Osydan 10-15 jyl búryn-au shamasy… ol kezde Memlekettik syilyqty әli ala qoymaghan, biraq dәmesi zor bir aghamyzdyng ýiinde boldym. Qonaqqa shaqyryp jýrgen, astan-dәmnen ýlken emespiz, bardym. Agham jany qalmay jalbaqtap kýtip aldy. «Dastarhangha deyin mening kabiynetimde otyra túrayyq» dep, jazu bólmesine jetelep kirdi. Op-ppo-o, búnday da bolady eken! Ken, keng bolghanda egde tartqan kisiler esiginen tórine entigip әzer jeterdey keng bólme. Bólme ishine mýlgigen tynyshtyq úiyp qalypty. Qabyrgha toly kitap, sóreler syqysyp túr. «Sender bolmasandar, – dedi agham sóre toly kitaptardy qolymen núsqap, – biz búnyng birin oqyghan joqpyz». «Bәrin oqyghan joqpyz» nemese «qaysybirin oqy almay kelemiz» demedi. Belinen bir-aq tartyp, «birin» dedi. Sonda men tanqalyp, «oqymaytyn jazushy da bolady eken-au» dep, ish tartqam. Qazir de kórip, sezip jýrmiz. Kitap oqugha qúlqy kem jazarmandar bola beredi eken. Ángimeng jaraspaydy. Oqudy ózgeden «ozyqtyghym» dep biletinder de bar. Kelsin-kelmesin, qiyssyn-qiyspasyn, әr jerde oqyghanyn tyqpalap otyrady. Ondaylarmen de әngimeng asa jarasa bermeydi. Qazaqtyng әlgi «oqu soqqan», «oqu ótip ketken» deytinderi – solar.

Ústazymyz Ýmbetbay Uaydin aqsaqaldyng ekpini qatty, bet qaratpaytyn súmdyq «oqymystylardy» keleke qylghan keremet әngimesi bar. Qyz-jigitterding jiynynda әldebireu kompozitorlar men aqyndardyng esim-soyyn sapyrylystyryp, qyrtyp otyrady. Arasynda ainalasyna tәkapparlana qarap, «anany oqydyndar ma?», «mynany oqydyndar ma?», «bilesinder me sony?» dep digir salyp qoyady. Áp-әdemi kónildi keshke jiylghan júrt әbden yghyr bolghanda sol jerde otyrghan qushykesh jigit (әngime avtordyng atynan bayandalady) ózining 40 jyldan bergi famliliyasyn buyngha bólip, «al siz Tau-Bal-dindi de oqyghan shygharsyz?» degende anau «a kak je?» dep jauap qayyryp, kýlkige qalady. Sol siyaqty «oqydym» dep qyryp-joyyp jýrgender de jetedi bizde.

«Qazaq әdebiyeti» nauryz aiyndaghy sandarynyng birinde halyqaralyq onlayn-konferensiya jasap, oghan shetelden birneshe aqyn-jazushy, әdebiyetshi-synshylar qatysty. Sol konferensiyada britandyq әdebiyetshi Saymon Holling Svort Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyghyn», jalpy Markes shygharmashylyghymen tanystyghynyng azdyghyn aityp saldy. Oghan, әriyne, ótirikti soghyp jiberuge bolatyn edi. Biraq ol shynyn aitty, endi oqimyn dep «uәde» de berdi. Al biz bolsaq… «O, Mәrkes pe, Mәrkesinning basynan baqayshaghyna deyin shaghamyn» dep shygha keler edik. Búl mýmkin emes. Bir jazushynyng shygharmashylyghyn tanugha tolyq bet búrmasanyz – basynan týsip baqayshaghyna jetu qiynnyng qiyny. Men ózim Áuezovty tútas oqyp taustym dep eshqashan aitpas edim. Kekilbaevty, Maghauindi iygerip bitkem joq. Tólen agha – oqyghan sayyn tarlan shyghyp otyratyn sýiikti jazushym. Sayyn agha Ýshqonyrdyng úshar basynda otyr, men sayynda jýrmin… osylay kete beredi.

Teginde oqymau – min emes, oqugha talpynbau – min. Al aqyn-jazushy ýshin – úyat. «Oqymau min emes» dep otyrghan sebebimiz: keybir kitap qolyna tiymey jýredi nemese oghan jóndep kónil bólmeysin. Onyng ýstine, oqyrman kitapty emes, kitap oqyrmandy tandaydy. Bireuding «oybay, súmdyq!» degen shygharmasy sening ong jambasyna kelmeydi. Túsauly at siyaqty kibirtiktep qaghaz betinde «jýre almaysyn». Eger solay eken, endeshe ózindi qinama, qolyna basqa kitap al. Jaqsy kitap oqyluy kerek. Oqylmaghan kitap – jetim.
Nobeli syilyghynyng laureaty, perulik jazushy Vargas Liosa bir súhbatynda: «Ádebiyet adamzat aldynda túrghan kýrdeli mәselelerding sheshimin tauyp beredi degenge senbeymin. Biraq kitap adam balasyna sol mәselelerdi sezinuge, payymdaugha kómektesedi» deydi. Kelisemin. Bizding qazir oisyz, múnsyz, eshnәrsening bayybyna barmay paryqsyz ómir sýrip ketkenimizding bir týiini, bәlkim osynda jatqan shyghar: qazaq kitap oqymaytyn últqa ainaldyq. Sondyqtan men Jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghasy Úlyqbek Esdәuletten qabyldap alghan chellendjdi jalpy halyqqa arnap, kitap oqugha ýndegen Preziydent Toqaevtyng bastamasyna qol soghamyn. Kitap oqu, kitap oqudy nasihattau karantinmen shektelip qalmauy kerek dep oilaymyn.

Qazaq aqyndarynyng ishinde kóp oqityn oishyly, bilimdary, bilimi men biligi moyyndalghan aqyn Baybota Qoshym-Noghay aghamnan qabyldap alghan estafetany men jalpy oqyrmangha (sonyng ishinde qoly tiyip jatsa, ýn qatar degen ýmitpen), әigili jazushy Dulat Isabekovke, aqyn Meyirhan Aqdәuletovke, filosof-publisist Ábdirashit Bәkirúlyna, jazushy dosym Sәken Sybanbaygha joldaymyn.

Dәuren Quat,

jazushy, «Qazaq әdebiyeti» gazetining Bas redaktory.

Abai.kz