Biyl – Abay jyly, qazaqtyng kemenger úlynyng 175 jyldyq mereyli jyly. Býginde esimi el atymen egiz bop ketken, «qazaq» dese – Abay, «Abay» dese – qazaq eske týsetin úly túlghanyng múrasy jan-jaqty saraptalyp, qayta saralanyp jatyr. Oishyl aqynnyng oqyghan sayyn qabat-qabat qatpary ashyla týsetin ozyq shygharmalaryna qazirgi zaman talaby túrghysynan nazar salugha, janasha kózqaraspen zerttep-zerdeleuge talpynystar jasaluda. Ol týsinikti de, óitkeni, aqyn shygharmashylyghy – sarqylmas tanym salqary, terenine ýnile bilgen jangha úsynar inju-marjany týgesilmes týpsiz túnghiyq múhiyt.

Hakim Abaydyng oqyghan jandy oilantpay qoymaytyn orny bólek tuyndylarynyng biri – ghibrat pen taghylymgha toly әigili qara sózderi. Olardy da әdebiyettanushylarymyz ben zertteushilerimiz týrli qyrynan taldap-tarazylap kórdi. Al T.Aybergenov atyndaghy syilyqtyng iyegeri, tanymal aqyn Álibek ShEGEBAY mýlde tosyn qadamgha baryp, hakimning qara sózderin qazaqtyng kәdimgi qara óleng qalybymen qayta órip shyghypty. Múny qasterli Abay múrasyn tyng tәsilmen tәpsirleu, oghan jana ghúmyr syilau dep baghalaugha bolar, bәlkim. Biz býgin qara ólenge ainalghan qara sózderding bastapqy bólimderin oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz. 

            Birinshi ólen

Kónilding tereninen kirdi alayyn,

Sezimning saghasyna syr taghayyn.

Bayansyz, baylausyzyn kórip istin,

Ómirding ótkizippiz birtalayyn.

 

Qaytemin búl qayghyny saqtap bólek,

Bermeydi syrttan bizge jat kep kómek.

Aytysyp, alystyq ta, júlystyq ta,

Endi qalghan ómirde qaytpek kerek?

 

El baghu, ghylym baghu, mal baghu da – 

Jaraytyn jaghday ghana jan baghugha.

Ghylym sózin sóileser adam da joq,

Qyzyq ta joq búlardan, tang qalugha. 

 

Dertim bar sanaly úrpaq tolghap óter,

Jayayyn ústaghansha qolda beker.

Janynnyng tynyshtyghyn tappaghan son, 

Din baghu, bala baghu – ol da beker.

 

Siya men aq qaghazdy ermek qylyp,

Sanamnyng sanylauyn jel keptirip...

Keregin keyingiler ala jatar,

Oyymdy týsireyin sergek qylyp.

 

Taryltpay tandauymnyng tynysyn kóp,

Halqyma taratayyn dúrysyn tek.

Óz sózim ózimdiki, múnan basqa,

Ermek qylar júghymdy júmysym joq!

                    Ekinshi ólen 

Arqadan ýy salam dep, qamys artqan,

Boqtasyp birin-biri tang bozartqan.

Atqa minse sharshaghan noqay neme,

Sasyr bas, elge shauyp shandy úzartqan.

 

Qúlaqta qiqulary janghyrghan kóp,

Sózderge sayqymazaq sәn qúrghan tek.

Sart penen tәjik, noghay, orysty da,

Oylaushy em «oy, neghylghan, antúrghan» dep.

 

Adamnyng alasarmas izeti – enbek,

Búl kýnde oilarymdy týzetem kóp.

Sonda men oilaushy edim: «Ey, Qúday-ay,

Eng tәuir tekti halyq biz eken», – dep.

 

Búl kýnde qarap túrsam bәri basqa,

Solarda ekken egin, dәmdi as ta. 

Birimen biri eshbir jaulaspaydy,

IYilip sәlem berer tanymasqa.

 

Dinmenen degdarlyghyn taghalaghan,

Bilim men ónerdi de baghalaghan.

Balagha qimaytúghyn malyndy da,

Kirelep solar aidap, jaghalaghan.

 

Aldaumen atyp bosqa aq tanymyz,

Bos kýlki, dýrmek eken baqqanymyz.

Kýiinip, kýpirlikke kýiedi ishin:

«Qayda – dep, – baghanaghy maqtanymyz!»

               Ýshinshi ólen

Qazaqtyng qúlaghanday Ar shynary,

Talasqysh qyzmetke nan súrary.

Qayratsyz, qorqaq әri nadandyqtan,

Eshkimge dostyghy joq jan shyghady.

 

Jolynda mal tabudyng tosyla ma?

Qaskóilik jasaugha bar dosyna da.

Ózgening dýniyesin tartyp almaq –

Qazaqtyng býgingi oy osy ghana.

 

Kedeylik kespirimen toghystyq ta,

Jaulastyq, betten alyp júlystyq ta.

Mal jiyp, sózimizdi ótkizbekke,

Talastyq biylik penen bolystyqqa. 

 

Ant iship, aramdyqtan jan ýzbedi,

Kórinip jatsa-daghy әr izderi.

Jaqsynyng ýstinen de jala jauyp,

Ártýrli is kórsetip aryz berdi.

 

Artqan song amaly men ailalary,

Ýsh jylgha bolystyqqa saylanady.

Jaghynyp úlyqtargha jan baghady, 

Eshkimge bolmasa da paydalary.

 

Adamnyng shyrqyray ma jany beker,

Búl jolmen mynau elding baghy keter.

Tәukening «Jeti jarghy» zanyn biler,

Sauatty bolmaghasyn bәri beker!

               Tórtinshi ólen

Ghafyldyq kóp ótkizip jýrse bólek,

Úyattan ketken, sirә, dýmshe demek.

Kýlkining ózi mastyq ekendigin,

Bayqaghan әrbir adam bilse kerek.

 

Jaratqan bergenimen say qylyp-aq,

Bilmeydi qonaryn da qay kýni baq.

Dýnie sharuagha uayym qylghan – 

Ahiyret isine de qayghy qylmaq.

 

Auanyng ózi qanday jútynarlyq,

Alladan bәrin basta býtin aldyq.

Uayymsyz qalghanyndy uayym qyl da,

Oryndy hareket qyl qútylarlyq. 

 

Tanytyp dýniyege salqynqandyq,

Qayghygha qamalu da antúrghandyq.

Kýlseng de jamandyqqa, yza bop kýl,

Oryndy kýlki de bir altyn sandyq.

 

Bolmasa ghibratty bet týzeri,

Jaramsyz qylyq azap shekkizedi.

Dýnie rahatyn sezine almay,

Ómirin qorlyqpenen ótkizedi.

 

Áueli Qúdaygha sen, eng dúrysy,

Ekinshi, qayrat qylar tekti kisi.

Tilenip, kózin sýzip, qulyq saumaq,

Ónersiz ol-daghy bir itting isi!

              Besinshi ólen

Dýnie dertimenen janyp keter,

Uayymgha nege kerek salyp beker.

Kókirek qayghylansa buyndy alyp,

Kózden jas, tilden sóz bop aghyp keter.

 

Jazam dep osylardyng qalay dertin,

Jarasyn jýregimning jalay berdim.

«Á, Qúday, jas baladay qayghysyz qyl», –

degenin búl qazaqtyng talay kórdim.

 

Bolmasa keudedegi kónil batyr,

Qayyry, qayghysy da jolynda túr.

«Ózinde joq bolghanda, әkeng de jat», – 

deytúghyn bos sózderi tolyp jatyr.

 

Kónilde túrmaghan song jan, kýy bekem,

Osynsha maqal aitu arzy ma eken.

Tynyshtyq, ghylym, bilim ýshin emes,

Mal ýshin qayghy jútyp, qam jeydi eken.

 

Jaqyn kór, ya bolmasa jat kór meyli,

Qúday da múnday iske baq bermeydi.

Mal ýshin, kindiginen jaratylghan, 

Ákesin jaulaudy da úyat kórmeydi.

 

Aytqanmen qansha jerden, taghy úqpaydy,

Ketedi jýregine tolyp qayghy.

Jas bala qyzyl ottan qorqushy edi,

Búlaryng tozaqtan da qoryqpaydy!

             Altynshy ólen

Jarqyrap týrilgenmen týnlik meyli,

Birliksiz esh qoghamgha shyr bitpeydi.

Búl Qazaq, «Óner aldy – birlik» bolsa,

Dóngeler «Yrys aldy – tirlik» deydi. 

 

Oylanyp qatyrghanmen qansha midy,

Bolasyng júbatqanday jas sәbiydi.

Birlikting berekesi – «kiyer kiyim,

as ortaq, dәulet ortaq bolsa» deydi.

 

Desek te, dýniyege keng qarandar,

Bolyp túr búl bir zaman endi alandar.

Ne payda baylyghynnan olay bolsa,

Endeshe, kedeylikten ne zalal bar?!

 

Jasaytyn bir-birine qúlsha kómek,

Árkimning nesibesi túrsa bólek.

Birlikti malgha satqan – antúrghandyq,

Aghayyn almay birlik qylsa kerek.

 

Jalqaulyq ajyramas sory bolsa,

Bolmaydy múnday jannyng joly da onsha.

Jan qoryp, ózing tiri bolghanynmen,

Ne kerek kókireging óli bolsa? 

 

Kesel men jalqaulyqtyng tonyn artyp,

Shyghady osyndayda sony qalqyp.

Ishing nas, syrtyng pysyq bolghanynsha,

Allanyng aq búiryqty ólimi artyq!

             Jetinshi ólen

Jas bala tughanynda anasynan,

Oyanar eki minez sanasynan.

Bireui – iship, jemek, úiqy bolsa, 

Ekinshi – «nege?», «ne?» dep, alasúrghan.

 

Pendeni iship, jemek qam qylady,

Sanasy ekinshining janghyrady.

Bolghanda birinshisi – tәn qúmary,

Áriyne, ekinshisi – jan qúmary.

 

Adamda arman bar ma oryndalmas,

Sermeding qaysysyna qolyndy alghash?

Dýnie syryn bilip, tanymasa,

Ondaydan adamdyqqa oryn bolmas.

 

Jan qalauy shyqsa eger qúryghynnan, 

Payda joq tәnning úzyn syryghynan.

Ázelde Jaratushy – adam janyn,

Hayuannyn  ýr janynan iri qylghan.

 

Janyndy jaralasa tarpyp key syn,

Tәninning qúly bolyp tartyp jeysin.

Zәuide jandy tәnge bas úrghyzyp,

«Kimnen-kim, oi, Tәniri-ay, artyq!» deysin.

 

Talasyp nadandyqpen teginde joq,

Jýresing kisilikpen kóringen bop.

Búl kýnde hayuannan da jaman boldyq,

Sәule joq kókirekte, senim de joq!

                 Segizinshi ólen

Bireu – bi, bireu – bolys, mysy qatty,

Búl eldi nadandyqqa úshyratty.

Ózderi týzelip bop adamdyqqa,

Endigi el týzerlik isi qapty.

 

Birimen biri mynau kýndeskeni,

Múndaygha esti kisi kýlmes tegi.

Olardyng týzelerlik oiy bolsa,

Saylanyp ol oryngha jýrmes te edi.

 

Sanasyn dýniyemen alghan qymtap,

Armany múndaylardyng arzan, qúrghaq.

Adamdyq, aqyl, bilim barlyghy da,

Bolmay túr búlar ýshin maldan qymbat.

 

Bolsa da aldy batpaq, arty batpaq,

Jatady jaghympazdar jalpy maqtap.

Kózderi, kónilderi kókti kernep,

Ózinde joqty malmen satyp almaq.

 

Úry men qaryny da baptap alyp,

Jatqanday baq ýstine baq qalanyp.

Qúdayy, dini, júrty, jaqyny – mal,

Jayy joq odan ózge maqtanarlyq.

 

Esebi qúlyn berip, taydan almaq,

Bar oiy әlsizderdi paydalanbaq.

Analar anaday bop túrghannan son,

Qoy jýndi qonyrshylar qayda barmaq?!

             Toghyzynshy ólen

Qiya almay ólimge de, ókpege de,

Kýy keship, qayghy jútam tókpeleme.

Qazaqpyn, sóite túra búl qazaqty

Bilmeymin, jaqsy kórem, jek kórem be?

 

Dýdәmәl dertim de joq asqan bólek,

Ózimnen ózim bolam qashqan demek.

Eger de jaqsy kórsem, qylyghynan

Kónilge bir tiyanaq tapsam kerek.

 

Sóz edi әr uaqytta sertteskenim,

Nadandyq boldy dәiim óshteskenim.

Jek kórsem, sóilespesten, syrlaspastan,

Búlardyng ortasynan kóshpes pe edim?

 

Bolmady pәtualy isim óngen,

Ne payda týsinbegen, týsingennen.

Yzadan, yaki, basqa sebepten be,

Syrtym sau, keude quys, ishim ólgen.

 

Jandaymyn qalghan beyne tilden mýlde,

Kýrsinip ótip jatyr kýnderim de.

Óz sózim emes syndy – sóilegenim,

Ózimning kýlkim emes – kýlgenim de.

 

Kýy keship qaranghygha qamalghanday,

Barady qayrat kemip, shamam qalmay.

Teginde, aldynghygha tileu tilep,

Ólsek qoy arttaghygha alang bolmay!

              Onynshy ólen

Kelse de dauyl soghyp, tasqyn meyli,

Manyrap mal túrmasa as sinbeydi.

Bireuler Jaratqannan bala tilep,

«Ólgen song orynymdy bassyn» deydi.

 

Júrt aitar joq bolghan song ardaqty isin,

Dýniye, maldy saqtap qalmaqpysyn?

Ittiging az bolghanday ózing qylghan,

Endi kep balandy da salmaqpysyn?

 

Qulyq pen súmdyq salyp endi aragha,

Pendelik ózin-ózi jene ala ma?

Tirlikte sen qylmaghan qayyrly isti,

Ólgen song balang qylyp bere ala ma?

 

Túrghanda boyda quat, dýley kýshin,

Bәribir senimsizsin, ýreylisin.

Erinbey enbek etip, bay boludy,

Áueli bir Qúdaydan tileymisin.

 

Dýnie berekesi baghym emes,

Búl  ómir mәngi túrar taghyng emes.

Ghylymsyz ahiyret te, dýnie joq,

Ghylymsyz namazyng da qabyl emes.

 

Jýrgende aiyra almay aq, qarany,

Azdy kýn shalqayady, shattanady.

«Maghan da bayaghyda mal bitken» dep,

Týskende kedeylikke maqtanady!

           On birinshi ólen

Dýnie jinau ghana týstegeni,

Oyynyng osynda túr pispegeni.

Azghyryp ózderin de, ózgeni de,

Búl elding eki-aq nәrse istegeni.

 

Oylaysyng úrylardy shaqar dep kil,

Ústalsa úsqynynan qashar degbir.

Úlyqtar «alyp berem», «qútqaram» dep,

Daugerdi, úryny da qatar jep jýr.

 

Bilmedim, qangha singen әdet pe búl,

Olarda qúlqyn da bir, tәbet te bir.

«Kek alasyn, býitsen» dep búzaqylar,

Azghyryp auqattyny әlek bop jýr.

 

Olar jýr azghyndynyng «búrauyn» jep,

«Tabylghan aqyl eken mynauyn» dep.

Úrlasan, úrlatsang da múnday elde,

Bolady úlyqtardan súrauyng tek.

 

Shaqyryp belsendining sholaghyn tek,

As berer «qadirmendi qonaghym» dep.

Auylyn, qatyn-bala bәrin satyp,

Shauyp jýr «partiyalas bolamyn» dep.

 

Kórgen song osynshama súrqiyany,

Kezesing qiyalynmen bir qiyany.

Tiline búzaqynyng eretúghyn,

Baylardyng azghyndyghyn kim tyyady?!

               On ekinshi ólen

Kejege keyin tartyp, «kóp qoy» deymiz,

Key-keyde sonymyzdan soqqy oy jeymiz.

Kimde-kim ghibadatyn qylyp jýrse,

Niyetting jamandyghy joq qoy deymiz.

 

Aldaymyz, aldanamyz ózimiz de,

Senemiz, sendiremiz sózimizge.

Kórsek te kórmegen bop әlgilerdi,

Jasaymyz qiyanatty kózimizge.

 

Qasterlep Qúday sózin, jóni kelse,

Adaspay jýrer edi tórine ilse.

Tolymdy ghibadatqa jetpegender,

Sharty bar, bolmaghanda, sony bilse.

 

Áueli tolyqtyryp imanyndy,

Is jasa ainalana ilanymdy.

«Osy da bolady» dep, jarty joldan,

Zayagha ketirmegin jighanyndy.

 

Ashatyn jýrek penen my qabatyn,

Mengerseng lәzim bolmaq qiraghatyn.

Ýirenip jetpey jatyp, tastap ketse,

Ondaydyng Qúday úrdy ghibadatyn.

 

Bayqasan, taquany sert qorghaydy,

Óitkeni kóniline kek qonbaydy.

Jany ashyp yqylasyn kýzetpese,

Salghyrttyng imany bar dep bolmaydy!

             On ýshinshi ólen

Bilu haq әr adamgha bes kýnәni, 

Jýrekti iman ghana qosh qylady.

Allanyng barlyghyna, birligine,

Pendening bolmau kerek esh kýmәni.

 

Áueli jýrekke iman qonu kerek,

Bolady sosyn onda soghu bólek.

Myng kisi myng týrli is kórsetse de,

Kóniling qozghalmastay bolu kerek.

 

Artady Alla desen, qúnyng demek,

Ashady iman sonda syryn bólek.

Al ony saqtau ýshin, qoryqpastay – 

jýrek pen bosanbaytyn buyn kerek.

 

Qúrannyng qúndy sózin jattaghaysyn,

Es bolsa imanyndy satpaghaysyn.

Ótirikti «shynym» dep ant etetin,

Kisiden Qúday ózing saqtaghaysyn.

 

Qúlyghy bolmaghan song ala bóten,

Bilgeni «qúlhualla», sol-aq eken.

Qúdaydyng ghafuy men payghambardyn,

Ondaygha shafaghaty bola ma eken?

 

Ózderi bilmese de bilgendi arbar,

Keketip birin-biri kýlgender bar.

«Qúdaydyng keshpes sirә kýnәsi joq», – 

degendi quat kórip jýrgender bar!

On tórtinshi ólen

Men keyde oilanam da, tang qalamyn,

Didaryn tamashalap pang dalanyn.

Jaralghan júmsaq qana júmyr etten,

Jýrekten ayaulysy bar ma adamnyn?

 

Ótirik syilasqan bop qúr aldaydy,

Jaulaspay, daulaspay da jýre almaydy.

Qazaqtyng jýrektisi – batyr kisi,

Basqalay qasiyetin bile almaydy.

 

Jatsa da algha baspay, jýdep isi,

Kelmeydi ózin-ózi týzegisi.

Raqym, meyirimmen bauyr basyp,

Ezile oylau da bir jýrek isi. 

 

Qúdaydan baq-bereke qonbaghasyn,

Batyrar tәkapparlyq sorgha basyn.

Ádilet, aqyl, erlik – bәri beker,

Jýrekte qayrat, jiger bolmaghasyn.

 

Ótirik, jalghan maqtap, mәz qyluy –

Qazaqtyng qazaqqa or qazdyruy.

Kóbining «ay, batyrlap» aityp jýrgen

sózderi – jamandyqqa azghyruy.

Múqatyp birin-biri mazaqpenen,

Ómir ghoy ótip jatqan azappenen.

Sonynan kóshting itshe ere bermey,

Boy jiyp alar qayrat qazaqta kem!

On besinshi ólen

Armannyng bәri birdey altyn der kim?

Dýniye-iytinning de artyn kórdim.

Aqyldy kisi menen aqylsyzdyn,

Aytarlyq belgili bir parqyn kórdim.

 

Qanaghat jaqsylyqqa jetkizedi,

Qaskóilik qorlyq, azap shekkizedi.

Qyzyghyp oryndy iske esti kisi,

Ómirin ókinishsiz ótkizedi.

 

Jastyqta jar-qúzyna qaramaydy,

Bayansyz, baghasyzdy jaghalaydy.

Ketken song moyyn qatyp, buyn qúryp,

Qylugha qayrat, talap jaramaydy.

 

Baylamy essizdikting sholaq eken,

Qúmarlyq әlsizderding qonaghy eken.

Dýnie jeter-jetpes bop jýrgende

Bir týrli mastyq payda bolady eken.

 

Jibitip aqyl, sana múz-deneni,

Ýmitin dúrys Haqtan ýzbegeni.

Estining esi shyqpay sonday sәtte,

Aqyldyng boyymenen izdenedi.

 

Jýnindey jalbyramay jabaghynyn,

Isine әreket et sanalynyn.

Eger de estilerden bolghyng kelse,

Ózinnen ózing esep ala bilgin!

 Álibek Shegebay

Abai.kz