Ádebiyetshi ghalym, synshy Esmaghanbet Ysmayylovtyng tughanyna 100 jyl!

Últtyq әdebiyettanuda qajyrly enbek etken әdebiyetshi E.Ysmayylovtyng abaytanudaghy ghylymy zertteuleri úly aqyn shygharmashylyghyn әdebiy-teoriyalyq túrghydan saralauymen qúndy. M.Áuezovting jauapty redaktorlyghymen jaryq kórgen «Ádebiyet teoriyasynyng mәseleleri» (1940) kitabynyng «Ádebiyet mektebi» tarauy Abaydyng aqyndyq mektebine negizdelip jazylsa, sóz zergerining múrasynan 1940 jyly jaryq kórgen túnghysh bibliografiyalyq kórsetkish ghalym yjdahatynyng (Q.Bekhojinmen birge) jemisi. Al «Abaydyng poetikasy» (Z.Shashkinmen birge jazylghan) («Ádebiyet maydany».1934.№11-12), «Abaydyng óleng órnekteri» («Sosialdy Qazaqstan». 1934.30.12), «Kemenger Abay» («Ádebiyet jәne iskusstvo».1940.№9), «Qazaq halqynyng kemenger aqyny» («Kommunist».1940.15.10), «Abay ólenderining súlulyq әuezdilik erekshelikteri» («Sosialistik Qazaqstan».1945.14.08), «Abaydyng etikalyq kózqarasy» («Qazaqstan múghalimi».1954.9.09), «Abaydy zertteu jayynan» (1959) t.b. ghylymy maqalalarynda abaytanudaghy manyzdy mәseleler qamtyldy.

Ádebiyetshi ghalym, synshy Esmaghanbet Ysmayylovtyng tughanyna 100 jyl!

Últtyq әdebiyettanuda qajyrly enbek etken әdebiyetshi E.Ysmayylovtyng abaytanudaghy ghylymy zertteuleri úly aqyn shygharmashylyghyn әdebiy-teoriyalyq túrghydan saralauymen qúndy. M.Áuezovting jauapty redaktorlyghymen jaryq kórgen «Ádebiyet teoriyasynyng mәseleleri» (1940) kitabynyng «Ádebiyet mektebi» tarauy Abaydyng aqyndyq mektebine negizdelip jazylsa, sóz zergerining múrasynan 1940 jyly jaryq kórgen túnghysh bibliografiyalyq kórsetkish ghalym yjdahatynyng (Q.Bekhojinmen birge) jemisi. Al «Abaydyng poetikasy» (Z.Shashkinmen birge jazylghan) («Ádebiyet maydany».1934.№11-12), «Abaydyng óleng órnekteri» («Sosialdy Qazaqstan». 1934.30.12), «Kemenger Abay» («Ádebiyet jәne iskusstvo».1940.№9), «Qazaq halqynyng kemenger aqyny» («Kommunist».1940.15.10), «Abay ólenderining súlulyq әuezdilik erekshelikteri» («Sosialistik Qazaqstan».1945.14.08), «Abaydyng etikalyq kózqarasy» («Qazaqstan múghalimi».1954.9.09), «Abaydy zertteu jayynan» (1959) t.b. ghylymy maqalalarynda abaytanudaghy manyzdy mәseleler qamtyldy.

«Abaydyng shygharmalary men ómirin zertteu degenimiz - qazaq әdebiyeti tarihynyng negizgi, keleli mәselelerin zerttep, anyqtau degen sóz» dep bilgen ghalymnyng Abaydyng klassikalyq múrasyn, aqyndyq dәstýrin estetikalyq zerde biyiginen qarastyrudaghy alghashqy qadamy «Abaydyng poetikasy» (Z.Shashkinmen birge jazylghan) («Ádebiyet maydany». 1934. №11-12) maqalasynan bastau alady. «Óleng órnekteri», «Abaydyng keyipteu zany», «Dauys yrghaghy» atalatyn ýsh bólimnen túratyn maqalada qazaq ólenindegi dәstýrli qara óleng men jyrgha Abay óleng órnegining on alty jana týrin engizgeni taldandy. Abaydyng poetikalyq әlemin aishyqtaghan zertteushiler aqyn shygharmashylyghyn proletkulitshildik túrpayy syn yzgharynan arshyp aludy әri shyn sheberlik qarymyn úshtaudaghy estetikalyq quatyn aiqyndaudy maqsat etip aldy. Ghalymnyng «Abay qazaq poeziyasynyng sózsiz bir biyik asqar beli. Qazaq poeziyasyn túiyqtan shygharyp, shyn mәninde poeziyanyng esigin ashty», «Abay siyaqty klassiyk, master, sheber, sheshen, ústa aqyn óz dәuirin qalay surettedi, qalay kórsetti, sony kórsetude tildi qala júmsady, qalay paydalandy, mine osy jaghynan ýirenip, dәuirimizdi, otanymyzdy osylay surettey bilu kerek» degen tújyrymy sony aiqyndaydy. Túrpayy sosiologizm dendep túrghan sol kezdegi qoghamdyq aghystyng birynghay sayasy aghymyna taza shyrmalyp qalmaghan әdebiyetshi «Qazaq poeziyasynyng tarihy» (HIH-HH ghasyr әdebiyeti turaly) («Qazaq әdebiyeti». 1936. 27.06) problemalyq maqalasynda últtyq sóz ónerin Abay dәstýrinde jana poetikalyq biyikke shygharghan aqyndar shygharmashylyghyn zerdeleuge kórkemdik damu ýrdisindegi tarihy sabaqtastyq túrghysynan ýnile bildi. Markstik-lenindik әdisnamanyng qasang tanymynda «últshyldyq», «bayshyldyq» túrghydan mansúqtalyp, әsire sayasy qyraghylyqpen qaralanyp jýrgen Abay izbasary Shәkәrim Qúdayberdiúlyn «liyberal-feodal» aqyn dep taptyq sipatta qarastyrghanymen, «shyn poeziyanyng ýlken sheberi» degen sana biyiginde baghalady. «Qazaq poeziyasyn til jaghynan, jana obrazdar jaghynan bayytqan» Shәkәrim romantizm sarynymen birneshe poemalar jazghanyn ekshey kelip, Pushkinning «Dubrovskiy» t.b. shygharmalaryn ólenmen audarghanyn basa kórsetedi. Ádebiyetshining atalghan maqalasyn «Jana әdebiyetimiz tughangha deyin bizde týk bolmady dep әdebiyet tarihynda kres qoyatyn adamdargha jauap osynday» dep ghylymy prinsiptilikpen týiindeuining astarynda kórkemdik damudaghy dәstýr úlasuynyng әdebiy-tarihy negizderin aiqyndau múraty bolghany anyq.

E.Ysmayylov M.Áuezovting Abaydyng aqyndyq ainalasyn, aqyndyq mektebin zertteudegi túnghysh әri tyng izdenisterin qolday otyryp ghylymy konsepsiyanyng últtyq әdebiyettanuda týkpilikti ornyghuyna qajyr-qayratyn salghan ghalymdardyng biri. M.Áuezov jauapty redaktorlyghymen jaryq kórgen «Ádebiyet teoriyasynyng mәseleleri» (1940) enbegining «Ádebiyet mektebi» tarauy Abaydyng aqyndyq mektebine negizdelip jazyldy.

Ádebiyet mektebine әdebiy-teoriyalyq anyqtama bergen zertteushi «Belgili dәuirde asqan әigili jazushynyng tóniregine birneshe úsaq jazushylar ózinen ózi jinalyp sonyng әserinde bolady, sebebi iri talantty jazushylar ózining úly kórkem shygharmalarynyng әserimen tóniregine basqa jazushylardy tartyp alady. Sol talant iyesining manyna jinalyp, sodan ýirenedi, basshy úly aqyndy dәriptep kóteredi, shygharmalaryn júrtqa jayyp taratady. Birneshe aqyn - jazushylardyng bir әigili aqynnyng ainalasyna stihiya týrinde jinalyp, sonyng stiylinen ýirenushilikti әdebiyet mektebi deymiz» degen qúndy tújyrym jasaydy. Al әdeby mektepting atap aitarlyq basty qasiyeti «jas talanttar sol iri aqynnyng manynda mәpelenip ósip shyghady» dep týiedi.

Qazaq sóz ónerindegi әdebiyet mektebi mәselesin taldau nysanyna alghanda Abay shygharmashylyghyn, aqyndyq mektebin naqty mysalgha ala jan-jaqty saralaydy. «Qazaq әdebiyetining tarihynda Abay tóniregine qúrylghan әdebiyet mektebi bar. Abay ózi ýlken realist aqyn aqyn bola otyryp, ózi tústas halyq aqyndaryn, ózinen jas aqyndardy ainalasyna jinap jaqsy ólender jazugha, oqyp ýirenuge, kóp biluge shyqyryp, tәrbiyelep otyrghan» degen pikirimen M.Áuezov konsepsiyasyn nyghyrlay týsedi. Ol birinshiden, úly aqyn mektebining bolghandyghyn dәleldeu әri aqyn shәkirtteri kimder degen mәselege qatysty bolsa, ekinshiden, aqyn shәkirtterining kórkemdik - estetikalyq, taqyryptyq - iydeyalyq izdenisterining ayasyn aiqyndaudan aiqyn tanylady. Mysaly, «Abay tóniregining mektebindegi aqyndar Kókbay, Árip, Abaydyng balalarynan Aqylbay, Maghauiya bәri de Abaydan ylghy sabaq alyp ýirenip otyrghan; búl aqyndar Abaydyng kórkem lirikasynan ýlgi alsa da, bertin kele әrqaysysy óz jolymen ketedi. Abay mektebinen shyqqan bir qatar aqyn tarihy temany jazady, «Lәili-Mәjnýndi» audarady» dep jazady. Búl rette E.Ysmayylov M.Áuezov ataghan Abaydyng aqyn shәkirtteri qataryn Árip Tәnirbergenúlymen tolyqtyrghanyn aita otyryp, «Lәili-Mәjnýndi» audardy degen astarly pikirining ózeginde Sh.Qúdayberdiúlynyng shygharmashylyq túlghasy túrghanyn bayqaymyz.

Esmaghanbet Ysmayylov «Kemenger Abay» maqalasynda («Ádebiyet jәne iskusstvo».1940.№9) Abaydyng aqyn shәkirtteri qataryndaghy Aqylbay, Maghauiya, Kókbay esimderimen birge Áubәkir, Kәkitay, Narmanbet, Ábsalyq jәne «nemere inisi» degen astarly oimen Shәkәrim aqyndy ataydy. Kórkemdik damudaghy dәstýr jәne jalghastyq mәselesine tereng boylap, poetikalyq arnadaghy Abay órisining tegeurindi yqpalyn «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyetining bet alysy, realistik joly, óleng formalary, estetikalyq kriyteriyleri Abay bastaghan úly mәdeniyettik joldy mengeru, tvorchestvolyq praktikada tolyq paydalanu bolyp tabylady. Abaydyng Aqylbay, Maghauiya, Kәkitay, Áubәkir degen balalary, nemere inileri  Narmanbet, Ábsalyq, Kókbay, Árip siyaqty iri aqyndar Abaydyng tura shәkirtteri bolady. Abaydan aqyndyq óner, tәrbiye, bilim ala otyryp, óleng jazady» dep zerdeleydi.

Abay dәstýrining qazaq әdebiyetinde ornyghuy, tamyryn terenge jaya otyryp janashyldyq ruhta jalghastyghyn tabuy әdeby ýrdis tabighatymen jәne sol ýrdisting órkendeuine óristi shygharmashylyq yqpal etken aqyndyq mektep ókilderining óren ónerpazdyghymen sabaqtas qúbylys. Búghan qatysty M.Áuezov «Abay aqyndyghynyng ainalasy» zertteuinde «...Aqylbay, Maghauiya romantikaly poemalardy jazghyshtaydy, ana ekeui ózge ýlgining sonyna týsedi. Aqylbay «Daghystan», «Zúlys» degen poemalarmen Bayron, Pushkin ýlgisin (olardyng Shyghys poemalary, týstik poemalary atalghan romantik poemalarynyng ýlgisin) tútynady. Maghauiya da «Qasym» degen poemada osy ýlgimen bastap, ayaghy qazaq túrmysynan alynghan tarihy jyr (Abylay jyry) nemese salt jyry  «Enlik - Kebek» jayyn jazady. Kókbay Abaydyng ózi әngime qyp taqyrybyn taratyp bergen jeli boyynsha Abylay men Qasym balalarynyng jәiin jyr etedi. Búlardan kóri ózgesherek jol izdeydi, qazaq tarihynan salt jyrynyng taqyrybyn tandaghan Shәkәrim Qalqaman, Mamyr, Enlik, Kebekterdi jazady» dep bayyptasa, E.Ysmayylov osy pikirdi negizge alyp, damyta týsedi. «Aqylbay, Maghauiyalar Batystaghy romantizmning sarynymen Kavkazdy, Zúlysty, Afrikany, iydealinyy mahabatty poema qyp jazdy, Kókbay  Shyghys әdebiyetining ýlgisimen payghambardy, qazaqtyng ótken batyrlaryn, Abylaydy poema qyp jazady. Árip qazaqtyng óz ishining oiyn - sauyq, әdet - ghúrpyn óleng - bәiit qylyp shyghardy. Búl jóninde Abaydyng mynaday aitqan bir auyz ólenin keltireyik:

«Hat jazdym әziret Áli aidaharsyz,

Bizde joq sary iyek, sary ala qyz»

Kәrilikti jamandap, ólim tilep,

Bolsyn degen sózim joq jigit arsyz». Áziret Áliymen baylanysty Kókbaydy, sary ala qyzben baylanysty Áripti, kәrilikti jamandaghan Shәkәrimdi Abay ózinshi ýlken kekesin syngha alady. Olardyng óz jolyn sozyp, terendetip alyp kete almaghanyna renjiydi». Ghalym atalghan aqyndardyng kórkemdik izdenisterine tәn negizgi estetikalyq baghyt - baghdardy, taqyryptyq arnany M.Áuezov negizdegen ghylymy jýiede zerdeleydi.

Abay poeziyasynyng quatty arnasy - romantizm. «...Onyng poeziyasynyng bir kýshti arnasy osynda. Óitkeni búl shygharmalarynyng qúdireti men quaty tas búzyp, tau shayqaydy» (Á.Qonyratbaev). Osy túrghydan alghanda Abay shygharmashylyghyndaghy romantizm dәstýr jalghastyghyna oray aqyn shәkirtterining poemalarynda әsem ýilesim men jarasym tapty. Búl rette E.Ysmayylov romantizm әdisining tabighatyn jәne de onyng qazaq poeziyasyndaghy klassikalyq ýlgidegi kórinisi men shygharmashylyq iygerilu ýrdisin әdebiy-teoriyalyq taldau barysynda Abay shәkirtterining kórkemdik izdenisterining jemisi dep qarastyrady. Búghan qatysty «Qazaq әdebiyetinde romantizm tolyq metod bolyp oryn teppegenmen, birneshe jazushylardyng shygharmasynda Lermontovtyn, Bayronnyng romantikalyq motivteri aiqyn kórinip otyrady. Abay shәkirtterining birqatary jәne Shәngerey aqyn Batys pen Shyghys romantizmin ózining shygharmalaryn tolyq kirgizdi. Shyghys әdebiyetining romantizmining eng jogharghy ýlgisi bolghan Nizamiyding «Lәili-Mәjnýni» qazaq әdebiyetine audarylyp kirdi. Abaydyng balasy Aqylbaydyng jazghan «Zúlys», «Daghystan» degen poemasy tolyq romantikalyq shygharma» degen syndarly pikir bildiredi.

E.Ysmayylov Abay dәstýrin tek aqyndyq mektep túrghysynan ghana emes, tútas әdeby damu ýrdisi siyaqty manyzdy mәselemen tyghyz sabaqtastyqta alady. Atap aitqanda, HH ghasyr basyndaghy әdebiyetting realistik sipaty, estetikalyq múraty, formalyq izdenisi Abay poeziyasynyng poetikalyq quatyndaghy aqyndyq mәdeniyetti shygharmashylyq mengeru, paydalanudan óristegen sony yqpaly ekenin tereng bayyptaydy. «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» (1941) enbeginde «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti, negizinde, Abay bastaghan realistik jolmen tvorchestvolyq jaghynan da damyp otardy. Abay salghan úly poeziyalyq tradisiya HH ghasyr әdebiyetinde keng óristep shyghady...Abaydyng aqyndyq joly HH ghasyr әdebiyetindegi eng danghyl, eng aiqyn jol bolyp otyrady» dep әdeby órkendeudegi dәstýr tabighatyn tarihy sabaqtastyqpen tyghyz birlikte alyp, onyng mәn - manyzyn aiqyndauda syndarly tújyrym jasaydy.

Abaytanushy ghalymnyng M.Áuezovting «Abay» romandaghy Qúnanbay, Abay beynelerin әdebiy-tarihi, әdebiy-teoriyalyq taldaularyndaghy ózekti tolghamdary kórkemdik shyndyq pen tarihy shyndyq baylanysyn tereng ekshey bilgen estetikalyq kózqarasyn daralaydy. «Abay» romany talqylanghan 1944 jyldyng 11 mamyrynda jasaghan «Abay» jәne roman turaly» bayandamasynda Qúnanbay beynesin somdaudaghy jazushy sheberligin «Keyipkerlerdi jaghymdy, jaghymsyz dep eki topqa birbetkey bólip tastap, bir jaghyn bastan-ayaq aqymaq, aqylsyz etip, ekinshi jaghyn bastan-ayaq ýlgili, ónegeli etip kórsetu siyaqty, sonday-aq әr toptyng ókilderine týgeldey bir ýlgide pishilgen tymaq kiygizu tәrizdi әdis búl romanda joq, әr adam óz boyyna qonymdy minez-ireketterimen daralanady... Jazushy Qúnanbaydy dialektikalyq túrghydan suretteuimen onyng sýisinerlik, kýiinerlik minezderin birdey ashyp beredi» dep baghalaydy. Bilikti әdebiyetshi tarihy túlghalardy taza taptyq tanymda birjaqty baghalaugha bolmaytynyna «...Olay bolsa HIH ghasyrdaghy bir jaghynan orys ýkimetimen kelisimge kelip, balalaryn oryssha oqytyp, el ishine meshit, medrese saldyryp, elding ishki alalyghyna qarsy qatal әmir iyesi kýshimen qatty kýres ashqan Qúnanbaygha, Shynghys tórege, Balghoja biyge tek jaghymsyz, biraq jaghynan ghana bagha beruimiz jetkiliksiz bolar edi...Búl obrazgha jeke uaqighalar túrghysynan ghana bagha bermey, jalpy tarihy dәuirding damu túrghysynan qarap bagha beretin bolsaq, Qúnanbay beynesinde ashyp zerttey týsetin syrlar tolyp jatyr» degen estetikalyq kózqarasty keledi.

Abay danalyghynyng mәiegin de Alash ruhynyng dәstýrli otbasy tәlim-tәrbiyesining qasterli úlaghaty, qazaq topyraghynyng tereng tamyrly ruhany saf qasiyetimen «Abaydyng boyyna, jan dýniyesine sinip, erekshe izgi minez-qúlyq berip otyrghan qazaqtyng óz tirshiligindegi izgi dәstýr, qasiyetter. Abaydyng Abay boluyna negizgi úya, altyn besik - qazaqtyng ózining halyqtyq mәdeniyeti, izgi últtyq dәstýrleri, adamgershilik qasiyetteri ekendigi osy romanda aiqyn sipattalghan. Rasynda, qanday әulie adam bolsyn qanshalyq jer týbin aralap, jihan kezip qaytsa da ózining ósken úyasynan jaqsy tәrbie almasa, ol tariyh, ómir maydanynda jaqsy adam bolyp kórine almaydy. Jaqsy minez-qúlyq adamgha jaratylysynda ananyng sýtimen boygha sinip taralsa kerek» dep sabaqtastyrady.

Týiindey aitqanda, әdebiyettanudyng enbek torysy atanghan ghalym Esmaghanbet Ysmayylov úly sóz zergerining aqyndyq mektebin, kórkemdik әlemin estetikalyq tanym biyiginde zerttep zerdeleuimen abaytanu ilimining damuyna qomaqty ýles qosty. San úrpaqty Alash aqylmany Abay әlemine jeteleytin ghalym múrasynyng jasampazdyq ilki qasiyeti de sonda.

Saghymbay Botpayúly Júmaghúl,

E.A.Buketov atyndaghy

QarMU -ding qazaq әdebiyeti

kafedrasynyng professory

«Abay-aqparat»