«Bolashaq» baghdarlamasyna engizilgen 10 ózgeris
«Bolashaq» halyqaralyq stiypendiyasyn taghayyndau ýshin ýmitkerlerdi irikteuding jana qaghidalary qabyldandy. Búl turaly Bilim jәne Ghylym ministrligining saytynda jariyalanghan.
Búdan bylay halyqaralyq stiypendiyany sheteldik jetekshi joghary oqu oryndarynan shartsyz shaqyruy bar ýmitkerler ghana iyelene alady. Tek auyldyq eldi mekenderding ýmitkerleri ýshin erekshelik qarastyrylghan, olar aldyn ala tildik dayyndyqtan óte alady.
Basym mamandyqtar tizbesi jasaldy. Endi barlyghyna ret-retimen toqtalayyq.
10 negizgi ózgeris
BIRINShI. Basym mamandyqtar tizbesi endi enbek naryghyndaghy qajettilikter boljamyn eskere otyryp qalyptastyrylady. Búl mamandardy naqty dayarlaugha mýmkindik beredi.
Jyl sayyn 500-ge juyq adam «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha oqugha attanady. Songhy ýsh jyldaghy taldau stiypendiattardyng basym kópshiligining әleumettik ghylymdargha, ekonomikagha, basqarugha (42%), sonday-aq gumanitarlyq ghylymdargha (23%) týskenin kórsetip otyr.
Medisinalyq (3%) jәne jaratylystanu (4%) mamandyqtaryna den qoishylar qatary mardymsyz.
Búl jaghday mamandyqtar tizbesining jalpylama jasaluymen tikeley baylanysty. Yaghni, tizbede qajetti mamandyqtardyng sany jetkilikti bolghanymen, alayda, olardyng ishinde baghyttar boyynsha sany reglamenttelmegen. Nәtiyjesinde ýmitkerler elimizdegi kadrlar sany boyynsha artyghynan bayqalghan mamandyqtargha baghdarlama arqyly týsken.
Al endi, mamandardy dayyndau baghyttary boyynsha oryndardyng shekti sanyn anyqtau kóp stiypendiattargha injenerlik-tehnikalyq, IT jәne medisinalyq mamandyqtarda oqugha mýmkindik beredi. Osy rette, әleumettik jәne gumanitarlyq ghylymdargha stiypendiya sany shekteuli bolady, búl oqugha týsushiler arasynda ýlken bәsekelestik tudyrady jәne oryndardy negizinen әleumettik-gumanitarlyq baghyttardyng ókilderi iyelenetin tәjiriybeni alyp tastaydy.
Búl memlekettik tapsyrysty joghary oqu oryndaryna ornalastyru kezindegi siyaqty, 150 bilim beru baghdarlamalaryna 53 myng grantty ornalastyryp qana qoymaymyz, eger olay jasasaq granttardyng negizgi sany zan, ekonomikalyq mamandyqtargha bólingen bolar edi. Biz kerisinshe baghyttar boyynsha naqty qajettilikterge sәikes anyqtaymyz. Sol sebepti de qúqyq mamandyghyna barlyghy 100 grant bólinedi. Búl jerde de sol prinsiyp.
EKINShI. Ýmitker aldymen dayarlaudyng basym baghyty boyynsha tanymal sheteldik joghary oqu ornyna týsuge jәne odan shartsyz shaqyru alugha tiyis. Búl ýmitkerding sol JOO-nyng talaptaryna say boluyn qamtamasyz etu ýshin qajet.
ÝShINShI. JOO-nyng ózine de talaptar kýsheytiledi. Endi Bolashaq tizimine kiru ýshin JOO-lar U.S. News Best Global University Ranking eldik reytingterine sәikes keminde 65 ballgha (Global Score) ie boluy jәne EYDÚ-nyng top-50 jәne ARWU, THE, QS, US News reytingterining top-50 qatarynda boluy tiyis. Nәtiyjesinde, 2020 jyly tizimge 121 JOO endi, al 2019 jyly olardyng sany 537 bolghan edi. Sonymen qatar, 2019 jyly tek 100 JOO (20%) halyqaralyq reytingterte ornalasqan edi.
Endi bolashaqtyqtar halyqaralyq reytingter ýzdigindegi sheteldik joghary oqu oryndaryna ghana jiberiledi, búl olargha zamanauy zerthanalyq bazagha qol jetkizuge jәne myqty oqytushylardan bilim alugha mýmkindik beredi.
TÓRTINShI. Taghylymdamadan ótu tәsili ózgerdi. Endi taghylymdamadan ótu ýshin tek joghary oqu oryndaryna ghana emes, sonymen qatar jetekshi ghylymy ortalyqtar men zerthanalargha da barugha bolady. Ghalymdar ýshin sheteldik әriptestermen zertteuler jýrgizuge arnalghan stiypendiyalardyng jekelegen sany qarastyrylghan.
BESINShI. GPA talaby sheteldik JOO-dan shartsyz shaqyrulary bar ýmitkerler ýshin toqtatylady. Eger ýmitker GPA boyynsha sheteldik joghary oqu ornynyng talaptaryna sәikes kelse, ony irikteu barysynda rastaudyng qajeti joq.
ALTYNShY. Ýmitker 6 turdyng ornyna 3 turdan (keshendi testileu, TSK jәne Respublikalyq komissiya) ótedi. Qújattardy qabyldaudan bastap taghayyndalghangha deyingi barlyq nәtiyjesin ýmitker avtomattandyrylghan jýiedegi jeke kabiynetinde qadaghalay alady.
JETINShI. Endi Halyqaralyq baghdarlamalar ortalyghynda shet tili biliminen test tapsyrudyng qajeti joq. Sheteldik joghary oqu ornyna týsu kezinde ýmitker IETLS, TOEFL jәne t.b. verifikasiyalanatyn sertifikatyn úsynady. Memlekettik tildi mengergendigin Qaztest sertifikaty rastaydy. Nәtiyjesinde, budjet qarajatyn ýnemdeuge (shamamen jyl sayyn 7 mln. tg) jәne testti kez kelgen ynghayly uaqytta tapsyrugha mýmkindik beredi.
SEGIZINShI. Tәuelsiz saraptamalyq komissiya júmysynyng jana reglamenti engiziledi, komissiya mýshelerining sany 3-ten 5-ke deyin artady. Ýmitkerlerdi irikteuding jana ólshemsharttary engiziledi. Búl stiypendiattardy neghúrlym sapaly irikteuge mýmkindik beredi jәne Komissiya mýshelerining obektivti emes sheshim shygharuyna jol berilmeydi. Ýmitkerlermen әngimelesu preziydenttik kadrlyq rezervke irikteu ýlgisi boyynsha avtomattandyrylghan jýie arqyly jýrgiziledi.
TOGhYZYNShY. Aldyn ala tildik dayyndyq auyldyq eldi mekennen shyqqan ýmitkerlerge ghana arnalghan. Búl әr aimaqtaghy ýmitkerlerding mýmkindikterin tenestiru ýshin qajet. Sonymen qatar, olar ýshin tildik dayyndyq tek Qazaqstanda ghana ótkiziledi. Búl oqugha júmsalatyn shyghyndardy azaytugha jәne akademiyalyq oqugha týse almaugha baylanysty tәuekelderdi azaytugha mýmkindik beredi. Búl rette, shet tilin mengeru dengeyine qoyylatyn talaptar artady.
Kezinde tildi mengeru dengeyine qoyylatyn talapty tómendetu stiypendiyadan aiyrylghan bolashaqtyqtar sanynyng artuyna alyp keldi.
Mәselen, eger 2005 jyly 7 adam stiypendiyadan aiyrylsa, 2014 jyly – 58 adam aiyrylghan. Búl kórsetkishter akademiyalyq oqugha ornalastyrylmaghan stiypendiattar sanynyng jyl sayyn artuyn aiqyn kórsetedi. Búl rette, til dengeyining tómen boluyna baylanysty akademiyalyq oqugha әli kýnge deyin 30 adam ornalastyrylmaghan.
ONYNShY. Barlyq kvotalyq sanattar joyyldy (memlekettik qyzmetshiler, injenerlik-tehnikalyq, ghylymiy-pedagogikalyq, BAQ, mәdeniyet jәne óner qyzmetkerleri). Songhy ýsh jylda kvota arqyly týskender stiypendiattardyng jalpy sanynyng 32%-yn qúrady. Yaghni, konkursqa kvotadan tys tapsyrghandar basym boldy.
Endi barlyq ýmitkerler konkursta teng mýmkindikterge ie bolady.
Búdan bylay barlyq biznes-prosesterdi onaylatu, avtomattandyru jәne onyng aiqyndylyghyn qamtamasyz etu jónindegi júmys әri qaray jalghasatyn bolady.
Abai.kz
Ең көп оқылған
-
1
Úly dalanyng úmytylmas túlghasy1 kýn búryn
-
2
Er Tәneke3 kýn búryn
-
3
Kýnzy (Konfusiy) jәne Abay1 kýn búryn
-
4
Rysqúlov totalitarizmdegi sana metaformozasynda3 kýn búryn
-
5
Ayqap betterin angharsaq...2 kýn búryn