Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Bizding sheneunik 5599 8 pikir 26 Mamyr, 2020 saghat 13:15

Ákimderding jarnamasy hәm budjetting milliondary

Bizding elding shendileri orta ghasyrdaghy han-patshalar sekildi, qúddy. Halyq olardy, olar halyqty kórmeydi. Halyqqa qyzmet etui tiyis әkim-qaralar júrtshylyqtan mýlde jyraqtap ketken. Ózderin halyqtyng qyzmetkeri emes, biyleushisi sekildi sezinedi.

Búl búrynnan beri jalghasyp kele jatqan qaghida bolatyn. Biraq byltyr saylanghan jana Preziydent biylik basyndaghylargha halyqqa jaqyndandar degen tapsyrma berdi. Ol ýshin әleumettik jelide barynsha ashyq bolyp, halyqtyng aryz-tilegin tikeley tyndau tapsyryldy. Sóitip, búryn siz ben biz ghana otyratyn týrli әleumettik jelide әkim-qaralar qaptap ketti.

Biraq әlgi әkimder әleumettik jelini halyqtyng ýnin tyndap, tike baylanysqa shyghatyn qúral retinde emes, jasaghan júmysyn jarnamalaytyn esep beru alanyna ainaldyrdy. Sausaghynyng úshy qimyldasa boldy, jer qoparghanday әleumettik jelide jar salady. Shendilerding jasaghan júmysy әleumettik jelide ghana emes, aqparat qúraldarynda da jappay nәsihattalyp jatyr.

Jaraydy, múnyng bәrin jón delik. Júmysyna jarnama jasay ma, piar jasay ma, halyqqa qyzmetin dúrys atqarsa bolghany. Biraq әkimder júmysyn ózderi jarnamalaghany azday, arnayy qarjy bólip, blogerlerge, jarnama agenttikterine jýgingeni has masqaranyng ózi bolyp otyr.

Aqparat qúraldarynda jazyluynsha, jaqynda Núr-Súltan qalasynyng әkimdigi óz qyzmetin internet-resurstar, blogtar men әleumettik jelilerde jazyp kórsetu ýshin 267 million tengening tenderin oinatypty. Qala әkimi Altay Kólginovting imidji ýshin әkimdikting ishki sayasat basqarmasy 23 jastaghy boyjetken basqaratyn «New Vision LTD» JSSh-men kelisimshartqa otyrghan. Búl turaly minber.kz sayty jazdy.

Endi qala budjetinen 577 myng dollar alghan janaghy jarnama agenttigi bir jyl boyy Kólginov myrzanyng tyndyrghan júmysyna tamsanyp, ony әleumettik jelide jәne ózge de resurstarda jaghy talmay jarnamaluy kerek.

Ákimdik atalghan tenderdi jariyalaudaghy basty maqsat «Núr-Súltan qalasy әkimdigining Media-ortalyghynyng qyzmetin ýilestiru jәne aqparattyq sýiemeldeu. Jergilikti jәne respublikalyq dengeyde internet-resurstar, blogtar jәne әleumettik jeliler arqyly megapolisting әleumettik-ekonomikalyq jәne mәdeny damuy boyynsha Núr-Súltan qalasy әkimdigining qyzmetin jariyalau», dep otyr eken.

Múnda atalghan әr qyzmetti atqaratyn qyzmetker әkimdikting ózinde bar. Halyqty qalanyng tynys-tirshiligimen tanystyryp, әkimning әr basqan qadamyn aqparat qúraldarynda jazyp otyratyn baspasóz qyzmetkerleri, menedjerler tolyp jýr. Qazaqstanda memlekettik qyzmetkerlerding kóptigi jayly búghan deyin de talay ret aitylghan. Endeshe qala әkimdigindegi qaptaghan qyzmetkerdi qayyryp qoyyp, jarnama agenttigin jaldaudyng jóni bar ma?!

Astanadaghy aq jaghalylar әkimdikting qyzmetin maqtap, әleumettik jelide jaqsy pikir jazghyzu ýshin búghan deyin de qarjy bólgen. Ol kezde oinatylghan 125 million tengening tenderin Dasco DataCom JShS útyp alghan eken. Tenderding atauy «elorda әkimdigi men qúrylymdyq bólimshelerding qyzmetine qatysty aqparattyq kenistikti EEM arqyly monitoringileu», maqsaty elorda әkimdigining júmysyn joghary baghalap, jaghymdy imidjin qalyptastyru kórinedi.

Atalghan eki tenderding kózdegeni bir dýniye. Altay Kólginov basqaratyn qala әkimdigining jaqsylyghyn asyryp, jamandyghyn jasyru ýshin budjetten bir emes, eki mәrte milliondaghan qarjy bólinip otyr. Mýmkin búl aqshalar budjet qarjysyn ondy-soldy júmsaugha kelgende «tәbeti» erekshe shendiler ýshin týkke túrghysyz shyghar. Biraq halyqtyng kózi kórip otyrghan kemshilikterdi halyqtyng aqshasyn júmsap jasyrghandary shekten shyqqandyq. Million júmsap, әleumettik jelide jariyalaghan jazbagha bola, halyq әkimdikting qyzmetine ong bagha beredi deu bos әureshilik ekenin Kólginov myrza týsinbey me? Álde Kólginovke halyqtyng emes, bastyghynyng baghasy manyzdy ma?

Ákimder men shendi-shekpendiler jenil jarnama ýshin jelide jyltynday bergenshe, júrtpen etene jaqyn júmys istegeni jón. Sonda ghana eldegi әleumettik-ekonomikalyq problemalar tezirek sheshiler edi. Sonda ghana әkimdikting qyzmeti jarnama әgenttikteri jarnamalamasa da ong baghasyn alar edi. Sonda ghana Altay Kólginovting ong imidji qalyptasar edi.

Bos maqtan men jyltyraq jarnamagha әues әkim Altay Kólginov ghana emes. Búl jalpy qazaq biyligine ortaq kemshilik. Kóz boyau men jalghan esep beru bizding shendilerding kәnigi qyzmeti. Arqada Altay әkim «jaqsy» atanam dep jarnama agenttikterine million shashyp jatqanda, Almatydaghy shendiler blogerlerding múrtyn maylap әlekke týsude.

Propagandagha kelgende Kólginovten kem týspeytinin Almaty әkimdigi «Din salasyndaghy profilaktikalyq júmystargha blogerlerdi tartu» degen atpen tender ótkizgen. Maqsaty - blogerlerge әleumettik jelide diny ekstremizm men terrorizmning aldyn alugha baghyttalghan materialdar jariyalatu. 10 714 285 tengening tenderin útyp alghan adam 1 jeltoqsangha deyin kemi 80 post jariyalauy tiyis eken. Sonda qalalyq әkimdik әlemjelidegi әr post ýshin 100 myng tengeden astam aqsha tólemek. Tenderdi jenip alushy әleumettik jelilerding bireuinde  (vkontakte, feysbuk, Instagram) 3 mynnan kem emes jazylushylary bar keminde 8 blogerdi tartuy tiyis.

Odan da qyzyghy, tenderdi útyp alghan «Bsquared» JShS-nyng diyrektory әri qúryltayshysynyng biri Beybit Túrabaev búryn Almaty qalasy ishki sayasat basqarmasynyng qoghamdyq-sayasy júmys bólimin basqarghan eken. Búl turaly malim.kz sayty jazdy.

El astanasyn basqaryp otyrghan Altay Kólginovting jyltyraq jarnamagha jany qúmartyp ketkenin jalpy júrtshylyq synap jatyr. Preziydent kereksiz shyghynan bas tartu kerek ekenin birneshe mәrte aitty. Onyng ýstine býgingidey qiyn-qystau kezende budjet qarjysyn piar ýshin júmsau jәne jónge syimaydy. Al jalshy ústap, jarnama jasatqysh әkimder Preziydentting sózin pysqyrmay ma? Áytpese, bloger jaldap, maqtau estu degen kim ýshin jasalyp jatqan tyraqylyq?

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1675
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2053