Alapat pandemiya Adam Ata ýrim-bútaghyn tegis baylap-matap tastady. Búlqynugha dәrmen joq tipti. Nege búlay? Sebebi, Qúdaygha senim-nanym tayaz. «Tek maghan qúiylsyn!» deytin egoizm men «Menen keyin, meyli, kýiip ket!» deytin tútynushylyq psihologiya órship ketti. Ásirese, ekologiyada dertti hәl. Ózi otyrghan bútaqty kesken Qojanasyr eske týsedi. Sonymen, jaman atauly qúdaysyzdyq saldary. Ayaghy ne? Áriyne, qúrdym. Tabighatpen ýilesim tappay – adamzat tiri qalmas. Adamdyqqa búru, Qúdaygha qarau degenning terengi mәni de osy. Janalyq emes, «Tirshilikting nesi sәn, Terenge bet qoymasa!», «Óleyin dep ólmeydi ólerlik jan, ...Ómir qayda, sen qayda, sony da oilan!» dep Abay bayaghyda-aq eskertken. Býgingi joyqyn indet de meyirimdi Alla taghalanyng «Toghyshar bolmay, ruhany ózger!» degen qahary hәm habary. 

Qúday joly, yaghny tura jol degen, týsingen kisige, nәpsige ermeu, jangha eru. Nege? Sebebi, jan – qozghalys, tәnning barshasyn sonyng quaty ósirip túr. «Tәn jan jaratty deme!» (Shәkәrim). Adamshylyq saltanat qúrugha sana túrmysty biylegeni jón. Ózge jol joq. Abay filosofiyasynyng kilti de osy!

Oyshyldyng «Tasdiyq» traktatyna (qazirgishe 38-shi qara sóz) auysayyq. Onda qoyylghan basty maqsat – jana aitqan adamnyng ózimshil minezin ózgertu, Haqtyqqa jol silteu. Dәlelge tek qorytyndy tezisti alsaq ta jetkilikti.

Abay qorytyndy sózin: «Qúday jolyna jýrudi ózine shart qylyp, kim qadam basty, ol taza músylman, tolyq adam delinedi», – dep bastaghan. Ári qaray «Qúday joly» úghymyna klassikalyq anyqtama beredi: «Dýniyede týpki maqsatyng óz paydang bolsa – ózing nihayatlysyn, ol jol – Qúdaydyng joly emes. Ghalamnan jiylsyn, maghan qúiylsyn, otyrghan ornyma aghyp kele bersin degen ol ne degen ynsap?! Ne týrli bolsa da, ya dýniyennen, ya aqylynnan, ya malynnan ghadalәt, shapaghat sekildi bireulerge jaqsylyq tiygizbek maqsatyng bolsa, ol jol – Qúdaydyng joly». 

Kórip otyrmyz, qorytyndy teziste «Tolyq adam kim?» degen súraqtyng naqtyly jauaby bar, «Qúday joly» úghymyna da anyq anyqtama berilgen. Abaydyng songhy amanaty deuge layyqty týiin. Ony adamzat damuynyng jana modeli desek te oryndy!

Olay bolsa, Abaydyng búl qorytyndygha qalay kelgenin bayyptayyq. 

Qúdaygha qúlshylyq qyludyn, Onyng salghan  jolyna týsuding mәnisin týsindiruden búryn Abay әuliyelik pen hakimdikting tabighatyn zerdelep, salystyra qarastyrghan. Birinshi kezekte: «Áuliyeler ... aqiyrettik paydasyn ghana kýzetti. Ghashyqtary sol hәlge jetti: dýniyeni, dýniyedegi tiyerlik paydasyn úmytty. Bәlki, hisapqa almady», – dep әuliyelikti sipattaghan. 

Sóz joq, әuliyelik – ghashyqtyq simvoly. Áulie – shyn imandy (iman yakini) tapqan, Qúday ýshin ómirin qiigha dayar jan. Sopylyqtyng syrtqy tәrtibin (askettik minәjat, taqualyq taghat) ústanbady demeseniz, ishki dýniyesi boyynsha Abay da unikum, yaghny kәmil iman iyesi bolghan (búl turaly ótkende aittyq). Áuliyeler qasiyetin oishyldyng sezgeni, jaqsy bilgeni sodan.

Biraq adamzattyng Abayy izdegeni – tek birli-jarymnyng ghana emes, Alla taghalanyng barsha pendesine salghan danghylyn tanyp-bilu.  

Bile bilsek, әlimsaqtan din joly men Qúday joly bir sanalghan. Al, әuliyelik (tariqat) – Qúday razylyghyn aludyng tóte amaly, qúlshylyqtyng taza ýlgisi retinde uaghyzdalghan. Basqasha oilau kýpirlik desek te, Abayda kýmәn kóp. «Abay aqyndyghynyng ainalasy» atty maqalasynda Múhtar Áuezov bylay dep jazady: «Sonymen, óz túsynda, HIH ghasyrdyng ekinshi jarymynda, Shyghys iliminde maydangha shygha bastaghan janashyl, rasionalshyl din reformashylarynyng shenine aralasady. Abay tatardan shyqqan Hayym Nasiry aldyndaghy Shihabidin Mәrjaniydi qostaydy». 

Sol janashyldyqtyng biri – Abay    ghasyrlar tozany basqan Qúday joly úghymyn qayta arshyp, janghyrtqan. Din alanynda mynmen jalghyz alysugha batyly barghan Abaydan ózge danyshpanyng qaysy?    

«Tasdiyqtyn» orta túsynda Abay: «Pendelikting kәmәlaty әuliyelikpen bolatúghyn bolsa...», – dep bastap, dәlel-uәjderi tizbegin: «Egerde búl jol jarym-jartylaryna ghana aitylghan bolsa, jarym-jarty rast dýniyede bola ma? Rast bolsa, hәmmagha birdey rast bolsyn, alalaghan rast bola ma?» dep qorytady. Múny janaghy sholostik dinshilermen talasy dep týsinuimiz kerek.

Biraq, «Alalaghan rast bola ma?» degennen din jolyn (tariqat) teristedi, ya bolmasa әuliyelikti qabyldamady degen oy tumauy kerek. Qaytalap aitayyq, Abaydyng maqsaty –  keng auqymdaghy Qúday jolyn anyqtau. Al, tariqat degen – tar soqpaq, nәpsini jenu amaly. Tek әuliyening ghana enshisi. Abay: «Búl joldaghylar qor bolyp, dýniyede joq bolyp ketu qaupi bar» demekshi, barsha adamzatqa «dýniyeni hisapqa almay» ómir sýru mýmkin emes. Eger dýnie paydasyn oilamasa ne bolmaq? Onda: «Ol júrtta ghúmyr joq bolsa kerek. Ghúmyr – ózi haqiqat. Qay jerde ghúmyr joq bolsa, onda kәmәlat joq» deydi Abay. Keremet uәj!   

Oyshyl dәleli orayyna: «Áuliyelerding de bәri birdey tәrki dýnie emes edi» dep, mysalgha ýsh sahabany ataghan. Mysaldy Abay ózi medet súraghan úly sopy – aqyndar, Yassauiyden Shәkәrimge deyingi oishyl ghúlamalar tizimimen jalghastyra týsuge bolady. Árbir úly túlgha júrtqa mahabbat qyldy, tek «jaqsylyq tiygizbek» maqsatyn kózdedi. Abay úsynghan osy kriyteriy túrghysynan el ýshin basyn bәigege tikken batyr babalar, keshegi tarih sahnasyna shyqqan alash arystary da «tolyq adam» atyna say kelmek.  

Sóitip, Abay kóptegen dәlelder keltirip, jamaghatty «pendelikting kәmәlaty әuliyelikpen» dep adaspaugha shaqyrghan. Búl ýndeuding manyzy qazirgi tanda arta týspese, kemigen joq. Óitkeni, din isin Qúday isinen, dinshilikti ruhanilyqtan aiyra almay adasqan jastar aramyzda barshylyq.

Kemenger jana aitqanday joldy ashyp alyp, endi hakimdik turaly oi-tolghamdargha auysady. Abay әulie men hakim «ekeui de birinen biri kóp jyraq ketpeydi» dese, búl olardyng dýnie qyzyghyn qúrban qyluyn aitqany. Biraq  prinsipti aiyrmashylyq ta bar. Ony Abay: «Hakimder dýniyede tiyetin paydasyn sóiledi» dep ajyratyp, anyqtap beredi. 

Osy aitylghan aiyrmashylyq boyynsha Qúday joly turaly Abay izdenisining logikasyn týsine alamyz.  Kemengerding hakimning oilau jýiesine, onyng jasaghan, taratqan isterine bayyppen toqtaluy osy oigha jeteleydi. 

«Árbir isting sebebin izdeushilerge hakim at qoydy. Búlar ...hammasy adam balasynyng paydasy ýshin, ...bir ghana Haqty tappaq, әrbir nәrsening sebebin tappaqpenen lәzzattanady», – dey kele, Abay hakimderge qatysty aitqan pikirlerin bylay dep týiedi: «Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa, dýnie oiran bolar edi. Fighyl pәndening qazyghy – osy jaqsy hakimder. ...Din ghalymdardyng naqliyasymen músylman iman taqlidy kәsip qylady. Hakimderding ghaqliyatymen jetse, iman yakiny bolady».  

Tezisting astary teren. Birinshiden, Abay Qúdaydy hakimder siyaqty razy qyludy  qúptaghan.  Qúday joly – әdilettin, yaghny adamzattyng bәrin sýng men shamana qaray  bireulerge jaqsylyq tiygizbekting joly ekenin andatqan.     «Men sýigendi sýidi dep IYeng sýisin» dep ózi aitqanday, úly ústaz hakimdik isterdi  Qúdaygha da, halyqqa da mahabbat qyludyng ýlgisi retinde úsynghan.  

Ekinshiden, «tolyq adam» tanymyna sәule týsedi. Yaghny tolyq adam – Abayday ruhany ústazdyn, kәmil adam –  әl-Ghazaliydey din ghalymynyng aqyl-oyynyng jemisi. Tolyq adam tújyrymy diny tanym shenberinde qalyptaghan «kәmil adam» teoriyasynyng jana zaman talabyna beyimdelgen týri ekeni anyqtalmaq. «Tolyq adam» tanymynyng avtory – Abay deuge ghylymy negiz osy arada.   

Teginde, Abaydyng әuliyeler hәm hakimder turaly ghibratty oilary abstraktili teoriya emes. «Jyly menen suyqtyng bәrin kórip, Qayran kónil qayyspay qayrat etti» dep ózi aitqanday, oishyldyng jeke basynan  ótkergen tәjiriybesi. Osyny eskergenimiz jón. Úly aqynnyng әr shygharmasy «júrtqa qylghan artyq mahabbattan hisap» boluy sózimizding aighaghy.

Qoryta aitqanda, «Bireulerge jaqsylyq tiygizbek maqsatyng bolsa, ol jol – Qúdaydyng joly» degen tezis – Abay janalyghy. Múny rastap, bekituge jogharyda keltirilgen derek-dәiekter jetkilikti siyaqty.

*   *   * 

«Qúday joly» úghymyn Abay keng maghynada janartqan degen sózimiz týgel boluy ýshin endi әigili «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» ólenindegi «Haq joly» tirkesine de kóz salayyq.  

Mahabbatpen jaratqan adamzatty,
Sen de sýy ol Allany jannan tәtti.
Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep,
Jәne Haq joly osy dep әdiletti.

Osy aitylghan «ýsh sýi» – adamgershilik tútqasy, tolyq adam boludyng sharty dep aitudan kende emespiz. Basqasha aitqanda, jalpy adamzattyq  qarym-qatynastyng keremet ýlgi-ónegesi, ómirdi adamdar birin biri bauyrym dep sýruining mәngi formulasy. Biraq, búlay deuimiz de jetkiliksiz eken.

Pandemiya – Alla isin oilanugha shaqyryp otyr dep sóz basynda aittyq, Yaghny Alla men adamnyng qarym-qatynasyn elep-eskeru ózekti nәrse. Aytpaghym, alghashqy, «Mahabbatpen jaratqan adamzatty» degen joldyng mәnisi – Allanyng adamdy sýngi. Birinshi sýng sol bolmaq! Oghan dәlel qaysy? 

«Tasdiyq» traktaty men әigili óleng tonnyng ishki bauynday baylanghan әri merzimdes tuyndy ekeni aqiqat. Mynaghan qaranyz: traktattyng bastapqy bóligi Allanyng adam balasyn mahabbatpen jaratqanyn dәiekteuge arnalghan. Búl bólimde Abaydyng «Kim seni sýise, ony sýimektik qaryz» degeni Alladan týsken tórt kitapty da kóktey ótetin altyn qaghida. Óitkeni, Allanyng mahabbaty – barsha sýiispenshilik bastauy. Onsyz – dýnie bos. Mine, birinshi sýi alghashqy óleng jolynda degenge búdan artyq dәlel bola ma?

Solaqay sayasat saldarynan birinshi óleng jolyn attap óttik, ýsh sýng ekinshi joldan bastap sanaldy. Óstip, ýshinshi sýng – әdiletti sýng deytin әdet qalyptasty. Apyray, úly aqyn «әdiletti sýi» demekshi bolsa, sózsiz, songhy joldy «Jәne sýy Haq joly dep әdiletti» dep órer edi ghoy. Joq, «әdilet» kategoriyasyn daralau artyq is. Búl jerde Abaygha Allanyng adamgha degen sýiispenshiligin tanytu әldeqayda manyzdy bolghan. 

Endi  songhy óleng jolyna ýnileyik. Qazirgi qalpynda «adamzatty sýy – әdilettilik, ol Haq jolynda boludyng talaby» degen anyq maghyna bar. Aldynghy adamzattyng bәrin «bauyrym» dep sýy degen ýshinshi jolmen logikalyq ýilesim tapqan. Sol oidy bekite týsken. Búlay boluy kýtuli jәit. Ár kisining kókey týkpirinde «Sen de sýy ol Allany jannan tәtti» degen jón-aq, al «Adamzattyng bәrin sýng ne ýshin qajet?» degen dýdәmal oy býgip jatary anyq. Mine, songhy jolda Abay osy kýmәn-kýdikti seyilte týsken.

Sóitip, songhy eki jol bir saghagha qúyady, yaky bir sýyde toghysady.

Elimizding bilim jýiesi ghylymdy algha tartyp, birjaqty zatshylyqty oqytyp keledi, oqyta da bermek. Qúdaysyzdyq. Oghan tosqauyl qoydyng bir amaly – Abaydyng «Tasdiyq» kitabyn tәrbie isine, ghylymy ainalymgha keninen engizu. Ol – qat-qabat astarly, qysqa tezis týrinde jazylghan, qazaq filosofiyasynyng saltanatty sarayyn kóterer әleuetke ie ghylymy enbek. 

Sondyqtan da derbes shygharma dep moyyndalyp, tól atauymen jaryq kórui shart. Úly Abaydyng biylghy mereytoyyna tolyq jinaghyn baspagha dayyndaushy ortadan osyny talap etemiz!      

Aytpaqshy, tuyndy atauyn qate jazu beleng aluda qazir. Kezinde kóshirushi moldalar «Tasdiyq» degen tól atauyn qoljazba  dәpterge «Kitab Tasdiyq» dep týsirudi mashyq etken ghoy. Túraghúl esteliginde «Tasdiyq» delinse, Kókbayda atau tolyq qalpynda «Ghaqliat tasdiqat» dep kórsetilgen. Dúrysy osy. Yaghny «Kitab Tasdiyq» dep qate jazudy dogharghan jón.  

Qorytyndy: El basyna kýn tudy. Este joq eski mezgilden qazaq medetti Jaratushydan, qala berdi, ruh әlemi men ruhany kýshterden súraghan. Tәndi dәri-dәrmekpen emdese, jan dauasyn – qúdayshylyqtan izdegen.  Meyirimdi jasaghan IYemiz búl joly da halqymyzdy ayasyna, qamqoryna alyp, auyrghandargha shipasyn bergey, auyrtpalyq mamyrajay shuaqqa auysatyn kýnderge tezirek jetuge jazsyn! Áumiyn. 

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz