- Shyny kerek, mesenat dese esimizge qazaqtyng ayauly óneri aitysqa demeushilik jasap tanylghan aghalarymyzdyng aty-jóni týsedi. Kýni keshe ghana qayyrymdylyq kórsetken újymdar men jekelegen azamattargha beriletin «Altyn jýrek» jýldesine ie boldynyz. Songhy 10  jyl boyy ruhaniyatqa ghana emes, әleumettik jobalargha da qomaqty qarjy bólip, demeushilik jasap jýrgen  ózinizdi tilshiler qauymy jygha tany almay jatqanymyz neden dep oilaysyz?

- Shyny kerek, mesenat dese esimizge qazaqtyng ayauly óneri aitysqa demeushilik jasap tanylghan aghalarymyzdyng aty-jóni týsedi. Kýni keshe ghana qayyrymdylyq kórsetken újymdar men jekelegen azamattargha beriletin «Altyn jýrek» jýldesine ie boldynyz. Songhy 10  jyl boyy ruhaniyatqa ghana emes, әleumettik jobalargha da qomaqty qarjy bólip, demeushilik jasap jýrgen  ózinizdi tilshiler qauymy jygha tany almay jatqanymyz neden dep oilaysyz?

- Ne aitqynyz kelip otyrghanyn týsindim. «Qayyrymdylyq jasaghanda óz atyndy emes, sol qayyrymdylyq jasaugha mýmkindik bergen Allanyng atyn shygharugha  júmys  iste» degen mening ishki qaghidam bar.  Men bireuge kómekti eshuaqytta jarnama ýshin jasaghan emespin. Men ýshin kómekting ýlken, kishisi joq. Ras, kompaniyanyng («Altyn Qyran» kompaniyalar toby-red.) barlyghynyng múqtajyn birdey qanaghattandyratyn mýmkindigi shekteusiz emes. Dese de, osy uaqytqa deyin aldyma kelgen óner adamdary, jekelegen azamattar bolsyn, qolymnan kelgenshe kómektesuge tyrystym. Qogham iygiligi ýshin tiyimdi deytin jobalar bolsa bas tartyp qalghan kýnim joq. Áriyne, onyng bәrin tizbelep aityp jatu óz-ózimdi maqtaghan bolyp shyghar edi. Mening bar aitarym, biz әr tiynymyzdy adal enbek manday terimizben tapqandyqtan, jasaghan kómegimiz de meylinshe tiyimdi baghytqa júmsalyp, meylinshe adal iyesin tabu kerek. Búl túrghyda qogham iygiligi, el mәrtebesi ýshin jasalghan birqansha sharalargha qarjylyq qoldau kórsetip qana qoymay, oghan kompaniya qyzmetkerlerining tikeley atsalysqanyn maqtan tútam...

- Keshiriniz, oqyrmandarymyzgha týsinikti bolu ýshin, joq degende, sonyng bir-ekeuin aita otyrynyzshy...

- Auyz toltyryp aitatyn auqymdy jobalargha toqtalsam, әlbette, eng aldymen«Bolashaq» assosiasiyasymen birigip jasaghan «Kólikter-2» animasiyalyq filimin aitar edim. Auzyn aigha bilegen «Uolt Disney» siyaqty kompaniyanyng eng ýzdik dýniyesin qazaqshalau ýshin qyruar qarjy ghana emes, ýlken qajyr-qayrat pen kýshti qarym-qabilet te qajet boldy. Shyny kerek, osy jobanyng arqasynda audarma salasy men qazaq dublyajynyng birqansha týitkildi mәseleleri bar ekenin bildim...Qantar-kókek ailarynda respublika kólemindegi 16 balalar ýiinde jan kýizelisin jenildetetin on alty psihologiyalyq kómek (komnaty psihologicheskoy razgruzkiy-red.)bólmelerimen jabdyqtaugha atsalystyq.

- Rahmet. Jalpy sizding týsiniginizde mesenattyq degen ne? Býgingi mesenattardy búrynghy Atymtay jomarttarmen salystyrugha kele me?

- Óz oiymsha, mesenattyq qazaqtyng qanynda bar qasiyet. Búl dýniyede qolynda barmen bólisip, jyly-júmsaghyn qonaghynyng auzyna tosyp otyratyn qazaqtan ózge úlys bar ma ózi? Basqasyn bylay qoyghanda, keshegi Mәshhýr Jýsip, Álihan Bókeyhanov  siyaqty últ ziyalylary da kókiregi oyau qaltaly azamattardyng arqasynda sauat ashqan joq pa?! Mening týsinigimde, mesenat ta, atymtay jomart ta bir adam. Aty ózgergenmen, maqsaty sol qalpynda barmen bólisu, qandas bauyrlargha qaraylasu, daryndylardy demeu degen siyaqty... Jәne sonyng bәri qarymtasyz bolu kerek. Qanday da bir esepke qúrylghan «jaqsylyq» (jaqshagha alghan biz - red.) jaqsylyq jasaghangha jatpaydy. Onyng bәri adal jýrek, izgi niyetten tuyndau kerek. Tek bir ókinishtisi, biz sol Álihandardy bilgenimizben, olargha kezinde kimderding kómek bergenin úmytyp kete beretinimiz. Osynday «әttegen-ay»-lar aldynnan shyqqan sayyn «jaqsynyng jaqsylyghyn ait - núry tasysyn, jamannyng jamandyghyn ait - qúty qashsyn» degen tәmsildi qazaqtyng aitqanyna shynymen de kýmәndanyp qalasyn.

- Jaqsy. Endi óziniz qanday ortadan shyqtynyz, sol jayly aitsanyz. Óziniz qinalghan, óziniz bireuding kómegine zәru bolghan kezderiniz esinizde me?

- Álbette, eshkim de dýniyege mesenat bolyp kelmeydi. Men de alpysynshy jyldyng ayaghynda dýniyege kelgen barsha óz zamandastarym siyaqty qarapayym sovhoz shopyrynyng shanyraghynda ósip-jetildim. Áke-sheshemiz bizdi jastayymyzdan enbekke baulyp ósirdi. Ýy sharuasynan basqa, men 10 jasymnan sovhoz júmysyna aralastym. Jyl sayyn oqu jyly ayaqtalar-ayaqtalmastan sovhozdaghy qoy sharuashylyghy, pishen shabu, egin jinau siyaqty aluan týrli júmystargha aralasyp, ala jazday júmys isteytinmin. Jalghyz men emes, agha-apalarym da tamyzdyng 20-25-ne deyin brigada bólimsheleri men shopandardyng kiyiz ýilerinde týney jýrip mektep formasy, qalam-qaghaz siyaqty ony-múny kerekterimizge aqsha tabatynbyz. Shyny kerek, 1986-jyly anamyz dýnie salghanda biz qatty kýizelip qaldyq. Búl jaghday bizding ýi-ishimizge óte auyr soqqy bolyp tiydi. Osy jaghdaydan keyin men adamdardy emdep, olargha kómektesu ýshin dәriger boludy qaladym. Sheshesi joq alty birdey balany asyrau әkeme qaydan onay bola qoysyn?! Sony oilaghan men oqugha da jalghyz attandym. Qalagha jana kelgen basqa qatarlastarym qúsap oinap-kýlmey, jatpay-túrmay emtihangha dayyndaldym. Sóitip bir oryngha jeti adamnan keletin medinstitutqa oqugha týstim. Enbeksiz, talapsyz esh nәtiyje bolmaytynyn sol kezde-aq týsindim. Medinstituttaghy alty jyl oqu men ýshin jenil bolmady.  Stiypendiyamyz - 40 som. Ýiden eshqanday kómek bolmaghasyn maghan osy aqshagha ómir sýruge tura keldi. Bir «ýshtik» alghan student stiypendiyadan qaghylatyn. Al stiypendiyadan qaghylu - ash qalghanmen birdey. Sol sebepti maghan «ýsh» alugha bolmaytyn.Múnyng bәrin aityp otyrghanym, men student bolghan kezimde de, odan keyin de kóp qiyndyq kórdim. Jәne tútas bir formasiya ózgerip jatqan tústaghy ol qiyndyqty jalghyz men ghana kórgem joq, qarapayym halyqtyng barlyghy da bastan keshti dep oilaymyn.

- Keshiriniz, sonda dәrigerlikten bizneske auysuynyzgha ne sebep boldy? Medisina men ekonomika bir-birimen mýlde qabyspaytyn salalar emes pe?

- Qysqasy, men 1993-jyly oqu bitirdim. Ol kezdegi jaghdaydy ózderiniz de bilesizder: búrynghy әkimshilik-komandalyq jýie qirap, jana naryqtyq jýieni eshkim әli tolyq týsinbey, halyq sendey soghylysqan alasapyran shaq. Ekonomikalyq baylanystar kýrt ýzilip, bankter tóleu qabiletinen airylyp, qayda barsang barter saltanat qúrghan, el-júrt ailap-jyldap ailyghyn ala almay jýrgen, dýkenderding ishi jylan jalaghanday taqyrlanyp, zansyzdyq pen reket kýsh alyp túrghan kez edi. Maghan kýni keshe sabaq bergen ústazdardyn azyq-týlik satyp túrghanyn kórgende jýregim auyratyn. Qaltamda diplomym bola túra men de qol qusyryp qala berdim. Óitkeni, qalada da, oblysta da ol kezde júmys bolghan joq. Al, sol uaqytta shanyraq kóterip, әke bolyp ýlgergen maghan ýi-ishimdi asyrau ýshin endi aqsha tabu kerek boldy. Sodan men de basqa júrt qúsap qolyma týsken zattardy saudalaumen ainalysyp kettim. O, ol kezde men nemen ainalyspadym desenizshi! Sauda jasaudyng barlyq satysynan óttim. Odan keyin kóterme saudagha kóshtim: әueli avtomashinalar, jaghar janarmay tasyp, keyinnen vagonmen tauar jetkizumen ainalystym. Osylaysha alghashqy  kapital jinaqtala bastady. Dey túrghanmen, men endi ekonomikalyq bilim almay bolmaytynyn jete týsindim. Sodan 1993-jyly men qújattarymdy jinastyryp Almaty qalasyndaghy Qazaq Memlekettik Basqaru Akademiyasy janyndaghy Naryq Institutyna oqugha týstim. Jәne 1997 jyly sol oqu ornyn  ekonomika jәne menedjment mamandyghy boyynsha bitirip shyqtym. Keyinnen ekonomikalyq bilimimdi jetildiru ýshin Mәskeuding Halyq Sharuashylyq Akademiyasynda bilim alyp, MVA diplomyna qol jetkizdim.

- Ángimenizdi tyndap otyrsaq, oqu-toqudyng bәrin tek orys tilinde alghan siyaqtysyz. Ýide de osylay qazaqsha sóilesesizder me? Balalarynyzdy qay tilde oqytasyz?

- Onynyz ras. Men Aqtóbe oblysy Isatay audanyna qarasty Jerenqopa auylynda dýniyege kelgenimmen, negizinen, Krasnoyarsk sovhozynyng Brusilovka (2 bólimshesi) auylynda óstim. Onda qazaq mektebi atymen bolghan joq. Keyinnen Aqtóbe, Almaty, odan Mәskeude de oqudy orys tilinde alugha mәjbýr boldym. Biraq múnyng bәri mening óz tilimde sóilemeuime syltau bolmau kerek. Ózin shyn patriot sanaytyn azamat qay jerde jýrse de tughan tilin úmytpasa kerek. Degenmen, auyzeki tilde sóileu bar da, tildi tereng mengeru degen bar. Men qazaq tilin oqyp-ýirenuden әste jalyqqan adam emespin. Ras, kezinde biraz uaqyt ótkizip aldyq. Biraq, Allagha shýkir, qazir eki úlym da bir-birimen tek qazaq tilinde ghana úghynysady. Tildik ainalymgha әbden «sinip» ketken qaysybir orys terminderining bóten sóz ekendigin keyde osy balalarym týsinbey qalyp jatqanda baryp bir-aq úghynam.Osy ekeuining tili qazaqsha shyqsyn dep qazaq balabaqshasyna berdim. Ýide balalarmen tek qazaqsha sóilesemiz.

- Mesenattar ataq-abyroylaryn shygharu ýshin óz qamqorlyqtaryn әdette kópshilikting nazaryna ilikken aituly sharalargha kórsetip jatatyny ótirik emes. Myna jerdegi atqarghan sharularynyzgha qarap otyrsaq, bir jyldyng ishinde sizder de әjeptәuir «shyghyndalypsyzdar». Osynsha is atqaryp otyryp, kólenkede qaludyng biz bilmeytin filosofiyasy bar ma әlde?

- Sózding reti kelgesin aitayyn, aldyna birde dәriger keledi, endi birde múghalim keledi; bireui shet elden master klass shaqyrtady, ekinshisi óz-ózine qol salu mәselesin zerttegisi keledi deyik. Sonda men solardyng bәrine "úiymdastyryp otyrghan júmystarynnyng jarnamalyq quaty" joq nemese әlsiz dep otyrsam, kóz aldynyzgha elestetinizshi... Biz atam zamannan «tóbemizde kórip túrghan bir Alla bar» degen qaghidamen ómir sýrip kelgen elding úrpaghymyz. Bayqasanyz, qazaqtyng qay balasy da qamqorlyq kórsetken adamy kelip alghysyn jaudyrsa, «Alladan qaytsyn» deydi. Osynyng bәri beker me?! Sosyn kim bolsa da tanymal jobalargha demeushi boldy eken dep olardy da bekerden-beker jazghyrugha bolmaydy. Bastysy - niyetting dúrystyghy. Mysaly, biz de biyl halyqtyng iltipatyna bólengen, atyn aitpay-aq qoyayyn,  әigili muzykalyq újymdardyng birine demeushilik jasap, konsertining ótuine múryndyq boldyq. Biz óz úpaymyzdy oilasaq sol arqyly-aq ózimizdi jarnamalap jiberuimizge әbden bolatyn edi. Qaytalap aitamyn, jaqsylyqtyng eng ýlkeni - aitpay istegen jaqsylyq.

- Súhbat bergeninizge rahmet. Sharapatty sharalarynyz jalghasyn taba bersin.

- Aytqanynyz kelsin.

Súhbattasqan Shәriphan Qaysar.

«Abay-aqparat»