Senbi, 23 Qarasha 2024
3706 5 pikir 9 Mamyr, 2020 saghat 14:19

Shoshanaylyqtar qarttargha qaraylasty

Keshegi talaylardyng janyna tereng jara salghan, qasiretin sózben jetkize almaytyn, dýniyejýzin sansyratqan II-shi dýniyejýzilik soghys órti sharpymaghan otbasy elimizdi qoyyp, әlemde kemde-kem shyghar.

Múqaghaly atamyz aitqanday «bizder jendik joq bolyp, jaraly bop. Biz quandyq aldymen qaraly bop». Auylynan shyghyp Europanyng tórine qan maydandy jayau kóktey ótip barghan (barmay qalghandary odan kóp), beybit kýndi jaqyndatqan keshegi maydangerler qatary elimizde órt shalghan ormanday seldirep-aq qaldy. Al, bizding auylymyzdaghy etigimen qan keshken erlerding bәri baqilyq boldy.  Degenmen, uyzday bala bolsa da, búghanasy qatpaghan qyz-jigitter bolsa da nardyng jýgin kóterip, tylda eren enbek etip jeniske ólsheusiz ýles qosqan qazynaly qarttarymyz bar. Soghystan keyingi qiraghan sharuashylyqty qalpyna keltiruge, qaraly jyldarda jaraly jandardyng qoltyghynan demeu bolyp, el ensesin kóteruge qabaq shytpastan erekshe enbek sinirgen ata-әjelerimizding jýrip ótken joly bizder ýshin ónege. Búl da bolsa elin, jerin sýngding eren ýlgisi shyghar.

Sol ónegeli ómir jolynan óskeleng úrpaq ýlgi alsyn degen niyetpen jyl sayyn Shoshanay orta mektebinde tyl ardagerlerimen arnayy kezdesu úiymdastyrylatyn. Alayda  býkil әlemde oryn alyp otyrghan COVID-19  indetining kesirinen biylgha josparlanghan birshama is-sharalar qatarynda búl kezdesuler de ótpeytin boldy.

Alayda, Shoshanay auylynan týlep úshyp, býginderi Otanymyzdyng týkpir-týkpirinde jemiste de abyroyly qyzmet etip jýrgen azamattar biylghy Úly Jenisting 75 jyldyghyn eleusiz qaldyrmay auylmyzdaghy ardager qarttargha, sonymen qatar tótenshe jaghdaygha oray әri, qasiyetti Ramazan aiynda auylymyzdaghy kóp balaly analardy, az qamtylghan otbasylardy jәne basqa da әleumettik kómek alugha tiyisti otbasylardy quantu ýshin  qysqa uaqyttyng ishinde bir jaghadan qol, bir jennen bas shygharyp úiymdasa ketip, qarjylay kómek kórsetti. Ejelden ýlkenin syilaghan, jylaghanyn júbatqan, sýringendi demegen qazaqpyz. Atadan balagha múra bop kele jatqan iygi dәstýrding jelisin ýzbey ony bolashaqqa da jalghau elding múraty, erding ústanymy.  Qazaqty osy kýnge deyin qazaq etip kelgen, san týrli apattardan saqtap, sýrinse de jyghyltpay alyp kele jatqan qúday sýier qylyghy – bauyrmaldyghy, jomarttyghy men darqandyghy bolsa kerek. Kýlli әlemdi synaqqa alyp otyrghan osynau qiyn kýnderde búl bizding birligimizding simvoly bolghanday.

Osy ústanymdy nyq ústanghan, aqyl toqtatqan aghasynan jas jigitine deyin úiymdasa bilgen Shoshanay perzentterining iygilikti isterine kónili tolghan qarttarymyz azamattarymyzgha aq batasyn bere kelip «qaz toyghanyna emes, orghanyna semiredi. Biz siyaqty qarttargha keyingilerding ýlken dep sәlem berui, elep-eskeruinen asqan syi-qúrmet bar ma? Býgingi balalarymyzdyng osynau isi bizdi erekshe quanyshqa bóledi. Demek, biz tekti úrpaq tәrbiyeleppiz. Jaqsy ai, jaqsy kýnde istegen qayyrymdy isterine Alla razy bolsyn! Auylymyz ýshin aldaghy uaqytta da atqarmaqshy bolyp otyrghan isterine qúday bereke bersin! Endigi úrpaq biz kórgen qiyndyqty kórmesin! Elimiz aman, júrtymyz – tynysh bolsyn! Endi qúday onday súmdyqty kórsetpesin!», - degen tilekterin de jetkizdi.

Ot ishinde, órt ishinde kýigende,

Basyndy iyme, tize býkpe, iymenbe!

Er enkeyse enkeyedi tek qana,

Tughan jerding topyraghyn sýigende!, - dep Qadyr Myrza-Áli aghamyz jyrlaghanday aulymyzdyng azamattary kóbi býgin auylymyzdan shalghayda san týrli qyzmet atqaryp jýrse de osy әreketteri arqyly tughan jerlerine taghzym jasady! Aldaghy uaqytta da auyldy qoldau maqsatynda kóptegen iygi isterdi josparlap otyr.

Auylym dep ystyq yqylastarymen kómek kórsetken, adal sýt emgen azamattarymyzdyng bәrine myng alghys!

Tórteu týgel bolsa tóbedegi keledi!

Birligi bekem elding irgesi býtin! Onday el qanday qiyndyq bolsa da jenip shyghady! Otanymyz aman bolsyn! Aspanymyzdy búlt shalmasyn!

Biz birgemiz!

Aygýl Mәruanqyzy Úzaqova, Shoshanay orta mektebi tarih pәnining múghalimi, әleumettik pedagog       

Abai.kz                                 

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435