1

Jyr júldyzy Múqaghaly Maqataev әdebiyetting barlyq janryna qalam tartqan daryn iyesi. Biz Múqaghalidy shynayy tanu ýshin onyng «Qosh, mahabbat» atty prozalyq jinaghy men «Kýndeligine» zer sala ketudi jón kórip otyrmyz. 

Múqaghalidyng qazaq poeziyasy turaly oi-tolghanystary men Oljas Sýleymenov, Erkesh Ibrahiym, Qadyr Myrza-Áli qatarly qabyrghaly qalamgerler turaly jazghan syn maqalalary onyng syn salasyndaghy ózindik biyigin bayqatyp túr. Búl sózimizge Múqaghalidyng Qadyr Myrza-Áli turaly qalam terbegen «Sezim nayzaghayy» atty syn maqalasyn atap aituymyzgha bolady. 

Aqynnyng «Qosh, mahabbat» atty prozalyq jinaghyna «Qúlyptas», «Marusiyanyng tauy», «Ózgermepti», «Áje» qatarly tórt әngimesi, «Qos qarlyghash», «Jyl qústary» atty eki povesi, «Qosh, mahabbat» atty dramasy engizilipti. 

«Múqaghaly óleng jazumen qatar, prozagha jәne dramaturgiyagha qalam tartyp, ózining shygharmashylyq quatyn bayqatqany belgili. «Aq qayyn» poemasynyng negizinde «Qosh, mahabbat» piesasyn jazdy. Búl piesa aqyn dýniyeden ozghan song sahnalandy. M.Áuezov atyndaghy memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng repertuarynan túraqty oryn aldy. Sodan beri qanshama jyldar ótse de kórermender kóbeymese, azayghan joq» («Múqaghali» jurnaly, 2009 jyl, 9-san, 4-bet). 

Múqaghaly prozasy turaly aqyn Fariza Ongharsynva: «Múqaghaly Maqataev ــ qazaq tarihyndaghy eng oqyrmany kóp, qalyng halyq basty janashyry bolghan suretker. Ol eng aldymen aqyn, qazaq jyrynyng qúdyreti. 

«Qosh, mahabbat» – sol jyr qúdiretining qara sózben jazylghan oy órnekteri, týiin-tújyrymdary. Maqataev ــ ýlkendi-kishili prozalyq tuyndylarynda da sol aqyn Maqataev kýiinde qalghan. Ónerding biyiktigi men adam biyiktigining tútastyghyn, jarasymyn izdegen oily oqyrman ýshin keregi de sol bolsa kerek» (Múqaghaly Maqataevtyng «Qosh, mahabbat» atty kitabyna jazghan alghysózinen), – dep jazypty. 

Múqaghaly Maqataevtyng jalpy shygharmalaryn oqyp shyqqannan keyin onyng aqyn, synshy, proziyk, audarmashy, jurnalist syndy san ónerding biyiginen kóringen asa zor talant iyesi ekenin bayqaysyn. 

Al biz basqasyn qoya túryp, 1991 jyly Qazaqstannyng «Jalyn» baspasynan jaryqqa shyqqan aqynnyng «Kýndelik» atty kitabyna toqtala keteyik. Múqaghalidyng kýndeligi eng alghash «Leninshil jas» (qazirgi «Jas alash») gazetining 1988 jylghy qantardyng 20-21-22-kýngi ýsh sanynda «Mahabbatta-parasatqa» degen aidarmen jariyalanypty. Kemenger qalamger Ábish Kekilbaev «Kýndelikke» jazghan alghysózinde: «Óz halqyna degen úly mahabbatyn óle-ólgenshe joghaltpay, shyn ghashyq bola bilgen aqyn – Múqaghaliy», – dep keremet teneuin beripti. Biz endi Múqaghalidy tanudyng bir qyry bolghan «Kýndelikke» zer salayyq. 

2

Kýndelik jazu ýlken mәdeniyettilikting belgisi bolyp tabylady. Kýndelikting uaqyt ótken sayyn qúny artyp, adamdardy sol dәuirding tarihy jaghdayymen tanysugha әri úly adamdardyng ónegeli ómir jolynan tәrbiyelik dәris alu orayyna ie bola alady. 

«Kýndelikte adam ómirining kýndelikti is-әreketi, sonday-aq qoghamdaghy kýndelikti oqighalar jazylady» («Orta mektepterge arnalghan qoldanylmaly әdebiyet», Shynjang jastar-órender baspasy, 1996 jyl, jeltoqsan, 143-bet). 

Úly adamdardyng kóbi kýndelik jazudy daghdygha ainaldyrghan. Solardyng biri Múqaghaly Maqataevting «Kýndelik» atty әdeby jinaghy. 

«Múqaghaly múrasynyng ishindegi júrt nazaryn erekshe audarghan dýniyesi ــ «Kýndelikteri». Aqyn onda ózi әserlengen sәtterdi aq qaghazgha týsirip otyrghan. Men mynaday kózqaras týiinderin jazudamyn dep eshkimge aitpaghan. Yaghni, ózimen-ózi syrlasqan, ózimen-ózi múndasqan. 

Qazir sol «Kýndelikterge» kóz salyp otyrsanyz, sondaghy zamannyng da, sondaghy adamnyng da san aluan beynelerin kóresiz. Aqynnyng jabyrqaghan janyn, kýizelip shyqqan jýregining әnin tyndaysyz» («Múqaghali» jurnaly, 2011 jyl, 1-2-san, 47-bet). 

Aqiyq aqyn 1972 jyldyng 21 sәuir kýngi jazghan kýndeliginde: «Adamdardyng arasynda bolghan alauyzdyq meni de sharpymay ótken joq. «Júldyzdyn» dilosyn ótkizip berip, poeziyamdy ózim alyp qaldym...nemen tynary belgisiz, barym menin, balam menin, jarym, jaqsylyghym mening – poeziyam, tek seni saqtap qalsam eken. Seni de óltirgisi kele me, qalay? Olay bola qoymas, eger bola qalsa, qalghan ómirding qyzyghy ne maghan?! Oilap otyrsam, mende bir-aq arman bar eken. Ol ـــ qalayda halqyma jaghynu, únau soghan. Tek, soghan ghana jasyrmay shynymdy aitsam dep edim. Halqym, ýnimdi qalay jetkizem saghan? Aynalam tarylyp, qúrsaulanyp barady. Jaghday qiyn, óte qiyn...» («Múqaghaly qazaqtyng dombyrasy», Shynjang halyq baspasy, 2009 jyl, shilde, 163-164-bet), – deydi. 

Erekshe talant iyeleri ólmeydi, halyq jýreginde mәngi jasaydy. Múqaghaly esimi halyq jýreginde jazylghan kiyeli aqyn. Ol óz halqyn, óz poeziyasyn mәngi sýiip ótti. Qazaq poeziyasynda eshkim qaytalamas dara qoltanba qaldyrdy. Aqynnyng 1973 jyly jeltoqsan aiynyng 24-kýni jazghan kýndeligi osynyng aiqyn mysaly. 

«Búl jyl da ótti, kýibenimen, azappen ótken óli kýnderdi qoyshy, jyrsyz ótken kýnder men ýshin óli kýnder. Taghdyrdyng búl aldanyshty qighanyna da qúldyq. Poeziya bolmasa qayter edim, ne ister edim? Aqynnyng óz memleketi, óz qoghamy, óz dýniyesi bar. Búl az dýnie emes, demek, men sol ýshin ómir sýrem, sol ýshin kýresem. Kýresem?! Kimmen, nemen kýresem? Ózimmen ózim be? Songhy sózdi aityp ólu kerek qoy. Qanday sәby edim. O, tәnirim! Týisik bere gór, týisik bere gór!» («Hantәniri» gazeti, 2011 jyl, 29-shilde kýngi sany). 

Jazushy, ghalym Zeynolla Qabdolov: «Ádeby talant degen nәrse – qoldan jasalmaytyn, ózinde joq bolsa, ózgeden qaryzgha alu mýmkin emes, jer- jahannan qansha izdegenmen taptyrmaytyn nәrse!», – deydi. 

Múqaghaly «Kýndeligi» biz ýshin tabylmaytyn eng qymbat baylyq. Aqynnyng búl múrasy turaly Núrlytay Ýrkimbay «Kýndelikter» qalay jaryq kórdi?» atty maqalasynda: 

«Bir kýni bólimge meni izdep kinorejisser Serik Aytbaev keldi. Derekti filimder boyynsha maman eken. 

ــ Múqaghaly aqyn jayly derekti dýnie týsirsem degen oiym bar. Ssenariy avtorlyghyna sizdi tandap otyrmyn, – deydi jana ghana tanysqan qonaghym. Sóitti de Serik Aytbaev qapshyghynan bir qalyng dәpter shyghardy. 

ــ Múqannyng kýndeligi! – dedi ol asa saltanatty ýnmen. 

ــ Mende mynanday úsynys bar. Áueli búl dýniyelerdi bizding gazette jariyalayyq. Yaghny halyqqa ortaq dýniyege ainalsyn. 

ــ Siz keshiriniz, men búl dәpterlerdi sizge dәl qazir ústatyp kete almaymyn. Lashyn apaymen kelisim bar edi. Óz qolyna tapsyramyn. Keshiktirmeuge tyrysamyn. Aparyp bergen kýni sizge habarlap, aitarmyn. 

Rejissermen qosh aitsa salysymen Uәkennin, «Leninshil jastyn» sol kezdegi redaktory Uәlihan Qalijannyng kabiynetine qaray qústay úshtym. 

ــ Jaqsy, eger sen shynymen ol dýniyeni qolyna týsirer bolsan, toqtatpastan birneshe nómirge berelik» («Múqaghali» jurnaly, 2011 jyl, 1-2-san, 47-48- bet), – dep jazypty. 

Osylaysha avtor Múqaghalidyng qarashanyraghyna baryp Lashyn jengeymen kezdesip, qymbatty aqyn kýndelikterin alyp qaytady. Búl kýndelikting shamamen 80-90 payyzdayy orys tilinde jazylghandyqtan múny belgili jazushy Beksúltan Núrjekeevqa bir bólimin tandap qazaqshagha audartyp, «Leninshil jas» gazetining 1988 jylghy 20-21-22-qantar kýnderindegi ýsh sanynda qatar jariyalap, qalyng oqyrman arasynda kýshti anys qozghaydy. Osydan keyingi jyldarda Múqaghaly kýndeligi jeke kitap bolyp, birneshe mәrte basylym kórdi. 

Ári qaray taghy da aqynnyng kýndelik betterine nazar audarayyq. 1973 jyly nauryz aiynyng 6 kýngi kýndeliginde aqyn bylay dep jazghan eken: 

«Poeziya ــ ghylym. Zertteu kerek. Adam ómirinin, adam janynyng zerttelmegen, qalam tartylmaghan nesi qaldy? Sony tabu, sony zertteu kerek. Adam sezimin jan-jaqtyly zertteytin qúdiret bolsa, ol tek poeziya. Basqa eshqanday da ghylymnyng qolynan kelmeytin sharua búl» («Múqaghaly qazaqtyng dombyrasy», 165- bet). 

Mine, búl kýndelikte sóz ónerining kiyeli jolyna sapar shekken Múqaghaly adamnyng jan-dýniyesin, minez-qúlqyn poeziya arqyly zertteu kerektigin menzeydi. Qasiyetti poeziyany aqynnyng ghylym retinde qaraghan mol bilimin, biyik mәdeniyet dengeyining úly parasatyn anghara alamyz. 

Múqaghaly Maqataev ózining 1973 jyly nauryzdyng 17 kýni jazghan kýndelik dәpterinde qazaq әdebiyetining klassiygi Ghabit Mýsirepovqa kezdeskendigi, ol kisining altyn qalam tartu etkeni aitylghan. Estelikte búl bylaysha bayandalghan: 

«Ótken aptada Ghabit Mýsirepovtyng ýiinde boldym. Búl adammen jaqyn kelip súhbattasqanym osy. Ýiinde ózi jalghyz eken. Jyly qarsy aldy. Eki saghattay әngimelestik. Men Ghabendi boyyndaghy darynynyng bәrin berip bolghan adam dep aita almaymyn. Al, boyynda jasyrynyp jatqan janar tauy bar ekenine kýmәnim joq. Uaqyt-ay! Ádebiyet, jalpy kórkem óner jóninde bolar-bolmas sholu jasap, pikirlestik, qart arydan oilaydy. Qazirgi qazaq poeziyasy qatty tolghandyryp jýrgen kórinedi. Birdeme desem be deydi. «Aqqular úiyqtaghangha» tebirenip pikir aitty, sýisinip qaldy, men ynghaysyzdandym, oiymdy týie qoydy da, qoya qoydy. Ólender oqydym. Keterde maghan qalam syilady (altyn qalam). 

Qart qartayghan eken. Býkil ýide jalghyz ózi otyrghany qatty әser etti maghan. Kabiyneti júpyny, jazu ýsteli tipti júpyny, basy artyq dýniyeler, әlemish- jәlemishter joq. Úzyndy-qysqaly, bir týstes ýshkir úshtalghan qaryndashtar túr. Tildey paraqqa arabsha jazyp tastapty, janadan jazylghan, sirә. Qorapqa salghan eki myltyghy túr. Kire beriste sayatshynyng sauyt-saymandary. Retin tauyp ózimen úzaghyraq sóileser me edi. Biraz birge bolyp, dostasar ma edi. Tәnirim-ay, búlar degen ayaghyn ýzengige salyp túrghan adamdar ghoy...» («Múqaghaly qazaqtyng dombyrasy», 166-167-bet). 

Úlylardy úlylar ghana qadirlep tany alady. Ataq-danqy әlem qazaq әdebiyetine taraghan, birtuar talant iyesi Ghabit Mýsirepov Múqaghalidyng úlylyghyn tanyp, oghan altyn qalam syilapty. Múqaghaligha degen Ghabit Mýsirepovtyng qúrmeti qazaq halqynyng qúrmeti, Múqaghalidyng búl kýndeligi Ghabit Mýsirepovtyng ómiri men jasampazdyghyn zertteudegi qúndy material bop esepteledi. 

Aqiyq aqyn Múqaghaly qazaq әdebiyetining mandayaldy sóz zergeri Ghabit Mýsirepovke kezdeskennen keyin oghan arnap myna ólenin jazypty. 

Ghabeke, anda-sanda sizdi kórem, 

Sizdi kórsem, jomart bir kýzdi kórem. 

Eliktep ózinizge esim ketip, 

Kógendep aq qaghazgha tizdim ólen. 

Meyirimmen qaraytyn sizdi kórem, 

Basqalar ýmitterin ýzdi menen. 

Zәharmen jibitem dep qu tandaydy, 

Sezemin ózin- ózi júrt aldaydy. 

Jibitsem men de keyde qu andaydy, 

Basymnan Alataudyng búlty aunaydy. 

Týbinde qúrtsa meni qúrtar qayghy, 

Alayda jyrlarymdy jyrta almaydy!!! 

Menen de ýmit kýtip tughan elim! 

Men-daghy ýmitpenen tughan edim. 

Mas bolghan ólenine bir jan edim. 

Ghabeke, aitynyzshy mynalargha, 

Men kimning qazynasyn úrlap edim? (1974 jyl). 

Mine, búl arnau jyry sóz qadirin, er qadirin biletin úlylardyng úlylargha múng shaghuy. 

Múqaghalidyng ózi jazghan kýndeligindegi: «Men ⅩⅪ ghasyr úrpaqtarynyng qúrdasymyn. Odan keyingi úrpaqtyng tusymyn», – degeni ainymay naq keldi. Aqyn múralary kýlli qazaq halqy jasaghan әlemning bәrin sharlady. Múqaghalidyng óz taghdyryn boljaghan kóregendigine eriksiz tanday qaghyp tamsanasyn. 

Múqaghaly әlem qazaq әdebiyetindegi kýrdeli dara túlgha. 

Biz Múqaghaliday alyp aqyndy әli de jýieli tani, zerttey almay kelemiz.

Biz Múqaghaliday úly túlghanyng altyn múrasynyng kenin shynayy qazugha, shynayy zertteuge tiyispiz, mine búl últymyzdan shyqqan úlylardy úlaghattaudaghy adamdyq paryzymyz. 

Biz endigi sóz kezegin Múqaghaliday úly túlghanyng ózine berelik. 

«Eger bir kezderi mening ómirim, mening shygharmashylyghym әldekimning kónilin audara qalsa, olargha bylay der edim: Mening qymbatty dostarym! Eger sender shynymen mening ómirbayanymdy, shygharmashylyghymdy zerttemek bolsandar, onda men ne jazsam, sonyng bәrin týgel oqyp shyghudy úmytpaghaysyndar. Meni óz ólenimnen bólip qaramaularynyzdy ótinem. Esterinde bolsyn, mening jeke ólenim ózinshe eshtene qúramaydy. Biriktirip qaraghanda, ol poema ispetti birtútas. Basy jәne ayaghy bar. 

Sonymen, dostar, býkil mening jazghanym ــ bar-joghy bir ghana býtin poema. Adamnyng ómiri men ólimi, qam jeuleri men quanyshy turaly poema. Eger nanbasandar, barlyq ólenimdi jinap, bir jinaqqa toptastyryp kórindershi. Esterinde bolsyn, әrbir ólenim óz ornynda túrsyn, yaghny jylyna jәne boyyna qaray, sonan song kóz almay oqyndar. Sujetine kónil audarmay-aq qoyyndar. Al, kompozisiyasy men arhiytek-tonikasyna zer salyndarshy. Eger men onda bolmasam, onda aqynnyng da bolmaghany. 1976 jyly, 14-aqpan» («Múqaghaly qazaqtyng dombyrasy», 199- 200- bet). 

«Kýndelik» Múqaghalidy tanudyng bir qyry ghana. 

Jinaqtap aitqanda, Múqaghaly Maqataevtyng «Kýndelik» atty jinaghynyng kemeldigi men terendigin myna jaqtardan bayqaugha bolady.

1, «Kýndelik» atty búl jinaqtyng tili kórkem, oiy úghynyqty, aqynnyng óz basynan keshken auyr kýnderdi shynayy beynelegen naghyz ómir tuyndysy. Búl jinaq shyn mәnindegi kýndelik jazudyng ozyq әdeby ýlgisi deuge bolady.

2, Aqynnyng «Kýndelik» atty jinaghy ghylymilyq quaty joghary, mazmúny bay, tәrbiyelik qúny kýshti, qalyng oqyrmandardy ózine bauraytyn qúndy oqulyq.

3, Búl kitap – iri túlgha Múqaghalidyng ómirge degen tyng kózqarasy, ómir- joly, ósu joly, qayghyly, qasiretti shaqtary, aqyn ainalasynda jasaghan adamdardyng únamdy, únamsyz san aluan beyneleri jan-jaqtyly bayandap jazylghan tarihy deregi mol, asa qúndy material.

Biz Múqaghaly Maqataevti tereng tanu ýshin onyng «Kýndeligine» at izin salyp izdenis jasaumen birge zertteuimiz qajet. Sonda ghana Múqaghaliday úly túlghanyng qyry men syryn shynayy tanumyzgha bolady. 

Núrlan Sәrsenbaev

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, jazushy, etnograf

Abai.kz