Men

Uystan susyghan uaqytty taghy da qoldan bosatyp ýiden keshigip shyqtym. Esikting aldynda podezi bir bolghanymen, pәteri bólek Sveta apay otyr eken.
«Sәlemetsiz be?» -degen sózime nemketti bas iyzedi de, ýnsiz qaldy. Áriyne, bizding ýidegi kórshiler minezi san qily. Bireui kónildi, bireui túnjyr. Esikting aldyn baghyp, kelgening men ketkenindi andyp otyratyn kórshilerimiz de bar. Nemese «qashan kelip, qashan ketetini belgisiz osy kisi bizding ýide túra ma» dep tanyrqay kóz salar qonsylar da kezdesedi. Orysy, nemisi, tatary aralas on eki qabatty ýide kimder túrmaydy, desenizshi. Zәulim ýy qanshama taghdyrlardy bauyryna basyp alyp ýnsiz jatqan Sfiniks sekildi. Tuyp, ósip jatqan júrtty bauyryna basyp túrghan ýi, әr janúya, әr adamnyng taghdyrlaryn beton bólmelermen bólip-bólip tastaghan. Kórge jetkenshe kórering osy. Tek kórden aiyrmashylyghy terezesi bar, suy bar, jyluy bar. Mening auylda túrar tuystarym әreng qolym jetken ýiimdi únatpaydy. Jaryqtyq әkem osy ýige syimay ketti.

Zina apay

Menen tómengi etajda tetya Zina túrady. Kýieui - tatar shal. Qashan kórsem densaulyghy kemshin jan podezdi, esikting aldyn sypyryp jýredi. Júmysy - sol. Kýieui zeynetker bolsa da bir pysyq jan. Qashan kórsen, sayajaygha bara jatady. Kele jatady. Jalghyz úldary bar, ýilengen. «Ómirimning bar tilegi - osy úlym», «ekeu edi, anau búlghaq jyldary óltirip ketti» - deydi. Qashan kórseng nemeresining asty-ýstine týsip jatady. Biraq bala-shaghasymen birge túrmaydy.Olar pәter jaldap túrady, qyzyq.

Sveta apay

Osy qazaqtargha tang qalamyn. Ayaday bir bólmeli ýide ýiilip-tógilip jatady. Bizding ýide de búlar qaptay bastady. Áy, Gorbachev aqymaqsyng ghoy, aqymaqsyn... Tabany Tynyq múhitta, ayaghy Aziyada jatqan imperiyany tas-talqan ettin. Qaldy taz. Ana basyndaghy tenbil tәnirding salghan saytan belgisi ghoy.

Taghy oilady. Tughan jeri Belorussiya edi. Synsyghan orman, kókoray shalghyn. Tipti aqpan aiynda qar astynan kók shóp qolyn sozyp jatatyn. Aq qayynnan aqqan shyryn janyna jylu, tәnine qyzu beretin.
Soghystan song el qanyrap bos qaldy. Ákesi jarymjan bolyp  keldi. Al ýsh aghasy poselokke qaytyp kelgen joq. Kónilsiz meken soghystyng salghan órtine oranyp, kýl basyp, týtinge túnshyghyp jatty. Ómir ýshin bolghan maydanda ýrkip, shoshynyp shyqqan býldirshin qyz balanyng jas jýregi әldeqaydan qyzyq izdeytin. Ómiri kórkem, osydan azdaghan uaqyt búryn tirshilik qaynap jatqan Baranovichy eluinshi jyldary tyrtyghy teren, jarasy auyr aimaqqa ainalghan. Kartochkamen beriletin qara nan, armanday asyl appaq qant jýrek qaraytyp, asqazangha mazaqtay kórinetin.
Baranovichiyde әigili « may balyn » jasaytyn birde - bir evrey qalmaghan edi.
Nemister alghash kelgende ózimiz ústap bergenbiz deytin jerlesteri.

- Nege?

- Sebebi, olar bay túratyn, tym bay. Bizding jerde túrady. Balyghymyzdy aulaydy. Qayynymyzdy sauady. Onbaghandar. Ári ylghy bir sýtti  siyrlardy tauyp alatyn. Jidtar. Adamnyng jynyn keltirip shoshqa jemeytin. Bizben birge araq ishpeytin aramdar ghoy. Aramdar.

- Al biz nege solarday ómir sýre almadyq?

- Biz sol revolusiyany jasadyq, traktormen dalada qondyq. Soqa jastandyq.
Al olar tek balalaryn Minski men Kiyevte oqytumen әure boldy. Kulaktar. Keldi de nemister atyp - atyp tastady.

- Obal emes pe ?

- Áy, ketshi, olar bizding әkemiz, tabynar Qúday úly Isany krestke kerip óltirgen. Sol kerek olargha.

Sheshesimen kóp salghylaspay Sveta ýnsiz qalatyn. Biraq bәri oghan týsiniksiz edi. Evreyler, nemister, belorustar, orystar. Osylay bólinuding keregi bar ma  deytin jas boyjetken. Kýn ortaq, jer ortaq. Ómir sharshatqan sheshesi, týni boyy úiyqtamaytyn, samogongha ylghy mas әkesi suyq ómirding ózgeshe suretindey. Sodan song Stalin óldi. Shashy jayylghan, shala mas sheshesi, yqylyq ata jylap, sandyraqtap, "Stalin jasasyn" degen әke. Bәri, bәri jas Svetanyng janarynda qaldy.
Tyng iygeru degen alghashqy ýndeu shyqqanda Sveta Qazaqstangha attandy. Qimaytyn týgi joq edi. Eski lashyq, shala mas әke men sheshe. Jastary joq, kónili kýz Baranovichiy.
Sveta oilady. Men alghash Qazaqstangha kelgende tang qalghanym keng dala bolatyn. Armanynday alys, týpsiz sheksiz dala. Daladaghy kýnqaqty kózi qiyq, sózi júmbaq el.
Qazaqtar týsiniksiz bolatyn. Búl jerde soghys bolmaghan. «Tigrdin» tabany tiymegen. Gaubisany kórmegen. Biraq bәri jýdeu. Baqsha saludy bilmeydi. Jalqau halyq. Soghystan búryn ashtyqtan jartysy qyrylyp qalypty. Saytannyng sapalaqtary bәri  biraq nege qyrylyp qalmaghan. Osynday dalada túryp, mynanday malmen ashtan ólu aqylgha syimas is. Tipti ózimen-ózi aghyp jatqan Ertisten balyq aulaugha bolady ghoy. Qotyr-qotyr ýileri qanday qorqynyshty. «Fu!»

Endi kelip «biz úly halyqpyz...» Úly halyqpyz. Órkeniyetti әkelgen - bizbiz. Qabat-qabat ýilerdi salghan - bizbiz. Bәrin biz әkeldik. Qane kim qarsy shyghady? Radio, teledidar, әlgi aty qalay edi kompo...kompiutor. IYә, bәri bizdiki. Búlardiki ne әlgi bir, eki ishekti tayaq. Aty qalay edi. Tu-u. Bas qatty. Ózderi shetterinen qyrt. Teledidardy qosyp qalsang sóileydi de jatady. Jaraydy, biz endi eski qúlaqpyz.  Biraq esti qúlaqpyz ghoy. Al úghayyq, týsineyin deysin. Týsinbeymin. Qyr-qyr, tyr-tyr. Sondyqtan da sputnikpen kórsetetin Resey arnalaryn qosyp alghanmyn. Rahat. Aytar oilary kónilimnen shyghady. Ótken joly-au deymin. IYә, ótken joly Resey preziydentimen shettegi orystar kezdesuin kórsetti. Búnda ne aitylmady. Qayran qylysh minez, orystyng minezi. Biz qytay sekildi ýndemes qu, Amerikalyqtar sekildi  bóspe emespiz ghoy. Biz Euraziyanyng dauyly, qúiyny, aqboranamyz. Baltyqtan bastalghan basymyz japongha deyin jetip, arqamyzdy qytaygha, mandayymyzdy Europagha tirep túrmyz ghoy. Biz bolmasaq, gruzinder men armyandar týrikting tabanynda, polyaktar nemis tepkisinde, tәjikter aughannyng astynda, qazaq, ózbek qytay qúshaghynda  túnshyghyp óler edi /ózinen-ózi kýldi/. Men ne , partmektepti jaydan-jay oqyppyn ba?
Birdi aityp, birge ketemin. Sonda Resey preziydenti «jastar Otangha kelip qyzmet etinder» dedi. «Al shette qalghan kәrilerdi, zeynetkerlerdi egemendik aldyq dep eleurep jýrgen júrt renjitse, basqasha әngime aitamyz» dedi sústanyp. Dúrys. Óte dúrys. Bravo. Sol kýni úiqym  kelmedi. Qúday-әkege, Qúday-ana, Qúday úlyna tang atqansha minәjat etttim. Anau 1 Petrden bastap, býgingi Putin ýshin densaulyq súrap, jylap, jalbyrandym. Shýkir, shýkir.

Maghan endi ne kerek.Tek keyde esime sorly úlym  Misha týsedi. Joq-au, ras ta. Mektepti bitirer-bitirmesten bir qap-qara qazaqtyng qyzyn alyp jetipti. Ýilenemin deydi. Ana basurman qyz da miy atala bop ketken bir bәle eken. «Sýiemin» dep taq-taq etedi. Tәrbiyesiz. Qajet deseniz, pravoslav dinin qabyldaymyn dep qoyady. Betsiz. Qabylda bizding aq jol dinimizdi. Biraq әkeng men shesheng músylman ghoy. Solay. Olar da qabyldasyn. Olardyng tuysqandary da. Bar qazaq bizding aq dinimizdi qadir tútsyn. Sodan son... Jaraydy. Úlda da es joq. Jylay ma kerek. Iship ketti me. Taghy bir bala bolghanda. Jo-joq. Onda qyzmetti kim isteydi. Qarapayym traktoristen bastap obkomnyng bólim mengerushisine deyin kóterildi. Býgingi bóspe qazaqtyng әkeleri men atalary búnyng aldynda dirildep, qalshyldap túratyn. «Kenes ókimetine qarsysyz ba?» degen bir auyz sóz talaydyng kók etin sógip, ishegin suyryp alatyn. Ókinishtisi búnyng kezinde atu jazasy bolmady. Áytpese bar ghoy... Shirkin.

Jaraydy ókinishi joq. Erte ketip, kesh keletin. Al kýieui Aleksey Misha esin jimay ketip qaldy. Opasyz. Baqytsyz santehniyk. Oghan kýtim kerek eken. Kerisinshe búghan kýtim kerek bolatyn. Búl ókimet adamy edi. Lenin iydeyasy, kommunistik partiya joly bәri, bәri býkil oblystyng moralidik ahualy moynynda boldy. Áriyne, sharshady. Biraq moyyghan emes. Plehanovsha aitqanda: «Ólgen song dem alamyz». Bar jastyghyn, ish-quatyn osy jolda tastady. Az aldy, kóp berdi. Býgingi әkimdermen salystyrghanda jemek týgili jalaghan joq. Sórelerding astynan alatyn jarty keli qara uyldyryq degen ne tәiiri. Qazir kez kelgen supermarkette uyldyryq, balyq samsap túr. Solay... Jo-joq...  Bosqa ómir ótken joq. K.Marks, Leniyn, Staliyn, Hrushev iydeyalary adastyrmas sara joldar, qaydasyndar! Taghy da jýregi qaqty. Eski dert. Esine ýidegi iyti Roby týsti. Ózi kýshik kezinen asyraghan satylmas, ainymas dosy osy ghana qalghanday.

Sondyqtan da onyng atyn Robespier dep ataghan. Fransuzdyng sheginbes, taysalmas revolusioneri ekinshi ómirin sol atymen bastaghan. IYә, iyә... Keshegi quatty imperiya, parasatty partiya bastaghan el búnyng kóz aldynda kýl boldy. Qanttay ezilip, qarday eridi. Joyqyn júrt joyylyp ketti. Al búlardyng ishinen Sen-Juster, Robespierler shyqqan joq. IYә, iyә... Fransuzdardyng paryqty úldary alyp elding ishinen shyqpady. Sveta apaydyng kózine jas keldi. IYә. IYtin qúshaqtap otyryp býgin taghy jylaydy. Sorly orys. Beyshara orys, sen qayda shashylyp qalmadyn. Europanyng kóshesinde, týrikting týkpirinde, Qytaydyng Qúljasynda jat júrtta sýiegi shashylghan aqtyng aq iyq úldary. «Kornet Kovalevskiy» múndy romans. Kemel kenes taraghan song Baltyq boyynda, Aziyanyng aptabynda, Europanyng ezuinde qalghan orystar-ay. Sendergh qazaqtar, óz elinderinde otyryp enireysinder. Senderdiki ne? Bizdi, bizdi aitsandarshy. Býgin, býgin taghy әkesi qúsap... «Oy, moroz, moroz» dey otyryp úzaq, óte úzaq otyryp jylaytyn boldy. Sveta apay ornynan auyr kóterildi.
Dala. On eki qabat ýiding aldy birden yzghar tartyp suyp ketti. Sәlden song iri tamshylar tamdy. Olargha bәribir.

Zina apay.
Qap, taghy da jauyn. Búryn osy tabighat ta týsinikti bolatyn. Qayran kenes kezinde orys qysy osynda boldy ghoy. Kóshelerde orys qayyny synsyp ósetin. Mening zatym tatar bolsa da, tilim oryssha shyqty. Biraq dilim - islam. IYә, iyә. Men músylmanmyn. Namazymdy qaza qylmaymyn. Tek mynau songhy kezde týsiniksiz bolyp ketti. Biz túrghan jer - shet el... Bisimillә, Qazaqstangha ainalyp shygha kelmesi bar ma. Memlekettik til. Ánúran. Tu. Ózgergen biz bilmeytin kósheler. Áriyne, qazaq tili tatar tiline sәl úqsaydy. Ókinishtisi men tatar tilin bilmeymin ghoy. Mine, mәsele qayda. Mýmkin býgingi qazaq bilmeytin shyghar, mening babalarym osynda din taratu ýshin kelgen. Óz erkimen? Jogha. Sol kezdegi Resey patshayymy Ekaterinanyng pәrmenimen ukaznoy molda bolyp kelgen. IYә. Ókimetten jalaqy alyp túrghan. Orystyng aqshasy? Endi patshasy orys bolsa, kense tili orys bolsa, biz qayda baramyz. Jaraydy. Jaraydy. Ótken joly anau әlgi oblys әkimi ózi aitty ghoy «balam orys mektebinde oqidy» dep. Kim edi. Senderding ýlken aqyndaryn, Pushkin sekildi myqtylaryn, ýi, әlgi vahabbistar sekildi saqaly bar. Kim? IYә. IYә. Sol. Sol aitypty oi. «Óner de, ghylym da ... orysta» dep. Osynda túratyn kempir-shaldarynnyng bәri orys tilinde sóilep jýredi. /kýldi/. Tilderi kelsin, kelmesin... Jaraydy sóketi joq.

Sveta apay.
Týn ortasy aughanda Sveta apaydyng jýregi qysty. Júdyryq jýrek keudesine simay barady. Tynysy taryldy. Álem qúlay bastady. Kisi toly ýy ózimen-ózi ýnsiz.

***                                           
Ýsh kýn ótti. Roby kempirding janyna jatty da qoydy. Ýrgen joq. Úlyghan joq. Kózin ashqannnan Sveta apaydyng qasynda ósken it búndaydy bilmeytin. Adamdar sekildi bolyp ketken.      
Robidyng qarny әbden ashty. Kempirding bas jaghyna kelip otyrdy. Kýlimsi etting iysi shygha bastady. Roby auzyn kempirding әjimdi moynyna saldy. Jey bastady.

«Masa-aqparat»