Senbi, 23 Qarasha 2024
2778 4 pikir 6 Mamyr, 2020 saghat 16:17

Sarapshylar: Demokratiyagha qaray jasalghan qadam

Býgin Mәjilisting jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyalyq zanyna tolyqtyrular engizu turaly» Konstitusiyalyq zanynyng jobasy maqúldandy. Osyghan oray, tanymal qazaqstandyq sayasattanushy, «Birgemiz» qoghamdyq qory qamqorshylyq kenesining mýshesi Erlan Sairov pen QR Preziydenti janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi Marat Shiybútov Memleket basshysynyng parlamenttik oppozisiya instituty bastamasy jónindegi pikirlerimen bólisti.

«Búl QR Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng Últtyq senim kenesi ayasynda úsynghan sayasy reformalar toptamasynyng biri. Búl toptama auqymdy әri ekijaqty mәnge iye. Birinshiden, oppozisiyanyng destruktivti emes ekendigi aitylady. Oppozisiya - búl elimizding damu maqsattaryna qol jetkizudegi memleket seriktesi. Qúndylyq dengeyinde múnyng óte ýlken mәni bar», - dedi Erlan Sairov «QazAqparat» tilshisimen telefon arqyly súhbattasu barysynda.

Onyng aituynsha, ekinshiden, zannamalyq dengeyde oppozisiyalyq qyzmet pen parlamenttik azshylyq qyzmetine kepil bekitiledi.

«Yaghni, Parlament ishinde belgili bir artyqshylyqqa, sonymen qatar parlamenttik azshylyq ókilining naqty bir lauazymdy iyelenuine kepildik beriledi. Búl әlemdik tәjiriybe sanalady. Sondyqtan Qazaqstan býgingi kýni sayasy reformalardy ilgeriletude demokratiyanyng halyqaralyq standarttaryna say keledi dep aitugha bolady. Qazirgi uaqytta biz dәl soghan qaray kele jatyrmyz», - dedi sayasattanushy.

Al Marat Shiybútov parlamenttik oppozisiya instituty jayynda úzaq uaqyttan beri aitylyp kele jatqandyghyn eske salyp ótti.

«Últtyq qoghamdyq senim kenesi ayasynda búl iydeya jandana týsti. Biz de búl jayynda bastama kótergen edik. Alayda deputat Azat Peruashev búl zandy әzirlep shyqty. Áriyne, búl qúqyqtardyng múnan da kóp bolghanyn qalaghanymyzben osynyng ózi de tәuir. Árbir partiya bir komiytet basshylyghyna ie bolghanyn qalar edim. Búl jerde bir tóragha lauazymy men komiytetterding 2 hatshylyq lauazymy jayynda ghana aitylghan. Múnyng ózi de jap-jaqsy. Bir sessiyada parlamenttik tyndaugha bastamashylyq jasau da dúrys. Búl Parlamenttegi oppozisiyalyq partiyanyng mýmkindikterin aitarlyqtay arttyra týser edi. Búl - demokratiyagha qaray qadam», - dedi QR Preziydenti janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi.

Esterinizge sala ketsek, býgin Mәjilisting jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyalyq zanyna tolyqtyrular engizu turaly» Konstitusiyalyq zanynyng jobasy maqúldandy.

Zang jobasynyng negizgi maqsaty - qoldanystaghy zannamada «parlamenttik kópshilik» jәne «parlamenttik oppozisiya» úghymdaryn bekitu boyynsha qúqyqtyq negizderdi qamtamasyz etu. Mәselen, parlamenttik oppozisiyagha qanday da bir mәsele boyynsha óz ústanymyn bildiruge kepildik beru maqsatynda zang jobasynda sayasy partiyalar fraksiyalary basshylarynyng Parlament Palatalarynyng birlesken otyrystarynda, Parlament Mәjilisining jalpy otyrystarynda, túraqty komiytetterdin, júmys toptarynyng otyrystarynda, parlamenttik tyndaular men ózge de is-sharalarda sóz sóileuge kepildik berilgen qúqyghyn bekitu kózdeledi.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371