Bizde osy nege ekeni belgisiz, qanday da dengeydegi sheneunikterding qalay ómir sýrip otyrghandyghyn, keybireulerining әlemning týkpir-týkpirine erkin qydyryp jýruin, sóitip shalqyp ta shalqayyp jýrgendigin tekseruge kelgende tym úyalshaq bolyp qalady. Aktivterin qaydan aldy, olar ailyghyna sәikes kelmeytin qymbat dýniyelerge qalay ie bolghan degen saualdar qoigha mýldem batyly barmaytyn sekildi. 

Mәselen, elimizde aktivteri ózderining zandy tabystarynyng kólemine say kelmeytindigi turaly talay aitylyp kele jatqandyghy, onymen tabandy týrde kýresu ýshin múny jemqorlyqqa qarsy kýres turaly zangha arnayy bap qylyp engizgende ghana nәtiyjege jetetindigimizdi myqty-myqty degen zangerlerimiz de moyyndaghan. Alayda bizde sóz jýzinde aitylghanmen, iske kelgende mýldem basqasha bolyp shyghatyndyghy qalyptasqan dәstýr emes pe.

Búl joly da dәl osylay bolyp shyqty. Búl mәseleni qaqqan qazyqtay etip normagha ainaldyryp, zangha engizu turaly Mәjiliske úsynys jasalghanda búl deputtarymyzgha mýldem únamay qalyp, alynyp tastalghan. Búl turaly Jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttiginining әkimshilik-qúqyqtyq departamentining diyrektory Aygýl Bazarbaeva qynjyla otyryp bayanadady.

- Búl mәsele óte ózekti. Jemqorlyqqa qarsy kýres qyzmeti osy mehanizmge zandy sipat beru jolynda 15 jyl boyy alysyp keledi. Al búl norma órkeniyetti, damyghan elderde jemqorlyqqa qarsy kýresting qanshalyqty nәtiyje beretindigin aiqyndaytyn basty kórsetkish bolyp tabylady, - deydi.

Al biz nege ýnsiz otyrmyz? Eger jemqorlyqqa qarsy kýreste tabysty nәtiyje beretin qúral tabylsa, ony paydalanugha nege qarsylyq qatty? Olar nege sýienip, qyrsyghyp otyr?

«Baqsaq baqa eken», degendey múnyng ózindik bir qúityrqylyq dýniyesi bar júmbaq bolyp shyqty. Bizdegi «kinәsizdik prezumpsiyasy» degen, konstitusiyalyq prinsip degen úghym janaghyday baylyghyn eshkimnen jasyrmay, shalqyp jýrgen, yaghny betimen ketken sheneunikterdi qylmystyq jauapqa tartugha tikeley kedergi keltiretin kórinedi. Alayda eger «kinәsizdik  prezumpsiyasy» degen úghym bolsa, onda «kinәlilik prezumpsiyasy» degen úghym da boluy kerek qoy. 

IYә, onday da bar. Alayda ol tek azamattyq qúqyqta ghana paydalanylady. Mine, osy jerde ghana ózining zansyz bayyghandyghyn dәlelep shyghuy kerek. Al, bir ókinishitisi, qylmystyq iste «kinәsizdik prezumpsiyasy» degendi syltauratyp, qanday da bayshykeshter «myqty bolsandar, mening baylyghymnyng negizsiz ekendigin búltartpay dәlelep berinder. Áytpese, mening halyq aldyndaghy asa jauapty isime kedergi keltirmender» dep shalqayyp otyrady.

Endi birdene dep kór. Ózing jauapqa tartylasyn. Al eger ol azamattyq qúqyqtaghy «kinәlilik prezumpsiyasyn» osy qylmystyq kodekske engizilse,  qalay әndetkenin kórer edik. Alayda, bizding deputtar onday «erlikke» barugha jýrekteri daualamay otyr. Álde onyng astarynda ózgeshe bir syr bar ma eken?

Eger biz kózderine shel bitip, ózderin halyqtan әldeqayda joghary sanaghan sheneunikterdi órkeniyetti elderdegi sekildi zandy qataytyp, qylbyraugha salmasaq, osy taz qalpymyzdan jaqyn uaqytta taymasymyz qanyq. 

Jaybergen Bolatov

Abai.kz