Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3553 0 pikir 7 Shilde, 2011 saghat 05:21

Óskemendegi etnoauylda últtar men úlystardyng basy qosylghan

Ótken jyly oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEVTYNG bastamasymen elimizde birinshi bolyp Óskemende «Etnoauyl» dep atalatyn ózgeshe auyl boy kótergen-di. Ertisting sol jaghalauyn en jaylap, tatulyq pen yntymaqtyng týtinin týtetken búl eldi mekenning ereksheligi sol - múnda qazaq pen orystan bastap, kәristi de, nemisti de, sheshendi de, tatardy da, úighyrdy da, qysqasy ónirimizde ómir sýrip jatqan týrli últ ókilderin kezdestiresiz.

Ótken jyly oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEVTYNG bastamasymen elimizde birinshi bolyp Óskemende «Etnoauyl» dep atalatyn ózgeshe auyl boy kótergen-di. Ertisting sol jaghalauyn en jaylap, tatulyq pen yntymaqtyng týtinin týtetken búl eldi mekenning ereksheligi sol - múnda qazaq pen orystan bastap, kәristi de, nemisti de, sheshendi de, tatardy da, úighyrdy da, qysqasy ónirimizde ómir sýrip jatqan týrli últ ókilderin kezdestiresiz.

Kezdestirip qana qoymay, atalghan etnos-tardyng salt-dәstýrinen, әdet-ghúrpynan, túrmys-tirshiliginen maghlúmat beretin bayyrghy baspanalaryna bas súghyp, tamashalaysyz. Jalpy aumaghy at shaptyrym jerdi (7 gektardy) alyp jatqan, sonau XIX-XX ghasyrlardan syr shertetin qonystar ansamblining qúramynda 11 últ ókilining erte zamanda túraqtaghan ýi-jaylary ornalasqan. Bir aidyng ishinde has sheberlerding qolymen túrghyzylghan sәndi de mәndi auyldy byltyr Shyghysqa jasaghan sapary barysynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev aralap kórip, ong baghasyn bergen-di. Sonday-aq, Preziydent Shyghystaghy ong tәjiriybeni býkil elimizge taratugha tapsyrma bergen bolatyn. Oblys aimaghynda tirshilik etushi etnostardyng ejelden beri jalghasyp kele jatqan ata dәstýrin, túrmys-saltyn nasihattaudy maqsat tútqan etnoauyldyng әrbir ýiinen adamdar ómir sýrgen sol kezenning kórinisin angharu qiyn emes. Desek te, múnda júrttar túraqty týrde túrmaydy, tek merekelik kýnderde nemese qalagha syily qonaqtar kelgende, oqushylar men student jas-tar tanysugha sayahat jasaghan kezde ghana etnokeshende tirshilik qyza týsedi.

Býginde ashyq aspan astynda oryn tepken etnoauyl múrajaylar qataryna engizilip, Óskemendegi etnografiyalyq qoryq-múrajayynyng qaramaghyna ótken. Múrajay diyrektory Nikolay Zaysevting aituynsha, múnda әli talay qosymsha dýniyeler salynbaq. Aytalyq, qonys ishinen arnayy sheberhana ashu josparda bar. Onda әr últ ókili ózderine tәn qolóner týrimen ainalysatyn bolady.

 

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354