Parlamentke ótetin partiyalyq tizimge әielder men jastar ýshin arnayy kvota bólinbek. Búl turaly ministr Marat Beketaev aitty.

«Zang jobasyna saylaudaghy partiyalyq tizimge әielder men jastar ýshin arnayy 30 payyzdyq kvota engizu úsynylyp otyr. Osyghan baylanysty «Saylau turaly» Konstitusiyalyq Zangha «partiyalyq tizimge әielder men jastar ýshin kvota engizu» turaly talap qarastyrylatyn bolady», - depti Qazaqstannyng Ádilet ministr Marat Beketaev.

Ministrding aituynsha, búl әlemning kóptegen elderinde qoldanysta bar praktika. Ol jastar men әielderding saylau prosessine teng aralasuyna mýmkindik beredi.

«Partiyalyq genderlik kvotany Europa elderi qoldanady. Ásirese Germaniya, Norvegiya, Fransiya men Beligiyada búl arnayy zanmen bekitilgen. Osy túrghydan kelgende, halyqaralyq tәjirbiyege say úsynylyp otyrghan normalar әielder men jastargha eldegi qoghamdyq-sayasy prosessterge belsendi aralasugha mýmkindik beredi», - depti ministr Beketaev.

Aytpaqshy, búl zang jobasy býgin Mәjiliste maqúldanyp, endi Senattyng qarauyna jiberilgen.

Al әleumettik jelide pikir-sóz әrtýrli. Kópshilik júrt saylau turaly zannyng talqygha salynuy, onda genderlik mәselening kóterilui Parlament saylauynyng jaqyndap qalghany, dep boljaydy. Biz tәuelsiz jurnalist, qogham qayratkeri Ermúrat Bapigha habarlasyp, pikirin bildik.

Búl qoghamdy aldarqatudyng amaly

Ermúrat Bapiy:

- Búl baryp túrghan byljyraq dýniye. Genderlik sayasatty zangha tyqpalau, odan keyin jastardy әkelip zannyng әlpetin ózgertuge tyrysu búl - qoghamdy aldarqatudyng amaly. Búl Batysqa, demokratiyalyq qoghamdargha: «biz mine, genderlik sayasatty kirgizip jatyrmyz, jastardy qosyp jatyrmyz», degen ózining oiyn bildiru ghana.

Genderlik sayasat degen dýnie auyzeki aitylyp jýrgeni bolmasa, zang jýzinde onday qújat bolghan joq. Qazir Batys elderinde genderlik sayasat degen keremet. Anau Merkeliden bastap kóptegen elderin әielder basqarady. Zangha genderlik talaptardyng engizilui Batys elderining kózin aldau. «Mine, Qazaqstandaghy saylau turaly zandar demokratiyalyq jolgha, әdil saylaugha týsip kele jatyr», degen әngime.

Jastargha bir ghana esik ashyq, ol - ol - sәlәfizm men uahabizm

Al endi jastardyng kvotasy degenge kelsek, qazirgi parlamentte otyrghandardyng 80 payyzy 60-tan asqan adamdar ekeni belgili. Sondyqtan, ol parlamenti jasartu túrghysyndaghy ózderining kezekti aila-amaldary. Eger shyn mәninde jastardyng qamyn oilap jatqan bolsa, әueli «Núr Otannyn» jastar qanaty degen siyaqty dabyralyqty qoyatyn edi. Jastargha naqty kómek jasaudyn, jastardy qoghamdyq-sayasy ómirge aralastyrudyng basqa da tolyp jatqan tetikteri bar. Mysaly, saylau turaly zandardy demokratiyalandyru arqyly, jastardyng arasyndaghy azamattyq-qoghamdyq úiymdardyng qúryluyna erkindik beru arqyly t.b. jastardy zang shygharu isine, ýkimet basqaru isine tartudyng kóptengen amaldary bar.

Qazirgi jaghdayda jastardyng qol-ayaghyn matap tastaghany sonday olardyng baratyn jeri qalmady. Baratyn bir ghana ashyq esik bar ol - sәlәfizm men uahabizm. Sondyqtan, men zang jobasyn qoghamdaghy saylau turaly zannamalardyng keremet ózgergeni dep qabyldamaymyn. Kezekti kosmetikalyq kózboyaushylyqtyng amaly.

Shynyn aitsaq, men búl zang jobasyn jiti den qoyyp oqyghan joqpyn. Óitkeni, búl ózi kónil qoyyp oqityn qújat emes. Dayyndalghan joba. Búl - «sugha ketken tal qarmaydy» degenning amaly.

Qazirgi qoghamda payda bolyp jatqan jastardyng kýshi bar. Ásirese, byltyrghy saylaudyng túsynda «Shyndyqtan qasha almaysyn», onan keyin «Jas úrpaq», «Respublika» t.b. jana azamattyq úiymdar payda bola bastady. Olardyng arasynda kóptegen jas qyz-jigitter bar. Songhy shyqqan qoghamdaghy oppozisiyalyq, azamattyq protestik kýshter osy jastarmen baylanysty. Osy túrghydan qaraghanda, búl - «bir oqpen eki qoyandy atyp aludyn» amaly sekildi.

Kezekten tys parlamenttik saylau ótkizip jiberui mýmkin

Parlamenttik saylau jaqyndap qaldy ma degenge kelsek, men naqty biyl kýzde, әlde osy jazdyng ayaghynda ótedi dep aita almaymyn. Mening oiymsha,  qazirgi biylik qogham aldyndaghy әleumettik jobalardy jýzege asyruy kerek edi. Ol - kópbalaly analardyng mәselesi, әleumettik, túrghyn-ýy mәselesi t.b. Osy sekildi el-júrttyng protestik kónilin basatynday әleumettik jobalar boldy. Oghan mynau koronavirus indeti kedergi keltirdi de, ol jýzege asyrylmay qaldy. Qazir tipti mýmkin emes. Endi kópbalaly analardy nemese narazy halyqty ghana emes, býkil Qazaqstan halqyn ekonomikalyq-sayasy daghdarystan qútqaru mindeti túr. Osynday kezende, biylik qiytúrqylyqqa basyp, uaqytynan búryn parlamenttik saylau ótkizip jiberui de mýmkin.

«Núr Otan» partiyasy saylaudyng aldynda jiyn ótkizemiz dep dayyndyq jasap edi ghoy. Ony kýzge deyin ótkizip, partiya qúramyna basqa partiya qúramynda joq bedeldi azamattardy paymersting amalymen ózderine shaqyryp, qoghamdaghy sayasy belsendilerding birazyn ózderine qsoyp almaq ta boldy. Oghan da janaghy indet kedergi keltirdi. Aynalyp kelgende osylardyng barlyghy әuelgi jospargha kereghar bolghandyqtan, endi kýtetin eshtene joq sekildi. Sondyqtan, mening oiymsha, kýzding ayaghy, qystyng basynda saylau ótip qaluy da mýmkin. Búl kezekti kezekten tys saylau bolady..

Negizinde, biylikting niyeti saylau turaly zandardy demokratiyalyq týrge keltiru bolsa, ony qúbyjyq qylmay, qarapayym ghana, eldegi partiya qúryp, qoghamdy óz qataryna toptastyryp jatqan azamattargha erkindik berip, qúrylyp jatqan partiyalardy tezirek tirkeytin edi. Odan keyin saylaudaghy kóp partiyalyq, bir mandattyq jýielerdi qalpyna keltiretin edi. Búl qarapayym dýniye. Oghan gender degen siyaqty terminderdi tyqpalaudyng qajeti joq ta. Halyqtyng sayasi-ekonomikalyq jaghdayy manyzdy. Qúday búiyrsa, 2030 jyly Nazarbaev aitpaqshy, genderding jayyn jóndep alamyz, qajet bolatyn bolsa. Qazir onday aldarqatudyng qajeti joq. Qazir jalpy qoghamdy, memleketti qútqarudyng mindeti túr aldyda.

Onyng ýstine, songhy janalyqtardan kórdinizder, osydan bir aptaday búryn  Núrsúltan Nazarbaev ózining birinshi orynbasary Baybekti qabyldady. «Núr Otangha» qarsy óz aitatyn azamattardyng auzyn jabyndar» degendey komanda berilse kerek. Partiyagha qarsy jaman sóz aitylmauy kerek. Al prosentterdi ózimiz jazyp alamyz ghoy degen siyaqty sóz bolghan siyaqty.

Abai.kz