Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1985 0 pikir 18 Qarasha, 2011 saghat 06:26

Nәziya JOYaMERGENQYZY. ISLAMGhA QATYGEZDIK JAT

Astanadaghy alghashqy forumda otandyq dintanushylar tәuelsizdik alghaly beri din salasynda jibergen kemshilikter men olqylyqtardyng ornyn zang shenberindegi mindet jәne talaptarmen toltyrugha tyrysty.
Keshe Astanada ótken Qazaqstan Din­tanushylarynyng alghashqy Forumynda Bas Mýftiy Ábsattar qajy Derbisәli Ábsattar qazaq qyzdary men kelinshekterin hidjabtyng ornyna, últtyq kiyimder kiige shaqyrdy. «Songhy kezderi qoghamdy hidjab mәselesi qatty tolghandyryp jýr. Bizding әjelerimiz, analarymyz, әriyne, jalanash jýrgen joq, olar kindikteri kórinetin kóilek kiymedi. Sonday-aq, әjelerimiz betterin túmshalap almady, hidjab kiymedi, alayda bastaryna oramal tartyp, kiymeshek kiydi. Búl - últtyq kiyim, hidjab emes», - degen Bas mýftiy qazaq әielderine ózgenin, mysaly, Pәkistannyng ne basqa elding últtyq kiyim-kesheginen góri ózimizding qazaqy kiyimderge bet búrugha shaqyrdy. Onyng aituynsha, juyrda ghana Almatyda últtyq kiyimderdi úlyqtaytyn sәn kórmesi úiymdastyrylypty. Búl әsirese «óz qaghynan ózi jerigen» keybir qandasqa sabaq bolsa, iygi.

Astanadaghy alghashqy forumda otandyq dintanushylar tәuelsizdik alghaly beri din salasynda jibergen kemshilikter men olqylyqtardyng ornyn zang shenberindegi mindet jәne talaptarmen toltyrugha tyrysty.
Keshe Astanada ótken Qazaqstan Din­tanushylarynyng alghashqy Forumynda Bas Mýftiy Ábsattar qajy Derbisәli Ábsattar qazaq qyzdary men kelinshekterin hidjabtyng ornyna, últtyq kiyimder kiige shaqyrdy. «Songhy kezderi qoghamdy hidjab mәselesi qatty tolghandyryp jýr. Bizding әjelerimiz, analarymyz, әriyne, jalanash jýrgen joq, olar kindikteri kórinetin kóilek kiymedi. Sonday-aq, әjelerimiz betterin túmshalap almady, hidjab kiymedi, alayda bastaryna oramal tartyp, kiymeshek kiydi. Búl - últtyq kiyim, hidjab emes», - degen Bas mýftiy qazaq әielderine ózgenin, mysaly, Pәkistannyng ne basqa elding últtyq kiyim-kesheginen góri ózimizding qazaqy kiyimderge bet búrugha shaqyrdy. Onyng aituynsha, juyrda ghana Almatyda últtyq kiyimderdi úlyqtaytyn sәn kórmesi úiymdastyrylypty. Búl әsirese «óz qaghynan ózi jerigen» keybir qandasqa sabaq bolsa, iygi.
Býgingi tanda lankestik әreketter - býkil әlemdi alandatqan mәsele. Óki­nish­ke qaray, keyingi kezderi lankester salatyn lang Qazaqstanda da birneshe ret qaytalandy. Solardyng biri kýni keshe ghana Taraz qalasynda bolghan qandy oqigha. Dindi syltauratyp jasalatyn qatygezdik pen qanisherlikting dinge qarsy baghyttalghan qylmys retinde baghalaghan Ábsattar qajy: «Islamda bir adamnyng qanyn moyyngha jýkteu - býkil adamzatqa jasalghan qas­tandyqpen ten. Ózin-ózi jaryp jiberumen ainalysatyndardy «sheyitter» dep atap jýr. Biraq olar sheyitter emes, olardyng islam turaly týsinigi mýlde basqa, jansaq. Olardy tipti músylman deuge bolmaydy», - dedi.
Qatygezdik pen qanisherlik islam auy­lynan aulaq jatqanyn kóldeneng tartqan Bas mýftiy qazirgi kezde qay jerde lankestik әreket oryn alsa da ony islammen baylanys­ty­ra qarau ýrdisi óris alyp bara jat­qa­nyna alandady. «Búl - dúrys emes. Islam­da da, hristianda da, budda­da da, bir­ de bir dinde qatygezdik na­siy­hattalmay­dy», - dep mәlimdegen ol bizding halyqty diny arandatushylyqqa bastaytyn arandatushylyq әreketpen ainalyspaytynyn, biraq ókinishke qaray, «bir qaryn maydy shiritetin bir qúmalaqtardyn» kesirinen keyde orny tolmas ókinishterge úryn­dy­ratyn qayghyly jayttar bolaty­nyn jasyrmady: «Keyde islam dinin, mú­syl­manshylyqty býrkemeley otyryp, lan­kestik әreketter úiymdastyrady. Endi jastarymyzgha bilimdi shet el­derde emes, óz elimizde beretin mez­gil jetti. Qazaq halqy - islamdy qabyldaumen shektelmey, ony bay­y­tugha ýles qosqan halyq». Forumgha qa­ty­sushylar elimizdegi dinge qatysty zan­namalyq qújattardaghy talaptardy ký­sheytip, elding diny sauatyn ashugha y­qpal etetin sharalardy keng auqymda úiym­dastyrugha sheshim qabyldady.

17.11.2011
Nәziya JOYaMERGENQYZY

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5525