Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6234 0 pikir 28 Mausym, 2009 saghat 19:51

Janbolat AUPBAEV, "Egemen Qazaqstan" gazetining bas redaktory: Bas redaktor – pogonsyz general, patentsiz ónertapqysh, liysenziyasyz konstruktor...

- Janbolat agha! Studenttik, odan keyingi gazet-jurnaldardaghy shygharmashylyq ómirinizden bylayghy júrt jaqsy habardar. Al biraq sizding qanday bala bolghanynyzdy kóp eshkim bilmeydi. Aghalarymyzdyng birazy kishkene kýnindegi tentektigin aityp maqtanady ghoy. Mektep qabyrghasynda qay-qaysysynyng da búzbaghan múryny, tartpaghan búrymy joq. Siz de solar sekildi talay soyqandy salghan shygharsyz...
- Joq, ainalayyn. Men eshkimning basyn jaryp, kózin shygharghan emespin. Ómiri auyldyn

- Janbolat agha! Studenttik, odan keyingi gazet-jurnaldardaghy shygharmashylyq ómirinizden bylayghy júrt jaqsy habardar. Al biraq sizding qanday bala bolghanynyzdy kóp eshkim bilmeydi. Aghalarymyzdyng birazy kishkene kýnindegi tentektigin aityp maqtanady ghoy. Mektep qabyrghasynda qay-qaysysynyng da búzbaghan múryny, tartpaghan búrymy joq. Siz de solar sekildi talay soyqandy salghan shygharsyz...
- Joq, ainalayyn. Men eshkimning basyn jaryp, kózin shygharghan emespin. Ómiri auyldyng
ústasy bolyp, elge qazir ózin: "Qonaevtyng kolhozshysymyn" dep tanystyratyn әkem de júrtty shulatyp kórgen joq. Óz enbegimen kýn kórgen, ainalasyna jayly, taqua adam boldy. Sol sekildi men de qara basymdy dúrys alyp jýre alatyn, eshkimge kesir-kesapatym joq bala bolyp óstim. Mektepte óte jaqsy oqydym. Biraq ylghy da bir nәrsem býtindelmey jýretin. Aqyry mektepti medaligha bitire almadym. Toghyz jyl boyy maqtau gramotasyn iyelenip kelip, onynshy synypqa kelgende sýrindim. Ýsh-tórt sabaqtan "tórttik" aralasyp ketti de, maghan medali búiyrmady. Onyng esesine auyldaghy býkil kitapty oqyp tauystym-au deymin. Bizding Narynqoldyng kitaphanasy óte bay edi. Atyn úmyttym, Berdibekova degen óz isine óte úqypty kitaphana mengerushisi boldy. Sol apamyzdan ýnemi kitap alyp túratynmyn. Ol kezdegi audarma degening keremet. Tәrjimeshi aghalarymyz eluinshi jyldardyng ortasy men alpysynshy jyldardaghy úrpaqqa ghajayyp ruhany syilyq jasady ghoy. "Spartak", "Bógelek", "Gulliyverding sayahaty", "Robinzon Kruzo", "Manas", "Rýstem dastan", "Kapitan Granttyng balalary", "Tom Soyerding basynan keshkenderi", "Amerika tragediyasy", "Tynyq Don", "Soghys jәne beybitshilik"... Búlardyng bәrin de sol kezderi audarmadan oqydyq.
- Keyin oqugha týskende sonyng paydasyn kórgen bolarsyz?
- IYә, kóp kómegi tiydi. Uniyversiytette "Antikalyq әdebiyet" sabaghyn Morozova, al "Qayta órleu dәuirin" Sagalovich jýrgizdi. Óte bilimdi, mәdeniyetti adamdar edi. Qazirgi ataqty ghalym Túrsyn Júrtbaev ekeumiz birden suyrylyp algha shyqtyq. Qysqy sessiyadaghy ýsh emtihandy "beske" tapsyrdyq. Keyin kurstastarym Nesipbek Aytov pen Núrqasym Ámirghaliyev jәne Esen Sapuanov: "Sabaqqa birge dayyndalayyq", - dep úsynys bildirdi. Ol kezde Neskeng ýilenip alghan. Gvardeyskaya kóshesindegi 12-shi ýide pәter jaldap túrady. Jataqhanadaghy meni shaqyrady. Vinogradov 88-den "Gornyy gigantqa" eki-ýsh avtobus auystyryp otyryp әzer jetemin. Bәkene ýi. Onyng aulasyndaghy alma aghashynyng týbine jayylghan kiyiz tekemet. Qazanda et pisip jatady. "Basta, bala", - deydi jasy ýlken Esen agha. Men zaulay jónelemin. Kurstastarym qoldaryna qaghaz alyp, jazyp otyrady. Ertenine olar "bes", men "tórt" alamyn. Sony әli kýnge deyin eske alyp kýlisemiz. Shetel әdebiyeti bitkenshe osylay istedik. Sóitip, kurstastaryma lektor bolghanym bar.
- Jalpy, ómir boyy qolgha alyp, ýnemi paydalanyp otyratyn kitaptarynyz bar ma?
- Qalay dep aitsam eken... Oiymdy bylay bayandap kóreyin. Ákemning qara júmys adamy bolghanyna qaramastan, kishkene kýnimde bizding ýide kitap kóp boldy. Men soghan tanghalamyn. Qazirde de sol ruhany baylyqtyng kózindey olardan eki jaqsy jәdiger saqtalyp qalghan. Onyng birinshisi - Qúran. IYә, kәdimgi arab әrpimen basylghan qasiyetti Qúran. Ony men ýiden alty jasqa kelgende kórdim. Ájem monshagha týsip kelgen kýnderi nemese Oraza, Qúrban ait kezderi qonyr múqabaly kitapty aghash tósegining bas jaghyndaghy sandyq ýstinen alyp, kýbirley oqyp audarystyratyn da, betin sipaytyn. "Búl ne? Nege óitesiz?" - deymin ghoy balalyq әuestikpen. "Qasiyetti kitap. Ara-túra qolgha alyp, audarystyryp, túrmasa, sharighat zanyna qayshy keledi", - deytin ol kisi. 1959 jyly mektep esigin ashyp, әrip tanyghan son, әjemning kezekti Qúran audarystyruynan keyin onyng alghashqy ishki betinen orys әrpindegi eki-ýsh sózderdi kórdim. Onda: "g.Kazani. Tipografiya bratiya Karimovyh. 1902 god" dep jazylghan eken. Ol jәdigerge de, mine, biyl - 107 jyl!
Ekinshi kitap - ghalym Nyghmet Tinәliúly Sauranbaevtyng basshylyghymen týzilip, 1954 jyly shyqqan "Oryssha-qazaqsha sózdik". 1986 jyly "Qazaqstan kommuniysine" barghanymda sondaghy qart audarmashy aghalarym: "Shirkin-ay, Sauranbaevtyng sózdigine sózdik jetpeydi ghoy", - dep otyratyn. "Ol mende bar!" dep qashanghy tapqyshbektigimmen qarttardy qatty quantqanym bar. Sonyng iygiligin jurnal qyzmetkerleri kóp kórdi. 1979 jyly shyqqan eki tomdyq sózdikke әlgi aghalarym kóp qanaghattanbaytyn. Ákem janaghy kitapty 1958 jyly 39 somgha satyp alypty. Ol kezde men jeti jastamyn. Sodan beri búl jәdiger әli qajetke jarap kele jatyr. Shynynda da sapaly dýniye. Oghan 54 000 sóz engen.
- Shetel әdebiyetin jaqsy iygeripsiz. Al endi ózimizding qazaq tili men әdebiyetine kelgende shashasyna shang júqtyrmaghan jýirik bolghansyz-au, shamasy...
- Shynymdy aitayyn ba? Men uniyversiytetting ýshinshi kursynda oqyp jýrgende qazaq tilinen "ýsh" alghan studentpin. Diplomgha týsetin qorytyndy bagha edi. Soghan ishim әli kýnge deyin uday ashidy. Búl pәnnen jurfakta qazir ómirde joq, erkek pishindes, marqúm bir apamyz sabaq beretin. Eki-ýsh student sol kisining qatelesip ketken jerin jóndeymiz dep kózine týsip, úrynyp qaldyq. Sóilem taldaghan kezde: "Apay, olay emes qoy", - degenbiz. "Onda sen talday ghoy", - dedi. Júlqynyp shyghyp, jiliktep berdik. "Jaraysyn!" degeni esimizde. Biraq ol kisi kekshil eken. Bәrin eske saqtap jýrgen ghoy. Ýshinshi kurstyng ekinshi semestri. Emtihan tapsyrugha keldim. Biylet aldym, súraqtardy jaqsy bilemin. Mening aldymdaghy eresek eki jigit: "Otbasymyz bar edi, kómir jaghatyn pәterde túramyz. Orys kempir elektr jaryghyna kóp rúqsat bermey, әreng dayyndaldyq", - dep zar jylady. Ol kisi solargha "bes" qoydy. Maghan kezek keldi. Mýdirmey aityp otyrmyn. Ústazym qabaghyn týidi de, synaq kitapshamdy shimaylap, keri ysyra saldy. Ashsam, "ýsh" qoyypty. Antarylyp betine qaradym. "Bar, bara ghoy. Sen әlgi bilgish balasyng ghoy", - dedi apamyz yzgharlanyp. Ol kezde oqytushymen aitysyp, eshkim opa tappaydy. Kete bardym. Sol joly "bes" alghan jigitterding bireui keyin qúm tasyp, kirpish qúighan qúrylysshy bopty dep estiymin. Ekinshisi әldeqashan jurnalistikany tastap, kәsipker bolyp ketken. Al men... Ana tilime adal boldym. Olay deytinim, osy til arqyly jazghan tuyndylarymmen halqyma tanyldym. Shygharmashylyghymdy óristetip, tughan tilimde 12 kitap shyghardym. Osy qasiyetti qazaq tilimmen nanymdy adal tauyp jep, úrpaghymdy eshkimnen kem qylmay ósirip kele jatqan jayym bar. Sóitip, uniyversiytet "ýshtik" bagha qoyghanymen, ómir, júmys, ainaladaghy orta meni sauatsyzsyng degen joq. Basqasha baghalady. Soghan tәube deymin.
- Qazaq jurnalistikasyna tyng ýrdis әkeldiniz. Adamnyng oiyna kelmeytin nebir taqyryp sizding qorjynynyzdan shyghyp jatady. Jalpy, siz taqyrypty izdeysiz be? Joq, әlde taqyryp sizdi izdey me?
- Taqyryp seni eshqashan izdemeydi. Ony ózing tabuyng kerek. Eske sala keteyin, men búl baghyttaghy súraqqa osydan jeti jyl búryn "Aq jelken" jurnalynyng 10-shy nómirinde: "Birinshi, ekinshi, ýshinshi, tórtinshi, besinshi" dep naqtylap túryp tolyqqandy týrde jauap bergenmin. Ony QazÚU studentteri kserokóshirme jasap alyp, sessiyalarda yqylaspen paydalanyp jýr. Sondaghy aitylghan jayttargha qosarym - mynau. Jalpy, taqyrypty tynbay izdegen, qauzaghan sayyn mol dýniyege kezige beresin. Sóitip, bir kýni elinnen sýiinshi súraytynday ghajap qazynagha jolyghasyn.

<!--pagebreak-->
- Sonda da... Barghan jerde sharuanyz bitpey, redaksiyanyng tapsyrmasy oryndalmay, yaghny taqyrybynyz tabylmay, janynyz qinalghan keziniz boldy ma?
- Onday jaghdaylar bolady. Biraq bәribir qol qusyryp bos qaytpaghan dúrys. 1975 jyly "Leninshil jasqa" Semey oblysyndaghy Abay audanynyng Qaynar sovhozynan hat keldi. Onyng mazmúny: "Bizdi qoy baghugha zorlap qaldyryp jatyr. Sonda oqymay, iyen dalada qalghanymyz ba? Shetimizden talantty edik. Endi ne boldyq?" degenge sayady. Bas redaktor Seydahmet Berdiqúlov qany bar adam edi ghoy. "Atana nәletter-ay... Qazaqtyng balalaryna da zaual keldi-au", - dep kýiindi. Ol kezde shúbartaulyqtardyng bastamasy býkil eldi jelpindirip túrghan kez. Men shúghyl jolgha shyqtym. Qaynargha keldim, biraq esh nәrseni dәleldey almadym. Mektepting diyrektory belgili estet-ghalym Baqtajar Mekishevting aghasy eken. "Men balalargha shygharma jazghyzayyn", - dedim ol kisige. Ondaghy oiym - oqushylardyng bireui bolmasa bireui shyndyqty aityp qala ma degen dәme ghoy. "Ómirdegi armanyng qanday?" degen taqyrypty tandadyq. Balalardyng qiyaly jýirik. Biri suretshi, ekinshisi dәriger, ýshinshisi múghalim bolghysy keledi. Shynynda da, eshqaysysy qoy baghyp, jazday jaylaudy, qystay qystaudy mekendeudi armandamaghan siyaqty. Biraq: "Bizdi qoy baghugha zorlap qaldyryp jatyr", - dep biri de aitpaydy. Qaynardan shyghyp Qarauylgha, sondaghy audandyq komsomol komiytetine keldim. Jastar jetekshileri auzyndy ashtyrmaydy. "Oy, siz ne aityp túrsyz ózi? Bizding balalar tumysynan patriot, óz erkimen, jýrek qalauymen ekinshi tyng - qoy sharuashylyghyna qalyp jatyr", - deydi. Abay audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysyna bardym. Ol tipti búlqan-talqan boldy. "Bizding partiya jastardy jigerlendiru ýshin osynday bastama kóterip jatqanda múnynyz ne? Óziniz jastar gazetining ókilisiz, ne aityp túrsyz? Men SK komsomolgha, Kamaliydenovke, Kramarevke zvondaymyn", - dep maghan dýrse qoya berdi. Sodan basym salbyrap, Semeyge attandym. Kónilsizbin. Kýn bata qalagha jetip, týngi saghat 10-da poyyzgha otyrdym da, býrisip úiyqtap qaldym. Tanerteng Ayagózden bir qariya mindi. Almatygha emdeluge ketip bara jatyr eken. Tansyq sovhozyna jaqyndaghanda alystaghy ýlken múnaragha kóz tikti. "Anau ne?" dep súradym janaghy kisiden. "Qozy Kórpesh pen Bayan Súludyng mazary ghoy, - dedi aqsaqal. - Kýtimi joq. Tóniregin eshkim tazalamaydy. Kim kóringen iyekteydi qasiyetti jerdi. Irgesine sәigel qughan siyrlar baryp kólenkeleydi. Qúrtty ghoy". Sol kezde lyp etip bir sezim oyandy. Almatygha deyin biylet alyp qoyghan edim. Soghan qaramastan, Tansyqtan týsip qaldym. Sómkemdi sýiretip, jayaulap-jalpylap, auyldyq kenesting kensesine jettim. Tóragha Álimseyit degen kisi eken. "Tilshimin. Anau Qozy Kórpesh pen Bayan Súlu mazarynyng jaghdayyn bileyin dep kelip edim", - deymin ghoy sóz bastap. Sol kezde janaghy kisi: "Týu!" dep stoldy alaqanymen bir saldy. Dәm-túzy tausylghan bir shybyn kýrektey alaqannyng astynda qaldy. Kense qojayyny ayaq astynan sheyit bolyp ketken әlgi jәndikke móliyip úzaq qarady. Sóitti de onyng qaldyghyn stoldyng erneuine jagha saldy. Shoshyp kettim. Kekireyip biraz otyrdy da: "Men seni bizding sovhozdyng kórinis-kelbeti turaly jazayyn dep kelgen korrespondent eken desem, qaydaghy bir molany izdep jýrgen bireu ekensing ghoy... Túr әne ol qoqayyp. Barsan, jayau bar. Saghan beretin kóligim joq", - dedi. "Jaqsy" dedim men shiryghyp. Sóittim de mazar qaydasyng dep jayau tarttym.
- Ol kezdegi "Leninshil jas" auylnay týgili, aupartkomnyng ózining tizesin dirildetip jibermeytin be edi? Degenmen әlgi kisi sonynan tәubesine týsken shyghar?
- "Auylymyzdyng ómirin, mәdeny jetistikterin nege jazbaysyn?" dep qityqqan týri ghoy. Arty qalay bolady dep sabasyna týsse kerek, bir uaqytta motosiklin dyryldatyp, sonymnan erip kele jatyr. Endi men qiqaydym. "Otyr, lulikagha", - deydi. "Joq, raqmet, kóliginiz ózinizge qút bolsyn. Mazalamanyz", - deymin. "Ói, minges artyma... Sóite ghoy, kóketay...". Men qayrylmaymyn. "Ana jerde ózen bar, qaytip ótesin?" - dep aighaylaydy aghamyz. "Auyldyng balasymyz ghoy, birdene etermiz", - deymin tistenip. Ózenning jaghasyna kelgende tufliyimdi sheship, moynyma ildim de, tez ótip kettim. Ana kisi bolsa: "Jylan bar, bayqa", - dep qinalyp túr. Yzalanyp jýrip bayqamappyn, shynynda da uly jәndikter úrpaqtary degening múnda jetkilikti eken. Ziratqa keldim. Aynalasyn qarap jýrmin. Tóniregi las. Mal qiy men synghan bótelke, konservi qalbyrlarynan ayaq alyp jýrgisiz. Bayaghy Shoqan jazyp, suretin salyp ketken tas balbaldar joq. Qorshaular әldeqashan qúlap qalghan. Mazar ishindegi qabirtastyng ýstine bireu qara maymen "Nina + Borya" dep jazyp ketipti. Búdan asqan qorlyq bola ma? Kózim qarauytyp, qanym basyma tepti. Jol qarajatymnyng tapshylyghyna qaramastan, poyyzgha biylet alyp, keri qaray Ayagózge qayta tarttym. Audandyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary Saudabaeva degen apamyz ekeumiz Qozy Kórpesh pen Bayan Súlu keshenine baylanysty úzaq tәjikelestik. Aqyry, Almatygha qaytyp oralghan son, "Ghasyrlar bәigesinen ozyp kelgen" degen maqala jazdym ghoy. Bas redaktor keremet riza boldy. Sosyn shyndyqtyng bәrin aittym. "Alghashqy tapsyrmanyzdy orynday almadym, dәleldeuge shama jetpedi", - dedim. Seydahmet agha meni jaqsy týsindi. "Áyteuir bos oralmaghanyng dúrys boldy", - dedi. Sóitip, sәti týspegen bir maqalanyng ornyna ekinshisin oljalap qaytqanym bar. Keyin sol materialdan son, Semey oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary Maghjan Orynbaev aghamyzdan jauap hat kelip, mazar qorshalyp, memleket qarauyna alynghany bar. "Arnayy baryp, týk bitirmey qaytatyn boldym-au", - dep janymdy jegen oidan, jankeshtilikten tughan qadam edi búl.
- Pavlodargha kelgen Genrih Borovikten súhbat alu ýshin onyng qonaqýidegi bólmesin týnimen andypsyz ghoy... Ol sizge nege ústatpay jýr? Sonshalyqty menmen adam bolghany ma?
- Joq, kerisinshe ol óte inabatty, izetti adam eken. Janyna jolatpaghan bizding oblystyq komsomol komiytetining jarbanbaylary ghoy. 1983 jyly mamyr aiynda Pavlodarda "Komsomoliskaya pravda" gazetining kýnderi ótti. Ekibastúzdaghy Býkilodaqtyq komsomoldyq ekpindi qúrylystyng dýrildep túrghan kezi. Sol joly gazetting óz qyzmetkerlerimen birge múnda basylymnyng bedeldi avtorlary da erip keldi. Delegasiyanyng basshysy - gazet bas redaktorynyng orynbasary Bodnaruk. Búl - bayaghy "Qyz Jibek" filimin týsiru kezinde operatorlardyng jalpy fon ýshin Ile ózeni jartastaryn shekigen syna jazuyn keyin bizding týrkitanushy ghalymdarymyzdyng qadym zamannan qalghan qoltanba dep tauyp "janalyq ashqanyn" kelekelep, 1974 jyly "Probnyy kameni" degen maqala jazatyn qasqanyng naq ózi.
Pavlodardaghy "Dom songzov" atty ýlken saraydyng tórine shyqqan kileng yghay men syghay myqtylar oblys oqyrmandarynyng súraqtaryna jauap berdi. "Komsomoliskaya pravda" apparatynyng ózinen 32 adam kelipti. Inna Rudenko, Yaroslav Golovanov, Vasiliy Peskov, bәri jýr. Genrih Borovik qúrmetti avtorlardyng biri retinde shaqyrylghan eken. Ataqty telejurnalist Igori Fesunenko men Aughan soghysynyng batyry, Altyn júldyzdy mayor Ruslan Aushev te osynda. Týrli súraq qoyyldy. Sonyng bәrin dәpterime jazyp otyrmyn. Ol kezde diktafon degen joq. Men de Genrih Borovikke arnap, jazbasha bir súraq jiberdim. "Genrih Aviezorovich, óz ómirinizdegi eng bir qiyn, eng bir mazasyz, eng bir qyzyq issaparynyz turaly aitsanyz", - degenmin. Ár qatarda bir-birden qylqiyp túrghan komsomoldyng kezekshi jigitteri zyr jýgirip baryp, ony qonaqtyng qolyna jetkizip berdi. Jaylap qana baqylap otyrmyn. Mening súraghym jazylghan tildey qaghaz qolyna tiygennen keyin birazdan son, ol kisi sóz súrap, minbege shyqty da: "Qyzyq issapar" degen saualgha 1967 jyly AQSh-ta APN-nyng tilshisi bolyp jýrgende bayaghy Uaqytsha Ýkimetting basshysy A.F.Kerenskiymen kezdeskeninen mysal keltirdi. Sóitsek, 1917 jylghy qazan tónkerisinen keyin onyng shetelge ketkeninen habarymyz bolghanmen, 1970 jylgha deyin Amerikada ómir sýrgenin bilmeydi ekenbiz ghoy. Kirpi shashty sol Kerenskiy oghan súhbat berip bitken son: "Genrih Aviezorovich, sizderding tarihshylarynyz jazyp jýrgendey, men 1917 jyly Qysqy saraydan әielding kiyimin kiyip qashqanym joq. Amerika elshiligining mәshiynesin shaqyrtyp, qorghaushylarymmen birge soghan minip ketkenmin. Qúday ýshin, siz myna interviuinizde sony elge jaqsylap aityp týsindirinizshi. Áytpese maghan da, tariyhqa da qiyanat bolady", - dep jalynypty. Biraq ol beybaq taghdyrdyng tәlkeginen bәribir qashyp qútyla almaghan eken. 1970 jyly qatty nauqastanghan kezinde Niu-Yorktegi tegin emdeytin jalghyz densaulyq saqtau mekemesi - monah әielder auruhanasyna jetkizilip, sonda kóz júmypty.
"Dom soizov" sarayyndaghy kezdesuden keyin qonaqtar qolgha tiymedi. Mening andyghanym - Boroviyk. Qúrmetti qonaqty kýtuge bólingen obkom komsomoldyng jigitteri janyna eshkimdi jaqyndatpaydy. Tórtinshi qabatqa bizdi jibermeydi. Ýshinshi qabattaghy tórt kisilik bólmede oilanyp otyrmyn. Áriptesterim әldeqashan úiqygha ketken. Týngi saghat 12-ge tayady. Men dalagha shyqtym. Auladaghy oryndyqta otyrmyn. Barlyq bólme terezeleri qap-qaranghy. Tek qonaqýiding eng joghary qabatyndaghy shetki bólmening ghana jaryghy janyp túr. Dabyr-dúbyr etken dybys shyghady. Qúlaq týrdim. "Sizding densaulyghynyz ýshin, Genrih Aviezorovich!" Mәssaghan, bizding komsomol qyzmetkerleri myna kisini jaqsylap syilap jatyr ghoy. Al mening súhbat ala almay sarylyp otyrghanym mynau. Jýregim órekpip ketti. Tórtinshi qabatqa kóterildim de, shetki bólmege tәuekel dep kirip bardym. Bәri antarylyp qarady. Kәdimgi qonaqty shygharyp salar aldyndaghy dәstýrli jolayaq. Mәskeulik qonaqqa amandasyp, keshirim súray shynymdy aita bastaghanymda Pavlodar oblystyq komsomol komiytetining salalyq hatshysy bop jýrgen orys jigiti maghan jaman kózimen qarady. Men kelip, birdeneni býldirip ketetindey mazasyz kýige týsti. "Osylay da osylay... Respublikalyq jastar gazetinenmin. Sizge qoyatyn súraqtarym bar. Ózinizdi kýni boyy ústay almadym..." - dedim aghymnan jarylyp. Ol kisi asa mәdeniyetti adam eken. Borovik basymen keshirim súrady. Jigitterdi syrtqa shygharyp jiberdi de, maghan jarty saghat boyy súhbat berdi. "Mening de osylay keyipkerlerimdi andyghan kezderim kóp boldy. Aeroportta úshaq kýtip otyryp ta talay súhbat aldyq qoy", - dep kýldi. Maghan asa bir razy kónilmen emirene qarady. Sóitsek, biz әuliyedey kórip jýrgen búlardyng da qamkónil bolatyn sәtteri kóp eken. Bir jyrtyghy býtindelgendey keremet kónildendi.
- Sonda qalay? Ol zamanda Genrih Borovik tórt qúbylasy týgel, SK-nyng hatshylarymen teng dәrejede sóilesetin adam emes pe edi...
- Mәskeuding ózinde barlyq kezde Borovikting baghy janyp túrdy deuge bola qoymas. Talaylar onyng da jolyn kesti. Teginen týitkil izdedi. Onyng qabiletin jete baghalamay, sol kezderi "Teatr" jurnalynyng bas redaktory etip qoydy. Keyin qayta qúru bastalghanda ghana jana belesterge shyqty. Beybitshilikti qorghau komiytetining tóraghasy, KSRO Jazushylar odaghynyng halyqaralyq baylanystar jónindegi hatshysy boldy. Aghylshyn tilin jetik biletin. Shetelderdegi aqparat agenttikteri basshylarymen, ataqty óner adamdarymen baylanysy jaqsy edi.
70-80-jyldary Borovik sekildi óz elinde ógeylik kórgender az bolmaghan. Ótkende men jazushy Yulian Semenovting qyzynan hat aldym. Sodan kóp jaylargha qanyqqandaymyn. Biz kezinde ataghy jer jarghan osy bir ghajayyp adamgha jolay almadyq. Ony Memlekettik qauipsizdik komiytetining ókili dep sanap, arnayy tapsyrma oryndap jýrgen jan dep úqtyq. Sóitsek, ol kisining de ómiri tasada qalyp kelipti. Ataqty "Kóktemning on jeti sәti" filimi týsirilip bitken son, Shtirlis rólindegi Vyacheslav Tihonov Sosialistik Enbek Eri ataghyn iyelenip, biraz akterler KSRO Memlekettik syilyghyn alghanda, kinoserialdyng ssenariyin jazghan Yulian Semenovqa týk te búiyrmapty. "Ákem sonda qatty qapalandy, әbden yza boldy", - dep jazady qyzy. Sol kezde ony Mәskeuden 35 shaqyrym jerdegi L.Zykina, Yu.Bondarev, V.Kojevnikovtermen qatar túratyn "Krasnaya pahra" eldi mekenine izdep barsaq, súhbat alayyq dep ótinish aitsaq, quana kelisip, qúshaqtap betimizden sýiedi eken ghoy. Qaydan bileyik.

- "Leninshil jasta" dýniyeni dýrildetip túrghan jerinizden ayaq astynan siresken resmy basylym - "Qazaqstan kommuniysi" jurnalyna auysyp kettiniz. Búghan baqanday bes jylynyzdy arnadynyz. Óz atynyzdan maqala jazbadynyz. Endi az jýrgeninizde júrt Janbolat Aupbaev degen jurnalisti úmytyp ta ýlgerui mýmkin edi... Osyghan ne sebep boldy?
- IYә, onda maqala jazbay, joghalyp ketkenim ras. Óitkeni búl basylymnyng tәrtibi de, talaby da bólek-tin. Atap aitqanda, múnda tek obkomnyn, qalalyq, audandyq partiya komiytetteri birinshi hatshylarynyng materialdary shyghatyn. Al ony solardyng atynan dayyndaytyn kim? "Qazaqstan kommuniysinde" isteytin jurnalister. Búl tozaq júmys edi. Mәselen, jospargha Soltýstik Qazaqstan oblystyq partiya komiytetining sol kezdegi birinshi hatshysy V.Stepanovtyng maqalasy kirdi delik. Oghan habarlap hat jazasyn. Ol saghan siresken spravka jiberedi. Qan-sóli joq sol dýniyege sen endi jan bitiruing kerek. Qalay? Qaytip? Ol ýshin sol oblysqa issapargha baryp, ómirlik mysaldar izdeysin. Qosymsha faktiler alyp bayytasyn. Obkomnyng birinshi hatshysy V.Stepanov bolyp oilanasyn. Sóitip baryp tolyqqandy maqala shygharasyn. Eng azaby múnday tapsyrma bireu ghana bolmaydy ghoy. Kelesi aida sen endi Semey oblysyndaghy Abay audandyq partiya komiytetining sol uaqyttaghy birinshi hatshysy H.Mataev bolyp, sonyng atynan maqala jazugha otyrasyn. Aytyp otyrghanymnyng bәri anyq fakt, ómirde kezdesken jay. Ótirik dese, Hafiz aghamyzdyng kózi tiri ghoy, qúdayshylyghyn ózi aitsyn. 1986 jyly kýzde sol kisining materialyn әzirleymin dep Qarauyl men Qúndyzdy jәne Sarjalda bes kýn salpaqtaghanym bar.
Mine, "Qazaqstan kommuniysi" jurnalynda jýrgende osynday sebepterden bes jylgha derlik uaqyt óz taqyrybymnan aiyrylyp qaldym. Biraq..., iyә, biraq búl basylymda men kóp nәrsege qol jetkizdim dep oilaymyn. Aldymen múnda baspana mәselesin jaqsy sheshtim. "Leninshil jasta" 14 jyl júmys istegende dúrys pәterge qol jetkize almay ketip edim. Atalmysh jurnalda bas redaktor Kәkimjan Qazybaev aghamyz 4 aidyng ishinde Lenin prospektisinen ýsh bólmeli, su jana pәter әperdi. Ekinshi, búl basylymda men aqsaqal әriptesterimning arqasynda audarmagha attay taghalanyp shyqtym. Ýshinshi, ol kezderi "Qazaqstan kommuniysine" barlyq arhivterding esigi ashyq boldy. Qazir oilanyp qarasam, óz basym sol mýmkindikti óte jaqsy paydalana bilgen siyaqtymyn. Tórtinshi, Ortalyq Komiytetting basqalar ýshin qúpiya bolghan talay jinalystaryna qatystyq. Olardan kóp nәrsege kóz jetkizdik. Ómir bolsa, bloknotqa týsken sondaghy jazbalargha jan biter dep oilaymyn. Jalpy, ondaghy bes jyldy zaya ketken uaqytym dep eseptemeymin.
- Al "Halyq kenesi" gazetinde she?.. Ol sizge ne berdi?
- Búl basylym demokratiya men jariyalylyqtyng bel balasy bolatyn. Ony egemendikting elen-alang shaghyndaghy últtyq oyanu ýderisining qarlyghashy desek te qatelespeymiz. 1990 jyly ómirge kelgen osy ótkir Parlament ýnin Ýkimet alty jyldan keyin jauyp tastap, obal jasady. Mine, sonda men bas redaktordyng orynbasary, birinshi orynbasary bolyp, jurnalistikanyng "Rihter shkalasyndaghy" 9 baldyq baspaldaghynan óttim. Týsindirip aitsam, ol bylay. Naghyz kәsibi, kәnigi maman bolamyn degen búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderi óz salasyndaghy satylardy attap-búttap óte shyqpauy kerek. Erteng ol ózine qiyn bolady. Aldyna ýlken maqsat qoya bilgen jurnalist baspasózdegi baspaldaqtardy belden baspay, onymen birtindep kóteriledi. Ol satylar: jurfakqa týsken uniyversiytet studenti, redaksiyagha tәjiriybe jinaqtaugha kelgen stajer, gazetke júmysqa ornalasqan tilshi, enbegi baghalana bastaghan agha korrespondent, jýgi auyrlay týsken bólim mengerushisi, mekemening jip-shuyn jinaqtap jýretin jauapty hatshynyng orynbasary, basylymnyng jýregi sanalatyn jauapty hatshy, bas redaktordyng ong qoly men sol qoly dep esepteletin orynbasary jәne birinshi orynbasary. Men osylardyng ishindegi jeteuinen "Leninshil jas" pen "Qazaqstan kommuniysi" arqyly ótken edim. Al "Halyq kenesindegi" bas redaktordyng orynbasary, birinshi orynbasary lauazymdary meni basshylyqtyn, júrtshylyqpen júmys isteuding qyr-syryna myqtap túryp ýiretti. Búl - ýlken syn, ýlken mektep-tin. Qaytalap aitamyn, jurnalistikanyng 9 baspaldaghynan túratyn osynday "Rihter shkalasynan" ótken adam jaman bolmaydy.
- Búl kýnde kemeline kelgen kәsiby jurnalist bolyp qalyptastynyz. Qalamynyzdy qolynyzgha myghym ústap, qalyng oqyrmanynyzgha jyl sayyn sýbeli dýnie úsynyp kelesiz. Biraq nege ekenin bilmeymin, maghan otyzynda orda búzyp, barsha júrtty auzyna qaratqan sekseninshi jyldardaghy Janbolat qymbatyraq. Sizge she?
- IYә, solay. Dúrys aitasyn. Ol uaqyt mening ózime de solay kórinedi. Jalpy: ótkenning bәri saghynysh, ótkenning bәri qyzyq, sol ótkenning bәri qayta oralmas arman ghoy, ainalayyn. Ol kezdi ózimning eng bir júldyzdy sәtterim dep esepteymin.
- Qazir elimizding bas basylymy - "Egemen Qazaqstannyn" bas redaktory bolyp otyrsyz. Sizding úghymynyzda bas redaktor degen kim ózi?
- Aytayyn. Bas redaktor degenimiz - pogonsyz general, ataq-dәrejesi rәsimdelmegen ghylym doktory, patentsiz ónertapqysh, liysenziya almaghan konstruktor, halyqtyq diplomatiyany boyyna tereng sinirgen mәmileger. Pogonsyz general bolatynyng - gazet betinde strategiyany belgilep, týrli taktika qoldanasyn. Biylik pen oqyrmannyng arasynda elshilikke jýresin. Týn ortasynda, basylymnyng songhy betin baspahanagha jiberer aldynda: "Osy material qalay ózi?" deytin qiyn jaghdaylar tuyndaydy. Ol kezde saghan eshkim kómekke kelmeydi. Múndayda tek bilim men biligine, ishki intuisiyana sýienesin. Sóitesing de ústaranyng jýzinde otyryp, eng songhy sheshimdi qabyldaysyn. "Tәuekel!" deysin. Sóitip, general sekildi myltyqsyz maydandy basqaruyna tura keledi. Patentsiz ónertapqysh deytinim gazetti oqytu ýshin ýnemi tyng iydeya oilap tabugha tiyissin. Jana taqyryp, jana keyipker, jana aidar, jana kollaj, jana shtriyh...
Sonyng bәrimen gazetti kýn sayyn qamtamasyz etuing kerek. Endeshe, ónertapqysh emey kimsin? Liysenziyasyz konstruktor degenimizding mәnisi mynau: Basylym betinde jariyalanatyn materialdardyng bәrin de qolmen qúrastyrasyn. Búzyp, qiratyp, gazetke layyqtap, qayta jasap shyghasyn. Avtor oiyna oy qosasyn. Jóndeysin, qyrnaysyn, audarasyn, biriktirip, kiriktiresin... Sonda konstruktordan neng kem? Al ataq-dәrejesi rәsimdelmegen ghylym doktoryna teneytinim, ýnemi forma izdeysin, terminge balama tabugha әrekettenesin, akademikpin dep jýrgenderding ózining oiyn keneytip, materialdaryn olar bilmeytin faktilermen jútyndyryp, bayytasyn. Namystanbay-aq qoysyn, grammatikanyng ýtir, nýkte, syzyqsha, qysqarghan sóz siyaqty san aluan iyirimderine kelgende key ghalymdarymyzdyng ózi, qayratkerlerimizding kóbi shatqayaqtap qalady. Mine, sonyng bәrin sen til bilimi erejesine sәikes oryn-ornyna dúrys qoyyp beresin. Keyde sonday sәtterden janalyq ta ashylyp qaluy ghajap emes. Mysaly, Múhannyn, Múhtar Áuezovting ataqty "Abay jolynyn" janryn anyqtap bergen eshqanday әdebiyet teoretikteri emes, sol kitapty shygharatyn baspanyng redaktory Sergey Daroyan edi ghoy. Ol: "Búl shygharmagha "seriyaly roman" deu jaraspaydy. Keng tynysty, auqymdy oidy beyneleytin "roman epopeya" deu kerek", - dep ataqty tuyndynyng bolmys-bitimin dәl tapqan ghoy. Olay bolsa, ensiklopediyalyq bilimge ie erudit redaktordyng da ózin ghylym doktory sekildi sezinuge qúqy bar. Endi bas redaktor halyqtyq diplomatiyany boyyna tereng sinirgen mәmileger degenge keletin bolsaq, ol el men eldi bitistirip, baylanys ornatatynday rólde jýrmese de, redaksiyagha aluan-aluan mýdde kózdep, san qily maqsat, neshe týrli minezben keletin adamdardyng aptyghyn basyp, kónilin jaylandyratyn, mәselesin sheship berip, tilin tabatyn nemese logikasynyng kýshtiligimen dәleldi uәj qaytaratyn diplomat, mәmileger emey kim? Men bas redaktor degen úghymdy osylaysha týsinemin.

 

 

Ángimelesken
Bauyrjan OMARÚL
Y.

(Súhbat «Ayqyn» gazetinen alyndy).

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434