Ana tilinde sóileytin tituldy últtyng jәne qazaq tilin ana tilim dep sanaytyn ózge últ ókilderining sannyng ósui men sayasatqa aralasa bastauy Qazaq elindegi orys tildi BAQ qúraldaryndadaghy jurnalisterdi bir-birine qany qas әm bitispeytin eki lagerge bóldi. Onyng birinshisi eldegi qazaqtanu prosesine ong kózben qaraytyn mamandyghyn bәrinen joghary qoyatyn etnikalyq orys jәne qazaqtardan túratyn qazaqstandyq orys jurnalistikasy. Ekinshileri bolsa, AQSh, EO jәne RF týrli granttary, týrli qarjylyq qoldauyna sýienip, «Qazaq últy men tilining bolshaghy joq» degen mifke óz qojayyndaryn sendirushiler. Resey Dumasyna, Europa Kenesine, AQSh Ókilder palatasyna Qazaqstangha demografiyalyq qazaqy beby bumdy tars esterinen shygharyp, Jana Preziydentting keluimen býkil elde etnikalyq tazalau jýrip jatyr degen múng shaghyp nәpaqa tauyp jýrgen de jaylary bar. 

Ári reseyshil QR basylymdarda «latyn jazuyna kóshu qazaq tilining basynan baghyn taydyrady» dep qara aspandy tóndirushilik oryn alyp keledi. Qazaq tildi BAQ ózderinen artyq qarjymen qarjylandyruyna esh kóngileri kelmeydi. Orys tilining dәureni mediakenistikte әzirshe jýrip túrghan shaqta kәsipkerlik jolmen aqsha tabugha qúlyq tanytpay, bolashaghy zor qazaq tildi jurnalistikanyng ayaghynan shalyp, tek olar ghana emuge tiyis memleketting emshegin qosanjarlasa týrtpektep emulerin esh qoyghylary kelmeydi. 

Kerisinshe, óz taghdyryn qazaq elimen baylanystyrghan orys jurnalistikasy orys tilining keninen qoldanuynyng berisi – 25 arysy – 35 jyldyq ómiri qalghandyghyn algha tartady. Jurnalist Denis Krivosheev ózining el túrghyny әm etnikalyq orys retinde payymdaularyn RF júrtshylyghyna tanytyp naghyz azamattyq jasap jýr. Endi solargha ret-retimen kezek bereyik. 

Til barlyq búrynghy últtyq respublikalardaghy túmsyqty tasqa tireytin jalpygha ortaq problema. Qazastan búrynghy Qyzyl Resey otarlary ishinde óz boyyn oryn itiline ala qashqan elge alghash ret ainalyp otyrghan jayy bar. Últ respublikasy atanghannan keyin onda óz tili bar tituldy últ ómir sýredi. Alysqa barmay býgingi Putindik Resey qúramyndaghy últtyq respublikalardy mysalgha alsaq ta jetkilikti. Búl birinshi kezekte últtyq óz biregeyli men mәdeny bolmys bitimin ózin ózgege tanytuynyng qúqyghy. Óz elinde, óz jerinde óz ana tilinde sóilep, memlekettik organdarda әm ómirding týrli salasynda keninen qoldanuy. 

Orys tiline mәrtebe berilmey-aq, ol zandyq negizde óz tútynushysyna Qazaq elinde teng qúqyly azamat retinde ózin sezine biluge mýmkindik beredi. Búdan aiqay-shu shygharudyng esh negizi joq. 

Qazaqstan Reseyge ish tartyp túratyn az ghana elderding biri bolyp tabylady. Qos alyp imperiyanyng qyspaghynda qalghan qazaq eli әri - orys, әri - qytay yqpalymen kýresuge mәjbýr. Óitkeni, entikalyq qazaqtar kezinde osy imperiyalar tartyp alghan óz tughan jerlerinde túryp jatyr. Jәne Orys aiyna qaraghanda jer, etnikalyq qazaqtar jaghdayy, investisiya, kәsiporyndar júmysy, biznes jýrgizu, ekonomikalyq qysym jasau jaghynan Qytay aidaharynan qatty sekemdenedi. Ári Qazaqstan RF óz tarihy óz aimaghy bar kópúltty emes, otarlau dәuirinde qazaq jerine qonystanghan 10 shaqty ghana aldy million arty 100-50 kólemindegi kóp diasporaly memleket. 2020 jyldan bastap orystan basqa shoghyrlana qonystanghan disaporalardy "shanyraqqa qara dep aitqyzyp" , tilimizdi bilmeseng ózge jerden qonys izde dep tәubalaryna keltiru nauqanyn bastap ketti. Jәne qazaq biznesining ekonomikalyq mýddesimen ýilespegen belgili bir sauda-sattyq salasynda bәskeles bolghan dúnghandar qazaq júdyryghynyng dәmin tatty. Al, Soltýstik-Shyghystaghy orystargha qarsy qazaqty halyq sany az jergelerge qonystandyru arqyly útyp otyr. Qazaq biyligi qazaq tildi kópshilikting kónilin tabu ýshin "búrynghy qazaqstandyq últ" sanalghandardy orys jәne orys tildiler dep ekige bólip, birin beybit jolmen - jenil qazaqtandyru, ekinshisin - kýsh kórsetumen auyr qazaqtandyru jolyna týse bastady. 

Orys biyligin alandatyp otyrghan jay, qazaq últshyldarynyng miylety problemalardy jii әri oryndy kótere bastauy. Búl әriyne óz jerinde qazaq tildilerding sanynyng 80 payyzgha jetuine baylanysty ýles salmaghy 20 payyzgha da jetpeytin orystildi azshylyqty qúryp ketuden saqtanudyng baybalamyn kóteruge týrtki bola týsetini anyq. sany kóp qazaq tildilerdi óz jaghyna tartu ýshin búrynghy Ábilyazov jәne búryn orys tildi qazaqsandyqtardy ghana sonynan ertip kelgen elishilik orys tildi oppozisiya tarapynan  jana qadamdar jasala bastady. Búryn búryn mýldem sóz etilmeytin әm búlay bolady dep eshkim de kәperine almaytyn. 

Búrynghy "qazaqstan halqy" atty dýdәmal iydeologiya men iyek sýiep kelgen biylik tek, túnghysh ret últtyq memleket qúru baghyt jón kóre bastady. Nazarbaev qazaq últy 6 million orys últy da 6 million bolghan kezde biylikke kelip, orys últty - 3 million, qazaq últy 13 million bolghan kezde biylikten ketti nege? Óitkeni, búrynghy orys tildi kópshilik kezinde týzilgen "Áueli ekonomika, keyin sayasat" konsepsiyasy ózin aqtady. Endi onyng oryn qazaq tildi qazaq tildi kópshilikting kóbilin tabugha tiyis "Áueli sayasat, odan keyin ekonomika" konsepsiyasy basyp, El Preziydenti býkil Ortalyq Aziyanyng tauar tasymaly óz jeri arqyly ótetindiktendikten Resey janyn sala qalaytyn Euraziyalyq Odaqty Qazaqstangha esh paydasy tiymese mýldem qajet etpeytinin ashyq tanyta bastady. 

Orys problemasy da sayasy úpay jinaghysy kelgender tarapynan qoldan tuyndatylyp otyr. Nazarbaev biyligining bas kezinde kezinde elding 40 payyzyn qúraghan orystardy qazaqtar kózge shúqyp qughan joq, olar óz erikterimen ýilerin әm biznesterin satyp RF ketti. Ári osy 40 payyzdyng mýddesi ýshin Elbasy últtyq memleket qúrudy tabanday 30 jylgha shegerip, tituldy últty aqylgha shaqyra otyryp, qazaqstandyq orystar ýshin qoldan kelgenning bәrin jasady. Endi orystar 17 payyz azshylyqqa ainalghan tústa biylikke kelgen ekinshi Preziydent kimge arqa sýieydi 17 payyz orysqa ma, әlde 70 payyz tituldy últqa ma? 

Búryn qazaqtyng últtyq mýddesine qúlaq aspay kelgen el biyligi endi onymen sanasa bastady. Birte-birte kópúlttylyq konsepsiyasynan bas tartyp, últtyq memleket qúru jolyna týsti. 

Kezinde Elbasy múryndyq bolghan Euroaziyalyq odaq sayasattana týsti. KSRO kezinen biiylep tósep qalghan Putindik Resey el tәuelsizdigine núqsan keletin auyr talaptar qoya bastady. Osy Odaqtyng irgetasyn qalauyshynyng jolyn jalghastyrushy jana Qazaq Preziydenti orynsyz talap etulerge qazaq tildi kópshilikting mýddesin algha tartty. Halyq búghan qarsy degen sóz ashyq aitylatyn boldy. 

Jәne qazaqstandyq orystar da keybir ónirde jergilikti qazaqtan ýles salmaghy kóp bolsa da, kenestik dәuirdegidey qazaqtardy kózge shúqyp "Biz agha últpyz" degendi aita almaydy. Ózining qazaq jerinde, ózge diniy-mәdeny әm dilidik ortada tarihy otanynan jyraqta ómir sýrip jatqanyn әbden úghyndy. Únmasa kóship ketuden basqa amaly bolmaytynyn bek sezinetin boldy.

Al Reseyding ózi de Qazaqstannyng qazaqtana bastauymen sanasyp, búrynghy "ýlken aghalyq" danghoylyqtan arylyp, óz mәdeniyeti, óz tili әm óz ruhaniyaty bar últpen jana  túrpattaghy aralas-qúralastyq modelin ómirge әkeluge tiyis. Qazaqty bauyrym dep atau ýshin "ýlken aghalyqty" endigi jerde mol qarjy shygharyp satyp alugha tiyissin.

RF qanatynyng astyna alyp qorghamaqshy bolghan etnikalyq orystargha qazaqstandyq qazaq tildiler óz ana tilinen bólek 3-4 tildi mengergender endigi jerde jalghyz ghana orys tilinde sóileytinderdi kemisitip jatyr dep TMD men Álemge reseylik BAQ beterinde jar salu, Qazaqstandy múqatu opa әpermeytin tirlik.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz