kókke qarap, qolyn jayyp, ernin jybyrlatyp dúgha oqidy; sonda әlgi tize býkkeni allagha aqyrghy minajat qylghany bolyp shyqty. Qaysar әielding amalsyz jerde aila tauyp ketkenine búl ishtey sýisinip otyr, әiel appaq qolyn jýzine apara bergende, sýiriktey sausaghynan qyzyl shoqtay laghyl jýzik jarq etti; ol biraz uaqyt kózin júmyp, ernin kýbirletip, eki qolyn betinen endi ala bergende, jasauyldargha ishara qyldy.
Kók jelkeden tóngen qayqy qylysh sýiriktey-sýiriktey on sausaqty qu jýzgenning shyrpysynday qyrshyp týsti. Tәkappar әielding qayqy erinderi oqys jymqyrylyp, mәrmәrday appaq jýzi du ete qaldy. Tostaghanday-tostaghanday eki kózinen sekirip shyqqan eki tamshy etegine domalady. Áyel qaytadan qu shýberektey bop óni quaryp, sazaryp aldy.

Jarty әlemdi qau shóptey japyrghan búnyng aldynda da aiylyn jimaghan qaysar qatynnyng laghyl jýzigi sodan beri búnyng qolynda. Jenis bermegen әiel órligining eskertkishindey eski kóz.

Al endi myna bireu - Otyrardy alghanda, oida joq jerde kók jelkesinen tap berip, basyn baltamen shauyp týsire jazdaghan kәri ústanyng ónin ot alyp kýngirt tartqan sirkeli kýmis saqinasy. Anau - Samarqannyng aspanmen arbasqan sayqal meshitin shapqanda, mihrabta minajat qylghan qalpyn búzbay otyra bergen dindar músylmannyng meruert saqinasy. Súq qolyndaghy Qap tauynda búnyng kózi týskenin bayqap qap, súr moynaq arghymaq atynyng kenirdegin bir-aq orghan eregispe er jigitting shynashaghynan alynghan ýr tas. Búl óz aldyna kelgende qaymyqpaghan adamnyng qay-qaysysynyng da jýzik-saqinasyn kesip alyp taghyp jýr. Adamdar netken kózsiz, netken ójet. Tap búdan aibynbaytyn adam shanda-shanda bir jolyghar dep oilap edi, ondaylardyng tek saqina-jýzikterining ózi birneshe keruenge jýk boldy. Búl órlik pen erlik týgili meshkeylikti de, dýnie qonyzdyqty da jene almady. Termezding bazarynda bir saudagerding búny kórgende jalma-jan sausaghynan jýzigin sheship alyp, jútyp jibergeni bar. Búl qasyndaghy sarbazgha tap sol boyda mýnsha dýniyeqonyz saudagerding ishin jarghyzyp, jýzikti taptyrtyp aldy. Myna bireu kýlgin jaqút sol.
Búnyng әskeri ótken jerde neshe myng adamnyng sausaghy qyrqyldy! Sol bir topar qoldardyng úzyn-yrghasy qansha bolghanyn jýzik artqan týielerding sanyna qarap sanaydy. Osynsha janyqas topar qoldardyng dәl qazir búghan jengizbegeni ras. Biraq búl artynan әskerine qoly topar kisi kórsender, әiel bolsa - qarynyn jaryp, jatyryn alyp tastandar, erkek bolsa - ústap alyp, aqta qylyp jiberinder dep jarlyq shashty. Bas iymegen topar qoldardyng túqymy ózderimen qúridy.

Búl salghan oiran-búlikterding túsynda tek basyn baqqandardyng ghana qol-ayaghy sau qalady. Basyn baqqandar tek basyn baghatyndardy tuady. Sóitip, búdan bylay dýniyede tek basyn baghatyndar ghana ómir sýredi. Basyn baghatyndardyng moyyn-omyrtqa sýiegi osal bolady. Sosyn búl, búnyng anau Shaghatay, Ýgedey, Joshylary, olardyng jer betining týkpir-týkpirinde ósip-órbiytin shashyrandy túqymdary ónsheng qúrttaghan shybyshtyng qúiryghynday shybyndaghan bastardy ghana kóredi. Shybyndaghan bastar manayynda ne bolyp, ne qoyyp jatqanyn jóndi kóre almaydy. Olar sóitip tek bastan ghana emes, kózden de airylady. Búnyng túqymyna bas pen kózding qajeti shamaly, jabyrlaytyn ayaq pen qimyldaytyn qol tabylsa bolghany.

Ol on sausaghyndaghy saqinalardyng aman-esen oryndarynda túrghanyn kórgen sayyn kónildenip sala beredi.
Býgin bir týs kórdi. Týsinde eneden tughanday tyr jalanash, qarday appaq eti bar, ay dese auzy, kýn dese kózi bar bir súlu moynyna oratylyp, qúshyp jýr. Týsinde kónildengendikten be úiqydan da jadyrap oyandy. Mynau sharshy dýniyening tórt búryshynyng súlulary týgel bas qosqan garemining esigine bas súqpaghanyna da biraz bolyp barady. Qartayayyn degeni me, solardyng kóbining aty-jónin úmytyp ta qalypty. Songhy kezde alys joryqtan jýris ótip ketip, syr aldyryp almayyn dep, eshqaysysyn qasyna shaqyr-tpaghan-dy; týsinde jalanash súlu kórip jýrgenine qaraghanda, shamasy, әli de bir týndik qauqary bolghany ghoy.
Ol Kasar mergendi shaqyrtyp týsin jorytyp alayyn dep bir ontaylandy da, sosyn ómir shirkinning ózi de kórgen týstey emes pe, qay týsine nanarsyng dep taghy oilady. Bayaghyda qughyn kórip, el asyp, jer asyp jýrgende bir quysta úiyqtap jatyp, týsinde aidalada qurap qalghan óz qanqasyna qúzghyn qonyp otyrghanyn kórip, shoshyp oyanghany bar. Biraq arada ay ótpey jatyp, aq kiyizge kóterip, han saylandy.
Qonyrauyn shyldyratyp, esik aldyndaghy jasa-uyldy shaqyrdy. Onyng әkelgen kiyimi múp-múzday eken.

  1. Búnysy qalay? - dep súrady.
  2. Býgin týnde qar jaudy, - dedi jasauyl.

Oyyna jyl sayyn qan sonarda qasyna Kasar mergendi ertip, angha shyghatyn әdeti týsti.

 

II

Angha shyqqanda qashan da Kasar mergendi bir eli jyraq jibermey, qasynda ústaydy. Mergenderding jaqyn jýrgeninen alys jýrgeni qauipti, mergen emesterding alys jýrgeninen jaqyn jýrgeni qauipti.

Jataghan bolsa da, jauyryny qalaqtay shaghyr atynyng osy kóldariya kósheliligin ýnatady, Kósheli attyng ýsti óz ýiinning tórindey; týrqy kelte at minsen, qúrdym qúzdyng erneginde túrghandaysyn.

Býgin kýn tipti tamasha eken. Alys qyrandar ala balaqtau, oigha qar tegis týsipti. Kózindi kólegey-legenimen dýniyening bәrin júmsartyp, balbyratyp jiberetin irkildek sýt túman tónirekti týgel perdelep, kilkip týr. Qos at sol endi úiyp kele jatqan sýt kilegeydi keudelep jyrtyp, jymysqy jyqpyly kóp jermeshel taudyng qoynauyna endi. Qasyndaghy nókerin andy ýrkitpeske, tynyshyn búzbasqa, tek alystan bas-kóz bop jýruge, keyinirekke tastap ketken.
Qasar mergen búnyng el-júrttan bezip, tau men tasty panalap jýrgende qasyna ertken joldasy edi. Onda mergen búdan qaymyqpaytyn. Elsiz tauda ekeuinen basqa jan joq bolghan son, bir-birimen emin-erkin sóilese beretin. Ákki anshy úly biyleushige talay-talay atyp alghan kiyigin tasytyp, tezegin qalatyp, tamaghyn pisirtken-di. Artynan ózi han bolyp saylanghan son, ol alys tauda japadan-jalghyz jýretin anshy dosyn qasyna aldyrdy.

Kasar mergen sary ala shatyrdyng ishine kirip kelgende, qaq tórde shaljiyp otyrghan búny kórip, eki qolyn birdey sozyp, enteley úmtyldy; kirgen betten sampyldap sóilep, sanqyldap kýldi. Shatyr ishindegiler: «Apyrau, myna nemening esi dúrys pa?» - degendey, kózderining alasymen qarap, airan-asyr boldy.
Arada eki-ýsh kýn ótpey jatyp, anshy dosy shatyrgha taghy keldi.
-  Syi-syyapatyna tәniri razy bolsyn, tauyma
qaytam, - dedi.

  1. Tauynda neng qalyp edi? - dep súrady búl.
  2. Áy, biyleushim-ay, sen neni bileyin dep edin. Jaqpar tastyng arasynan shalqy soqqan jelde qu tezekting týtinin iyiskep otyryp, terlep-tepship ishetin arqardyng kýiik dәm sorpasyn saghyndym, jambasymdy qyz-qyz qaynatyp, qydyqtap jatatyn ay terisi bóstegimdi saghyndym, eki ayaqty otqa qalap, emin-erkin qaqyrynyp-týkirinip otyratyn qara lashyghymdy saghyndym, - dedi.

Sonda búl qarqyldap kýlgen-di. Kasar mergen búrtiyp, lәm-mim demesten syrt ainalyp shyghyp ketti. Búl sary ala shatyrdyng esigin júlqyp ashyp shyghyp bara jatqan dosynyng artynan kózinen jas aqqansha, ishin basyp kýle berdi, kýle berdi. Sonda shatyrynda otyrghan ónsheng iygi jaqsylardyng búlardyng qaysysynyng esi auysqan degendey, ekeuine alma-kezek jaltan-jaltang qarasqany әli esinde.

Bir kýnderi susyldaghan sary jibek shatyrdyng ishinde qaraptan-qarap otyryp ózi púshayman boldy. Qanshama ýlde men búldege oransa da, omyrauyna tóskeyding qonyr salqyny tiymegen son, ýsti-basy du-du qyshityndy shyghardy. Ondayda jalma-jan sausaqtaryn kókiregine kósip-kósip jibergeli qolyn kóterip alghan boyy, kózderi bir ózine qadalghan shonjarlar esine týsip, kóse iyegine ýrke bitken eki-ýsh jiyren týkti qyshyr-qyshyr ýikelep, qolyn keri tartyp әketetin-di. Kýni boyy búl shatyr toly shonjarlardy andidy, olar bәri jabylyp búny andidy. Taqtyng tauqymetin sonda anghardy. Kasar mergenning taugha nege qaytqysy kelgenin de sonda týsindi. Qasyndaghy myzylyp-syzylghandar әbden mezi qyp bitti. Qajet dese qaljyndasyp ishek-silesi qatqansha kýle de almaydy. Búl әnsheyin ezu jiyrsa, olar shetinen kýlimdep qoya beredi, al endi jazatayym qarqyldap kýle qalsa, kózderi tas tóbelerine shyghyp ketedi. O jazghandar ezuleri jelimdelip qalghanday tek jymighandy ghana biledi.
Onday erigip ketken sәtterinde búl atyn aldyryp, túmenderdi aralaugha shyghady. Áskerin aralap jýrgende, túmen basylarynyng shatyryna týspey, sholghynshylar qosy túratyn qarauyl tóbening basyna baryp úiyqtaydy.

Qarauyl tóbeni shyrq ainala týngi aspannyng júldyzdarynday әsker qostarynyng ottary qújy-naydy; tóbede - jer qayysqan qalyng qoldyng yghy-jyghy qostarynyng otynday júldyzdar samsaydy; bireuleri әli mazdap túrsa, endi bireuleri jer oshaqta qalghan qozaday solghyn bozarady. Baurayda attar pysqyrady. Qostardyng basyndaghy san qily sózder, san týrli dauystar aralasqan alashabyr jabyr-júbyr әngimeni qyrdyng týngi samaly birese qaghyp әkelip qúlaghynnyng týbinen sambyrlatsa, birese talyqsytyp, týu-týu alysqa, shalghaygha alyp qashady. Ara-túra jel jaqta jayylyp jýrgen jylqylardyng múryn jarar kýlimsi iyisi múnk ete qalady. Ashy ter, qajymas qayrat, alys joryqtardaghy san qily joldardyng shany, san qily shópting nәri ii-qii aralasqan sol bir iyis - mynau maujyraghan beyqam týndi serpiltip ketetindey sergektiktin, saqtyqtyn, búl manay qansha jayly, qansha raqat bolsa da, erteng taghy joryq baryn, alda talay azapty keshu, arpalys túrghanyn sezdirip, bir týrli aibyndyryp tastaytyn qatygez ruhtyng qaharly sesindey.

Aspan men jerding ara-shegi joyylyp, tónirektegi tútasqan qalyng múnar men jymyndasqan ottardy kórgende ol jer basyp túrghanyn úmytyp, sonau kóz úshynda emis-emis jymyndasqan júldyzdardyng ortasyndaghy haq tәnirding ózine ainalyp ketkendey sezinedi. Sonau tóbesindegi, mynau irgesindegi jybyr-jybyr kóp ot búghan tauap etip jatqan kóp gharipting jalbarynysh shyraghynday; olardy osylay monshaqtay tizip mazdatatyn da, bir ýpirip óshirip tastaytyn da qúdiret tek ózi siyaqty.
Osylay aspan men jerding arasyna syimay, keudesin kernep, alyp-úshyp bara jatqan jelkildek kónilin su sepkendey basa qoyatyn da әlgi bir kelte samalgha ilesip múnk ete qalatyn kýlimsi silti iyis. Ol iyis búnyng tanauyna mynau kókiregindi, keudendi shayyp jatqan saumal auadan beter jaghady. At qosshylaryn shaqyryp, tóbening basyna aq shanqan kiyiz jayghyzyp, tósek saldyrady, jel jaghyna ózining er-túrmanyn qoyghyzady. Tósegin shyr ainaldyra jylqynyng qylynan jana esilgen qyl arqan tastaydy. Jylqynyng ter iyisi men qyltanaq qylynan qashpaytyn maqúlyq joq kórinedi. Qaranghy týnde ýrey tudyratyn ibilis-pәleketter de aighyr jylqynyng ashy ter iyisine juyy almaydy desedi. Búl osynday qara týnde qapysyn tauyp kete me dep qauiptenetin oqys pәleketterinen jylqynyng kýlimsi iyisimen qorghanady da, júmyr bastylar tarapynan keletin qaterden shyr ainala qorshap alyp, tang atqansha kirpikterin bir ilmeytin qyryq jasauyly qorghaydy, al alda-jalda olardan keler pәle bolsa, ony әri qúralaydy kózinen atatyn mergen, әri qaranghy týnde qúmyrsqanyng jorghalaghanyna deyin seze qoyatyn saqqúlaq anshy Kasar dosy bir ózi kórip alady.
Búl qansha qannen-qapersiz úiyqtap jatsa da, tang sibirlese boldy, bireu týrtip oyatqanday tóseginen atyp túrady. Qalyng qos tegis oyanyp bolghanda, ol at ýstinde jýredi. Qapelimde onyng qayda týnep shyqqanyn da óz nókerinen basqa eshkim bilmey qalady.

Áskerdi aralay berse, tipti de sharshamaytyn týri bar. Biraq qayta-qayta qostaryna soghyp, qayta-qayta tabaqtas bola bersem, qauqyldasqan qalyng qoldy boyyma ýiretip alam ba dep qorqady. Tipti túmen basylardyng da shatyryna otyryp jarymaydy; qona qasy әzirlep qalbandasyp qalghan talay qosqa toqtamady da. Ásker basylaryn óz shatyryna az jinaydy. Kóbine birindep shaqyryp, jeke mәslihattasady. Týmen basylaryn aida-jylda bolmasa, kóbine-kóp bir-birimen keziktire bermeydi.
Óz shatyrynda bolatyn úlyqtargha da barynsha ish aldyrtpaugha tyrysady. Búnyng minez-qúlqyna boy ýiretip, syralghy bolyp alghanyn bayqasa, dereu shatyrdan alastaudyng qamyn oilaydy. Shatyrdan alastalghandar sodan qaytyp búnyng kózine týspeydi. Sondyqtan da shyghar, búnyng shatyrynda qyzmet atqarugha júrttyng tap onsha qúlqyny qúry qoymaytyn tәrizdi.

Dýniyede biyleushi atauly bet-ajary keliskenmen, denesinde tyrtyghy bar súlu әielmen birdey ghoy. Álgindey әiel syrtynan aldyna kelgen erkekting qúlqynyn qúrtyp, qúmartqyzyp otyrghanmen, ishinen әlem-jәlem bop, qorynumen bolady. Súlulyghyma tabynghan erkek denemdegi minimdi bilip qoymasa eken dep quystanady. Óitkeni, әlgi mini әigili bolghan kýni súlu aty da qúridy. Biyleushiler de syrtymen yqtyryp otyrghanmen, ishinen seskenedi, baghynyshtysyn boyyna darytqysy kelmeydi. Al saray manynyng sabylma-larynyng da nәpsiqor erkekterdey qashan barlyq gәpti bilip bolghansha ólip-óshetin ejelgi әdeti bar. Sondyqtan da búl baghynyshtysynyng qasy men qabaghyn aldymen ózi andidy; eger ol alda-jalda múnyng bir syryna týsinip qalsa, dereu kózin qúrtady. Áytpese, ózine qauip. Óitkeni biyleushining taghdyry da súlu әielding taghdy-rynday. Qay kýni júrt onyng isi men qylyghyna tandanudan qalsa, sol kýni onyng da dәurenining ótkeni.

Ol talaylardy tamsantumen keledi. Áueli ózimen qyrghy qabaq bolghan aghayyndaryn aldap tanyrqatty; olardyng auyzdaryn alyp alghan son, dereu bastaryn jalmap tanyrqatty. Sosyn bireudi orynsyz madaqtap, bireudi jazyqsyz jazalap tanyrqatty. Ol ýshin istegenin júrttyng maqúldaghan-maqúldamaghany bәribir, әiteuir tanyrqasa, tandansa boldy. Qayta oghan sol júrttyng qúptaghanynan góri úqpaghany keregirek. Ol shatyryna oiyndaghysyn aitpay tanyp otyratyn súnghylalardy juytpaydy, ne istese de tan-tamasha qalyp otyratyn júmyr týisik, maubastau adamdargha kóbirek ýiir. Qasynan Kasar mergendi tastamaytynynyng da bir sebebi sol. Kasar mergen qúm ýstinde qúmyrsqa jorghalap kele jatqanyn sybysynan bile qoyatyn anshyl, biraq júrttyng ne oilap, ne qoyatynynda atymen júmysy joq. Onyng ýstine han otyrghan sary ala shatyrdan góri qasqyr men sileusin qaptaghan qúz-qiya shatqaldargha qúmar. Ol ózgelerdi sәl nәrse ýshin jer qaptyryp jatatyn qatygez hannyng ózine elden ala bóten nege qany qata qalghanyna qashan da qayran. Kasar mergenning osy kýnge deyin jylandy tiriley jútyp, shoq shaynaytyn tiybet kóz baushysy Eren men óz әmirshisining osy minezine týsine almay tanyrqaumen ómiri ótip barady. Álgi bir úly әmirshining basqan izin jyrga qosyp, dastan qylyp otyratyn aqyndardyng ólenderi oghan әueli әnsheyin jel buaz sóz siyaqty kórinetin edi, qazir olargha da ynt-shyntymen ýiityn boldy.

Minekey, Kasar mergen qasynda, tóniregine qúlaq týrip, tyng tyndap keledi. Týnde qar jaughan son, búiyghyp qalghan andar әzir boy sergite qoymaghan. Andau-andau arany kóp qara shatqalgha endi jetti. Jaqpar tasqa órmeley ósken qaraghay men samyrsyndy qar kemip alypty. Sәl lyp etken lepten sýmelek qar susyp tógiledi. Qan sonardyng mamyq múnary da seyilmepti. Kýn jyly. Eki at shatqaldyng shatqayaq jolynan ayaqtaryn sanap basady. Barghan sayyn búltarys kóbeyip, jol qiynday týsti.
Qaptaldan tau ózeni jolyqty. Saydyng sonau túnghiyq tabanynda úlpa qardy jiydite tilip aghyp jatqan qap-qara sudan bu búrqyraydy. Say boyyndaghy әldebir tasqyn jelkelep aidap әkelip tastaghan shombal-shombal qoy tastar kelte tonynan bóksesi kóringen alyptarday ýsti agharyp, asty qarauytyp, dónkiyip-dónkiyip jatyr. Ananday lepire, lekildep aqqan tentek aghynnyng qasynda, jol boyynda mertikken attay tenkiyip jatqan netken ersi. Ómir de osy bir eski arnanyng aldamshy aghynynday. Sonau qyryq ýiirilip, búrqyrap-sarqyrap jatqan aq týtek su osydan qay jerlerge deyin barady. Jaudy japyryp, jónkigen qolday ónmendep agha beredi. Qay qúzdan bas alyp, qansha jartasqa aibat shegip, qansha qoy tastyng basynan qarghyp ótkenimen júmysy joq. Osy betimen laghyp baryp, shalqyp jatqan shalqar aidynnyng qúshaghyna enip, iz-týzsiz joghala ma, joq jol-jónekey qúmgha sinip qúry ma - ony da oilamaydy. Synayy, osy bәr-bәrimizdi ónmendetip qoyghan ómir shirkinning ózi de, týptep kelgende, tap osy aghyn suday bayansyzdyq, syldyr-súiyq patuasyzdyq shyghar.

Aghyn sugha, әiteuir, aqqan múrat bolsa, ómir shirkinge de, әiteuir, ótken múrat. Adam paqyr da aghyn suda jan jaghynan yqtyrmalap, tyqsyra qughan tolqynnyng joyqyn pәrmeninen jany kirip, delebesi qozyp, delbendey beretin qu janqa tәrizdi ghoy: o da basyn tasqa úryp, sugha úryp jónky beretin kóp nópirding ishine bir týsken son, aldy-artyna qarap jarymaydy. Ol paqyr da mynau jelkelep qughan nópir tirlikting bayansyzdyghyn, óz qareketining pәtuasyzdyghyn anau jaghagha shyghyp qalghan qoy tastay sazgha otyrghan kýni bir-aq biledi. Biraq endi keri aghatyn su, qayta bastaytyn dәuren joq. Sol jetken jerinde zoryqqan narday mәngi-baqy shókkenin; sol arada su shayady, jel qaghady, tozasyn, tozangha ainalasyn. Baghzyda asqar taudyng bir shynynan ýzilip týsken júmyr tas kýiine qayta orala almaysyn: jolaghandy kesip keter ótkir pyshaqtay qyryng bolsa, su shayyp, jel jalap tegisteydi, zil batpan salmaghyng bolsa, bir kýni kýzdi kýngi qanbaqtay qanghalaqtap qalghanyndy ózing de bayqamaysyn.
Pende bitkenning bәri de әlgindey pende ekenin qashan betinen әr, boyynan әl ketkenshe bile bermeydi. Bayaghyda ózin aq kiyizge kóterip han saylaghan pendeler talay әmirshiden auyzdary kýise de, múnyng erteng ne isteytinimen sharuasy boldy ma? Joq. Tek bir-eki ru basy, olar da әnsheyin pendelikke basyp, búdan syrt ainalyp bezip ketti. Búl sonda: «Pende ekening ras bolsa, eminning ne ekenin men de bilemin», - dep qalghan. Artynan basqa pendelerdi auzyna qaratqan kýni, olardy sonynan quyp baryp, auyldaryn shauyp talapaygha salyp, qara qan jútqyzyp qaytty.

Sodan beri mynau aspan astynyng biraz jerin kózimen kórdi. Talay әmirshining aq ordasyna atyn sarytty. Sonyng bәri búnyng qaharyn asyra týsti. Býginde onyng atyn estigende әzireyilding atyn estigendey shoshynbaytyn pende kem de kem. Súlu ózining ajaryn, batyr ózining qayratyn, sheshen ózining tili men jaghyn qanday qyzyqtasa, búl da aibaryn, qolyndaghy óktem biylikti sonday qyzyqtaydy. Súlu ózining ýnaghanynan, batyr ózining jengeninen, sheshen ózining sózinen qanday lәzzat alsa, búl da el bitkendi baghyndyryp, júrt bitkendi qaltyratatyn qaharynan sonday lәzzat alady.

Ol osylay ózining aibynyn qyzyqtap, aspan astyn týgel jaulap alam dep, el asyp-jer asyp jýre berer de edi; sonau ýndi memleketining teristiginde bir shahardy shapqan kýni týs kórdi. Kók kýmbezdi kóp shahardy shanyn qaghyp, shaghyp bitirgen son, qyran japqanday toy qyldy. Toydan keyin shatyrynda jatyp, bastyghyryldy.
Aynalasyna alaq-júlaq qaraydy, túla boyy qorgha-synmen qaptap qoyghanday, qozghaltpaydy. Shatyrdyng aldyndaghy jasauyldardy shaqyrayyn dese, dausy shyqpaydy. Tósegine, tu syrtynan jelim qúiyp tastaghanday tyrp ete almady. Bir uaqytta sary ala atlas shatyrdyng auyzghy shymyldyghy aqyryn susyp kóterildi de, astynan әldekim syp etip ishke kirdi. Túla boyy týp-týgel qara. Betin de qara perdemen kólegeylep alypty. Mysyq tabandap búnyng tósegine qaray jaqyndap keledi. Mine, eki-aq adym jer qaldy. Beyuaqtaghy beysaubat qonaqtyng ong iyghy qimyl-daghanday boldy. Ayaghynyng basyna deyin malynyp týsip túrghan qap-qara kiyimining ónirinen almas qanjar jarq etti. Búnyng sol bayaghy qybyrsyz qalpy. Beysaubat adam qayta qozghaldy; mine túp-tura múnyng qasyna kep toqtady. Ýnilip betine qarady. Qolyndaghy almas qanjaryn bappen sozyp, kókirek túsyna taqay berdi. Qaghyp jibereyin dese, qoly qimyldamaydy. Aq almas jalan-jalang etedi. Manadan beri ne bolsa da artyn kýteyin, әmirshi basyma ar bolatynday asyghys qylyq jasamayyn dep sabyr jiyp jatqan sanasy oqys shayqalyp, jan dausyn shygharyp, aiqaylayyn dese, ýn oralmay, tek iyegi ghana kemsen-kemseng etti. Dәl kenirdegine tirelip túrghan suyq qanjar múp-múzday bop omyrauyna sylq qúlady. Beysaubat adam endi mysyq tabandap esikke bettedi. Atlas shymyldyqtyng bir shetinen ústap túrdy da, artyna búryldy. Betindegi perdeni túrdi. Óni tanys tәrizdi.

Osy bir óndirshegi sorayghan, syghyr kóz, sinir saryny qashan kórdi, qayda kórdi? Anau jez qiyaq múrty men shoshaq saqalyn da kýnde kórip jýrgen joq pa edi? Qoy kózi sadaq atyp, nysana kózdep túrghanday indete qaraydy. Qúddy bir jolbaryspen arbasqanday, janaryn jartylay jasyryp, syghyrayyp týr. Dýniyedegi eng aibarly qaras osy. Aldyna kelgen adamgha osylay qarasang zәre-qúty úshyp qoryqpaghanmen, ózinen-ózi quystanyp, qaralay dinkesi qúridy. Oylay qarasan, eshkim saghan boy ýirete almaydy. Aldyna kelgende amandyq-saulyq súraspay, әueli tap osylay bir tintip shyqsan, nebir jýreginde jýni bar dep jýrgen erlerding ózi arbalghan torghayday abdyrap sala beredi. Sosyn abdyraghan kisige shynyn aitqyzu, әmirindi oryndatu bәrinen onay. Sózden búryn kózben tergep alu múnyng qashannan bergi әdeti.
Beysaubat adam endi, mine, búnyng ózin tintip, tergep-tekserip týr. Arghy-bergindi týgel kórip qoyghan-day. Áne kókirek túsy taghy qimyldady. Múnyng jon arqasy qayta múzdap qoya berdi. Taghy da qanjar shygharady eken dep qorqyp edi, ol iyghyndaghy malynghan qara kiyimin sheship tastap, shymyldyqqa bettedi. Ýstinde aiy terisinen jasalghan keudeshesi bar. Tany ketti. Mynau, apyrau, ózi ghoy. Bayaghyda sonyna shyraq alyp týsken dúshpandarynan jasyrynyp, tau ishinde Kasar mergenge erip qashyp-pysyp jýrgende tap osynday edi ghoy.

Keudeshesi bar adam atlas shymyldyqtyng shetin eppen túrdi de, syp berip shyghyp ketti. Shymyldyqtyng aldynda úiyqtap jatqan qara aiday dónkiyip kiyimi qaldy.
Búl ne - óni me, týsi me? Tósinde múp-múzday bolyp әlgi bir suyq qanjar әli jatyr. Sipalap kórip edi, qanjardyng ózi jym-jylas joq, orny múp-múzday. Shoshyp oyandy.
Úiyqtap jatyp aghyl-tegil jylapty. Múp-múzday kóz jasy seldir shoqsha saqalyn týgel juyp, omyrauyn malshyp tastapty. Basyn kóterip, esik jaqqa qarady. Jibek perdening ar jaghynan emis-emis týsken shyraghdannyng súiqylt núrynan basqa eshtene joq. Endi qaytyp kózin júma almady. Tang atqansha baqyrayyp jatty da qoydy. Tang atqasyn týsin jorytqysy keldi. Biraq artynan búny júrt estise, әmirshining kóniline osaldyq kirip jýr eken dep sóz qyla ma dep, tiri jangha tisinen shygharmasqa bekidi.
Sary ala tannan túryp, shabdar atyna minip, anaday jerdegi sholghynshy tóbege shyqty. Etekte tapalghan tósektey myj-myj bop qiraghan qala jatyr. Kóshelerinde qybyr etken eshkim joq. Oirandalghan qalany qorshay qonghan auyr qol endi-endi oyana bastady. Ár jer-әr jerde kerney tartyldy. Jazdyng tany jarqyrap atty. Tek búnyng ghana boyy del-sal.

Sodan bastap týn úiqysy búzyldy. Arqyraghan attar ýni de, qalyng qoldyng yza-qiqy qiquy da boyyn sergitpeydi. Shatyryna kirip-shyqqan sayyn abdyrap sala beredi. Shymyldyqtyng aldynda әldene ayaghynan tartyp qalatynday tezirek ótip ketuge asyghady.
Kózden úiqy qashsa, kónilge oy ýiir. Qybyr-qybyr tirshilikting bәri siltidey túnyp, tynys alghan mynau jym-jyrt týnde tek qater men qauip qana oyau siyaqty; shatyrdyng búrysh-búryshyna tyghylyp alyp, kirpigi qashan iliner eken dep, kóz jazbay búny andyp túrghanday. Mynau selk eter dybysy joq, anyljyghan dýnie tóbennen ersili-qarsyly oq zuyldaghan úrys dalasynan óldeqayda qorqynyshty eken. Ayqas dalasynda auyr qoldyng aiqayy, kisinegen at ýni, qalyng dýsir, ysqyrghan jebeler, yshqynghan dauystar men aghyl-tegil qan aruaghyndy shaqyryp, delebendi qozdyrsa, mynanday jym-jyrt týnde ayaq astynan, shóp arasynan, arbandap shygha keletin sary shayanday oida joqta sap ete qalatyn jymysqy oilar tóbe qúiqandy shymyrlatyp, ensendi eze týsedi.

Elden shyqqaly biraz bolypty. Odan beri aitqany bolyp, atqany tiyip, qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq sayran salyp kele jatqanymen, búnyng ózin mysqaldap boldyrta týsetin ólsheuli ghúmyrdyng aldamshy jyldarynyng birtalayyn ada etkeni esine endi oraldy. Jyl degen shirkin de ayar ajaldyng moynyna salyp qoyyp, shoshytyp almayyn dep, qatty júlqymay, bir shetinen shym-shymdap ózine tartyp jatatyn әzәzil jibek túzaghy ghoy. Ony da tap osy kýnge deyin oilap kórmepti. Jarty әlemdi tikesinen tik túrghyzghan әmirshi basymen úiyqtap jatyp jylaghanyna qaraghanda, múnyng da imany seskenetin bolghany. Pende shirkinning nebir essizi men eserin de ýreylendiretin ólim men kórilik búny da týrshiktirgeni. Áuel basta kórshiles sartauly elin shabamyn dep shyghyp ap, qalyng qoldyng qiquyna ilesip, jeti shyghan jer týbine asyp ketipti. Qoldyng aldy býginde Ábeskýnnen әri asyp, arghy dýniyening shanyn qaghyp jatyr. Búl bolsa sol mol qiqudyng artynan tependep asa beripti, asa beripti. Sary ala shatyry tóbesinde bolghanmen, eli, jeri artta qaldy. Qyl túzaqpen buyndyryp zorgha uystap otyrghan jat el, jat jerde qauip pen qaterding qaydan keledisi bar ma! Búdan arghy enku-enku jer shalyp jónkilgen qoldyng sonynan jelkildep shaba bergendi jasy da kótermeydi. Shaptym, aldym dep syrtynan kónil toghaytyp jýrgen keng baytaq qonysy artta qaldy. Búlar jónkilip múnda jýrgende, onda ne bolyp jatqanyn kim bilipti... Endigi joryqty ýldary men bahadúrlaryna tastap, osy iyemdengen eli men jerining qyzyghyn kóruge shyqqan jón shyghar. Búlay shapqylay berse, ýngirinen adasyp qalghan kәri anday jat jerde nege tap bolatynyn qaydan biledi. Jas qartayyp, әl tayyp kele jatyr, mynanday sýrgin joryqta bir kýn bolmasa bir kýni sonyndaghy qolyna syryn aldyryp qony da mýmkin. Onan da tasy órge domalap túrghanda, sonau jelkeden jau tónip túrmaytyn bostan óz eline jetip, auyr qoldy da, bahadúrlardy da, úlys-úlysqa úlyq qyp tastap ketetin ýldaryn da alystan aibarymen yqtyryp, sary ala shatyrdyng tórinde shaljiyp nege jatpaydy!

Sol tartqannan mol tartyp, tughan jerding topyraghyna ayaq basqanyna da biraz bolypty. Alys joryqtarda әbden at soqty bop sharshaghanyn osynda kelgen song bayqady. Endi búrynghyday emes, at ýstinen góri mamyq tósekke boyy ýirenip barady. Sóite túra key-keyde búnday beybit dәureninen de tiksinip qalady. Keshe joryqta jýrgende tildesse tek qolbasshylarmen tildesip, qaydaghy bir qarly qara tau sharualar jayyn kenesushi edi, ondayda mәjilistesterine basynyng ozyqtyghyn kýnbe-kýn kórsetip, qalyng әskerdi soghys sayyn bir tanyrqatyp otyratyn-dy. Endi, mine, ara-túra alys elderden keletin elshi-jaushy bolmasa, salihaly mәjilis te joq, aqyl jarystyrar, aibar talastyrar mójilistesi de joq. Kirip-shyghatyndar - tek qyzmet-shiler, aitylatyn әngime - beriletin tagham men salynatyn tósekting jayy. Keshegi qatygez әmirshi býginde mamyq tósekte masayraghan sholjang bala siyaqty. Tóniregindegilerding bәri asty-ýstine týsip, aitqanyn jasap jýr. Qol astyndaghy halyq seni basyna bir shygharyp alghan song qorqytpasang tandanbaydy. Ár iste tamsantyp, tanyrqatyp otyrmasan, aibynynnan airylasyn. Qorqytqannyng jóni osy eken dep kirip-shyghyp jýrgen qyzmetshilerge ondy-soldy baqyryp-shaqyra bersen, qazir qasyng men qabaghyndy baghyp, siltidey túnyp otyrghan tynysh halqyndy kýnderding kýninde syrtyna shygharyp aluyng mýmkin. Tughan jerge qayta oralyp keluin kelse de, mine, qaydaghy-jaydaghy qyryq qiya qiyalgha týsip, púshayman bop jýr. Odan mynau ang qaray shyqqan ermegi de seyilte almady.

Týnde týsine әiel kirgeni nesi eken? Ne bar maqsatyn tauysyp, әielden basqa oilaytyny qalmaghan kisinin, ne býkil ómirin jyn-oynaqtyng sonynda ótkizgen jel bas erkekting týsine әiel kirse kerek edi. Sonda búnyng bar arman, bar maqsaty tausylghany ma?..
Sonynan qiqu shyqty. Tang atqaly mýlgip túrghan tynysh shatqal dýr etti. Manadan beri abaylamapty, eki at qúzdy órnektegen qiya joldan shyghyp, shatqal týbindegi shoq-shoq qaraghay arasyndaghy shaghyn alan-qaygha engen eken. Múnyng tu syrty dýsir etti de, qar kómgen shyrshanyng týbinen aq týbit tu qoyan atyp shyghyp beze jóneldi. Artyndaghy nókeri búl qapy qala ma dep qiqulap jatyr. Qoramsaqtan bir oq aldy. Zәresi zәr týbine ketip, mәnsiz-maghynasyz shybyn janyn qaytsem aman alyp qalam dep, bezip bara jatqan qol basynday qorash maqúlqat aqyrghy ret bir qarghydy da, tany qyp-qyzyl bop, anaday jerge úshyp týsti.
Kasar mergen ekeui jele-jortyp qasyna jetip bardy. Týnde jaughan mamyq qar betine qan tamghanda qanday әdemi. Esine týndegi týsi oraldy.
- Osy dýniyede, sirә, denesi tap osy qan sonardyng qarynday appaq әiel balasy bar ma eken? - dedi.
Kasar mergen:
- Tanghúttardyng Shidýrge degen bir bekzadasynyng Gýlbeljin degen óieli qaranghy ýige kirip barghanda, samaladay jarqyrap ketedi deydi. Bolsa tek sonyng jýzi ghana osynday shyghar, - dedi shala-jansar qoyandy tamaghynan oryp jatyp.

-  Tanghúttardyng deysing be...
Shynghys han oilanyp qaldy.

Manghúldar Orta Aziyadaghy músylman halyqtaryn osylay atapty.

 

III

Odan beri de on jeti jyldyng jýzi auypty. Senseng bórik sekildi sengir-sengir taulardyng qap-qara tәninen shymyrlap shyqqan qara ózenning tip-tike teristikke bet týzep, jolynda taghy da taugha jolyghyp, shyghysqa qaray kýrt aunaghan qoynauynda múnyng qalyng qoly jatty. Tapal atty kóp әsker kýni-týni ondy-soldy oiqastap, tapyr-týpyr shaba bergen son, qatqyl jer kelining týbine týskendey kýl-parshasy shyqty. Eki jaqtan oraghyta qorshap, múnartyp túratyn qara taular da, shalqy aqqan túnyq suly qara ózen de aq shannan kórinbey qaldy. Qonyr kýz keldi. Shóp basyna qyrau týnep, yzghar kýsheydi. Elden jaz ortasynda shyqqan sarbazdar dirdektep tona bastady. Eki taudyng arshasy ayausyz órteldi. Biraq tanghút astanasy manyna darytpay qoydy. Qala ishinen anda-sanda bir kórinip ketetin jansyzdar basy An-Suan әmirshining ózi bolyp, qala júrty tegistey qamal basynda jýr deydi. Qysh qorghannyng manyna jolasang boldy, tóbennen tas jauyp, ystyq su men qara may shashyrap qoya beredi. Ýstinde qoy terisinen basqa lypasy joq manghúl әskeri qansha qúmyrsqaday qaptaghanmen, shaytan shahardyng әlgindey aila-sharghysyna amaly tausylyp, tayqyp shygha keledi.
Qys yzghary shiryqqan song Shynghys han barlyq túmen basy, myng basylardy týgel shatyryna shaqyryp, kenes qúrdy. Ázәzil qala әli de berilmeytin bolsa, ózendi bógep, topan su qaptatu kerek dep pәtualasty. Qalyng әskermen tónirekten eriksiz aidalyp kelgen bosqyn júrt qara ózenning aghynyna qarsy tosqauyl salyp, jolyn bógedi. Sengir taudan sel bop aqqan qara ózen arnasynan aunaqshyp, qalagha qaptady. Ýilerding asty ýngilip, gýrs-gýrs qúlaumen boldy. Adamdar iyleuin sel alghan qúmyrsqaday sugha qalqyp ketti. Ábden isinip-kebingen ólikter lay sudyng betinde birimen-biri soqtyghysyp jýr. Keudesinde sanauly kýndik jany qalghan pendeler qúlamaghan ýilerding tóbelerine órmelep shyghyp, kórshi shýrshit taypalary kómekke kelmes pe eken dep, týksiygen-týksiygen sengir taulardyng týnerinki shatqal-darynan kóz almaydy. Eki kózderi tórt bolghanmen, kómekke kele jatqan eshkim kórinbedi... Sengir taular selt etpesten jatyp aldy.

Endi ýmit ýzildi. Sonday bir anyljyghan aqyrap týninde aspannyng týbi tesilgendey aghyl-tegil aq jauyn qúiyp berdi. Búrynghy sel sel me, shyn topan endi qaptady. Búghan deyin syr aldyrmaghan sәndi saraylardyng da bóksesi jalanashtana bastady. Keshe ghana Tiybet pen Teristik Qytaydy qaltyratyp-dirildetken bay elding baytaq astanasy ishine lay su qúighan ketik tostaghanday; arany ashylyp alghan joyqyn selding sar tegeshtey shahardan sau-tamtyq qaldyrar týri joq. Sosyn múndaghy tirlik keng qoynaugha tógindi suday byt-shyt shashyrap, birjolata joghalady.

Sol eki ortada, ýy tóbesinde túrghan tanghúttar manghúl qostarynyng әldenege abyr-sabyr bolyp jatqanyn kózderi shalyp qaldy.
Manghúldardyng pәlen kýnnen bergi lepirip túrghan kónilderi su sepkendey basyldy. Joyqyn sel olardyng túrghyzghan bógetin búzyp-jaryp, endi ózderine bettedi. Sasqan manghúldar qostaryn kóshirip te ýlgermesten attaryna minip, el qayda, su qayda dep, bet-betine beze jóneldi.
Jauyn sol kýni týs aua tyiyldy. Keshke qaray manghúldar manghút hanyna elshi jiberdi. Ábden iyt-silikpesi shyghyp, tityqtaghan el tәueldi bolugha kónip, An-Suani qyzyn Shynghys hangha beretin boldy. Ýshinshi әieli Chahe solay týsken-di. Shynghys han qala salyp, qamal salyp, qaydaghy jaydaghy aila-sharghynyng bәrine әbden jetilip alghan tanghúttardy, eng bolmasa, kindiginen shyrmap, manynan shygharmas ýshin Chaheni әieldikke aldy.
Biraq búl jekjattyqtyng da dәureni úzaq bolmady. Arada segiz jyl ótken son, Shynghys han tanghúttardyng jana әmirshisi De Vangha: «Bayaghyda ong qolynyz bolamyz dep uәde berip edinizder. Odan beri senderge eshqanday salmaq salyp kórgen joqpyn. Salmaq salatyn jer endi keldi. Irgemdi týrtkilep tynshytpay otyrghan Sartauly eline joryqqa attanbaqpyn, soghan qol qosynyz», - dep jaushy jiberdi.
Sonda búnyng elshisi sózin bitirer-bitirmesten, tanghút bekzadasy Asha-Gambu әmirshisining aldyn kes-kestep: «Shynghys hangha aita bar, әli jetpeytin tayaqty beline qystyryp qaytedi, qauqarsyzy bar, han bolghan ne teni!» - depti.

Búl onyng tanghúttardan estiymin degen jauaby ma edi! Jeksúryn habardy jetkizgen elshining sol kýni týnde kezin qúrtty. Aragha ay saldy da, Sartauly eline joryqqa attandy. Talay shahardy qan sasytyp, talay taqty belinen basyp jýrgende búl sóz esinen shyghyp ta ketip edi, sonau ýndi elinde jýrgende, tanghúttar taghy bas kótere bastapty, kórshiles taypalargha bәrimiz birigip, manghúldardy shabayyq dep jaushy salyp jatyr degen habar jetti.
Tughan eline suyt oraluynyng taghy bir syry osy. Biraq ol syry eshkimge tisinen shyqpaghan, bayaghydan beri bir jaq býireginde býk týsip jatqan da qoyghan.
Elge oralghan song taudyng ar jaghyndaghy tanghúttardy tanghaltam dep, eshqayda taban serippey typ-tynysh jatyp aldy. Jarty әlemdi jambasyna býktep qaytqan әmirshining basynan sóz asyryp, ash qúlaqtan-tynysh qúlaq jatyp alghanyna tanghúttar әriyne tang qalady. Shynghys han tanghúttardy osy týsiniksiz beybitshilikke әbden et ýiretip alghan son, oida joq jerde taghy bir tanghaltpaqshy boldy.
Aldyn ala baybalamdy suhany sýimeydi; ne istese de, qúddy bir qúdaydyng ózi jibergen zúlmattay tosynnan, tútqiyldan tap bolyp, es jighyzbay esengiretip tastaghandy qalaydy.
Týsine Gýrbeljin arudyng kirgeni taghy bir tosyn sharuagha menzegeni dep týsindi.
Shynghys han tanghúttargha elshi shaptyrdy.

«Bir kezde maghan ong qol bolam dep aitqan uaghdalaryng boyynsha, irgeme shy jýgirtip, mazamdy ala bergen Sartauly eline joryqqa attanarymda sarbaz qos dep sóz salyp em, anttaryndy attap, jasaq ertpegendering bylay túrsyn, aiday ólemge týgel mәshhýr bolghan atyma til tiygizip, balaghattaugha deyin bardynyzdar. Ol kezde ózge sharuadan qolym bosamaghan son, senimen eseptesudi keyinge qaldyryp edim. Sartauly joryghy bitti. Tәnirimning bir ózi jar bolghanynyng arqasynda, Sartauly halqyn sara jolgha salyp elime oraldym. Al endi, burhan , men, mine, ózinnen bayaghy sózinning nәtiyjesin súraugha bel budym».
Osynday yzgharly sәlemmen attanghan jaushydan on bes kýn boyy habar bolmaydy. On bes kýnnen song elshisi óng joq, týs joq, sary ala shatyrdyng esiginen attar-attamasta, shart jýginip otyra ketti. Jaushy-synyng ónin kórip, tanghúttyng jasyl shapandylarynyn jauaby ong bolmaghanyn týsine qoydy.
Shatyrdyng ishinde otyrghandar jaushynyng әldenege qaymyghyp otyrghanyn bayqap, qozghalaqtay bastap edi, búnyng ong qolyn kóterui múng eken, bәri jym boldy. Elshimen tildeskende eshkimdi kuә qylmaytyn búnyng myna isharasyna airan-asyr bop, antarylyp otyryp qaldy.
Jaushy jaghyn endi ashty.
«Shynghys hannyn: «De-Van ya balasyn mening ordama kepildikke jibersin, ya at-túrmandaryn әzirley bersin» degen talabyn estigende, tanghút ordasy tóbesinen jay týskendey bolypty. Bekzadalar jaghy: «Taqsyr, búl manghúldar da bir, tau men tastyng taghy any da bir. Olardyng jym-jyrt jatqanynan aranyn ashyp aldynnan shapqannan beter qorqu kerek. Múragerinizdi manghúl ordasyna jibermeseniz, elinizding basyna qara kýnning tughany», - dep bebeuley jónelgen eken, De-Van qalsh-qalsh etip orynynan atyp túrypty.
Janghyz balamdy arystannyng auzyna, zymystannyng týbine jiberer jayym joq. Biz de el emespiz be. Kórshi-qolannyng da ynghayy biz jaqta, - depti de, elshige búrylypty. - Úly әmirshige sәlem ait, úlym men tiride óz ordamda bolady».
Shynghys han jymiyp qoydy. Elshi sózin qalt jibermey otyrghan orda many bir-birine qarady. Shynghys han jaushyny janyna shaqyryp aldy da, basqalargha shygha beruge ishara jasady.
An-tang júrt shatyrdan shyghyp bara jatty.

 

IV

    1. Taqsyr, oibay әlgi manghúldar Qara-Qalany basyp alypty.
    2. Taqsyr, Suchjoudan júrnaq qalmapty. Halqyn týp-týgel qyryp tastapty.
    3. Taqsyr, Lyanchjou jaugha úryssyz berilipti. Tósek tartyp jatqan De-Vannyng ýsh kýn boyy estigeni tek osy. Jan-jaqtan at sabyltyp jeksúryn habar jetkizgen shabarmandardyng eshqaysysyna lәm-mim til qatqan joq. Tórtinshi kýni tanerteng Ordostan eki ókpesin qolyna alyp, entigip kirgen shabarman tór aldynda ólip jatqan әmirshisin kórip, anyrayyp túryp qaldy.

V

Saghym shalyp, kóz úshynan aldap-arbap túratyn sayqal Senin, tanghúttardyng aqyrghy astanasynyng jermen-jekseni shyqty. Bireuge ýmit, bireuge ýrey bop kóringen tanghút elining baq-talayy ólik keudesinen úshqan jalpyldaq qarghaday betimen laghyp ketti.
Endi mynau oiran bop jatqan qúl-qobyr ertenderi qyzyl tómpeshikke ainalady. Arghy kýni jabaghyday úiysyp shóp basady. Sarshúnaqtardyng ininen basqa tirshilik belgisi týgel qúridy. Sosyn ne el emes, ne mola emes búl qu tómpekke kimning kózi týse berer deysin. Alys joldan sharshap-shaldyghyp kele jatqan jolaushy baghdar aiyryp alayyn dep, basyna shyghyp, atyn otqa jiberip, ózi tang atqalghy iyzen-iyzeng jýristen qúrystap qalghan ayaq-qolyn sozyp, qau shópting ýstine qúlay ketip, bir sәt kóz ilindirip alar. Sonda tusyrap jatqan tyng topyraqtyng astyndaghy bir kezdegi duyldaghan kýlki, sauyq-sayran, qyzyl kenirdek aitys, qyran-topan úrystar onyng qaperine de kirip-shyqpas. Úiqysynan túryp, kerilip-sozylyp, beymaghúlym obanyn, onyng astyndaghy beymaghúlym tarihtyng tas tóbesine bir otyryp, belin bosatyp, atyna minip, jele-jortyp jýre berer.

Al dәl qazir múnda keshegi tirlikting izi әli óshe qoyghan joq. Anau bir jyghylghan narday bolyp, jeke-dara súlap jatqan - tanghút ordasynyng orny. Sarbazdardyng qorjynyndaghy saldyr-kýldir - tanghúttardyng kýni keshe ólse kórge ózimen birge alyp keterdey bolyp, qorghashtap jýrgen dýniyeleri. Sonau qiyr dalagha bet-betimen bezip bara jatqan it ekesh itter de olardyng beten ekenin bilip, anadaydan túra qashady; kózdi ala berip, qiraghan ýiindilerge qayta kelip, keshegi jyly ýishigin, as jalaghan it ayaghyn, kýnde qúiryghyn búlghandatyp aldynan shyghatyn qojasyn izdeydi. Jer týbinde sybys bolsa shabalandap ýrip, shyr ainalyp shapqylap, jany qalmay torityn dualyn saghynady. Kýni keshe sonyng bәri oghan osy oryndarynan tabjylmay mәngi-baqy túra-tynday kórinushi edi. Endi solardyng bәri byt-shyt. Árqaysysy bir-bir qaqpany kýzetip, bastary qosyla, siraq shaynasyp, qúlaq qyrshysyp talasatyn kýn de kózden bir-bir úshty.
Anau qiraghan qamaldyng irgesindegi budaq-budaq týtinderge, jalp-jalp etip aspandy jalaghan alau jalyndargha jolay almaydy. Ázәzil jel sol jaqtan qara qazannyng әbden ys singen qaqpaghynyn, jylqy etining tәtti iyisterin aidap әkeledi. Múryndary qúrt jegendey jybyrshyp bara jatsa da, sol bir jýzderi suyq, beytanys adamdardyng ayaghyna jyghylyp, etigin jalap, qúiryghyn búlghandatyp, sýiek-pýiek oljalaugha jýrekteri daualamaydy. Shyghangha shyghynyp ketip, shókelep jatyp alady da, kóp syryna qanygha qoymasa da, sonday sýikimdi, sonday ýirenshikti keshegi bir dәurenderin joqtap, mynau әli eshtenesine týsinip bolmaghan atymen beytanys sony ómirdi jatyrqap, ishteri duyldap, jel jaqqa túmsyqtaryn týrip, bayaghyday sap-salqyn auany soraptap jútyp, qaz qatar birinen-biri qalyspay, әbden dauystary qarlyqqansha, ishin tartyp ýlidy kelip.

Beytanys ottaghy qazannyng mýnkigen bu iyisi, yghy-jyghy qyzyl tómpekting qan iyisi ii-qii aralasyp, bastaryn shauyp, kózderi qarauytady. Biraq oghan da qaramaydy, ishegi ýzilip ketkenshe ýly beredi. Bosagha baqqan it shirkin irge tynshyta ýrgennen basqa, jamandyq kýni úlyghannan basqa ne bitiredi.
Sol ýlityndary jaqpay ma, әlde búl ólkede endi osydan basqa isteytin sharualary qalmaghan ba, әiteuir, teri tondy, tapal atty beytanys adamdar sondarynan atpen quyp jýrip atyp, qyryp barady. Talayynyng qarynyna sadaqtyng oghy tiyip, ishegin shashyp ketti. Qyzyl tómpekting many yghy-jyghy. Qiraghan dualdardyng týbinde jenilgen elding qúly men bekzadasy, iyti men adamy aiqúshaq qauyp jatyr.
...Jyl boyy alysqan astana aqyry qúlady. Se shahary berilgenshe manghúldar tanghút ólkesining basqa jerin týgeldey baghyndyryp boldy. Mynau qyzyl tómpek óliskenshe berispegen ólkening aqyrghy ayaq seripken jeri.

Byltyr anau aq taqyr jonda alghash aiqasqanda tanghúttar tas qamaldan qalay-qalay pandanyp shyghyp edi. Áueli óne boyy jarqyldaghan qalyng atty qaptap ketti. Qúddy bir úrysqa emes, úryn kele jatqanday qatar týzep, kerden-kerden, búlghan-búlghan, sәnmen basady. Kóldeneni kóshqúlash sala moyyn túlparlargha tizesin soqtyra jabu jabylypty. Er-túrmanynyng ózi jylqygha emes, nar týiege jýk bolghanday. Aq bolat ýzengileri aspandaghy kýnning ózimen qabaq qaghysyp, jalt ta-júlt. Osynau jerdi oiyp jiberetindey alapat túlparlargha qúddy bir qúryshtan soqqanday, óne boyynda temirden sau-tamtyq jeri joq, kók sauytty adamdar minipti. Olardyng qolyndaghy kók sýngi tek manghúldargha ghana emes, barsha jaryq jalghangha týgel aibat shekendey. Samsaghan qol tapal atty manghúldardy tapap ótetindey saldyrap-kýldirep salyp keledi. Týsining ózi kókpenbek, syldyrmaq-shyldyrmaghy әldebir tajal tis qayrap jatqanday, tóbe qúiqandy shymyrlatady. Qytay men tiybet әskerin bóri tiygen qotanday bórliktirip, bet-betine qashyryp jýrgen «temir qarshyghalar» osy. Endi mine, ónsheng óriske shyqqan buyrshynday man-mang basyp búghan qarsy qaptap keledi. Jer titirentken túyaqtarynan kýlli dýnie shayqal-ghanday.

Shynghys han qansha eldi alyp, qansha qoldy qyryp jýrse de, tap mynanday sәn men mynanday sústy ómiri kórgen emes. Ólimning ózine shekeley qaraghan mynau manghaz dulyghalylardyng aldynda búnyng әskeri jas taygha jaydaq shauyp jýrgen jalanash balalar tәrizdi.

Kók dulyghalylardyng saldyr-kýldiri jaqynday týsti. Qaq aldyndaghy qaz qatar tizilgen qan kýreng sauyttylar - qolbasshylary. Bastaryndaghy altyn aidar dulyghalary jer týbinen kýlimdep, kózindi úyaltady. Qan kýreng sauyttyng belinen buynghan altyn kiselerining zer shashaghy tizelerin kómip, atan týiening san jýnindey jelk-jelk etedi. Olardan qozy-kósh keyingi kýmis dulyghalylar - myng basylary da, anau jyp-jyltyr qara dulyghalylar - jýz basylar. Qazir jeme-jemge jaqyndaghanda osy altyn, kýmis dulyghalylar eki jarylyp, qos qanatqa shyghyp birte-birte auyr qoldyng artyna qaray aunap ketedi, múzday temir qúrsanghan «temir qarshyghalar» qasqayyp ilgeri shyghady.
Ol túmen basylaryna belgi berdi. Búnyng shetinen atqa jenil, qúbashap jenil qoly artynyp-tartynghan auyr qoldyng sol qanatyna tosynnan lap qoydy. Auyr qol taltayyp-taltayyp túra qaldy. Qúighytyp kelip kiylige ketken talay manghúl sarbazy qarmaqqa ilikken shabaqtay, tanghúttardyng kók sýngisining úshynda tulap jýr. Taqymnyng astynan suyryp alyp siltengen aibaltalar da talaydyng týbine jetti, manghúl sarbazdary shauyp jetken boyy er ýstinen qanghalaq asyp, ii-qii attardyng ayaghynyng arasynan bir-aq shyghady. Biraq sәnmen jyl-jyp, sap týzegen auyr әsker búnyng bet aldy, bey-bereket shabatyn, úrymtaldan úrynyp, jalt bermesi kóp tәsilqoy sarbazdarynyng aila-sharghysyna qapelimde týsine almay qalyp, tazymen alysqan baraq ittey bet aldy aram ter bop, kóp kýshi bosqa ketti. Búnyng búltarmasy kóp jylmang tós jauyngerleri tistene soghysqan «temir qarshyghalardyn» ontayyna ilikpey, qyryq qúbylyp, aqyry bastaryn shauyp әketip jýr. Temir dulyghaly bas kýldirep-shyldyrap jerge dýnk ete qalghanda, erge baylap tastaghan múzday temir qúrsanghan auyr dene sylq qúlamay, at ýstinde tikesinen-tik otyryp, algha ónmendep barady. Aq taqyrdyng ýsti ii-qii. Sәskege deyin «temir qarshyghalar» atanghan auyr qoldyng alaman-asyry shyqty. Ónsheng bastan airylghan qúr deneni arqalaghan toqpaq jaldy túlparlar eshtene kórmegendey tobyn búzbastan, qaz qatar tizilip aidalagha manyp barady.
Qalanyng qaqpasy taghy ashyldy. Endi eki órkeshi baladay, shudalary jelk-jelk etken qara buralar qaptap shygha keldi. Sol-aq eken aspannan arsy-gýrsi tas jauyp ketti. Qara buralargha auyttap artqan tas atqyshtar manghúldardyng jalandap túrghan әskerin tómpeshting astyna aldy. Jer týbinen ysqyrynyp, zulap jetken qara tas at ýstinen bir-aq qaghyp әketedi. Ásker tyraghaylap keri shegindi. Týieden әldeqayda jyldam atty әsker tas astynan bas saughalap bezip shyqqanda, qos qanattan tanghúttardyng jenil atty әsker qorshalaghan jayau әskeri lap berdi. Búnyng auyr qolmen aiqasyp, әbden it silikpesi shyqqan atty әskeri endi myna tómpeshke bettey almay bet-betine tyrym-tyraghay qasha jóneldi. Olardyng qashqanyna eligip, sondarynan salyp berip, tanghút әskeri de qyryq bólinip ketti. Sony kýtip túrghan manghúldyng tosqauyl әskeri ayaq astynan qaptaghaylap úrysqa shyqty.

Shynghys han tanghúttardyng silesin solay qatyrdy. Aty jer jarghan tanghút әskeri eki kýnning ishinde sýiegi jiisyz jayrap qaldy. De-Van ólgen song taqqa otyrghan Shidýrge aman qalghan az ghana qolymen keri sheginip, qamalgha kirip bekindi.
Shidýrgening qansha qoldyng qarasymen keri sheginge-nin jaqsy biletin Shynghys han onsha kýsh shashpay, shahardy shyr ainala qorshap jatyp aldy. Tanghút-tardyng tas qamalynyng syrtynan qatar-qatar shatyrlar, kiyiz ýiler tigildi. Tas shahardyng tap irgesine ulyghan-shulyghan kóp auyl kep qondy. Shynghys han tanghúttardy әbden aram qatyrghansha, tap osy arada tapjylmay otyra beruge bel budy. Shahargha úrys salmady. Qansha kýtse de, shahar ishinen aq tu ústap shauyp shyqqan bitimshi elshiler bәribir kórinbedi.

Osy bir mylqau eges jylgha úlasty. Qala ýsti qúzghyn qarghagha toldy. Qanattaryn sabalap, adamdardyng myna isine ishek-sileleri qatyp kýlgendey ýsti-ýstine qarqyldap, qúlaqty yghyr qyldy. Shynghys han qarghalardyng sol qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq toq ýninen shahardy ashtyq jaylaghanyn aitpay-aq bilip otyrdy.
Shidýrge sonda da túyaq serppedi. Qys ótti. Jaz shyqty. Qala júrtynyng qambasynyng aqiy-taqy tausylatyn uaqyty boldy. Qaqpa bәribir ashylmady. Shynghys han da eregisip, qimyl kórsetpedi. Shahar ýstindegi týtin kýnnen-kýnge seldirey týsti. Qorghannan emis-emis kórinetin bastar da siyredi. Jyl boyy qoly qyshyp, zorgha taghat etip kelgen qalyng әsker búdan arghygha shyday almay, qamalgha lap qoydy.
Shahardyng ishi tenkiyip-tenkiyip jatqan ólikterden ayaq alyp jýrgisiz. Olar qorghannyng ishine sau etip kirip kelgende, qarq-qarq aspangha kóterilgen qarghalardan kókting jýzi kórinbey ketti, bir sәt shahardyng ishi aspandy búlt tórlaghanday búlynghyr tartty.
Tónirekten kómek kele me degen ýmiti sarqylghan Shidýrge qamaldyng qarang qalghanyna quanghan da joq, renjigen de joq. Endi ol mynau әbden tityqtatyp bitirgen masqara tirlikten birjola qútylatynyna quana-quana peyil boldy. Sonysyn bilgen Shynys han Shidýrgeni ýsh kýn boyy sarayyna qamap, syrtqa shygharmay, ne óltirmey, ne tildespey púshayman qyp qoydy.
Ýsh kýn ótken song jasauyldary jaghy quaryp jýdegen Shidýrgeni aldaryna salyp aidap әkeldi. Jasy otyzdan endi-endi asqan, naghyz der shaghyndaghy әmirshining tek saldyrap sýiegi ghana qalypty. Basqynshynyng aldynda namysyn týsirgisi kelmey úly taghyna layyq kiyinip kelgen eken, basyndaghy auyr tәji qurayday moynyn ýzip jibermey shaqqa týr. Qalghan shahar qansha jerden ash bolsa da, tap biyleushi búlay qaljyramasa kerek edi, shamasy Shidýrge shydamsyz, namysqoy, kýigelek adam tórizdi.

Shynghys han qashan da qaqyrayyp taqqa minip otyrghandy ýnatpaydy. Ol kýni de sary ala shatyrdyng tórinde ang bóstekting ýstinde maldas qúryp otyr edi. Esikten bas iymey attaghan Shidýrgege nazaryn tiktep qaramaghanmen, kózining qiyghyn bir tastap ótti. Tizilip otyrghan túmen basylarymen de tildespedi. Eki-ýsh qyzmetshini shaqyryp alyp, tanghúttardy jengenning qúrmetine erteng jasalatyn toydyng jay-japsaryn aitty. Eki qyzmetshiden erteng bolatyn toydyng býge-shigesine deyin tәpteshtep týgel súrap aldy. Qyzmetshilerding shatyrdan shyghyp ketuine sosyn baryp rúqsat berdi.
Shatyrdyng ishi siltidey tynghan. Shynghys han Shidýrgege әli de nazar audarghan joq. Syrttan eki uyz jas jýz basy jigit kirdi de, iyin-tiresip otyrghan iygi-jaqsylardan qysylyp-qymtyrylyp, bosaghadan ilgeri ozbady. Shynghys han nazaryn endi solargha tiktedi. Sybyrlap shyghatyn targhyl dausymen bayaulata sóz bastady. Ádeyi, júrt typ-tynysh tyndasyn dep, estiler-estilmes qyp, әr sózin baptap, bipazdap sóileydi. Biraq jýzinde mәimónkeliktin, aldap shygharyp salayyn degen ayarlyqtyng nyshany atymen joq. Dausy qanshalyqty biyazy bolsa, óni sonshalyqty qatqyl. Taypaq mandayynan da, qysynqy qonyr kózderinen de ne zirk-zirk etken ashudyn, yza men kektin, ne ónmennen ótip ketetin ýnsiz óshpendilikting belgisin eshqashan kóre almaysyn. Tek shalghy múrtynyng jip-jinishke qos qúiryghy ghana astyna kekesin jasyryp túrghan keyip tanytady, mynau búiyghy tartqan kýzgi daladay kóz toqtatar esh qasiyeti joq taypaq súrghylt jýzinde kisini qaralay quysty qylatyn da sol múrtyndaghy bolar-bolmas kekesin salqyny ghana.
Shynghys hannnyng kekesin kýlkisinen de, oqta-tekte qiyghyn salyp ótetin jymysqy kózderinen de imany seskenip túrghan Shidýrge joq. Ol ne túlghasynda, ne kelbetinde kisi túshynar kórki joq, ne aldyna kelgendi ә degennen mysy basatyn asyp jatqan yzbary joq, әnsheyin tór aldynda teri bóstekting ýstinde shýike týtip otyratyn moja kempirdey bir shókim bop shógip otyrghan osy bir úsqynsyz nemege kýni keshe mynalar myng jerden jantalassa da, múryndaryna iyisi barmaytyn óner men bilikke, dәulet pen kórikke ie bop, gýrlep túrghan múnyng eli qalay belin berip qoyghanyna airan-asyr qaldy. IYtelgining jetim shójesindey osy bir japyraq adam talay-talay keudesimen kók tiregen әmirshilerdi qalay-qalay jer soqtyryp ketkenine an-tan. Qiraghan shahardyng júrtynan qyzyldy-jasyl dýnie qazyp alyp, kóbining ne ekenin, ne paydagha asatynyn bilmey, ayaghymen teuip bir qarap, nayzasymen shúqyp eki qarap jýrgen alanghasar top búnyng qay jerine tabynady? Endi, mine, jaryq dýniyeni óli toqtynyng keudesindey astyna basyp, ainalasyna óleksege qoyghan kýshigendey syghyraya qarap otyrysy mynau. Búl nemeler bir-birining kenirdegine jarmasyp, jerding oty men sudyng mol kózine talasyp-tarmasyp jatqanda, búnyng elining talay ghúlama ghalymdary bir taudyng arghy jaghyndaghy halyqtyng ne oilap, ne qoyyp jatqanyna týsinbese de, aspan astynyng qúpiyalaryn týgel tintip jatpaushy ma edi? Endi, mine, solardy ónsheng nadangha bas bolghan bir ayar sým keldi de, shegirtke tiygen óristey kóktey soldyrdy.
Shidýrgening ne oilap túrghanyn ishi bilip otyrghanyn sezdirgisi kelgendey. Shynghys han bir auyq oghan kózin audaryp, úzaq telmirip tinte qarady. Solay biraz otyrdy da, jýzin qayta búryp әketti.
Ábden jýikelep, zyghyrdany qaynap túrghan Shidýrge búdan arghygha shyday almady, sary ala shatyrdyng ishindegi qúlaghy barlar týgel estisin dep, júrttyng bәrin bir selk etkizip, oqys shanqyldady.
-    Áy, Shynghys han...
Shynghys han oghan moyyn búrdy, sosyn auzyn ashqa-nynsha múrsha bermey, syrttan Kasar mergendi shaqyrdy.

  1. Sen osy anada dýniyedegi qarday appaq eti bar qasa súlu kim dep edin?
  2. Taqsyr iyem, jer betinde onday súlu bolsa, tek janghyz Shidýrge hannyng hanymy Gýrbeljin ghana boluy mýmkin dep estigem.
  3. Endeshe, Gýrbeljin hanymgha bas-kóz boludy ózine tapsyram, ertengi toydyng artynan maghan әkelip jolyqtyr, al oghan deyin onyng tәnine jel ekesh jel tiygizsen, basyndy alam.

Kasar mergen shyghyp ketti. Shynghys han Shidýrgege endi birjolata búryldy. Shidýrgening súp-súr jýzi onan sayyn quqyldanyp, otty kózderi shatynay týsipti.
-  Ey, asqaqtaghan aqymaq han, jer betinde tanghúttan
tigerge túyaq erkek kindik qalsa, sening búl qorlyghynnyn
artyn súrausyz jibermes. Meni óltiru óz erkinde; qazir
óltirseng - ózinnin basyna qauip, óltirmeseng - artyndaghy
úrpaghyna qauip, - dedi de, odan әri yzagha bulyghyp,
shashalyp, eshtene aita almady.
Sary ala shatyrdyng ishi toly adamnyng eshqaysysynda ýn joq. Osy bir tizerlese tizilisip qalghan aighyr top eki adamnyng egesin emes, eki tóbetting talasyn kórip otyrghanday ynt-jynttary ketip, telmirise qalypty. Eshqaysysynyng betinde «búl qalay boldy?» - degen daghdarys oy joq; «endi ne bolar eken?» dep entelegen qyzyq qúmar jelikterin Shynghys hannan seskenip, zorgha jasyryp otyr.
Shynghys han Shidýrgening jýzine qarap, qulana jymiyp qoydy. Ol tanghúttardyng qasarghan jerden qan alatyn eregispe, kekshil ekenderin әuelden biletin-di. Kogi ketken kisini qashan qara qanyn qasyqpen úrttaghansha ókshelep qyr sonynan qalmaytyn salt ta osylardiki. «Eger kisige kegimdi jiberip qoysam basyma shash bitpesin, aldyma as týspesin, qatyn-balam qaghynyp ólsin, malyma topalang kelsin», - dep qarghanatyn da solar. Ýiinde kek qaytararday erkek kindik bolmasa, kórshi-qolanyn tegis shaqyryp, asty-ýstine týsip syilap, dúshpanymnan kegimdi alyp ber dep qolqa salady. Qashan qas-dúshpanynyng bas sýiegine ne qústyn, ne itting qanyn aralastyryp, sharap qúiyp ishkenshe tanghút kegim qaytty demeydi.

Endeshe, mynau Shidýrgening dәmesin qara! Jarty әlemdi jambasyna basqan Shynghys hannyng basyna kók tóbetting qany aralasqan sharap qúiyp iship shalqymaq qoy sabazyn! Osy bir ózderining qoldarynan kelmeytin nәrseni keyingiler istep, keyingiler tyndyrady dep ertenge iyek artatyn esirik dәme-ay!
Shynghys han Shidýrgening jýzine zәrlene qarady.
- Mening basyma kóktegi haq tәnirding ózinen basqa eshkim qauip tóndire almaydy, alda-jalda basymdy shauyp alghysy kep órelener jau bolsa, kezinde kórip alarmyn, al endi erteng úrpaghymnyng tynyshyn alatyn jau bolsa, osy qazir qapy qalmay túryp kózin joyayyn! - dedi.

Aybalta ústaghan eki sarbaz Shidýrgeni esikke qaray jeteledi.

Tanghút әmirshisin manghúldar solay ataghan.

Tanghúttardyng aq sýiegi jasyl, qara sýiegi qara qiyinip jýrgen.

 

VI

Ol ordanyng jermen-jeksen bop qúlap, әr jer-әr jerde ýiinshekteri ghana qalghan ketik-ketik tas dualyna qansha qarasa da, kele jatqan Shidýrge kórinbedi. Tapal qara at mingen qara dulyghaly sarbazdar arasyna on qadamnan jer tastap, sap týzep, samsap túra qalypty. Ne әri etken, ne beri ótken eshkim joq. Sostighan-sostighan sarbazdardyng iyqtaryndaghy shoshayghan kóp nayzadan әuedegi qús ekesh qús ta qorqyp, búl tenirekten bezip ketkendey. Baqtyng ishi jym-jyrt. Tirshilik bitken demin ishine tartyp, in týbinde búghyp jatqanday. Aumaghy at shaptyrym ýlken sarayda tiri adam qalmaghanday. Esik syqyry, ayaq dybysy estilmeydi.
Ýsh kýn boyy osylay-dy. Mana sәskede qaqpa auzynan qayqy qylysh ústaghan bir top adam kóringende Gýrbeljin hanym qalay «Uh!» dep qoyghanyn ózi bilmey qalghan. Olardyng sýiinshi súrap kele jatpaghanyn bilse de, әiteuir mynau saryltqan sartap tynyshtyqtan qútylatynday kóringen. Áynek aldynan ketip, ainagha barghan-dy. Dúshpan qapiyada tap bolyp, ýsti-basymnan shashau tauyp, tabalap jýrmesin dep, pәlen kýnnen beri kiyimin, bet-ajaryn - bәrin tәptishtep tәrtipke keltirip, saqaday say otyrsa da, syrttaghy baspaldaqta tars-túrs ayaq dybysy estilgende abdyrap sala berdi. Ol bas alugha kele jatqan jendet eken dep qoryqqandyq emes, ýsti-basynda ózi bayqamaghanmen, ólimtikke týsken qúzghynday tinte qaraytyn jendetting timiski kózi shalatynday olpy-solpy eshtene joq pa degen saqtyq edi.
Aynagha qansha qarasa da, óz boyynan eshqanday min taba almady. Sosyn ailapat ýlken bólmening qaq tórindegi pil sýieginen jasalghan tórt taghan oryndyqtyng ýstine shyghyp, tizerlep otyrdy. Jan-jaghyn kóilegining etegimen qymtap aldy. Asyl. tastardy ayamay tókken altyn sәukeleni auyrlaghan moynyn kýshpen tiktep, qolyn qusyryp, eki kózin esikke qadap qatty da qaldy.
Sartyldaghan ayaq dybysy búnyng esigine búrylmady. Biraq hanym miz baqpaghan qalpy otyra berdi. Ayaq dýbiri әlsirey-әlsirey alystap baryp basyldy. Zil tynyshtyq qayta ornady. Bólme ishi búrynghysynsha anyljyp sala berdi. Hanym siresken moynyn bir sәt bosatyp edi, dýrsildegen dybys qayta shyqty. Hanym jalma-jan boyyn tiktedi. Ayaq dýsiri birte-birte kýsheye berdi. Syrttaghy dýsirden bólmening ishi de dýbirlegen ýnge tolyp ketti. Dýsir jaqynday týsti. Búnyng esigining aldyna keldi. Hanymnyng qausyra ústaghan qos qoly oqys әlsirep, tizesine qaray súlq qúlap bara jatty. Dýsir búnyng túsynan taghy da ótip ketti. Álden song tas tóselgen tyqyr aulada jendetter ortasynda ketip bara jatqan Shidýrgeni kórdi.
Hanym ornynan úshyp túryp, terezening aldyna bardy. Qayqy qylysh ústaghandargha qara attylar qaq jarylyp jol berdi. Kýnge shaghylysqan qylyshtar arasynan Shidýrgening altyn tәji bir jalt etti de, kózden ghayyp boldy.
Hanym qúlazyp jatqan aulagha qarap úzaq túrdy. Kóz aldynda basyn barynsha shalqaq ústap, ayaghyn manghaz basqan Shidýrge. Ol kópten sypyrghy kórmey, tolarsaqtan tozang basqan súrqay tas alannyng shetine jete almay әli ketip bara jatqanday. Artyna búrylyp, birdene der me eken dep, әinekke betin taqap telmire týsedi. Shidýrge moynyn búrar emes. Qayqy qylyshtar ortasynda shalqaq basyp ketip barady, ketip barady... Tozang basqan bozghylt alang tausylar emes.
Kenet esik qaghyldy. Hansha búl oqys dybysqa qapelimde týsinbey qaldy. Búrylyp qarap edi - altyn jaqtauly esikting bosaghasy qyzyl kýreng qangha boyalyp keledi eken. Qan birte-birte ýiding qabyrghasyna da jayyla bastady. Mine, búnyng qaq aldyna jete berip kilt toqtady.
Hanym qarsy aldyndaghy qanjosa qabyrghadan jýregi ainyghanday kózin alyp qashyp, esik jaqqa búryldy. Tabaldyryqtyng qyr kózinde mandayyn jerge tiygize iyilip-býgilip taghzym etip jatqan qyzmetshi әieldi kórdi. Janaghy qyzyl qangha malynghan qabyrgha da, bosagha da ghayyp bopty. Bólme ishi búrynghy qalpy.
Qarsy aldyna bayyptap endi qarap edi - tanghút sarayynyng beybit kýndergi әdetimen betine eshqanday órnek salynbaghan qan kýreng shúghadan jer syzdyra malyntyp shapan kiygen úzyntúra shal túr. Qazyna ústaushy. Shapanynyng etegindegi zermen kómkergen kez oiyqtan qayqy bas kóksauyr kebisi kórinedi. Qos qolyn kindik túsynan buynghan jarqyldaq sarghysh kisesine shirey tirepti. Qatpar-qatpar mandaydyng astynan syghalaghan búqpantay kózinde qalaqtay-qalaqtay qos kózildirik jaltyraydy. Qalqan qúlaqtardyng dengeyinen bastalghan kókshulan jýn alqymdyqqa jete berip kidiripti de, eki jaq qanaty qayqiyp-qayqiyp joghary kóterilipti. Salbyranqy múrtynyng da qos qiyaghy qaghylmay, eki ezuin qymtap apty.
Hanym qarsy aldyna kep qazdiya qalghan qazyna ústaushy shalgha tanyrqay qarady. Shaldyng qaymyjyq solghyn erinderi qimyldaytyn tәrizdi. Hanym týsinbese de basyn iyzedi. Qazyna ústaushy tas alang jaqty menzep iyegin kóterdi. Hanym aulagha qarap edi - sol bayaghysynsha anyljyp jatyr. Hanym nazaryn qaytadan shalgha tiktedi. Ol hanymnyng tesireygen oisyz-otsyz janaryna anyra qarap biraz túrdy da, esikting qyr kózindegi qyzmetshi әielge ymdady. Áyel sol eki býktetilip taghzym etken qalpy basyn kótermey ortagha ozdy. Malynghan úzyn jenning ishinen dóngelek kýmis tabaqsha kóterip, tórdegi tórt taghannyng ýstine aparyp qoydy. Sosyn qazyna ústaushynyng esik jaq qaptalyna baryp tiktelip túrdy.
Aylapat keng bólmede shaldyng yzynday shyqqan salghyrt dausynan basqa ýn joq. Hanym úshyp jýrgen aranyng yzynynday kómeski sózderge týsine almady. Telmirgen kýii túra berdi.
Shal sózin bitirdi de, hanymnyng auzyna qarap biraz antaryldy. Ol eshtene demegen song qyzmetshi әielge ymdady. Áyel jenin shúbaltyp tórt taghan jaqqa taghy ótti. Kýmis tabaqshanyng ýstine tyq etkizip әldene qoydy. Sosyn ornyna baryp túrdy. Gýrbeljin kýmis tabaqshagha kózi týsip edi, kishkene kógildir kózi bar altyn jýzikti kórdi.
Shal qayta yzyndady. Taghy da hanymnyng jýzine antarylyp qarady. Taghy da jauap tosqanday sәl mýdirip túrdy. Sosyn tórt taghannyng qasyna ózi bardy. IYilip kýmis jýzikti aldy. Bajbighan kógildir kózin búrap aghytty. Jýzikting kógildir kózine salynghan bir shókim kók úntaqty kórsetti. Hanym onyng ne aityp túrghanyn búl joly da úqpady.

Shal jýzikti tabaqshagha qoyyp, orynyna kep túrdy. Áyelge taghy da ymdady. Áyel kibirtiktep hanym men shalgha jautan-jautang qaray berdi. Shal teris ainalyp ketti. Áyel hanymdy arbap túrghanday eki kózin aiyrmaghan kýii malynghan atlas shapanynyng beldigin aghytty. Ar jaghynan maylap qoyghanday jyp-jyltyr qyzghylt tәni jarq etti. Seng soqqan kisidey selqos túrghan hanym selk ete qaldy. Jalang tәnine susyma shapan kiyip kelgen mynau úyatsyz әielden kózin aiyra alar emes.
Áyel kenet sóleketteu enkeyip, ong qolyn shapanynyng ishine jýgirtti de, tyr jalanash tәnining qay jerinen tauyp alghany belgisiz sopaqsha sarghysh birdene suyrdy. Bir qolymen shapanynyng omyrauyn ústap, ekinshi qolymen әlgi nәrseni kýmis tabaqshagha aparyp qoydy. Sol-aq eken manadan beri teris qarap túrghan qytay shaly jalt búrylyp, bileginen ústay aldy. Áyel kilt toqtady. Appaq borday betinde bir tamshy qan joq. Úyalghanyn tisi kirip ketkenshe qatty jymqyryp alghan astynghy erninen ghana bayqaugha bolady. Shal ýstindegi qan kýreng shapanynyng qaltasynan janaghy әielding qolyndaghyday birdene aldy. Odan janghyz-aq aiyrmasy óni qyzghyltym. Onsyz da kózi sharasynan shyghyp ketken hanymdy odan sayyn tanghalta týskisi kelgendey, әlgi sopaqsha nәrseni ashyp edi, ishinen júp-júqa әldene jylt etti. Shal ekinshi qaltasynan bir qarystay qamshy suyryp, bir shetin әielge ústatty. Sosyn әlgi jaltyldaqpen bir tartyp edi, qamshyny qaq ortasynan oryp týsti. Shal «kórip túrsyz ghoy» degendey hanymnyng jýzine bir qarady da, әlgi jaltyldaghan qyzghyltym qorapshasyna salyp, kýmis tabaqshagha tastady. Áyelding qorapshasyn ózine qaytyp berdi. Sosyn taghy da aulany menzedi. Ekeui sahnagha shyghyp óner kórsetip bolghan kózbaushylarday ýsti-ýstine taghzym etip, esik jaqqa qaray jylystay berdi.
Gýrbeljin hanym búnyng bәri óni ekenin, týsi ekenin bile almay an-tan. Birese jana eki qyzmetshi shyghyp ketken esikke, birese tórdegi tórttaghannyng ýstindegi júmbaq jýzik pen qyzghylt qorapshagha qaraydy.
Týs qaytty - Shidýrge kórinbeydi. Kólenke úzardy - Shidýrge kórinbedi. Sol bayaghy tozang kómgen tas aula. Aulanyng jan-jaghyndaghy qiraghan ýiler kýn keshtetken sayyn kisini jútyp qoyatynday arandaryn asha týsedi.
Qorghasynday zil tynyshtyq moynyna minip ap, myng san shengelimen sýiek-sýiegining bәrin mytyp, ýntap, ýgip jatqanday sýlderin sýiretip tósegine zorgha jetti. Osynsha búraltyp tastaghan sharshaghandyq ekenin әlde tang atqaly nәr syzbaghan ashtyq ekenin ózi de bilmeydi. Mynau ajary qashyp anyljyghan dýniyening ortasynda ózining de tek qúlazyp qúr qanqasy ghana qalghanday. Jyl on eki ay jýregin syzdatqan qasiret te, tóbe qúiqasyn shymyrlatqan ýrey de, kókiregining basyn kómirding shoghynday tyzyldatqan yza da - bәri de jym-jylas... joghalghan... óshken... qúryghan... Oirany shyqqan ýileren qashyp shyqqan kór tyshqandarday búnyng qor kókireginen endi qasiret pen ýrey de bezip ketken.
Qos qyzmetshilerining әlgi әureleri múny mynau ebil-sebil tirshilikten serpiltkisi kelgen ermekteri me, qasiret qausatyp bara jatqan qauqarsyz keudesine jan oraltatyn shipa әkelgenderi me - ol arasyn aiyrugha da dәl qazir aqyly jeter emes. Oilanugha yjdahaty da әldeqashan sarqylyp bitken-di.
«Shidýrge kelmedi ghoy...»
Kenet jana ghana joghaltyp alghan ýreyi qayta oraldy. Bir týrli úiyghanday bop saldyrap bara jatqan ayaq-qolyna qan jýgirgendey, jan kirgendey. Tóseginen úmtylyp túra berip edi, ýiding qaq ortasyna qara mәrmәr túghyrdyng ýstine ornatqan qúljanyng qos mýiizin kórdi. Dereu janyna jetip bardy. Shidýrgege kýieuge shyqqanda әkesining atyp ókelgen qúljasynyng mýiizi. Yrym qylyp búghan syilaghan-dy. Sodan beri tanghút ýiining qiyeli orny - qaq ortada, mynau mәrmәr túghyrdyng ýstinde túrghan. Shidýrge ekeui eki jaghynan otyryp alyp, osy mýiizge qarap bal ashady. Anau shiyrshyq atynqyraghan ýlkendeui - Shidýrgeniki, kishisin Gýrbeljin iyemdengen. Kóp bolsa eki-ýsh qar basqan jas qúljanyng jyp-jyltyr mýiizine qansha tesilip qarasa da, búryn kózderine týspegen eshqanday ózgeris taba almaytyn. Sonda mynau bastaryndaghy bal dәuren mәngi baqy túra beretindey kórinip, jandary jay tabatyn. Tek byltyr ghana osy bólmening tabaldyryghynan attamay jatyp, Shidýrge antaryla qarap túryp qaldy. «Nege tandandyn, ne bop qalypty?» - degen hanymgha hanzada: «Myna mýiiz qanday tegis jarqyrap týr! Netken tamasha!» - degen. Hanym kýieuining qasyna baryp qarasa, qúljanyng mýiizi shynynda da ghajap eken! Ár bunaghyna kýmis saqina kiygizip qoyghanday jaltyrap kózding jauyn aldy. Sýitse, qyzmetshiler aldynda ghana mýiizdi jyltyratyp maylap ketken eken. Onyng ýstine bólmeni shanqan týsting mol jaryghy kernep alghan әsem kez edi. Ertenine qaytys bolghan kәri padishanyng ornyna jas hanzada taqqa otyrdy.
Sodan beri Shidýrge ekeui mýiizge talay saghattar boyy qansha shúqshiyp qarasa da, eshqanday ózgeris taba almaghan. Tipti mynau ayaq astynan tap bolghan alasapyran túsynda da mýiiz esh nyshan bayqatpaghan. Irgeni qiratyp, esikti tómpeshtep túrghan ozbyr jau búlargha eshtene etpeytindey, kiyeli mýiiz jyltyrap túra berer-di.
Mine, aidan asty. Kýni boyy oq pen ottyng ortasynda jýrip, qaljyraghan Shidýrge keshqúrym búnyng bólmesine keledi. Áueli ekeui mýiizding janyna baryp bal ashady. Telmire-telmire kózderi talghan song bir-birine qarap úzaq otyryp qalady. Búl kýieuining kýni-týni basy qatyp, úiqysy qashyp, tagham ataulydan tәbeti qaytyp, әbden dinkelep, shilmiyip jýdegen súp-súr jýzin kórgende ishi-bauyry jiydip jýre beretin. Ýilengenderine jyl jarymnan assa da, oghan tap osynsha eljirep kórmegen-di. Súrqy qashyp, siqy ketken osy bir qorash erkekke nege meyirlene qalghanyna ózi de týsinbeydi. Álde keyingi kezde sharua basty bop, jar tósegine juyy da almay jýrgeninen be eken. Ras, key týnderi búl әr sybdyrdy andyp, esikten kýieui kirip kele jatqanday bolyp elegizip shyghady. Ondayda: «Qap, bәlem, tang atsyn! Qansha úyat bolsa da, padishagha ansarymdy aitarmyn», -dep, ózin-ózi qayrap baqsa da, ertenine jayrap jatqan qamaldy, qyrylyp jatqan júrtty, beti ongharylmay qoyghan shayqasty, kýnnen-kýnge su sorghan jar qabaqtay mýjilip bara jatqan kýieuin kóredi de, әlgindeydi aitugha dәti barmay, dymy ishinde bolyp jýre beredi. Biraq onyng songhy ailardaghy Shidýrgege degen yqylasy tәn dertine kelinkiremeydi. Sonau erli-zayypty dәurenning alghashqy ailaryndaghy ot jalyn qúshtarlyqtan, tap osynsha tebirenterlik meyirim bayqay qoymaghan tәrizdi edi.
Gýrbeljin hanym nekesi qiylmay túryp, Shidýrgening bet-jýzin kórgen emes. Qay qyz jana boy jetip kele jatqanda qiyalynda ózi kórip jýrgen jigitterding eshbirine úqsamaytyn, olardyng bәrinen kórikti, bәrinen aqyldy, bәrinen meyirimdi perishte jigitting qúshaghynda jýrmeydi deysin. Hanymnyng da qapelimde nekeli jary - jas hanzadany qiyalyndaghy ansaryna úqsata almay, qomsynyp qalghan kezi bolghan-dy. Aq nekening tóseginde de bayaghy qyz kýngi týsterin kórip jýrdi. Ol ylghy týsinde ertegilerdegidey bir perizada jigitke ghashyq bolyp, elden-jerden bezip, aidalagha baryp, qúzdan úshyp ólgeli jatqanda oyanyp ketedi. Sonda dәiim qasyndaghy serigi ózi әli búl dýniyeden kóre qoymaghan beytanys bireu bolushy edi. Onday týs kórgen kýnning ertesine ózinen-ózi quystanyp, kýieuining betine qaray almaytyn.
Osy juyqta da týs kórdi. Taghy da bayaghy qúzdyng basy. Sondarynda - qughynshy. Aldarynda - zymyran. Búl qasyndaghy serigine qaraydy. Sóitse - Shidýrge. Ajal aldynda oghan degen kól-kósir sýiispenshiligin bildirgisi kelip, kýieuining salaly sausaqtaryn qúshyrlana qysady. Gýrbeljin kýieuine degen airyqsha yqylasyn sol týsinen keyin anyq angharghanday boldy.
Aylapat sarayda qaraptan-qarap otyryp jalghyz-syraydy. Ondayda oilamaghan jerden mynau kesapatqa tap bop, naghyz jar qyzyqtaytyn uaqytynyng bosqa ótip bara jatqanyna kýiinedi. Ara-túra ajdahaday abaja saraydyng qúlaqkesti tynyshtyghynan sergitip, qansoqta soghystyng tylsym ýreyinen bir sәtke bolsa da alang qylatyn sәby sýimedim-au dep uayymdaydy. Tónireginen meyirin tóger, nazaryn bóler jan taba almay qinalady. Alang kenilin birdenege audarghysy kelip baq kezedi, nóker ertip qala aralaydy, jer asty joldarmen qorghangha kóteriledi. Onda qapaly kónili búrynghydan da qamyryghyp, mynaday qyzyl qyrghyn túsynda qúrsaq kóterip, jas sәbiyding obalyna qalmaghanyna tәuba aityp oralady. Baqsa mynau jau qorshaghan alaqanday әlemde Shidýrgeden jaqyn, Shidýrgeden qymbat eshkimi joq eken. Sony oilaghanda ózi búryn bastan keshirip kórmegen, atymen beytanys bir jana júmbaq sezimge bólenedi. Erkekke degen sýlde qúrtar ashqaraqtyqtan ada, biraq jýie-jýiesining bәrin balbyratyp bara jatqan sol bir ózgeshe meyirimin kýieui әnsheyin etsinisti nekeli jardyng ýirenshikti peyiline joryp jýre me dep qorqady. Keshqúrym onyng samayyn erte qyrau shalghan asqaq basyn kókiregine qysyp, aimalaghysy keledi de, úmsyna bergen qolyn ayaq astynan bireu qaghyp jibergendey úyat jenip, tez keri tartyp ala qoyady.
Shidýrge de kesh sayyn ýn-týnsiz otyrady da, óz bólmesine ketip qalady. Auyq-auyq birdene aitatynday bir oqtalyp qoyady da, ýndemeydi. Hanym kýieuining kómeyinde túrghan sózding ne ekenin әr saqqa bir jýgirtip, әbden dal bolady. Búl ne aitsa da әzir. Biraq Shidýrge dinkesin ýndemey qúrtady. Hanym onyng telmirgen janarynan qúshtarlyqtan góri ayaushylyqtyn, qimastyqtyng sesin kóp kóredi. Ásirese keyingi ýsh keshte padisha qasyna kelip, әri-beri ýnsiz otyryp, bir uaqyttarda baryp, búnyng jýzine әlgindey bir qily sezim arbasqan júmbaq kózqaraspen bir qaraydy da, kýrsinip qoyyp shyghyp ketedi. Keshe keshke әldenege belin bekem bughanday bolyp keldi. Biraq búl joly da auzyn ashpady. Búrynghyday telmirip qaramay, qasha beredi. Tek keterde ghana:
- Erteng saghan qazyna ústaushy keler, - degen.
Ony nege aitqanyn súraugha da múrsha bermedi, shyghyp ketti. Gýrbeljin hanym týn boyy aunaqshyp shyqty. Padishanyng bólmesine ózi kirip barghysy kep te ketedi. «Erteng barmyz ba, joqpyz ba? Bәlkim búl aqyrghy týnimiz shyghar», - degen suyq oy kirpigining arasyna tireu bop túryp aldy. Kókiregine lyq tolyp, jýregin syghymday týsken sol dýleyden qalay qútylaryn bilmeydi. Kýieuining omyrauyna basyn tyghyp, emin-erkin jylap alghysy keledi. Jyl boyghy tas týiin hal әbden qajytty. Eng bolmasa, osy bir týn jýike-jýikeni erkine jiberip, kókiregin sher-shemennen bir bosatyp aludy ansady. Áldeneshe ret tóseginen atyp túryp, әldeneshe ret esik aldynan qaytyp keldi.
Sol bir túla boyyn qyl arqanmen shandyp tastaghanday siresken kýiden әli aiygha almay otyr. Sol bir qyl shylbyr oiyn matap, qiyalyn túsap tastapty. Tang atqaly jan-jaghynda bolyp jatqan nәrsening eshqaysysyna týgel týsine almay-aq qoydy. Adasqan kónili eshtenege túraqtamaydy, nazary eshtenege toqtamaydy. Tógilmegen ashy jas tamyr-tamyryn buyp ap, tóniregin túman qymtap otyrghan janary taghy da qúljanyng mýiizine týsti. Taghy da esh ózgeris taba almady. Taghy da nazaryn audaryp әkete bermek edi, kenet qos mýiizding arasyndaghy shytynay jarylghan syzatty kezi shalyp qaldy. Sol kóz aldyn kólkeshtep túrghan qaghanaq búlynghyrdy qaq aiyrghanday. Óz kózine ózi senbey taghy qarady. Mynau qaq sýiektegi ay syzatty búryn neghyp bayqamaghan?
Hanym kózi jelimdelip qalghanday, qaq sýiekke qadalyp airylar emes. Kýnde kózine týspegen myna syzat nening nyshany?
Hanym qos kóringendey, kóz aldynda túryp alghan әlgi syzatqa әli senbey otyr. Mynanday aiym-qayym kýnderde ony qaytyp jaqsylyqqa jorymaq?!. Ap-anyq nyshannyng op-onay joruy, qapelimde, oiyna týspedi. Ol turaly oilanghysy da kelmedi. Bar zeyini «Apyrau, búryn neghyp bayqamaghanbyz?» degen saualdyng tóni-reginen shyr ainalyp shyqpay qoydy? Óz shylbyryna ózi oralghan jylqyday bir súraqqa túryp alghan súghanaq oy bir uaqytta jauaptyng da suyrtpaghyn tauyp, shetinen shym-shymdap suyra bastady. Búryn ekeui mýiizge qansha qaraghanmen ortasyndaghy qaq sýiekke kózderi týspeytin. Árqaysysy ózine enshi mýiizdi tinte qarap shyghatyn da, sonymen tynatyn. Qaraghayday-qaraghayday qos mýiizdi jalghastyryp túrghan qaq sýiekte júmystary bolmay-tyn. Zúlmattyng nyshanynday әlgi súrqiya syzat qaltarys qala beretin. Endi býgin búl ózine enshili de, Shidýrgege enshili de mýiizdi qosa sholyp shyghyp edi, tasadan tap bergen bóridey shaujayyna oratyla ketti. Qos mýiizdi qaq ortalarynan qaq aiyryp týsetindey qaterli syzat. Keshegi darqan zamandy qaqyratqaly túrghan qily kýnning nyshany. Inge týtin salghanday irge baghyp otyrghan jymysqy jau býgin-erteng ordanyng oiranyn shygharady. Taq minip, tәj kiygen búl ekeuin dargha asady. Sonda mynau dýnie qaqyrap, qanyrap qarang qalmaghanda ne bolady! Búnday bolaryn kim kórip, kim bilipti? Mynau súmpayy syzatty da bastaryna kýn tughan ýregey shaqqa deyin kórip pe edi, bilip pe edi?! Tipti әkesi de bilmepti. Bilse - yrym qyp búlargha syilar ma edi! Oida joqta tap bolghan oiran opattay o da oida joqta kózge týsti. Ony kýn sayyn bir ýnilip ketetin Shidýrge de kórgen joq. Kórse - búghan aitar edi ghoy. Álde... Songhy kýnderi kómeyine irkip jýrgeni... Osy bolmasyn!.. Sonda ol búny nege joryghan! Nege jorushy edi... Joq, múnyng arty qúruly dar ekenin byltyr jau kep qorshap alghanda-aq bilgen. Jendetti qaymyqpay kýtip alugha beldi bekem buyp, tas-týiin bop otyr-ghandaryna jyldan asty emes pe! Shidýrge qútqarmasqa qalghan ajalgha bola tap mýnsha kýizelmeydi! Onda on-san oqtalyp aita almay jýrgeni ne boldy! Ol búghan ylghy qimaghanday qinala qaraydy. Janarynda әldeqanday bazyna, naz túrghanday. Erteng ózimen birge óletin kisige ol ne naz, ne bazyna? Apyrau sonda ne...
Ýmytyp barady eken. Esine endi týsti. Ornynan túryp tórdegi tórt taghan oryndyqqa bardy. Kýmis tabaqshanyng ýstindegi jýzikti qolyna alyp kórdi. Tyrnaqtay kek tastyng astyndaghy kók úntaq u eken. Jylmaghay mýiiz qorapshanyng ishindegi almas ústara bop shyqty. Managhy eki qyzmetshining kelisine endi týsingendey. Shidýrgening pәlen kýnnen beri aita almay jýrgenin endi úqqanday. Múnysy nesi? Ózin-ózi óltiruding keregi qansha? Erteng jendet ózi-aq jayghamay ma? Álde azapqa tóze almas dep qoryqqany ma? Jyl on eki ay myna tamúqqa shydaghanda, aibaltanyng astyndaghy qas qaghym sәtke nege shydamasyn! Endi jaudan da, ólimnen de qorqatyn eshtene qalghan joq. Týgel jusap qalghan elinen, kýieuinen jany artyq pa! Dargha assa - qúday qosqan qosaghymen birge asylady, basyn kesse - jendetting aldyna birge barady. Aqtyq demderi bitkenshe jaryq dýniyeni birge kóredi. Aralaryna adam týgili ajal týspeydi. Álde... Jaudyng basqa bir oilaghany bar shyghar. Álgi syzat dúshpannyng sonday niyetine kórinbesin! Bireui basynan oq tiygen jaraly qúljanyng synar mýiizindey soqityp jalghyz qaldyryp jýrmesin! Bәse, mana búlardyng ekeuin nege birge әketpedi?
- Apyrau, Shidýrge nege ainaldy?
Dúshpannyng zymiyan niyetine endi kózi jetti. Terezening aldyna bardy. Qara at mingen qalyng nóker búrynghysynsha samsap túr. Kenet olar yghysyp әldekimderge jol berdi. Ketik qaqpadan qayqy qylysh ústaghan bir top adam kórindi. Hanym olardy ordagha jetkenshe qarap túrdy. Aralarynda Shidýrge joq. Gýrbeljin jalma-jan tórt taghannyng ýstindegi kýmis tabaqshagha túra úmtyldy.

 

VII

 

Qara ózenning jaghasyn qiqugha toltyrghan úlan-asyr toy bir aptagha sozyldy. Osynsha opyr-topyrdyng nege bolyp jatqanynan atymen beyhabar arsyz kýn qarang qalghan shahardyng qaq tóbesine shyghyp ap, jymyn-jymyng etedi.
Kýlge ainalghan kesekterding arasyna qúmyrsqa iyleu salypty: ii-qii tómpekterding tóbesinde tirshilikting jemin tasyp, әrli-berli sabylyp jýr. Keshegi qan-qasap bolghan qabyrghalardyng astynan in qazyp alghan sarshúnaqtar kýn núryna arqasyn tósep, qiyt-qit әndetip qoyady.
Dýniyede ne bolyp, ne qoyyp jatqanynan beytarap uaqyt jolynan qalmapty. Qyzyl qannyng ornyna jelkildep kók masaty shóp ósipti.
Tanghút astanasynan qalghan tigerge túyaq azghana tútqynnyng býginde iship-jep, mәz-meyram bolyp jatqan basqynshylardyng dauryqpasy men yza-qiqy, yn-jynyna әbden qúlaqtary ýirengen; jasyl tóbelerding bóksesin tesip, jýzdegen jer oshaqtar qazyp, buyn búrqyratyp as týsirip, qymyz sapyryp, sharap jútyp, shat-shadyman bop jatqan shapqynshylarmen sharuasy joq. Sonau shyr ainala qorshap múnartyp túrghan kógildir taulargha, keshe tanghút qoyshylary mal órgizip shyghatyn qonyr qoynaular men sylq-sylq aghyp jatqan Qara ózenning móp-móldir suyna kózderi botalap, kóp qaray beredi.
Býgin aptanyng aqyrghy kýni. Shynghys han qyran-japqan toy jasaghanda әueli tóbe shashtary tik túryp, ishteri jiydip, buyndaryn diril jaylap, shet-terinen shamyryghyp jýrgen edi, yrdu-dyrdu kýnnen-kýnge úlasa bergen son, sol bir daraqy opyr-topyrgha da etteri ólip, selt etpeytin bolyp alghan-dy. Býgin Shynghys han shatyrynyng qasyndaghy sharshy topta mәjilis kóbeyip ketkenin bayqap, beyshara jýrek әldeneden sham alyp, ýsti-ýstine syzday beredi. Besin aua alpys tútqyndy kisenderin shyldyratyp, sary ala shatyr túrghan qaq ortadaghy dónbek tóbege qaray alyp jýrdi.
Shynghys han dastarqanynyng sәn-saltanaty әli taramapty. Sartauly men Kavkazdyn, Ýndi menen Qytaydyng ne bir zergerlerining qolynan shyqqan altyn, kýmis jihazdar auzy-múrnynan shygha tolypty. Shynghys han da kýndegi kýlgin súsynan airylyp, qyzara bórtip otyr. Alpys tútqyndy búzau tis jeti órme qamshymen jelkelerinen bir-bir tartyp, amalsyz jer tizerletip, anaday jerge iyirip qoyghan son, kisenin shyldyratyp Shidýrge әkelindi. Ámirshilerin kórgende alpys tútqynnyng kózderinen aghyl-tegil jas shúbyra bastady. Shynghys han Shidýrgege til qatty.

  1. Sen keshe jer betinde, әiteuir, janghyz tanghút tiri qalsa, mening kegimdi joqtaydy deding be osy?
  2. IYә, aitqanym aitqan.
  3. Endeshe sening tanghútynnan tiri qalghan osy alpys jәne ózin. Qalghan erkek kindikting bәrin laqsha bauyzdadym. Áyelderdi súryptap jýrip, tek súlularyn ghana aman alyp qaldym. Olar búdan bylay Manghúldan bala sýiedi. Al mynau alpys - qazir sening kózinshe jahannamgha jóneltiledi.

Shynghys hannyng myna sózin estigende anaday jerde bólek iyirip qoyghan tútqyn tanghút әielderi jendet semseri әrqaysysynyng ishin jaryp bórining bóltirigin tiriley salyp jibergendey, oqys yshqynysyp qaldy. Arasynda myrs-myrs jylap túrghandary da barshylyq.
Shidýrge kók jelkeden bir-bir aibalta tóngen qandastaryna aqyrghy ret bir qarap qalghysy kelip, kózin audara berip edi, alpys bas jel úshyrghan qanbaqtay jarysa domalap ketti. Qapelimde qalt túryp qalghan qúr keudeler, sәlden keyin etpetinen gýrs-gýrs qúlady.
Jau aldynda belin bergisi kelmey qansha syzdasa da, mynany kórgende et-jýregi ezilip, shyday almady: kózinen jastyng qalay yrshyp ketkenin ózi de bayqamay qaldy.
Shynghys han dausy qayta shyqty.
-   Muhuly mushuly ugay balghan!
Ámirshining dausy sheke shymyrlatarday shanq-shanq etti.
-  Búdan bylay dәl osy kýndi, dәl osy saghatty esten
shygharmas ýshin, aldaryna as kelgen sayyn «Muhuliy
mushuly ugay» dep aiqaylaytyn bolasyndar.
Sol-aq eken býkil alqap:
- Muhuly mushuly ugay! - dep shanq ete qaldy.
Shynghys han taghy da Shidýrgege búryldy.
- Endi jer betinde tanghúttan ózinnen basqa erkek
kindik qalghan joq. Seninde basyndy qazir alamyz. Sosyn mynau jaryq dýniyege bir de bir tanghút tumaqshy emes. Qarny qampighan әielding bәrin jaryp tastadyq. Sonda sening kegindi kim kekteydi? - dep súrady.
Tútqyn óielder shoghyrynan oqshau bir shette segiz jigit kótergen jibek shatyr ishindegi Gýrbeljin hanym ernin tistep sazarghan da qalghan. Qarsy aldyna tútylghan jibek shilterden bәrin kórip, bәrin estip otyr.
Shidýrge boyyn jiyp ala qoydy. Shiyrshyq atqan yzaly dauyspen:
- Ey, Shynghys han, myng asqangha bir tosqan. Saghan da zaual bar shyghar! - dep shaqyrlaghan qos azuyn kýshpen tejep, mandayyna shapshyp shyqqan ashy terdi moynyn
qatty bir júlqyp silkip tastady.
Shynghys han oghan lәm-mim jauap bergen joq. Qos jendetke ym qaqty. Eki temir kók jelkeden shaqyr-shúqyr shaynasa qaldy. Shidýrgening basy altyn tәjding astynan Shynghys hannyng aldyna domalap týsti.
- Muhuly mushuly ugay! - dep kýrkiredi býkil alqap.
Hanym kóilegining jenin shap berip asap aldy. Ón-sól
joq súp-súr jýzin uday ashy kóz jasy tilgilep jatyr.
Shidýrgening keudesi domalap bara jatqan tәjdi shap berip ústay alghysy kelgendey, etpetinen gýrs etip qúlap týsti.
Shynghys han atyp túryp tanghút tәjinen attap ótip, hanym otyrghan sary jibek shatyrgha qaray bettedi. Gýrbeljin óndirshegi sorayghan syghyraq kóz shalgha da, onyng qapsaghay denesine de, bir ayaghyn úiyp qalghanday sýirete basqanyna da tanyrqaghanday anyryp otyra berdi. Ong qolynyng súq sausaghyndaghy jýzikting kókshil kózinen kýldey kók úntaq tósegine tógilip jatty.
...Qara ózenning qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq. Anghar boyy syldyr-syldyr, synghyr-synghyr.
Shynghys han Kasar mergen bastaghan tórt-bes kýtushi erkekti alyp, andap-andap túrghan qúz jartastardyng arasymen, anghar boyyna týsti. Endi sary shatyr manyna kózin satushylardyng kóp bolatynyn bilip, әdeyi júrt kózinen jasyrynyp, sonynda ketti. Andaghan tis-tis qúz jartastardyng arasynan aspandaghy kýn bolmasa basqa eshkim búlardy kóre almaydy.
Mynanday jarqyraghan kýnde Gýrbeljinning qarday appaq tәnine qapysyz qanyghyp almaq. Su boyyna jasyl shalghyn ýstine yqsham jol shatyr tigildi. Kýtushiler Gýrbeljin arudy shatyrdyng tasasyna sheshindire bastady. Shynghys hannyng managhy ósiyetin oryndap, súludyng túla boyyn týgel tintip shyqpaqshy. Asyl qamqa sypyrylyp týskende, ar jaghynan aiday núrly appaq mýsin jarq etti. Jeti erkek auyzdaryn ashyp anyrdy da qaldy. Tipti súludyng susyp týsken kóilegining astynan pyr etip kógershin úshqanyn da kórmedi. Jalma-jan Gýrbeljin arudyn qolyna jarmasyp, shatyrdyng ishine jeteley jóneldi.
Shynghys han tanghút hanshasymen shatyr ishinde ekeuden-ekeu onasha qalghanda baryp, esin jidy. Sosyn tysqa qúlaq túrdi. Uәde boyynsha kýtushiler әmirshileri әbden toyattap bolghansha, anghar syrtyna shyghyp, qapiyada bireu-mireu ýsterinen týspeuine qam jasauy kerek edi. Shamasy, әldeqashan anghar syrtyna shyghyp ketse kerek, manayda syldyr-syldyr su ýninen basqa dybys estilmedi.
Óne boyynda lypa joq, qaqpangha týsken eliktey, óz-ózinen ýrkip túrghan arugha qaray tóne týsti. Súludyng túla boyynda qaru jasyrarday qaltarys atymen joq. Shynghys han alma moyyn arudy súghanaq kózderimen taghy bir tintip ótti. Kýtushiler qoldaghy bilezik, jýzik, qúlaqtaghy syrgha, shashtaghy sholpy - bәrin sypyryp alypty. Tamaghynan kýn jútyp qoyghanday, erekshe bir núr shashyrap túratyn, әlsiz appaq moyyn qús-mamyq tósekke shalqalap qúlay berdi. Úly әmirshining kózi qarauytyp, ýlbiregen erinder men jautan-jautang qaraghanda jalynsha sharpyghan eki nәrkes kózden basqa eshteneni kórgen joq. Sәlden keyin eki tizesin shoq qaryp alghanday boldy; ol úyattan, yzadan, namystan ot bolyp, órtenip jatqan Gýrbeljin hanymnyng úlpa taqymy edi. Qúmarlyqtyng dýley jeligine birjolata berilip, qúddy bir jaghagha shyghyp qalghan balyqtay tynysy tarylyp, tanauyn jas tәnnin, asau qannyn, elden erek súlulyqtyng hosh iyisteri qosyla anqyghan qos anardyng ortasyna endi apara bergende, úly әmirshi oqys yshqynyp, sylq etip, súlu ýstinen auyp týsti.
Gýrbeljin hanym tósekting ayaq jaghyna týsip qalghan jeleng kóilegin qolyna ile-mile syrtqa syp berdi.
Úly әmirshi eki sanyn juyp bara jatqan qyzyl-josa qangha shoshyna qarap otyryp qaldy. Kýtushilerin dauystap shaqyrugha mynau qalpynan úyaldy. Azu tisin syndyryp jiberetindey, shaqyr-shúqyr tistenip, etpetinen gýrs qúlady.

VIII

 

Úly әmirshi taban astynda auyryp qaldy. Sol kýni týnde úly әmirshining Kasar mergennen basqa kýtushilerining bәrining de basy qyrqyldy. Ámirshini emdegeli barghan emshi, balgerler de sary ala shatyrdan tiri shyqpady.
Manghúl qoly adyra qalghan tanghút astanasynan birjola ýdere kóshti. Úly әmirshi kesh jónekey kónilin súray barghan eshbir jandy qabyldamady. Tis jaryp eshkimge eshtene demedi. Eki kózi júmyq, әldebir oilargha batyp, jatyp aldy.
Kósh ýshinshi aidyng biri kýni Chjam-Hak ózenining keng qoynauyna kelip qúlady. Sonda jasyl shalghyn men aina jaltyr ózendi kórip, Shynghys han auyrghaly júrtqa estirip alghash ret til qatty.
- Mynau bir kәri búghy mal bolatyn, kәri kisi dem alatyn jaysang jer eken, - dedi.
Sol alqapqa kósh kidirdi. Dәl ózen jaghasyndaghy jasyl shalghynnyng qaq ortasyna eki ýy jalghastyra tigiletin han ordasy qondy. Shynghys han orda tigilgen son, irgening aldyna tósek saldyryp jatty. Jaz kýni jayma-shuaq. Shalghyn ishinde shegirtke ýni, qús ýni. Orda tóbesinen top-top tizilip, týz qústary sugha úshyp ótedi. Kóshting týieleri, taqymnan bosaghan jylqylar kek balausany kýrt-kýrt orady.
Shynghys ózi búryn-sondy nazar audaryp kórmegen osy bir beybit tirshilik kórinisin biraz qyzyqtap jatty da, besin aua, anada Gýrbeljindi alyp, Qara ózenning basyna barghan kezde, qasynda bolghan Kasar mergendi shaqyrdy. Oghan Gýrbeljinning jeleng kóilegin alghyzdy. Ótken oqighadan keyin anghar boyyn týgel sharlatqanda, bir qús túmsyq jartastyng úshar basynda qalghan osy kóilekten basqa Gýrbeljinnen eshqanday iz-týz tabylmady. Sosyn qaytyp júrt auzynda dabyryq bolyp kete me dep, izdeu salmady. Birte-birte әdemi jas denening әsem iyisinen airylyp bara jatqan bir uys shýberekti bauyryna qysyp, әri-beri jatty da Kasar mergenge til qatty. Mynau kóilek bólek bir ýy tigilip, sonda saqtalmaq. Ol úly әmirshining Kishi ordasy sanalmaq. Jyl sayyn dәl osy kýni, dәl osy arada taylygha jasalmaq, onda qúrbandyqqa kisi shalynbaq.
Alda-jalda úly әmirshi kóz júmyp ketse, onyng sýiegin juyp, kiyindiretin kisilerding ýstine eshkim jiberilmeuge tiyisti. Olar úly әmirshining sýiegin tabytqa salyp, tabyttyng auzyna kilt salynghan son, múragerlerining biri kep, úly әmirshining jalanash tәnin kórgenderding bәrining de basyn almaqshy.
Kasar mergen úly әmirshining amanatyn aitu ýshin, múragerlermen tildesti. Keshke ymyrt ýiirile, úly әmirshi jatqan onasha ordagha qaytyp oraldy.
Shynghys han әshekeyli qytayy kesege әldebir susyn qúiyp, Kasar mergenge úsyndy: «Týgel jútyp salmay, ortalap iship, qalghanyn ózime qaytar», - dedi. Kasar mergen búnysyna airan-asyr bolsa da, úly әmirshining býiryghyn oryndamaugha dәti barmady. Ol qytayy kesedegi júmbaq susyndy ortalap iship, keseni mamyq tósekting ýstindegi arsa-arsa bir uys shalgha, úly әmirshi-sine qaytyp berdi. Qytayy kesening qolynan shyghuy múng eken, tósekting ayaghyna qúlap týsti. Ol ózining kýni keshe arqar quyp, tau men tasta qanghyp jýrgen jaman anshynyng sarqytyn jarty ólemdi qasy men qabaghyna qaratqan úly әmirshining qalay qaghyp salghanyn kórip, tanghalyp, ernin bir sylp etkizuge ghana múrshasy keldi.
Búl Kasar mergenning úly әmirshisine eng songhy tanghaluy edi.

kekilbaev.kz sayty

Túqym-teberin qúrttyq (manghúlsha).

Manghúldardyng Shynghys han qúrmetine berilip túratyn as siyaqty jiyny.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404