Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2838 0 pikir 17 Qarasha, 2011 saghat 08:41

Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..». «Dala qashqyny» (jalghasy)

2.

Al endi osy «Alashorda» qayratkerlerining kenes ókimetine qarsy kontrrevolusiyalyq, terrorlyq astyrtyn úiym qúryp, qyr elin qaruly kóteriliske dayyndap jatqandyghyn әshkereleytin «toptyq qylmysty istin» qozghaluyna  sebepkerlik etken Dinshe Ádilov kim edi?

"Stenogramma.

Tirkeu hattamasy /protokoly/. 24/HII - 28 jyl.

2.

Al endi osy «Alashorda» qayratkerlerining kenes ókimetine qarsy kontrrevolusiyalyq, terrorlyq astyrtyn úiym qúryp, qyr elin qaruly kóteriliske dayyndap jatqandyghyn әshkereleytin «toptyq qylmysty istin» qozghaluyna  sebepkerlik etken Dinshe Ádilov kim edi?

"Stenogramma.

Tirkeu hattamasy /protokoly/. 24/HII - 28 jyl.

Aty, әkesining aty, familiyasy - Dinmúhamed Ádilúly Ádilev. Jasy - 28 jasta. Túratyn jeri - Syrdariya aimaghy, Sarysu audany. Túraqty mekeni ne tughan jeri - Sarysu audanyna qarasty Shu ózenining many. Partiyalyghy - qazir partiyada joq, búryn kommunist bolghan. Últy - qazaq. Aynalysqan qyzmeti - a/Aqpan tónkerisine deyin - shәkirt. b/ Qazan tónkerisine sheyin - tónkeris mekemelerinde qyzmet etken, oqyghan. Bilim dәrejesi - Gimnaziyanyng 5 klasyn bitirdi, sodan keyin biraz uaqyt uniyversiytette dәris oqyghan. Ýy jaghdayy - ýilengen, әieli jәne balasy bar. Kýn kóristik qaraketi - júmyssyz.Áke - sheshesining baylyq mólsheri - kedey. Qozghalmaytyn /ýi, zauyt, t.b. - T.J./ mýlki  - joq. Sayasy kózqarasy ýshin qughyngha týsti me, qayda, kim jәne qashan  - 1918 jyly kýzde aqtardyng qolyna týsip Blogoveshenski qalasynyng týrmesinde otyrghan. 1919 jyldyng ekinshi jartysyna deyin Kolchaktyng túsynda aqtardan jasyrynyp jýrgen. Qyzyl әsker qatarynda boldy ma /qashan jәne qayda, qansha uaqyt/:- 1918 jyldyng kókeginen bastap qyrkýiekke deyin Qiyr shyghysta aqtargha qarsy soghysqan".

Tergeuding mәlimetine jýginsek, «Dinmúhamed Ádilev „belgili bir mekeni, túraqty júmys oryny joq qylmysty element», yaghny «dala qashqyny». Búghan qosa ózining jәne tanystarynyng minezdemesine sýiensek: «tentek minezdi, ójet, qan qyz uy basylmaghan», «ómirden óz ornyn tappaghan», ónerli albyrt jigit , qanday da bolmasyn sheshimdi sabyrsyzdyqpen minezine jendirip qabyldaydy. Óz әreketi turaly eshkimge jauap bermeydi, júmysqa túruy da, ony tastap ketui de tez. Onyng búl minezin tergeushige bergen:

«Mening barar jer, basar tauym joq. Endi ólimnen qoryqpaymyn. Ólimnen qoryqqan adam múnday kórsetindi bermes edi. Men qolymda qaru túrghanda óz erkimmen berilgen adammyn. Eger meni  ólim jazasyna kesse, ólimdi qasqayyp túryp qarsy alamyn. Qanday azap kýtip túrsa da, maghan bәribir, men naghyz azamattar siyaqty qayyspay kóteremin», - degen jauabynan-aq bayqaugha bolady.

Taghdyrdyng ótinde jýruge qúshtar otty jigitting ómir joly da shyrghalanmen bastalypty. Qalghan onbes jyldyq ghúmyrynyng nysanasyn anyqtap bergendey bolghan búl oqigha turaly M.Dulatov 1913 jyly «Qazaq» gazetinde jariyalanghan «Balalargha júqqany» atty maqalasynda:

«4 avgusta Aqmoladan Ombygha gimnaziyagha kiruge Shu boyyndaghy tamadan Dinmúhamet Ádilov degen 11 jasar bala keldi. Aqmoladaghy gorodskoy shkolada 2-3 jyldan beri oqyp jýr eken. Oqugha yjdahatty hәm zerek bolghan son, kórgen adamdar qyzyghyp, uchiytelideri de gimnaziyagha erkin kiruine kózderi jetkendey Ombygha barugha maslihat berip jiberip edi, 7 avgusta bala emtihan ústaugha gimnaziyagha kelse, gimnaziya diyrektory Kurochkiyn, qolynda ústaghan bir qaghazy bar, balagha suyq nazarymen qarap: «Men para alyp bala qabyl etpeymin, emtihan ústaugha da jibermeymin, jýre ber...», - dep balany shygharyp jiberedi. Bala búl sózdin, mәnisine týsinbey súrasa, diyrektor qolyndaghy qaghazdy kórsetedi. Qaghaz - әlgi balanyng aghasy bolyp diyrektordyng atyna jazylghan hat eken. Konvertting syrtyndaghy mórge qaraghanda pochtagha Ombydan salghan, ishindegi sózi mynau: «Qúrmetti diyrektor Kurochkiyn! Mening inimdi gimnaziyagha alynyz, alsanyz jaqsy nәrse syilaymyn, almasanyz týk bermeymin, sen jaman kisisin». Diyrektor búl hatty jazghan balanyng aghasy dep shamdanyp, balany emtihangha jibermegen sebebi sol eken. Balanyng eli Ombydan 1500 shaqyrym. Ombyda jaqyny da, tanysy da joq, ózi bir jolaushy orysqa erip kelgen. Múnyn  bәri diyrektorgha aitylghan. «Basqa bireu hatty nendey niyetpen bolsa da búl hatty jazghan shyghar, biraq balanyng jazyghy joq», - degen sózdi diyrektor kerek qylmaghan. Sóitip bala Ombynyng kóshesinde jylap qalghan.

15 avgusta Aqmoladang Ombygha kelgende, әlgi balany kórdim. Shkoldardyng bәrinde de emtihandar ótken. Qaytayyn dese el alys. Súrastyryp qarasaq, búl balanyng keluinen birneshe kýn búryn Aqmoladan oqugha eki eresek bala kelgen. Ádilevti Ombyda búl ekeuinen basqa eshkim bilmeydi. Onyng ýstine diyrektorgha jazghan hattyng jazuy búlardyng birining qolyna úqsaydy, qisyny solardyng birine keletin bolghan son, oqudaghy bir-eki jigitti ertip Aqmolanyng eki balasyna bardym. Hattyng jazuymen balalardyng jazuyn salystyryp qarasak, bireuining jazuyna dәl keledi. Sol arada kóp sózge kelmey, qolynan qútyla almasyn bilip, moynyna aldy. Búl Aqmola uezinde qazaqtyng belgili - «jaqsy kisisinin» biri Mústafinning balasy Tashmúhambet. 17-18-degi jap-jas bala jamandyqqa erte ýiir bolyp, jazyqsyz jas talapkerding jolyn bógep, kýie jaqqan. Búl neden? Álde ýirengen ýlgisi me. Qazaq birining ýstinen bir domalaq qaghaz berse, qulyq-súmdyqpen birin-biri aqsatsa, ónerli jigit atanady, onday is qazaq nazarynda úyat emes, maqtan... «Bolar is - boldy», - dep qoymay, biyldan song bolsa da Dinmúhamet Ádilevke gimnaziyagha kiruine toqtatu bolmasyn, naqaq jaladan aiyrylsyn dep, Mústafa balasyn diyrektorgha aparyp, aiybyn moynyna aldyryp, ana balanyng tazalyghyna sendiruge sóz baylandy. Dinmúhamed Ádilev gimnaziyagha keler jyly kiruge Ombyda qaldy. Mine, qyrdaghy bәlenin, dauy men jalanyng balalargha da júqqany», - dep jazdy.

Mirjaqyptyng auyzyna salyp túrghanday, shyndyghynda da «qaydaghy pәle men dau, jala» sol balagha da júghyp, osy tanystyqtyng sony arada on bes jyl ótken song bir adamnyng emes, býkil «Alashorda» kenesi ýkimetining mýshelerine aiyp taghugha úlasty. Sóitip, M.Dulatovtyng janashyrlyghymen gimnaziyagha týsip, S.Seyfulliyn, S.Sәduaqasov, J.Sәduaqasov, Gh.Toghjanov, Á.Baydildin siyaqty qayratkerlermen qatarlas oqidy. Olar ýiirme qúryp, 1914-1918 jyldary sayasy iske aralasyp, úiym qúryp, biri - "Alashordagha", biri - bolishevikterge bet búrghanda, yaghni, 1918 jyly jalpyqazaq jastarynyng qúryltayy túsynda oqigha qúmar D.Ádilev óz erkimen qyzyl partizannyng qúramyna kiredi. 1918-1919 jyldary, yaghni, 17-18 jasynda qyzyl armiyanyng Qiyr shyghystaghy bólimshesinde bolisheviyk-partizandar  qatarynda soghysqa qatysqan. Sonda da túraqty «bolisheviktik kózqarasy qalyptaspaghan». Biraq ta sol enbegine arqa sýienip kenes ókimeti men sotynyng atynan da, tipti OGPU-ding atynan da әr jerde ýkim shygharyp, ony taban astynda oryndatqyzady, ne ony ózi oryndaytyn «partizan» degen laqap aty bar «partizan» edi. Dinmúhamd Ádilevting tergeu mekemesining nazaryna iligip jýrgeni de sol arandatugha da, arandalugha da beyim úrynshaq minezi siyaqty. Kenes ókimet Qiyr shyghysta qúlap, Kolchak ýkimeti ornaghanda Ombygha astyrtyn qaytyp keledi. S.Seyfullin ózining 1925 jyly 19 sәuirde Stalinge jazghan hatynda ornynan sebepsiz alynghan J.Sәduaqasov:

«1918 jylghy Ombydaghy Kolchakqa qarsy kóterilisi kezinde tútqyngha alynghan Núrkin jәne maghan Kolchaktyng konslagerinen qashyp shyghuyma kómektesti, sonday-aq Baydildinmen birge jasyrynyp jýrgen qyzyl partizan Ádilevti jәne bir orys joldasty jasyrdy», - dep jazdy.

Demek, D.Ádilevting óz ómirine qatysty búl deregi shyndyq. Alayda tergeu barysynda D.Ádilevting partizandyq joryghy turaly mәlimet joqtyng qasy.Tek tintu kezinde qolgha týsken suretke baylanysty janama oqigha retinde bayandalghan:

«Baydildin men Birimjanovtyng jәne (?)...ning Tashkentte týsken suretterin kórdim. Men Ombyda Kolchaktan tyghylyp jýrgenimde Baydildin men Janaydar Sәduaqasov kelip túrdy. Janaydar ekeumiz Kolchakqa qarsy kóterilis úiymdastyrugha dayyndalyp jatqamyz. Kóterilisti basyp tastady. Ombydan jasyryn ketuge Baydildin kómektesti. Onyng aldynda ol Bókeyhanovpen birge Samar qalasyndaghy keneske qatysyp kelgen. Janaydar Sәduaqasovtyng kuәligimen Petorpavlovski qalasyna bardyq. Arada biraz kýn ótken song Baydildinning auylyna da keldik. Kazaktar onda da tynyshtyq bermey, meni izdey berdi. Sodan Jetisugha (?) kettim. Baydildin de keyin sonda keldi. Biz onymen bir bólmede túrdyq. Smaghúl Sәduaqasovpen, Áshim Omarovpen Baydildin jaqsy tanys bolatyn. 1922 jyly men qyrda jýrgende ol Dosmúhamedov pen Rysúlovtyng úsynysymen Orynborgha qyzmetke auysty», - degen maghlúmat qana bar.

Sonymen, 1928 jyly 17 jeltoqsanda ústalghan D.Ádilev 7 kýnnen keyin Qyzylorda qalasynyng týrmesine jetkizilgen. 24 jeltoqsan kýni D.Ádilevten bir kýnde ýsh ret súraq-jauap alynghan. Dinshe Ádilevke ne ýshin arnayy qaruly jasaq jiberilip, ony atys ýstinde ústady? Osydan bes-alty jyl búryn ótip ketken «Sarysu oqighasyna», «Qara Noghaydyn», yaghni, «qaraqshy әri jasaqshy» atanghan qyzyl komandir Áubәkirovting ólimining «Alashorda» ýkimetine jәne onyng qayratkerlerine qanday qatysy bar? Qisyngha jýginsek, aiyptau isi osy súraqtargha jauap aludan bastalsa kerek edi.

Ókinishke oray, tergeu bastalmay túryp-aq tergeuding beti teris búrylyp ketti. Oghan «partizan» Dinshe Ádilevti tintu kezinde tabylghan, 1921 jyly Tashkent qalasynda bas qosqan ejelgi tanystardyng estelik ýshin  Dinshe Ádilevting M.Dulatovpen, H.Dosmúhambetovpen, J.Dosmúhambetovpen, M.Espolovpen, Gh.Birimjanovpen, D.Biytileuovpen, A.iysupovpen, K.Jalenovpen, H.Bolghanbaevpen birge kәdimgi qazynalyq  sheberhanada týsken suret sebep boldy. Adamdardyng birazy oryndyqta otyr, ýsh-tórteui týregep túr. Búlardyng keybiri bir-birimen osy arada túnghysh ret kezdesken. Osy foto tergeu oryndarynyng nazaryna iligip, birden sayasy kýdik tudyrghan. Múnday asa qauipti aiyp ne ýshin taghylghan? Sonshama aty shuly qylatynday búl suretting ne syry bar? OGPU-ding qyzmetkerlerin erekshe alandatqan jaghday ne? Basty sebep, múndaghy beynelengen adamdardyng ishindegi Dinshe Ádilevten basqasynyng barlyghynyng da kezinde «Alashorda» ýkimetining mýsheleri bolghandyghy edi. «Otellodaghy» oramal siyaqty qasiretting sebepshisi bolghan suret turaly A.ngsupov:

«Ádilevpen men 1921 jyly Tashkentte qúqyq jónindegi lektor bolyp jýrgende tanystym. Bolghanbaev sodan keyin kedi.  Ádilevting qayda túrghanyn bilmeymin. Ol Qojanovqa baryp jýrdi. Sodan keyin men ony 1926 jyly qazaq teatrynda diyrektor bolyp túrghanda bir-aq kórdim. Qaytyp jýzdesken emespin. Auylda jýr dep. esti dim.  Qay auylda jýrdi, ol jaghynan maghlúmsyzbyn. Tashkentte týsken suretke keletin bolsaq,  Dulatovtyng Semeyge jýruine, Birimjanovtyng Búqaradan keluine oray týstik. Suretke týskender Halel, Jahansha Dolsmúhamedovter, Omarov, Bolghanbaev Hayretdiyn, Jәlenov Kәrim, Birimjanov, Dulatov, búdan basqa Tynyshbaev pen Qúralshin boldy-au deymin», - dep týsinikteme berdi.

„Alashorda" ýkimeti men „Alash" partiyasynyng mýshelerin jauapqa tartudyng qisyndy sebebin taba almay jýrgen OGPU-ding uәkilderine búl foto ýlken jeleu boldy. Óitkeni alashordalyqtargha taghylatyn aiypty qylmys 1920 jylghy VSIYK-ting „Alashorda" qayratkerlerine jasalghan keshiriminen song úiymdastyrylghan boluy tiyis. Álihan Bókeyhanov pen Eldes Omarovtyn, Halel Ghabbasovtyng tergeuinde onday ilik tabylmaghan edi. Al myna suret 1921 jyly týsirilgen, demek, kenes ókimeti keshirim jasaghannan keyin bir jyldan song alashordashylar Tashkent qalasynda bas qosqan. Al múny: «Kontrrevolusiyalyq-terroristik astyrtyn úiymnyng kezekti mәjilisinen keyin suretke týsken», - dep jaza salu tәjiriybeli tergeushi ýshin әbden mashyqqa ainalghan ýirenshikti tәsil. Áriyne, múnday mýmkindikti OGPU-ding shyghys bólimshesining ókili Saenko qalt jibermegen. 4-bettegi anketadaghy aiyptau sanksiyasynda D.Ádilevke:

«Kenes ókimetin qúlatu ýshin «Alashordanyn» astyrtyn úiymynyng tapsyrmasymen qyrda qaruly top jinap, kóterilis úiymdastyryp jýr», -degen aiyp taghyp,tergeudi:

"Sizding sayasy kózqarasynyzdyng qalyptasuy turaly qysqasha aityp ótseniz? Qalay siz kommunistikten kontrrevolusionerlikke ainalyp kettiniz jәne kórnekti kenes qyzmetkerliginen qúldyrap, daladaghy qashqyngha ainaldynyz?, - degen súraqtan bastaghan.

Áriyne, alghashqy súraqqa sayasy astar berip, qylmystyq әreket bayqalatynday  formulirovka jasap, qaghazgha týsirui týsinikti. Óitkeni asa manyzdy „kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymdy әshkereleu" bir ghana suretke qatysty ashyldy dese, tym senimsiz kóriner edi. Al fotonyng qajettiligi, sol suretting qayda, nege týsirilgeni jәne kileng «alashordashylardyn» bastary nege qosyla qalghany turaly «anyz», yaghni, jýieli týrde oidan qúrastyrylghan syltau - jala ýshin qajet bolatyn. D.Ádilev tergeuding birinshi otyrysynda múnday qiytúrqyly qyrtysty angharmay, ózin manyzdy túlgha retinde qyr kórsete jauap beruge tyrysyp, suretke týsuding tarihyn úmytyp ketedi. Ol "Alashorda" ýkimetining kenes ókimetine qarsy qúrghan kontrrevolusiyalyq-terroristik qúpiya úiymynyng mýshesi retinde:

«Men ózimning oiymdy jazyp qaldyrugha mýmkindik bergendering ýshin de rizamyn. Óitkeni men bandit retinde emes, ruhany dengeyi joghary, sosialistik qogham qúrylysyna belsene aralasqan adamdardyng sanatynda jazagha tartylyp otyrmyn», - dep bastap, odan әri bylay  jauap beredi.

"Men búryn Týrkistanda eshqashan da bolyp kórgen joq edim, Sibirdi Kolchak biylep túrghan kezde men Týrkistangha qashyp bardym. Ile Tashkentke keldim, onda Qojanovpen, Bolghanbaevpen kezdestim, songhysyn Ombyda jýrgennen biletinmin. Sondyqtan da men Týrkistandaghy jaghdaymen tanys emes edim jәne qazaq pen orys túrghyndarynyng ara qatynasyn bilmeytinmin. Álgi ekeui meni jaghdaydyng barysymen habardar etti. Búl jóninde eng alghashynda Bolghanbaevtan súradym. Ol maghan: Múnyng bәri bos sóz, búl ókimet eshqanday da últtyq bostandyq әkelmeydi", - degen jauaby arqyly maghan ishteyi әser ete bastady. Jalpy, ol jóninde kóptegen pikir alysular boldy.

Búdan keyingisining barlyghy da aldynghy aitalghandardyng zandy jalghasy ispetti óz-ózinen jýzege asa berdi. Qojanov ol kezde partiya qatarynda joq bolatyn, Qazaq pedagogikalyq uchiliyshesining oqytushysy bolyp isteytin. Búghan deyin ol "Birlik tuy" gazetin shygharyp túrdy. 1918 jyly Qoqan memleketining qúryltayyna Bolghanbaev ekeui tilshi retinde baryp qatysqan edi.

Men Tashkentke barghannan keyin Rysqúlov basqaryp otyrghan Musburogha (Músylman kommunisteri burosy - T.J.) kirdim. Musburodaghylar meni men Borambaevti  Qazaq Respublikasynyng Oqu aghartu halyq komissariaty arqyly sol kezdegi Jetisu guberniyasyna partiya júmysyna jiberdi. Partiyalyq biyletim joq bolsa da, men ózimdi partiya mýshesimin dep esepteushi edim. Tashkentke kelgennen keyin men Qojanov pen Bolghanbaev ekeuimen birge túrdym, sondyqtan da meni Musburo Jetisu guberniyasyna jibergen kezde, men solardyng sózine erip onda barmadym. Mening jas әri qanym qyzba kezim edi. Adamgha әr týrli nәrse әser etedi ghoy. Men solardyng yqpaly arqyly Qazpeduchiliyshesinde oqytushy bop qyzmetke ornalastym. Mengerushisi - Isa Toqtbaev bolatyn, al Qojanov oqytushy әri pedagogikalyq kenesting hatshysy edi. Osy mektepke men oqytushy bop ornalasqannan keyin Qojanov hatshylyq mindetten bas tartty da, onyng orynyn men bastym.

Kóktemge qaray meni Halyq aghartu komissiyasy (ol kezde Tóreqúlov Narkom bolatyn) meni Vernyigha (Almaty - T.J.) Oblystyq oqu aghartu bólimining mengerushisi etip jiberdi. Menimen birge kurstyng mengerushisi Qúljanov Ibadulla da attandy. Mening qasymda Múratbaev ta boldy. Jetisugha kelgennen keyin men OblONO-ny (Oblystyq oqu aghartu bólimi - T.J.) mengerdim jәne qazaq pen qyrghyz balalary oqityn kursqa lektor boldym. Revkom tóraghasy Pozdnyakov, oblrevkomy prezidiumynyng mýshesi qazaqtan jalghyz Jandosov boldy. Men OblONO-gha mengerushi bolyp túrghan kezde múghalimderding bireui, orys әieli, әldebir kinәsi ýshin sotty boldy. Men sol kezde Erekshe bólimge, әiteuir sonday bir mekemege habarlastym. Sóitsem, olar әlgilerdi mýldem jauyp qamap tastapty. Sóitip, Erekshe bólim meni de 3 kýn abaqtygha japty. Erekshe bólimdi Sokolovskiy basqaratyn. Men ony keyingi kezde SSU-ding (qanday mekeme ekenin ajarata almadym, ortalyq statistika basqarmasy boluy mýmkin - T.J.) bastyghynyng orynbasary boldy dep estidim. Áriyne, múnyng barlyghyn jol-jónekey aityp otyrmyn. Sóitip (abaqtydan bosaghan song - T.J.) men Vernyidan Aryqovanyng (Naghima Aryqovanyn) ýiimen birge (qazir ol Kraykomnyng buro mýshesi) ilesip ketuge mәjbýr boldym. Onyng ózi, sinilisi jәne әkesi ýsheui Semeyge kóshti. Tura sol kezde onda Guberniyalyq atqaru komiytetining qazaq bólimi bar edi, ony Aymauytov basqaratyn. Men onymen osy jerde tanystym. Men Semeyde bolghan kezde Orynbordan telegramma keldi, onda mening birinshi shaqyrylghan qúryltayda KirSIYK-ting (Qazaq Ortalyq aqaru komiyteti - T.J) mýshesi bolyp saylanghanym turaly habarlanypty. Telegrammagha Bókeyhanov Abdolla qol qoyypty. Mening Orynborgha ketuim qajet boldy. Orynborgha jýrip bara jatyp Ombygha ayaldadym".

Sol bir tauqymetti taghdyrdyng tabynday bolyp qylmysty isting 7 tomynyng 10-betinde D.Ádilevting 1921 jyly Semeyge barghan saparynda dosy Á.Baydildinge joldanghan haty bar. Múnda jón biletin jigitting jaqsylyq kórgen adamdargha bildirgen jan jyluy bar.

«1/ HI - 20 j. Alash qalasy, Semey guberniyasy.

Qúrmetti  Ghabdirahman! Saumyn. Jaqynda Almatydan múnda kelip, endi Orynborgha jýreyin dep dayarlanyp jatqan jayym bar. Mening habarymdy Týrkistan delegattarynan estigen shygharsyndar. Kóbirek ham anyghyraq mening ózimnen bilesinder. Jan-tәnimmen Alashqa qyzmet qylarmyn. Orynborgha jýrsem, Ombyda (Embyda dep audarghan - T.J.) saghan habar beremin. Astanada jolgharmyz. Bәkene, Ayana, Qasymgha, ýi-ishterine, auylgha, Hadisha, Jәmiylә apaylaryma, Núghyman, Dayyr jezdelerge ham basqa meni súraghandardyng bәrine sәlem aitqaysyn. Maghjangha, Qoshkege aiyryqsha sәlem. Hosh! Dinshe Ádilev».

Búl Ábdirahman Baydildinge jazghan haty. Ekeuining de búl kezde aldaghy týrme azaby men arbasuynan ada, tatu kýnderding әserinde jýrgen, aldan úly ýmit kýtken qamsyz shaqtary edi. Keyin abaqtyda birimen biri jarysyp, janygha kórsetindi jazdy.

Ombyda men Saduaqasov Janaydarmen kezdestim. Ol bizdi vokzalgha deyin shygharyp saldy. Orynborgha kelgennen keyin men Ombyda birge oqyghan Smaghúl Sәduaqasovtyng jatyn bólmesine ornalastym. Orynborgha biz týn ishinde keldik, sol kýni onyng ýiine qondym ba, әlde QirSIYK-ting jataqhanasynyng № 10 bólmesine qondym ba, ol jaghy esimde joq. Dәl sol bólmede búryn Dutov túrghan eken. Sóitsem meni jogharydaghygha qosa Ishki ister halyq komissariatynyng kollegiya mýshesi etip saylapty. Ishki ister Halkomy Myrzaghaliyev eken. Men sonda qyzmet istedim jәne múnda men últshyldyq baghyt ústandym. Búl baghytty jýrgizgen Súmaghúl Sәduaqasov, Áshim Omarov jәne men ýsheuimiz boldyq, ózimizshe bir top qúrdyq. Biz ýkimetting jýrgizip otyrghan baghytyn, - otarshyldyq baghyt dep týsindik...", - dep týsinik berdi.

Ómirbayandyq túrghydan alsaq, D.Ádilevting Tashkentke birinshi sapary osylay ayaqtalady. Búl kezde D.Ádilev әli "partizan" edi.

Týske deyin berilgen alghashqy búl jauapta eshqanday kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiym turaly ashyq moyyndau ne emeuirin joq. Tashkentke baryp, eski tanysy Hayretdin Bolghanbaevting bólmesine jatqan. Almatygha kelgendegi maqsaty men "týrmege otyruynyn" sebebin tolyq týsindirmegen. Búl ol kezde atyshuly oqigha bolghanymen, qazir kómeski tartqan Jetisu bolishevik kazak әskerining kenes ókimeti men qazaq, qyrghyzgha qarsy kóterilisin basqannan keyingi jazalau men tazalau әreketteri jýrip jatqan shaq. Sonday-aq Týrkistan atqaru komiytetining Jetisu oblysyndaghy bosqyndardy ornalastyru jónindegi Erekshe komiytetting tóraghasy Tóreqúl Janúzaqov qazaq pen qyrghyzgha ata júrtyn qaytaryp beru turaly batyl әreketke kóshken, sóitip, "kommunist - kolonizatorlar" men "últshyl basmashylardyn" arbasyp túrghan kezi edi. Últshyldyqty әshkereleu ýshin Furmanov Týrkistannan kelgen qazaq qyzmetkerlerin tergemesten shetinen tútqyndap jatqan tútqiyl tús bolatyn.

Al Semeyge ne ýshin bardy? Búl jaghy týsiniksiz. Biraq ta tura sol kezde Á.Bókeyhanov pen M.Dulatov sonda bolatyn. Ol turaly ózining kórsetindisindegi:

«Alashorda ýkimeti Semeyding Shyghys bólimine qonys audarghanda Bókeyhanov sol jaqtaghy bir qyr elinde (Shynghystauda - T.J.) jasyrynyp jýrgen. Dulatov, Ghazymbek Birimjanov, Rysqúlov (...? - T.J.), Kәrim Toqtabaev sonda bardy. Keyin qanday da bir júmyspen Dulatov Ombygha barady. Sonda qolgha týsip qalady da atugha búiyrylady. Sol kezde Dulatovqa búrynnan tanys Omby gubispolkomynda isteytin pavlodarlyq kazak-orys Poludov kezdesip qalyp, qútqaryp alady. Sonyng kómegimen Oqu-aghartu komissariatynyng ókili retinde kuәlik berilip, erkin jýrip-túrugha rúqsat alady. Sonda da onyng sonyna tynshy qoyylyp, tynyshyn ketiredi. Poludovqa aityp jýrip halyqaralyq vagonmen Tashkentke - Qojanovqa keledi», - degen pikirge qaraghanda búrynghy qamqorshysy M.Dulatovty qara tútyp bardy ma eken?

Eger D.Ádilevting óz erkin minezine biyletetinin eskersek, búl әbden mýmkin jaghday.

Zady, tergeushilerdi alghashqy  súraq-jauap qanaghattandyrmaghan siyaqty әri "partizan" D.Ádilevting qylmysyn tolyq әshkereleu ýshin bir kýn ishinde 3 ret jauapqa tartqan. Suretti syltauratyp ondaghy adamdardyng ómirbayanyn iske qylmys retinde tizgen. Mәsele sol kýngi ekinshi jauaptan bastalady. D.Ádilevting oiyn jәne týrme psihologiyasyn tolyqtay jetkizuge tyrysu maqsatynda jәne onyng "qalay kommunistikten kontrrevolusionerlikke", kórnekti kenes qyzmetkerliginen qúldyrap, daladaghy qashqyngha ainalghandyghyn" bayandaghan onyng birinshi kórsetindisi men tura sondaghy jaghdaydy «terendete, tarata» bayandaghan 1928 jylghy 28 jeltoqsan kýngi ekinshi jauabynyng stenogrammasymen ýilestire mazmúndaymyz. Ol ózining kórsetindisin:

«Shumilov meni ústaghan kezde ne isteymin dep biraz daghdaryp qaldym. Qarsylasyp, atysu oiyma da kelgen joq. Ómir turaly emes, ózime-ózim qol júmsau turaly oiladym. Sol sәtte men ólimge filosofiyalyq túrghydan qarap: «Ótpeli jalghanda mәngilik maghyna beretin shaqtar bolady. Bireu erte óledi, bireu qartayyp óledi, orta jastaghy bireuler kezdeysoq oqqa úshady. Al men turaly ýkimettegiler bandittershe ajalyn tapty deui de mýmkin ghoy. Ózime-ózim qol salsam kórgenderim men bilgenderim, qanshama bedeldi adamdardyng ortasynda jýrgende oigha týigenderim, qanshama qúpiya jaylar ózimmen birge qosa ketedi. Eki ólim joq, ajal tura kelse qútylu da joq. Meni eshkimde jazghyra almas. Ne de bolsa, isting aqyry qalay qaray bet alatynyna qaramastan, barlyq shyndyqty jasyrmayyn. Ajaldan qoryqansha aqiqatty aityp óleyin», - dep bastaydy da oiyn bylay jalghastyrady:

D.Ádilev:«...Ol kezde Qazaq ortalyq atqaru komissariatynda orys kommunisteri men qazaq qyzmetkerlerining arasynda ýlken talas bolatyn. Ásirese, Smaghúl Sәduaqasovtyng mәselesine qatysty ýlken aitys tudy. Soghan oray halyq komissarlary kenesining tóraghasy Radus-Zenkovich jәne partiya komiytetting hatshysy Kulakov Qazatkomnyng biriktirilgen mәjilisin ótkizdi. Kýn tәrtibinde últtyq kadrlardy qyzmetke tartu mәselesi talqylandy. Biz: ýkimet últtyq mýddege núqsan keltiretin kolonizatorlyq óktemdik sayasat jýrgizip otyr, jergilikti qyzmetkerlerdi qasaqana shettetude - degen pikirdi ústandyq. Mendeshev, Baytúrsynov, Bókeyhanov, Biahmet Sәrsenov sol túrghydan sóiledi. Mәjiliske men de qatystym. Kulakov birinshi bop sóiledi. Men ony sol mәjiliste alghash ret kórdim. Eshkimning atyn atap aitpaghanymen de ol qazaq qyzmetkerlerining arasyndaghy últshyldyqtyng basym ekendigin, sondyqtan da keybir qazaq qyzmetkerlerining qyzmetten ketuin talap etti. Olar ózara úiymdasyp alghan eken. Bizding de olargha qarsy  túruymyzgha tura keldi. Smaghúl Sәduaqasov Kulakovqa qarsy ekpindey sóilep: mýmkin qazir bizge tóraghalyq etip, búiryq berip otyrghan búrynghy patshalyq jerge qonystandyru bólimining qyzmetkeri shyghar, - degen pikir aitty.Sodan keyin men shyghyp Kulakov pen Radus-Zenkovichti synadym. Ózge sóileushiler de synady. Qazaq qyzmetkerlerining qoldauy nәtiyjesinde Sәduaqasov barynsha kóp dauys alyp, jenip shyqty. Kulakov qyzmetinen alynyp,  Oral atkomyna auysty. Kenjiyn: sen de bizge moyyn búrypsyng ‑ ghoy dep maghan ish tartty. Birneshe kýnnen keyin Kulakov maghan kelip Oral qalasyna issapargha rúqsat berudi súrady. Men ol kezde uaqytsha ishki ister ministrining mindetin atqaratynmyn. Rúqsat berdim. Sodan qaytyp Kulakovty kórgen emespin.  Sodan bastap mening jolym «Alashordashylarmen» toghysa berdi».

Búl ózi Qazaqstan tarihyndaghy eng taghdyrly «talqy zaman», al qazaq ziyalylarynyng sayasy oilau jýiesining shiryqqan týisik týleuining toghysy. Ol arnayy tarauda barynsha keng qamtyla taldanghandyqtan da, búl arada nazardy audaryp jatpaymyz.

D.Ádilev (jalghasy): «Bedeldi, yqpaldy bólim qyzmetkerlerimen, sonyng ishinde Ahmet Baytúrsynovpen Bolghanbaev arqyly tanystym. Búryn olardy az biletinmin.  Omarov, Bókeyhanov, Sәrsenov, Bolghanbaev, Aqaev barlyghymyz bir jataqta túrdyq, birge týstenip, keshke birge tamaqtanyp, jiyi-jii bas qosyp jýrdik. Olar jaqsy bólmede túratyn. Ol kezde azyq-týlik tapshy bolatyn. Aqaev auqatty túratyn, bәrimiz sonyng bólmesinde jii bas qostyq. Men ol kezde astyrtyn úiymnyng bar ekenin bilmeytinmin. Mening týsinigim boyynsha iydeologiyalyq túrghydan bir-birimizge jat emes siyaqty bolatynbyz. Últshyldardyng ortasyna týskennen keyin bir-birimizge saqtyqpen qaray bastadyq.

1921 jyly nauryz aiynda keshke qaray alashordashylardyng bas qosuyna keldim. Bókeyhanov, Biahmet Sәrsenov, Eldes Omarov, Hayretdin Bolghanbaev, Baytúrsynov jәne men qatystym. Men osy bes adamnyng bolghanyn bes sausaghymday anyq bilemin.

Baytúrsynov júqa qaghazgha himiyalyq qaryndashpen óte kishi arab әripterimen jazylghan Validovting hatyn oqydy. Arasynda sifrmen belgilegen shiprlanghan (qúpiyalanghan - T.J.) sózder bar. Shiprly jazudy búryn kórmeppin. Onyng kiltin tek Baytúrsynov qana biletin. Ol kezde Zaky Validov Búqarada basmashylar kóterilisin basqaratyn. Baytúrsynov: Búqaragha barghan bir mәskeulik maghan Validovtan myna jasyryn hatty әkep berdi. Onyng jazuynsha: kenes ókimetine qarsy qúrylghan asyrtyn úiym bar eken. Ortalyghy Búqara qalasynada kórinedi. Validovting sonynda ýlken arqaly qaruly kýsh pen qalyng qostaushy el bar siyaqty. Onyng búrynghy Bashqúrt últttyq ýkimetining tóraghasy bolghany belgili. Qazaq últynyng ókilderin Orta Aziyadaghy úiymgha mýshe bolugha shaqyrypty. Moskvada jýrgen kezimizde Ermekov ekeumiz onymen kezdesip astyrtyn úiym qúrugha uaghdalasqan edik, - dedi».

Al Á.Bókeyhanov búl oqigha jóninde: Al mening Validovpen baylanysyma keletin bolsam, men ony songhy ret Ufadaghy «Memlekettik keneste» (1918 jyl) kórip, sóilestim. Onda biz ózimizding dúshpanymyzben, ol dúshpannyng ishine, әriyne, kenes ókimeti de qosylady, qalay kýresetinimizdi talqyladyq. Búdan keyingi qalyptasqan jaghday boyynsha, ekeuara kezdeskemiz joq jәne baylanys ta jasay almadyq», - dep jauap bergen.

D.Ádilev (jalghasy): «Ol hat tuarly Sәduaqasov pen Omarov eshtene bilmeytin. Men ghana biletinmin. Onasha әngimelese  qalghanda Sәduaqasov: Mústafa Kemal týrik halqyn azat etu ýshin kýres jýrgizip jatyr. Bizding orynymyz sonda, aiqasatyn kez osy - dep aityp qaldy. Ony júrttyng kóbi qyzmet qúmar dep esepteytin. Sondyqtan da ol KazSIYK-ting mýshesi retinde júrtqa sene bermeytin. Omarov ýshemiz top qúrdyq. Qazatkomnyng mýshesi, Qazaq ólkesining Bashqúrtstandaghy ókildiginen Orynborgha shaqyrtylghan Nahimjan bizge ish tartatyn. Smaghúl Sәduaqasovty qoldaytyn. Jastardyng arasynan Tólepov bizben jaqyn jýretin. Aymauytov pen Birimjanovty (Ghalymjanovty? - T.J.) óz adamdarymyz dep esepteytinbiz. Seyfullinmen jaqsy qarym-qatynasta boldym. Ol naghyz bolishevik bolghandyqtan da alystau jýrdim».

Barlyq kórsetindilerde osy abzas negizgi jauapqa synalanyp kirgizilgen. Zady tergeushi: taghy kimning qatysqanyn qaytalap súraghan bolsa kerek.

D.Ádilev (jalghasy): «Búrynghy «Alashorda» ýkimetining Orynbordaghy ókilderi búghan quandy jәne  Búqaragha eki adam jiberu kerek desti. Aqyr sonynda  alashordashylardyng tobyna jana kirgen meni men Bolghanbaev ekeumizdi issapargha barsyn dep sheshti. Úiym qúramyna Baytúrsynov, Bókeyhanov, Sәrsenov, Omarov, Bolghanbaev jәne men kirdim. Bolghanbaevqa Bókeyhanov - tóragha, Baytúrsynov - mýshe, Sәrsenov - hatshy retinde qoldaryn qoyghan mandat berildi. Oghan «Alashordanyn» nemese onyng Torghaydaghy bólimining móri basyldy. Sәrsenov Biahmet «Alashorda» ýkimetining ýilestirushi hatshysy bolatyn. Aytpaqshy men ketkennen keyin birazdan song ol qaytys boldy. Úiymdy (Tashkenttegi - T.J.)  úiymdastyrushylardyng biri onyng bauyry (Danial Sәrsenov - T.J.) bolatyn.  Qolyndaghy mandat arqyly Bolghanbaevqa shet eldiktermen kelisim jýrgizuge tolyq ókildik berildi. Oghan ebin tauyp Tashkenttegi astyrtyn úiymmen baylanys jasau tapsyryldy. Maghan Tashkentke aldyn-ala jýrip ketip, jalpy jaghday turaly bayandau mindeti jýkteldi...», - dep mәlimdeme jasaydy.

Shyndyghynda da ómirlik kózqarasy tolyq qalyptaspaghan jәne ómir men ólimning ótinde jýrudi únatatyn ójet jigitke alash ziyalylary qatty yqpal etse kerek. Oghan tergeu isindegi úqypty da tiyanaqty qújattyng biri «Qalamnyn» - Ábdirahman Baydildinning «týrme kýndeligi» kóz jetkizedi. Ózin ózi aqtauday-aq aqtaugha úmtylghan Á.Baydildinning kórsetindilerinen óte dәiekti shejire qúrastyryp shyghugha bolar edi. Átten... niyetin pighylyna jendirgen, qalamynyng úshyna u qúiylghan. Ol ózining Orynbor men Tashkenttegi astyrtyn úiymnyng arasyndaghy baylanysshy bolghanyn jәne D.Ádilevting «ózgerisin»:

«1921 jyly qarasha ne jeltoqsan aiynda Qazatkomnyng sessiyasyna qatysu ýshin Orynborgha keldim. Áueli Sәduaqasovtyn, sodan keyin Ádilevting pәterinde túrdym. Sәduaqasov maghan jastardy últshyldyqqa ýgitteytin kitapshasymen tanystyrdy. Kitapshany taratugha kómkektesudi ótindi. Ádilev pen Áshim Omarov Sәduaqasovpen birge isteytin. Smaghúl Moskvagha ketken kezde men Ádilevpen birge túrdym. Sonda men Ádilevting búrynghydan ózgergenin, teris jaqqa bet alyp bara jatqanyn bayqadym. Bókeyhanov onyng bólmesine kýnde keletin, anekdottar aitatyn, shyghys halyqtarynyng tarihynan mysaldar keltiretin, kórkem shygharmalar oqyp beretin, sóitip ony tәrbiyeleudi qolyna aldy. Sәrsenov te anda-sanda kirip ketetin. Meni Mendeshevke qarsy aidap saldy, men kelesi kýni fraksiya qúrudy talap ettim, Mendeshevti búrynghydan da beter aiyptadym», - dep bayandaydy.

Búl ýzikten ótkir, biraq minezi ústamsyz azamatty tәrbiyeleuge úmtylghan Álihan Bókeyhanovtyng adamgershilik qasiyetin bayqaymyz. Osy iste Álihan Bókeyhanovtyng Dinshe Ádilevke jauap haty da jýr. Ádemi mәnermen jazylghan.

«Moskva. Vozdviyjenka. P.Kislovsky, per.4.kv.15.

Bauyrym Dinshe!

Hatyndy aldym. Quanyp qaldym. "Sholpangha", "Temirqazyqqa" nege maqala jazbaysyn? Sendey bilimi bar jazbasa, kim jazady. Ne balalargha sabaq berip, ne jurnal, gazetke maqala jazyp, Alashqa qyzmet qylsan, ne qazaq tilinde kitap jazbasan - ózge jol bizge bógeldi ghoy. Sýidim - Ghaliy-han».

Búl hattyng syrtyna mynaday týsinkteme berilipti:

«23/ÝII-23 jyly /?/ Rysabaydyng auylynda alynghan. Tapsyrghan Myrzaghazy. Dinshe Ádilev", - dep qolyn qoyypty.

Hattyng mazmúnyna qarasaq, Dinshe Ádilev Álihan Bókeyhanovqa birinshi bop hat joldaghan jәne mynau almaghayyp zamanda el ýshin qanday ispen ainalysuy kerektigin, búghan qanday aqyl qosatyndyghyn jәne ózining sol kezdegi kónil-kýiin bildirgen siyaqty. Álekeng oghan mәdeny salany nysana et degen kenes beredi. Áriyne, bir últtyn  kósemining «sýidim» - degeni el ýshin eniregen kez-kelgen azamatqa ýlken qúrmet әri senim. Tek soghan layyq bola bilu qajet. Al ony Dinshe aqtay aldy ma, joq pa, oghan biz tórelik aita almaymyz. Mýmkin boyyna quat-kýshi tolghan, key kezde zeyinin minezi jenip ketetin, qyzba qandy jigitting alasúryp ómir sýrui, kórgen tirshiligining maghnasyn izdeui, óz janyna ózi tanyshtyq bermegeni - onyng oisyz adam emes ekendigin anghartady. Al hatty tapsyrghan sol kezde Jetisudaghy jer bólisin qayta qaratyp, «qazaqtardyng jerin qazaqtargha qaytarghan», sóitip «Jetisudaghy jer mәselesin ýlgili sheshken» Týrkistan respublikasynyng jer bólimining bastyghy Myrzaghazy Espolov boluy әbden mýmkin. Óitkeni ol sol kezde Áuliye-Ata guberniyasynda jer mejesimen ainalysyp jýrgenin D.Ádilev ózining kórsetindisinde eskerte ketedi.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502