Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2197 0 pikir 10 Qarasha, 2011 saghat 04:38

Bolat Dýisenbi. Tәuelsizdik ýshin kýres sabaqtary (jalghasy)

Mysaly, 1990 jyldyng 13 qyrkýieginde ótetin sessiyasyna shaqyrtugha arnalghan 1083 tirajben shygharylghan ýnparaqta: «... Na sesiy predlagaetsya v strogom sosotvetstviy s Zakonom SSSR «O svobodnom nasionalinom razvitiy grajdan SSSR», prinyti reshenie o sozdaniy na territoriy g. Usti - Kamenogorska y priylegaiyshih rayonov nasionalinogo, administrativno -territorialinogo upravleniya y provedenie referenduma po etomu voprosu sredy naseleniya. Informiruya Vas ob etom, priglashaem prinyati uchastie v obsujdeniy etogo voprosa. Sessiya otkryvaetsya 13 sentyabrya  v g. Usti - Kamenogorske v 9.00 v dome kulitury stroiyteley.» dep jazdy. Sonynan ile - shala  1990 jyldyng qazan aiynda taghy bir kezekten tys birikken sessiya shaqyryp avtonomiya qúru turaly sheshim qabyldaudy iske asyrmaq boldy. Biraq olarynan eshtene shyqpady. Bes saghatqa tayau júmys istegen sessiyanyng ýsh saghattan astamy avtonomiya qúru mәselesin kýn tәrtibine qoi tóniregindegi tartyspen ótti. Búl mәsele kýn tәrtibine qoyylsa da eki jaqqa bólingen deputattar biraz aitystan keyin dauysqa salyp  últtyq әkimshilik basqarmasyn qúru turaly sheshim qabyldauyna jol bermedi. Sonymen Golovkovtar toby alghashqy ýlken jeniliske úshyrady. Búl oblysta bas qosyp Golovkov tobyna qarsy júmyla júmys istegen azamattardyng alghashqy jemisi edi.

Mysaly, 1990 jyldyng 13 qyrkýieginde ótetin sessiyasyna shaqyrtugha arnalghan 1083 tirajben shygharylghan ýnparaqta: «... Na sesiy predlagaetsya v strogom sosotvetstviy s Zakonom SSSR «O svobodnom nasionalinom razvitiy grajdan SSSR», prinyti reshenie o sozdaniy na territoriy g. Usti - Kamenogorska y priylegaiyshih rayonov nasionalinogo, administrativno -territorialinogo upravleniya y provedenie referenduma po etomu voprosu sredy naseleniya. Informiruya Vas ob etom, priglashaem prinyati uchastie v obsujdeniy etogo voprosa. Sessiya otkryvaetsya 13 sentyabrya  v g. Usti - Kamenogorske v 9.00 v dome kulitury stroiyteley.» dep jazdy. Sonynan ile - shala  1990 jyldyng qazan aiynda taghy bir kezekten tys birikken sessiya shaqyryp avtonomiya qúru turaly sheshim qabyldaudy iske asyrmaq boldy. Biraq olarynan eshtene shyqpady. Bes saghatqa tayau júmys istegen sessiyanyng ýsh saghattan astamy avtonomiya qúru mәselesin kýn tәrtibine qoi tóniregindegi tartyspen ótti. Búl mәsele kýn tәrtibine qoyylsa da eki jaqqa bólingen deputattar biraz aitystan keyin dauysqa salyp  últtyq әkimshilik basqarmasyn qúru turaly sheshim qabyldauyna jol bermedi. Sonymen Golovkovtar toby alghashqy ýlken jeniliske úshyrady. Búl oblysta bas qosyp Golovkov tobyna qarsy júmyla júmys istegen azamattardyng alghashqy jemisi edi. Biraqta, Jogharghy Sovet deputattary Vasilieva men Petrushenkonyng qoldauyn tapqan Golovkov toby 1991 jyldyng nauryznan qazan aiynyng aralyghynda  qalanyng eki audan deputattary birigip birneshe dýrkin kezekten tys sessiyalar ótkizip memlekettik tilge, egemendik turaly deklarasiya qabyldaugha qarsy jәne avtonomiya qúrugha baylanysty mәseleler tónireginde talqylaular úiymdastyryp jýrdi. 1991 jyldyng qyrkýiek aiynnyng 4 kýni kezekten tys ótkizilgen sessiyasynda Óskemen qalalyq deputattar Sovetining mәlimdemesi qabyldandy. Ol mәlimdemede Qaz. SSR Jogharghy Kenesin tarqatudy, Qazaq  SS R - nyng memlekettining egemendigi turaly deklarasiyasyn qayta qarap, ózgerister engizudi jәne «Tilder turaly zannyng konsepsiyasyn ózgertilip,  qazaq jәne orys tilderi memlekettik til boluyn úsyndy. Búl úsynystary ótken 1990 jylghy qazan aiynda  kezekten tys ótken birikken sessiyasyndaghy jenilis tabuynyng esesin qaytarugha baghyttalghan songhy qadamdary edi. Olar jan - jaqqa ózderining kóterip otyrghan avtonomiya qúru turaly mәselesin Óskemen qalasy men manayynda túratyn audan túrghyndarynyng basym  kópshiligi qoldaydy degen aqparat taratyp biylik basyndaghylardyng ýreyin alyp jәne jay halyqty aldaumen boldy. Al aqiqatyna keletin bolsaq  Deputattar Vasilieva, Petrushenko, Golovkovtardyng bedelderin salyp Gluboki, Shemonayha, Zyryanov audandary men Leninagor jәne Serebryansk qalalarynda jýrgizgen nasihattary olardyng kýtken nәtiyjesin bermedi.Eshbir audandyq, qalalyq, selolyq deputattar kenesi olardy qoldap sheshim qabyldamady, kerisinshe olardyng betterin qaytaryp tastady. Al, Óskemen qalasyndaghy jaghdaylaryna keletin bolsaq olardyng kózqarasyn qoldaghan iri óndiris oryndary bolghan joq.. Sol kezde oblys ortalyghy Óskemen qalasynda 52 kәsiporyn bolghan bolsa sonyng 8 ining ishinen azdaghan adamardyng qoldau  kórsetkeni belgili. Olardyng ózderin óndiris oryndary men mekmeler qoldap otyr dep taratqan derekterine(jinalys hattamalary men jeke hattar) sýienetin bolsaq , tek, qorghanys salasymen tyghyz baylanysty Ýlibi metallurgiya zavodynyn(diyrektory V.L.Mette) qosalqy sehtaryn qosqanda 30 mynnan asa adam júmys istegen újymynan bar joghy 1022 adam qoldaghan jinalystardyng hattamalary boldy. Yaghni, júmys isteytin adamdardyng 99 payyzy qazaqtar emes kәsiporynnan alghan qoldaulary 0.034 payyz ghana bolyp otyr..Al, birneshe myng adamdar júmys isteytin Óskemen mashina jasau zavodynan qoldaghan adamnyng sany 16 - aq  bolghan. Óte iri Titan - magniy kombinatynyng tek 46 alty adamy qoldaghan. Golovkov toptarynyng pikirin ashyq qoldaushylarynyng barlyq sany 2187 adam bolghan. Óskemen qalasynda  ol kezdegi  túrghan adamdardyng sany 322781 bolsa, al avtonomiya qúrudy qoldap, til sayasatyna jәne qazaq elining egemendik aluyna qarsylyq bildirushiler barlyghy 2187 adam , yaghny - 0.007 payyz ghana bolghan . Sonyng ishinde avtonomiya qúrudy qoldaushylar 388 adam, basqalary til sayasatyna qarsylyq bildirushiler. Eger, biz adam psihologisyna tәn jaghdaydy eskerip, óz pikirin ashyq aitugha barmaghan , biraq býirekteri búratyndar sanyn tipti 100 esege ósirgenning ózinde qala túrghyndary ishindegi qoldaushylardyng mólsheri 0.7 payyzdan, al oblys boyynsha alyp qarasaq qoldaushylar sany 0.2 payyzdan aspas edi. Eger, osy mәseleni qoldaushylar sanyn oblysta túratyn slavyan halyqtarynyng sanyna  shaghatyn bolsaq - 0.003 payyzdy, al, Óskemen qalasynda túratyndarynyng - 0.008 payyzyn qúraydy. Búl saraptama kórsetkishi sol kezdegi biylikting jigersizdiginen jәne halyq arasynda ashyq júmystar jýrgize almay, olardyng bir top  deputattardyng aighayynan yghyp «oybay, tek u - shu shyqpasa eken, halyq kóterilip ketpese eken» degen ýreylerining saldarynan arandatushylardyng qalalyq atqaru komiyteti men deputattar Sovetine óz yqpalyn jýrgizuine әkelgenin  kórsetedi. Biylik te, keybir sayasatkerler de elimizdegi tәuelsizdik ýshin bolghan kýres Qazaq elining egemendigi deklarasiyasy men tәuelsizdigi turaly zang qabyldaghan kýnmen shekteletinin aityp jatady. Al, shyghys ónirinde tәuelsizdik ýshin kýres 90 - shy jyldyng ortasyna deyin úlasty. Jaqtaushylarynyng kómegimen M.N.Golovkov, A.I.Cherkashina taghy basqa olardyng әrektterine býiregi búratyn adamdar respublikanyng jogharghy Kenesine, Parlamentke deputat bolyp saylanyp búrynghy isterin jalghastyrugha mýmkinshilik aldy. Býkil Qazaqstangha belgili Óskemen qalasyndaghy bolghan sheshender oqighasyn, últaralyq qatynasty shiylenistiruge baghyttalghan pighyldaryn iske asyrugha Golovkovtar toby qúlshyna kiristi. Ókinishke oray, jergilikti biylik(oblys basshysy A.Bektemisov) olardyng yghynda ketip, qaladaghy sheshenderdi  Kavkazgha kýshtep kóshiru turaly oblystyq Kenesining sheshimin(zansyz qaulysyn, óitkeni eshbir halyqty sot sheshiminsiz jauapqa tartaugha bolmaydy) qabyldaugha jol berdi.Óskemen qalasynda sheshenderge qazaqtardy qarsy qoy ýshin ortalyq alangha  býkilqalalyq mitingige halyqty jinap jәne úiymdastyrghan týrde olardy sheshender túratyn audangha arnayy kólikpen tasyrghandargha búiryq bergenderding kim ekeni júmbaq kýiinde qaldy. Qozghalystyng aralasuymen dereu, ókimetting memlekettik komissiyasy(komissiya tóraghasy Myrzatay Joldasbekov) qúrylyp búl soraqy qadamdy uaqytynda toqtatqan bolatyn. Al, keyin osy qylmysqa baylanysty tergeu júmystary tórt qazaq azamatynyng ólimine birde bir jergilikti sheshen azamattarynyng qatysy bolmaghanyn anyqtady. Ol qylmysty jasaghandardyng bәri Resey azamattary ekeni, olardyng sol týni qashyp ketuine jergilikti belgisiz bireulerding kómekteskeni belgili bolghan. Ókinishtisi, osy oqighany tudyrghan Resey azamattarynyng bәrining zang aldynda qanday jauapqa tartylghany jónindegi maghlúmatardyng býrkemelenip qalghandyghynan, әli kýnge deyin osy oqighagha jergilikti  sheshenderdi kinәlau qylang berip túratyny. Sodan keyingi «Jogharghy Ertis kazaktar odaghynyn» atamany Cherepanovtyng joghaluyna baylanysty oqighada taghy deputat Golovkov barsha júrtty dýrliktirip, atamandy úrlap ketkender qazaq últshyldary dep shyghys ónirindegi ornygha bastaghan últaralyq qatynastardy taghy shiylenistiruge baghyttalghan әreketimen júrttyng kónilinde alandatushylyq tudyrdy. Biraq, az kýnderden keyin ataman Cherapanovtyng óz әriptesterining kómegimen tyghylyp jatqany әshkerelendi. Búl oqighanyng eldi elendetkenii sonsha, ony 1994 jylghy 23 - 24 qarashada Almaty qalasynda arnayy jabyq týrde ótken Jogharghy Kenesting mәjilisinde deputattar J. Quanyshaliyn, Q.A. Aubakirov, A. Asqarov jәne t.b. sóilegen sózderinen - aq  týsinuge bolady.   Osy eki oqighanyng da kóp ushyqpay toqtauyna baghyttalghan Qozghalystyng qimylyna jedel qol úshyn berip kómek istegen belgili qogham qayratkerleri A.A. Gunashev pen O.O. Sýleymenovter edi. . Óitkeni 1992 jyldan bastap «Halyq kongresi» partiyasy shyghystaghy sayasy ahualgha  kónil bólip qoghamdyq úiymdarmen qarym - qatynas jasap, Qozghalysqa kómek kórsetti.Búl jerde әdeyi aita ketetin bir nәrse, Shyghys ónirinde bolyp jatqan sayasy jaghdaydan respublika túrghyndary habarsyz boldy. Tipti kýni býginge deyin ol turaly kezinde de, qazir de naqtyly aqparat taratugha tiym salynghanba degen oy keledi. Al, qazirgi kezde sayasatta bolsyn, mәdeny sala men jurnalistik baghytyn da bolsyn últ mәselesine ýn qosyp jýrgen, zyyalymyz degen azamattar sol kezderde tek shyghys emes, barsha elding keleshegi ýshin arpalysyp jatqan ónirding jaghdayyna býirekteri búryp, jandary ashymaghany әli kýnge deyin týsiniksiz. Sol kezde, el arasyna shynayy aqparat taratugha kómek bolama degen ýmitpen ortalyq basylymdar men Respublikalyq teleradio basshylaryna(kóbi ataqty jazushylar) kelgende qoldau bolmady.  Egerde, sol jyldary shyghys ónirinde avtonomiya qúrylyp, qazirgi Moldaviyanyn(Pridnestroviyagha baylanysty) kebin kiysek ne bolatyn edi. Biraq, ata - baba aruaghy qoldap el irgesi berik saqtaldy.

Qoghamdyq úiymdarynyng belsendiligi jergilikti biylikting arandatushy toptyng isterine qarsy júmystaryn jýrgizulerine ýlken septigin tiygizip qimyldarynda bir izdilik payda bola bastady. Shyghys ónirinde qoghamdyq úiymdar, sayasy partiyalar men halyqqa bedeldi azamattardyng pikirimen sanasyp, bәrining erikti bas qosyp, jýieli júmys isteuine mýmkinshilik jasaudy jýieli jolgha qoyyp, últaralyq  qatynasqa baylanysty mәseleler talqylauda ashyq pikirlerdi ortagha salyp, Golovkov toptarynyng belsendiligine túsau sala bilgen oblys basshysy Yu.Lavriynenko boldy. Al, oblysqa V.L. Mette basshylyq etken 90-shy jyldyng ayaghynda shyghysta kelensiz jaghdaydyng tuyndauyna qayta әkelip, «Kazimirchuk - Pugachev» ylany bolghany ayan.Oblys basshysynyng yqpalymen osyghan qatysy bar biraz adamdardyng jauapkershilikten qútylyp ketkeni belgili.

Shyghys ónirindegi tәuelsizdik  jolyndaghy azamattardyng ótken joly qazirgi biylik ýshinde ýlken sayasy sabaq.. Últaralyq qatynasqa baylanysty kelensiz jaghdaylardyng shiylenisuine aparmau jolyna baghyttalghan qimyldargha tek әkimshilik resurstardy ghana paydalanbay, yjdahatty batyl týrde basqa etnos ókilderimen birigip qoghamdyq kýshti paydalanudyng tiyimdiligin kórsetti. Qarapayym adamdar ýshin kórshilerimen tatu bolu әrqashan birinshi orynda túrady. Olar ózderine qúrmet kórsetken jerlesterine eshqashanda satqyndyq jasamaydy. Al, olardyng últtyq sezimderin paydalanyp teris pikir taratushylargha batyl toytarys beruden sebep izdep qashqalaqtau útylysqa әkeletini belgili. Últaralyq qatynasyna baylanysty mәselelerge kelgende neghúrlym ashyq pikirlesip, auyr da bolsa shyndyqqa jýgingende ghana jemis әkeledi. Sayasy sauatsyzdyq әr qashanda,  qanday da bir tuyndaghan kelensiz jaghdaydy asqyndyrmay әuel basynda toqtatu jolyn jiberip alyp, jaghdaylardyn  asqynuyna jol beredi. Tәuelsizdikti saqtau ýshin qazirgi kezderde de sayasy arenagha shyghyp, últaralyq qatynastardy arandatugha jol beretin mәselelerdi oidan shygharyp, halyqtar atynan sóz sóilep úpay jinaytyndar az emes.Zang jýzinde elimizde birde bir qoghamdyq úiymnyn, sayasy partiyanyn, últ ókilderinin, jeke túlghalardyng jәne aqparat qúraldarynyng  halyq  atynan sóileuine qúqy joq , onday qúqyq tek  saylau arqyly Preziydentke ghana berilgen. Biz zayyrly, demokratiyalyq memleket qúryp jatqan elding azamaty bolghan song zandy moyyndau búltartpas mindet. Qoghamdyq úiymdar, sayasy partiyalar, basqa da subekter barsha halyqtar(etnostar) atynan sóileuge qúqylarynyng joqtyghy, olar tek mólsherli toptyng ghana mýddesin qorghaydy. Qoghamdyq úiymdar men partiyalar óz mýshelerinin, últ(etnos) ókilderi tek naqtyly úiymdasqan top atynan ghana sóleuge qúqyly. Ókinishtisi, bizding elde әlde bir etnos ókili ózining emosiyasyna ie bolmay aighaylap shygha kelse, aqparat qúraldary, jergilikti biylik ókilderi ýreyleri úshyp olardyng әreketine toqtau bolatyn qadam jasap zang shenberinde bagha beruding ornyna «oybay, últaralyq qarym - qatynastargha kólenke týsirmeyik, degeni bolsyn» dep  qazaq halqynyng ar, namysyna key kezderde tipti mýddesine núqsan keltiretin qadamdargha baryp jatady. Búl eshqandayda kenpeyildikke, ústamdylyqqa, parasattyqqa jatpaydy. Búl memleket qúrushy halqtynyng keleshegi men abroyyna núqsan әkeledi. Bir qoghamda ómir sýrip jatqan son, әlemdegi tarihy qalyptasqan zandylyqqa sәikes, sol memleketting últ mýddesin saqtaytyn ereksheligi men sharttarynyng qatang saqtaluyna biylik tarmaqtary jauap beruge tiyis. Al, bizde osy qaghidany oryndaugha kelgende biylikting qúlyqsyzdyghy oryn alyp, qoghamda keybir mәselelerding keleshekte shiylenisuine jol beriletini de bar.Álemdegi qoghamnyng tarihy damu zandylyghyna sýiensek  keybir memleketterde oryn alatyn etnosaralyq nemese azamattar arasyndaghy tuyndaytyn shiylenisterdi tek biylik sayasatynyng jibergen qatesining nemese әlde bir toptardyng әreketterining nәtiyjesi ekenine kóz jetkizemiz. Yaghni, Qanday da bolmasyn etnosaralyq qatynastardaghy tuyndaghan kelensiz jaghdaylargha eshqashan birde bir halyqty kinәlaugha bolmaydy(tipti túmystyq qarym  - qatynasta basqa halyqtyng atyna  ghaybat sóz aitu nadandyq), búnday jaghdaylargha әkeletin tek sauatsyz sayasatkerler men pighylynda tazalyq joq óresi tar adamdar. Úly Jaratqan, barsha adamdardy, halyqty teng jaratqan. Últaralyq kelensiz jaghdaylargha eshqashanda halyqty kinәlaugha  bolmaydy, oghan biliktiligi men tazalyghyna kýmәn tudyratyn biyliktegiler, sayasatkerler jәne naqtyly bir kózdegen pighyly bar top kinәli. Sondyqtan qúlaghymyzdan sýirep keden odaghyna kirgizgen son, keleshekte tәuelsizdigimizdi saqtap qaludyng basty qaghidasy biylikting últ mýddesin qorghauda adaldyq, jigerlilik, biliktilik pen tabandylyq kórsetui, al azamattardyng bilimdi bolumen qatar, nemqúraydylyq pen qúldyq minezden arylyp, ór minez, belsendi boluy qajet. Olay bolmaghan kýnde baba jeri, qazaq eli azulynyng auzynda, tegeurindining tabanynda qalama degen el arasyndaghy alandaushylyq  keleshekte úrpaghymyzdyng yyghyna auyr jýk artyp jýrmesine kim kepildik bere alady. Biz keremetpiz dep osy pikirmen kelispeytinderding tabylatynyn bilemin. Aytarym, qoghamnyng damu zandylyghy sayasy elitalyq toptardyng qolynda emes, óitkeni olardyng ghúmyry óz dәuirimen shekteledi, al keleshekke olardyng әmiri jýrmeydi. Ómir ózgerip otyrady, tek halyqtyng mýddesin qorghau talaby ózermeydi. Halqyna adal, kóregendi(ataqqúmar, dýniyeqúmar emes), últynyng mýdesin óz mýddesinen joghary qoya alatyn, eli  ýshin qúrban bolugha dayar adam ghana jol sala alady(Kemal Atatýrik, Jovaharlal Neru, Den syao pin syyaqtylar).

Shyghystaghy separatizm tudyrghan kelensiz jaghdaydyng kórinisin bir maqalagha syighyzu mýmkin emes. Ony tereng zerttep, saraptama jasap tarih betinde qaldyru ghalymdar men jurnalisterding ýlesinde bolar. Ókinishtisi, sol kezderdegi oblystyq gazetterding qazaq tilindegisi bolghan jaghdaylar turaly shyndyqty jazugha barmady, jýreksindi, al orys tilindegileding bәri arandatushy toptpardyng jeleuin kótergeni belgili. Jәne de tek bir tildegi baspalargha sýienip saraptama jasau ýlken qatelikke aparady. Búlay deuge sebep, osydan eki jyl búryn  «Altynbek Sәrsembaev qory» konferensiya ótkizip Shyghys Qazaqstandaghy bolghan jaghdaygha bagha beruge tyrysqan edi. Biraq bayandama jasaghan qazaq tildi azamat bolghan jaghdaydy tyndaushylargha mýlde teris jetkizip, eshqanday separatistikke qadam jasalmaghan degenge deyin bardy. Bayandamashynyng onday kózqarasqa baruyna, onyng maghlúmattardy tek orys tildi gazetter men azamattardan alghany belgili boldy. Jәne onyng sol kezderde osy kelensiz jaghdaydy toqtatugha qatynasy bar adamdarmen mýlde kezdespegendigi, tipti sondaylardyng bolghanyn bilmeytindigi ashyldy. Ókinishtisi, osynday shala zertteuler basylyp, keleshek úrpaq tәrbiyeleuge paydalanama degen alandau tuady. Taghy bir alandaushylyq, ol kóptegen maghlúmattardyng joghalyp ketui de mýmkin. Mysaly: Óskemen qalassyndaghy deputattar Sovetining 1990 - 0991 jyldarda  biraz shaqyryludan tys úiymdastyrylyp avtonomiya mәselesin ótkir talqylanghan sessiya hattamalarynyng oblys múrajayynda bolmay shyqqany kezinde shyghys ónirinde oryn alghan kelensiz jaghdaydy toqtatyp, óz erlikterimen elining namysyn, jerining tútastyghyn qorghap, otanynyng ishinen otau tigemiz degenderdi tize býktirgen shyghystyng barsha azamattaryna bas iyip, attary atalmaghan jýzdegen azamattardan keshirim súraymyn. Alla búiyrtsa eshkimde, esh uaqytta úmyt qalmas.

Sony

Bolat Dýisembi,

Respublikalyq «Últ taghdyry»

qozghalysynyng Basqarma mýshesi

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5480