Ontýstik batystan soqqan yzgharly jel sibirlep jaughan janbyrdy býrkip túr. Soqqan sayyn yshqyna týsken. Aghashynan aiyrylyp, qayda týsetinin aiqynday almay, jelge qipaqtay bergen japyraqtardy tormen qabattalghan kishkene terezening әinegine jabystyra almay әurege týsedi. Áynekting ar jaghynda aghashtan qiylyp, shetteri bederlenip istelgen ýstelde qarama-qarsy eki jigit otyr. Birining qasy qabaghyn týgel japqan, jaghy shyghynqy, otyrysynda bekzattyq bayqalady, óni aq qúba. Aty - Aydar. Ekinshisining jýzi qonyrqay, qoy qara shashy kózine týsken, býrkit túmsyq, júqaltang erindi. Nyspysy - Dulat. Ekeuining de aldarynda jelinip bitpegen tamaqtary.

Ontýstik batystan soqqan yzgharly jel sibirlep jaughan janbyrdy býrkip túr. Soqqan sayyn yshqyna týsken. Aghashynan aiyrylyp, qayda týsetinin aiqynday almay, jelge qipaqtay bergen japyraqtardy tormen qabattalghan kishkene terezening әinegine jabystyra almay әurege týsedi. Áynekting ar jaghynda aghashtan qiylyp, shetteri bederlenip istelgen ýstelde qarama-qarsy eki jigit otyr. Birining qasy qabaghyn týgel japqan, jaghy shyghynqy, otyrysynda bekzattyq bayqalady, óni aq qúba. Aty - Aydar. Ekinshisining jýzi qonyrqay, qoy qara shashy kózine týsken, býrkit túmsyq, júqaltang erindi. Nyspysy - Dulat. Ekeuining de aldarynda jelinip bitpegen tamaqtary.

- Mening bir dosym bar edi, - dedi Dulat, - bir synypta oqyghanbyz. Bozbala kezden bir ýiding balasynday bolyp, eki ýige kezek qonyp óstik. Bizding auyldyng qysy qatty bolady. Segizinshi synyp oqyp jýrgenimizde jeltoqsannyng ortasyna jetpey-aq onyng ýiinde de, bizding ýide de kómir bitti. Sol jyly otyn týsirmegen bolatynbyz. Otbasynyng qorghany ekeuimiz bolyp qaldyq. Óitkeni, ekeuimizding de әkelerimiz sol kezderde jappay beleng alghan salt boyynsha araq iship ketken edi. Ertengilik ketip, keshkisin sýiretilip keletin ol kisilerden qayyr kýtuden qalghanbyz. Aman bolsa boldy deymiz. Sheshelerimiz qansha tyryssa da, qaqaghan suyqta kómir tasugha qayrattary qaydan jetsin, on tórtke endi tolghan bizge qaraydy. Júmysta birge isteytin, jegjattyghy bir kisilermen kelisip keledi de: «Eki qap kómir beretin boldy», - deydi, oghan da tәubә degendey qylyp. Býgin bizding ýige әkelsek, ertesine dosymnyng ýiine tasimyz. Tasimyz dep aitugha qazir onay. Ol kezde buynymyz әli qatpaghan, zildey qapty kóterip shanagha saludyng ózi biz ýshin onay emes. Teri qolghaptan ótip ketken suyq onsyz da әlsiz sausaqtardy jansyzdandyryp, odan sayyn әlsirete týsedi. Basqa dostarymyzgha kórinip qalugha úyalyp, týnde baratynymyz taghy bar. Qaranghyda shany búrqyraghan kómirqoranyng ishinde qaptyng auzyn baylay almay biraz әure bolushy edik. Onday kýnderi sabaqtan keyingi bar bitirgen júmysymyz sol bolady. Keshke etsiz kójeni әzer tauysyp, tósekke qúlaushy edik. Sóitip, sonsha әureshilikpen kelgen baylyghymyz eki júmagha jetpey qayta tausylady. Temir shanany sýirep, taghy shyghamyz. Ol jigit ekeuimizdi jaqyndatqan da sonday qiyndyqtar shyghar. Keyin student bolghan kezde bir-birimizge ótinish aita qalsaq, mindetti týrde oryndaytyn edik. Bostan bosqa mazalamaytynbyz, әriyne. Biraq ekeuimiz de qanday jaghdayda da shaqyra qalsaq, keletin bir adamnyng bar ekenin bilip jýrushi edik. Sol dosym eki jyl búryn otau qúrdy. Kelinshegi maghan o bastan-aq jyly qabaq tanytpap edi, aqyry uaqyt óte kele dosym da jýzi tanys adamdardyng qataryna qaray yghysa berdi. Bir mezgil ýiine shaqyrusyz baryp, arqa-jarqa bolyp otyra almaghan son, nesi dostyq. Áyteuir, әielimen dúrys bolsyn dep tileules bolyp jýrip jatyrmyn. Endi onday dos tabyla ma, joq pa?! Men oghan keregi joq shygharmyn, biraq ol maghan seksen-toqsangha kelip, aljyghangha deyin kerek edi...
- Bizding auylda bir qariya qaytys bolghanda bala kezden birge ósken dosy óz ýiining artyna baryp úzaq jylaghan eken, - dedi Aydar azdaghan ýnsizdikten keyin, - Ol eki qarttyng dos ekenin estisem de, birining ýiinen biri shyqpay, ýnemi birge jýrgenin kórgen emespin. Áyteuir, birde auylda as berilgen kezde әlgi shal qazy-qartadan kesip, qaghazgha orap alyp, «Kenbaygha aparayyn», - dep, tósek tartyp jatqan dosyna ketip bara jatqanyn kórgenmin. Mýmkin dostyq degen bir kezderi birge ótkergen sәtter men birining syryn biri bilu ghana shyghar. Er jetkennen keyingi kezde búrynghyday shýiirkelespeseng de, anda-sanda kezdesip qap, nemese alysta jýrip amandyghyn bilip jýruding ózi bir ghaniybet-au. Jaqynda әkemning aghasy osynda kelgen edi. Ekeuimiz qúptan namazyn birge oqydyq. Namazdan song men qúran oqydym da, batasyn sol kisi jasady. «Oqylghan Qúran sauabyn әldiylep-әlpeshtep Dәuletiyarúly Jolamangha baghyshtaymyz», - dedi. Men bala kezimde osy aghamnyng ýiinen kózi kýlimdep túratyn súlu óndi, júqa múrtty Jolaman degen kisini jii kóretinmin. Qalalyq drama teatrynyng әrtisi túghyn. Jap-jas edi. Áriyne, ol kezde búl kisi de shashyna aq týse qoymaghan, otyzdyng ortasyndaghy der shaghy. Ekeui әzildesip, Jolamandy agham әdemi kózine qarap, «Botagóz» dep ataytyn. Keyin sol Jolaman sugha ketip, qaytys bolypty dep estigenbiz. Osydan neshe jyl búryn... Namazdan keyin: «әlginde qúran baghyshtaghan kisiniz sol bayaghy Jolaman ba?», - dep súradym. «Botagóz ghoy», - dedi beti shalbarlana bastaghan agham, - «marqúm osy jaqtyng jigiti edi...». Qatary siyreuding dәmin tata bastaghan búl agham, marqúm dosynyng eline kelgende «Botagózine» jasap jatqan ózinshe bir qúrmeti eken. Mýmkin janymyzda jýrgen song bar dostarymyzgha renjy beretin shygharmyz. Qapyda aiyrylyp qalsaq, orynyn sipap qalatyn da shygharmyz, kim bilsin.
- Lermontovtyng keyipkeri «eki dostyng biri - ekinshisining qúly» deushi edi. Sol sózding jany bar ma eken әlde...
- Ardaqty Payghambarymyz «Júmaqta әrkimning bir dosy bolady, mening júmaqtaghy dosym - Osman» dep, Hazireti Osmandy kórsetken eken. Demek, dostyq eshqanday da qúldyq emes degen sóz.
- Mýmkin. Biraq dostyqtyng aldanysh boluy da kәdik. Jalghyzsyrap qalmas ýshin, bireumen aldanu. Sosyn ol seni ayaghandyqtan dosynnyng keypine enedi.
- Jaqynda oqydym degen Hemingueyding «Shal men tenizindegi» bala men shaldyng qarym-qatynasyn aityp otyrsyng ghoy. Mýmkin aldanysh pen ayanysh qana emes, ol jerde adamgershilik te bar shyghar. Ómirge degen óshpendilikke talpynghansha, shama kelgenshe meyirimge úmtylghan jón-au...
Suy  bastaghan tamaqtaryna qoldaryn sozdy. Az uaqyt damyldaugha toqtaghanymen, ekeuining de әli aitarlary kóp ekeni kórinip túr.
Dalada jel kýsheye týsken. Ishin tarta soqqanyna qaraghanda, arty qargha úlasatyn da týri bar. Kim bilsin... Yzghary bar, týri jaman.
Áynekke әr jerinen ýsh japyraq jabysypty.

«Abay-aqparat»