Tilimiz de, til turaly týsinigimiz de ózimizding ómirimiz sekildi óte tez ózgerip bara jatyr, ózgerip jatyr, toqtamaydy... Dýniye, qogham, týsinik ózgerude. Al qolymyzgha tiygen jana sózdik — sol ózgeristerding naqty beynesi, tilding jandy jeri — әleumettik sipatyna arnalghan.
Ár últtyng óz taghdyry bolatyny siyaqty әr tilding de óz taghdyry bar. Dýniyedegi tilderding birining kommunikativtik róli joghary, endi biriniki tómen, әleumettik, qúqyqtyq rangileri de әrqily, qyzmetteri de bir-birine úqsamaydy. Osynday әr týrli dengeyli tilder arqyly adamzat tildik ghúmyry toqtausyz algha jyljidy, “tildik” tirshiligin ótkizedi. Áleumettik túrghydan әr týrli boluyna qaray tilderding әleumettik sipaty qalyptasady. Áleumettilikti úghynyp almay adam turaly, qogham turaly, qoghamgha qyzmet etetin til men tilding әleumettik parametrleri turaly týsinikting qalyptasuy kim-kimde de ekitalay.

Tilimiz de, til turaly týsinigimiz de ózimizding ómirimiz sekildi óte tez ózgerip bara jatyr, ózgerip jatyr, toqtamaydy... Dýniye, qogham, týsinik ózgerude. Al qolymyzgha tiygen jana sózdik — sol ózgeristerding naqty beynesi, tilding jandy jeri — әleumettik sipatyna arnalghan.
Ár últtyng óz taghdyry bolatyny siyaqty әr tilding de óz taghdyry bar. Dýniyedegi tilderding birining kommunikativtik róli joghary, endi biriniki tómen, әleumettik, qúqyqtyq rangileri de әrqily, qyzmetteri de bir-birine úqsamaydy. Osynday әr týrli dengeyli tilder arqyly adamzat tildik ghúmyry toqtausyz algha jyljidy, “tildik” tirshiligin ótkizedi. Áleumettik túrghydan әr týrli boluyna qaray tilderding әleumettik sipaty qalyptasady. Áleumettilikti úghynyp almay adam turaly, qogham turaly, qoghamgha qyzmet etetin til men tilding әleumettik parametrleri turaly týsinikting qalyptasuy kim-kimde de ekitalay.
Tilderding de, etnostyng da, diny nanymdardyng da әleumettik parametrleri arasynda tepe-tendik joq, kerisinshe, sәikessizdik (disbalans) bar. Osy salanyng belgili mamany N.B.Mechkovskayanyng keltirgen dәiekterine qaraghanda, Jer betinde 5-6 mynnan astam til ómir sýrip jatyr, al etnostyng sany shamamen 1300-ge jetip jyghylady, al memleketterding sany 220-gha juyq bolsa, konfessiyalardyng sany shamalaugha, juyq esebin shygharugha da kónbeytin kórinedi. Óitkeni iri konfessiyalardyng qúramyndaghy týrli kulittik toptar men әr týrli diny nanym-senimdik toptardyng esebine jetu tipten qiyn, әsirese Ýshinshi әlem atalghan elderde onday statistikalyq esep jýrgizu mýmkindigi mýlde joq kórinedi (“Obshee yazykoznaniye. Strukturnaya y sosialinaya tipologiya yazykov”, M.,2001).
Dýniyedegi tilderding kommunikativti-funksionaldyghy da, qúrylymy da san qily, sebebi Jer betinde bir-birine ainymay úqsaytyn eki til de, birine-biri úqsas tildik jaghdayat ta joq. Ghalymdardyng zertteuine sýiensek, jazba tarihy myndaghan jyldardan taratylatyn ved, sanskriyt, kóne evrey (“Tora” men Vethiy Zavet jazylghan) jәne Qytaydyng iyerogliftik jazuyna negiz bolghan kóne veniyani әdeby tilderimen qatar, HH ghasyrdyng basynda adamdardyng qarym-qatynasy men tilderding ózara aralasuynan tughan pidjiyn, kreoli tilderi deytin tilding týrleri bar. Jer betindegi 5-6 myng tilding tek 600-ining ghana jazu jýiesi qalyptasqan, biraq tek 300-deyi ghana jazba kommunikasiyada erkin qoldanylady.
Kommunikativtik rangasyna qaraghanda dýniyejýzindegi tilder bes týrge bólinedi. Olar: әlem tilderi, halyqaralyq tilder, memlekettik tilder, aimaqtyq tilder, jergilikti tilder. Búl — tilderding qoldanys aumaghyna qaray jasalghan jiktelis. Qoldanysy tómen, til iyelerining sanyn sausaqpen ghana sanarlyq tilderding jer betinde qalu mýmkindigi úrpaq auysqan sayyn joqqa barabar bolady, búl da әleumettik sebepke jatady, onday qoghamdyq-әleumettik sebepterding sany múnymen bitpeydi, kóp. Solardyng saldarynan, ghalymdardyng zertteuine qaraghanda, jyl sayyn 12 til jer betinen joyylyp, “óletin” kórinedi.
Mine, osynday kýrdeli sala әleumettik lingvistikanyng konseptualdyq úghymdary men teoriyasyna, әdistemesine qatysty ataulardyng týsinigi berilip, әleumettik lingvistika terminderining qazaqsha balamasymen úsynylyp, jýielengen sózdik “Áleumettik lingvistika terminderining sózdigi” degen atpen professorlar E.D.Sýleymenova, N.Shәimerdenova jәne jas ghalymdar J.Smaghúlova, D.Aqanovalardyng qúrastyruymen jaryqqa shyqty. 650-dey termiyn-sózdi qamtityn sózdikting jauapty redaktorlary professor A.Aldasheva men professor E.D.Sýleymenova.
Sózdikting alghysózinde “kitaptyng anyqtamalyq qúral ispetti ekeni, basty terminderding barynsha manyzdy maghlúmattary qamtylghany” jóninde aitylghan. Búl pikirdi tolyq qúptaugha bolady. Óitkeni әleumettik lingvistikanyng negizgi baghyttaryna sholu berilip, zertteu júmystarynda ondy nәtiyjege qol jetkizuge mýmkindik beretin әdis-tәsilderi sipattalghan sózdik qazaqsha-oryssha eki tildi týsindirme sózdikterding qataryn san jәne sapa jaghynan tolyqtyrghan enbek dәrejesinde sapaly basylym bolyp jaryqqa shyqqan.
Sózdikte, qúrastyrushylardyng aituynsha, lingvistikanyng tolyqqandy bir salasy retindegi әleumettik lingvistikanyng payda bolghan kezi, bastau-kózinen bermen kele jatqan terminderding negizgi jýiesi jasalghan, orys, aghylshyn tilindegi zertteuler men leksikografiyalyq enbekter sýienish, derekkózderding qyzmetin atqarghan. Shynynda da, sózdikti paraqtaghanda, arnayy ghylymy orta ghana týsinetin ajaldy til (joghalu jolyndaghy til), akkomadasiya, aqparattyq til, ambilingvizm, basym til, kóptildi adam, kreativtilik, mentalidylyq, t.b. siyaqty әri jana, әri “sәnge” ainalghan úghymdarmen birge, kópshilikting auzynda jýrgen resmy til, tabighy til, tepe-teng qostildik, traybalizm, tózimdilik, autenttilik, til derbestigi, til jәne din, til jәne mәdeniyet, til mәrtebesi, til naryghy, til-etalon, tildi qoldau, tildik nigilizm, tildik odaq, tildik sana, tildik pasport, halyqaralyq til, etnikalyq qostildilik, t.b. úghymdar birden kózge shalynady.
Eger tildik reforma turaly búl týsinikke qanaghattanbaghan jaghdayda, latyndandyru, tilderdi retteu, grafikalau úghymdaryna arnalghan týsinikterdi qarap, mәlimetti barynsha tolyqtyrugha mýmkindik bar. Taghy bir mysal: “Traybalizm (lat. Tribe ru) aghyl. Tribalism — rushyldyq; rulyq-taypalyq bólinisting qaldyqtaryn saqtaghan, qoghamdyq taypalyq nemese etnikalyq separatizm; taypalyq bólinuge, oqshaulanugha úmtylys; rulyq qúrylystyng belgilerin (salt, alghashqy qauymdyq senim, taypalyq tilder, taypalyq ózin-ózi basqaru qúrylymy jәne t.b.) saqtap qalugha úmtylys. Traybalizm taypalardyng bir memlekettik qúrylym shenberine tabysty shoghyrlanuyna kedergi jasaydy. Ol bir rudan taraghan adamdargha artyqshylyqtar beru arqyly kórinis tabady (mys., memlekettik apparatqa kadrlardy irikteude). Traybalizmdi ru-taypalyq otansýigish sezimining kórinisi dep esepteytin kózqarastar da bar (qara. Til jәne qogham, Etnikalyq til)”. Traybalizm úghymyna berilgen týsinik tiyanaqty, meylinshe tolyq, qanday qúbylysty sipattaytyny, qalay payda bolghany kórsetilgen jәne qoldanys ayasy jaqsy ashylghan.
Sózdikting kelesi qúndy jaghy terminderding qazaqsha balamalary beriluimen aiqyndalady. Termin jәne terminjýieni qalyptastyru әr ghylym salasynyng ózekti mәselesi, til bilimi ýshin birinshi kezektegi mәsele. Jana baghyttardyng terminderin bylay qoyghanda, qazaq til bilimining fonetika, morfologiya, leksikologiya salasynyng terminderi turaly ghalymdar arasynda birauyzdy kelisim, pikirler joq. Biri audarudy, al endi biri sanada qalyptasyp ketken terminderdi sol kýiinde qaldyrudy qoldaydy, keybiri audarmamen әuestenip, tym asyra silteydi, biri konservativti qalpyn saqtaydy... Bizding oiymyzsha, til bilimi terminderining qazaq tilinde jýielenui jaldpy til bilimi terminderin jýielep, balamalary qajet terminderding balamasyn tauyp aludan bastau aluy kerek.
Sózdikting endi bir útymdy jeri qazirgi qazaq qoghamyndaghy ýrdiske say terminderding balamasyn berude tilding ishki mýmkindigin barynsha sarqa paydalanu baghytyn ústanudan bayqalady. Sebebi, terminderding qazaqsha balamasyn beru sózdik shygharushylar tarapynan qatty qadaghalanghan, basty maqsattarynyng biri de әleumettik terminderdi qazaqsha sóiletu bolghany jaqsy seziledi. Degenmen, kelsin-kelmesin kez kelgen termindi audara salu bayqalmaydy, kerisinshe, óte ontayly balamalar qarastyrylghan, úghymdy ynghayly analogiyalyq tәsilmen jetkizuge qol jetkizgen; retine qaray tildik daghdyny búzbay qaldyru maqsatynan da auytqymaghan, aitalyq, әleumettik alghysharttar — sosialinye usloviya; әleumettik jaryspalau — sosialinaya variasiya, t.b. bolsa, әleumettik psiholingvistika (jartylay audarma) — sosiopsiholingvistika bolsa, bilingvizm, biyheviorizm, gender, vuligarizm, gegemoniya siyaqty kópshilikqoldy, jii auyzgha alynatyn sózder daghdyly qoldanysymen qaldyrylghan.
Kóptegen terminderge etimologiyalyq anyqtama berilgen, qaynarkózderi aiqyndalghan, aiqyndalu barysynda terminder arasyndaghy jýieli, logikalyq baylanys tartylyp, sózdikti birtútas jýieli enbekke ainaldyrugha mýmkindik tughan. Sondyqtan sózdikting jetistikterining biri jýieliliginde dep aitugha bolady.
Sózdikti týzushilerge eskertpe retinde aitatyn pikir de joq emes. Atap aitqanda, sózdik әleumettik filosofiyalyq mәselelermen shektesetin úghymdardy qamtidy, biraq derekkóz retinde qazaq tilinde jaryqqa shyqqan filosofiyalyq, әleumettanu sózdikteri, psiholingvistika oqulyqtary men lúghattary jetkilikti, biraq ol jóninde eshbir mәlimet berilmegen. Eger múnday enbekter sózdikti qúrastyru kezinde eskerilip, paydalanylsa, ondaghy tildik tәjiriybeler (audarmalar, balamalar) kórsetilip, naqty derek-mәlimetterding berilgeni jón bolar edi.
Ekinshiden, kónilde týitkil tughyzyp, kózge oghash kóringen jayt keybir terminderding tek aghylshynsha núsqasymen beriluine baylanysty oryn aldy, qúrastyrushylar osy jaghdaydy týsindirudi artyq sanaghan synayly.
Áriyne, búl eskertpeler kólemdi (35 b.t.), mazmúndy, әdemi bezendirilgen, qatesiz terilgen, qymbat múqabamen shyqqan sózdikting qúnyn týsirmeytini belgili.
Qoryta aitqanda, sózdik — tildi zertteushilerge, filolog mamandar men studentterge, magistranttargha arnalghan qajetti qúral, oqu ýrdisinde paydalanugha bolatyn sapaly enbek. Ekinshiden, til bilimining jana baghyttary, әsirese til ekspansiyasy barysynda ghylymdardyng toghysqan túsynan boy kórsetip jatqan әleumettik lingvistika siyaqty baghyttardy oqytuda qajetti qúraldardyng tapshylyghyn jabatynday dәrejedegi enbek bolyp shyqqan.
Ýshinshiden, әleumettik lingvistika mәseleleri qogham men tútas últty, últtyng kózi qaraqty ziyaly qauymyn ýnemi qyzyqtyryp, ózine tartyp otyratyn til mәselelerine arnalghan, osynday mәselelerdi kóteretin, kóterip qana qoymay ghylymy dәrejede zertteytin praktikalyq manyzy zor sala. Sondyqtan kitap materialdary qalyng kópshilikti de qyzyqtyratyny sózsiz.

Baghdan MOMYNOVA, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, әl-Faraby at. QazÚU
«Týrkistan» gazeti 25 mausym 2009 jyl