Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng saylaualdy túghyrnamasy

Búdan 20 jyl búryn tәuelsiz memleket bolyp qúrylghan Qazaqstan býginde ózining tarihy damuynyng jana kezenine jetti. Jas memleketimizding bastauynda túryp, onyng qalyptasuy men evolusiyasynyng kuәsi әri tikeley qatysushysy boluymyz bizdi maqtanysh sezimine bóleydi.

Tәuelsizdik jyldarynda bizding elimiz ben qoghamymyz eleuli tabystargha jetip, zor mýmkindikterge ie boldy. Qazaqstandyqtardyng jana buyny ósip jetilip, óskeleng ómirge qadam basty. Azamattyq qoghamnyng kóptegen instituttary qúrylyp, júmys isteude. Qazaqstan  ózining layyqty ornyna ie boldy jәne qazirgi zaman әleminde óz әleuetin odan әri úlghaytuda.

Sonymen birge búlargha ilese bizding memlekettigimizding uaqtyly jәne layyqty nazar audarudy talap etetin qajettilikteri de payda boldy. Sondyqtan Qazaqstan atqarylghan istermen maqtanyp qana qoymay, qatardaghy azamattardyng ómirin jaqsartu ýstinde júmys istep, qogham men memleketting tynys-tirishiligining barlyq salalarynda jana kózqarastar izdeui qajet.

Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng saylaualdy túghyrnamasy

Búdan 20 jyl búryn tәuelsiz memleket bolyp qúrylghan Qazaqstan býginde ózining tarihy damuynyng jana kezenine jetti. Jas memleketimizding bastauynda túryp, onyng qalyptasuy men evolusiyasynyng kuәsi әri tikeley qatysushysy boluymyz bizdi maqtanysh sezimine bóleydi.

Tәuelsizdik jyldarynda bizding elimiz ben qoghamymyz eleuli tabystargha jetip, zor mýmkindikterge ie boldy. Qazaqstandyqtardyng jana buyny ósip jetilip, óskeleng ómirge qadam basty. Azamattyq qoghamnyng kóptegen instituttary qúrylyp, júmys isteude. Qazaqstan  ózining layyqty ornyna ie boldy jәne qazirgi zaman әleminde óz әleuetin odan әri úlghaytuda.

Sonymen birge búlargha ilese bizding memlekettigimizding uaqtyly jәne layyqty nazar audarudy talap etetin qajettilikteri de payda boldy. Sondyqtan Qazaqstan atqarylghan istermen maqtanyp qana qoymay, qatardaghy azamattardyng ómirin jaqsartu ýstinde júmys istep, qogham men memleketting tynys-tirishiligining barlyq salalarynda jana kózqarastar izdeui qajet.

Basqa sózben aitqanda, bizge jaqsylyqqa qaray túraqty әri qaryshty ózgerister qajet.Búl әrbir qazaqstandyqqa óz otbasynyng jәne óz elining iygiligi ýshin óz qabileti men әleuetin iske asyruyna jol ashatyn ózgerister!Búl bәrimizding jәne әrqaysymyzdyng óz qadir-qasiyetimizge jetkizetin ózgerister!Búl pәrmendi energiyamen quattandyratyn jәne olardy jana jetistikterge ilgeriletetin ózgerister!

«Dýniyeni ózgertking kelse - ózinnen basta» deydi halyq danalyghy. Osy aqiqatty basshylyqqa alyp, Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy songhy bes aidyng ishinde óz qyzmetining úiymdyq, kadrlyq, iydeologiyalyq, intellektualdyq negizin týbegeyli janartudy jýzege asyrdy jәne óz damuynyng sapalyq jana dengeyine kóterildi.

Endi Qazaqstan halqynyng iygiligi men qadir-qasiyeti jolynda bizding partiya býkil qogham ýshin jogharyda atalghan ózgeristerdi jýzege asyru jónindegi ózining naqty is-әreketterining baghdarlamasyn úsynady.

«Aq jol» partiyasy qazaqstandyqtargha ne úsynady?

Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy, býgingi tanda memleket aldynda birqatar manyzdy jәne keyinge qaldyrugha bolmaytyn mindetter túr, olardy jalpy qoghamnyng jәne jeke alghanda әrbir qazaqstandyqtyng mýddesi ýshin sheshu qajet dep esepteydi.

Búl orayda jýrer jolymyzdy tandau bir baghytta túiyqtalyp qalmay, onyng balama núsqalary bolghany óte manyzdy. Tandaudyng joqtyghy - stagnasiyagha jol. Balamany salystyryp, tarazylau ghana shyn mәninde eng jaqsy tandau jasaugha mýmkindik beredi. Tek iydeyalar jarysy ghana jeke adamnyng dauysyn esituge jәne onyng pikirin baghalaugha mýmkindik beredi.

Biz ýshin tek kópshilikting pozisiyasy ghana emes, әrbir adamnyng jeke pikiri de manyzdy.Búl túraqty damudy qamtamasyz etedi jәne problemagha syny kózqaras danghoylyqtyng jәne jaybaraqattyqtyng aldyn alady, tek aghymdaghy mәselelerdi ghana sheshudi emes neghúrlym shamshyl jәne ózekti maqsattar qonggha kómektesedi.

Ekinshi jaghynan, eger múnday opponenttik qoghamnyng ózin-ózi saqtau sezimi sheginen asyp ketken jaghdayda múnday qarama-qarsy qoyshylyq jalang maqsatqa ainaluy, qoghamda jikke bólinushilikke alyp kelui jәne memlekettilikke qater tóndirui  mýmkin.

Osyghan baylanysty Qazaqstannyng sayasy mәdeniyeti órkeniyetti oppozisiyany qalyptastyru ýshin pisip jetilgenin atap aitqan jón, onyng maqsaty biylik partiyasyna oppozisiya bolu, onyng maqsaty: qoghamdy jikke bólu emes, barlyq dúrys oilaytyn adamdardy biriktiru; qoghamnyng irgesin shayqaltu emes, demokratiyalyq konstitusiyalyq qúrylysty nyghaytu; bizding tughan, jalghyz, sýiikti әri tabysty elimizde әrbir qazaqstandyqqa layyqty kózqarasta bolu.

Osy maqsattardyng bәrin Preziydent N.Á.Nazarbaev jariyalap, memlekettik organdardyng ony oryndauyna qol jetkizip keledi. Osy túrghyda «Aq jol» partiyasy ózin-ózi dayarlaghan, óz elin sýietin jәne óz Preziydentin baghalaytyn, biraq sybaylas jemqorlyqpen, selqos sheneuniktermen jәne parlamenttik minberde bir partiyanyng monopoliyasymen keliskisi kelmeytin adamdar tarapynan Memleket basshysyna jan-jaqty kómek kórsetetin bolady.

«Aq jol» partiyasy ozbyrlyqqa, tәkapparlyqqa, jýgensizdikke jәne shekten shyghushylyqqa әrdayym oppozisiya boldy jәne solay bolyp qala beredi. Biz әrbir qarapayym qazaqstandyqtyng jeke qadir-qasiyetin, qúqyqtary men zandy mýddelerin barlyq memlekettik organdar jәne kez kelgen dengeydegi olardyng basshylary tarapynan qúrmetteudi talap etemiz.

Biz Preziydentke óz dauysyn estirtkisi keletinderding atynan jәne qyzmeti jóninen emes, kózqarasy jóninen patriot әri memleketshil adamdardyng atynan jәrdemdesetin bolamyz.

Dәl osy maqsatpen «Aq jol» partiyasy parlamentarizmning demokratiyalyq instituttary arqyly әrbir qazaqstandyqtyng jәne әrbir qazaqstandyq otbasynyng ómir sýru sapasyn túraqty jәne qarqyndy arttyrugha qol jetkizu ýshin osy saylaugha týsip otyr.

Dәl sondyqtan, Parlamentke ótip, aldaghy 5 jylda biz  10 basym mindetti sheshu ýshin júmys isteytin bolamyz.

1. Qazaqstannyng últtyq mýddesin qorghaudy jәne iske asyrudy memlekettilikting basty maqsaty dep tanu

Qazirgi zamanghy tarihta búl mýddeler HH ghasyrdyng sonynda «Alash» qozghalysynyng sayasy ústanymdarynda neghúrlym aiqyn kórindi. Ol últtyq dәstýrlerdi órkeniyetting ozyq jetistikterimen aqylgha qonymdy úshtastyru negizinde qazaq qoghamyn sol kezdegi naqty jaghdaylargha birtindep beyimdeudi ózine maqsat etip qoydy.

Olardyng negizgi kózqarastary - memlekettilik, qazaq tilining mәrtebesi, liyberalizm, demokratiyalyq  respublika, etnostar men dinderding teng qúqyqtylyghy, bilim men mәdeniyetting ósui, naryqtyq ekonomika, ozyq agroónerkәsiptik jәne salyq sayasaty - bizge baghdar retinde qyzmet etude.

Búl orayda Qazaqstannyng qazirgi zamanghy memlekettiligin bizding halqymyzdyng últtyq mýddesin iske asyrudyng qúraly, memlekettik organdardyng óz saylaushylaryna qyzmet etu nysany retinde qarastyramyz.

Últtyq birlikti jәne qoghamdyq mýddelerdi qamtamasyz etu maqsatynda «Aq jol» partiyasy mynalardy qajet dep esepteydi:

• Qazaqstannyng basqa etnostarynyng tildik jәne etnomәdeny ózindik erekshelikterin qúrmet tútyp, qazaq tilining mәrtebesin jәne qoldanylu ayasyn úlghayta otyryp Qazaqstan halqynyng birligin qamtamasyz etu; Memlekettik tildi damytugha arnap bólingen memlekettik qarajattyng tiyimdi paydalanyluyna jәne is jýzindegi nәtiyjeliligine kepildik beru.
• 2020 jylgha qaray qazaqstandyqtardyng 90%-ynyng memlekettik tildi mengeruine qol jetkizu.
• Jas úrpaqty tәrbiyeleu isin Qazaqstannyng últtyq tarihyna, qazaq tiline jәne qazaq mәdeniyetine, sol siyaqty basqa etnostardyng tarihyna, mәdeniyeti men tiline qúrmetpen qarau ruhynda jýrgizu.
• Otandastarymyzdy tarihy otanyna qaytaru jónindegi kóshi-qon sayasatyn kýsheytu, búl orayda ekonomikanyng qajetsinuine, óndirgish kýshterding ornalastyrylu sipatyna jәne Industriyalandyru baghdarlamasyna sәikes qonystandyrugha yntalandyrudyng tendestirilgen kózqarasyn qamtamasyz etu.
• Kóshi-qon sayasatynda tarihy otanyna oralyp jatqan otandastarymyzdyng mindeti olardyng ózimen-ózi bolyp jatqan jaghdayyn kórsetu emes, olardyng Qazaqstan Respublikasynyng kәduilgi azamaty retinde Qazaqstan qoghamyna tez arada jәne oidaghyday kirigip ketuin naqtylap belgileu.
• Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn qazaq tilin, QR Konstitusiyasyn jәne Qazaqstan tarihyn bilui jóninen emtihan tapsyrghannan keyin berudi zannamalyq túrghydan bekitu.
• Ekonomikalyq últshyldyq: Qazaqstannyng tabighi, ekonomikalyq jәne әleumettik resurstary eng aldymen qazaqstandyqtardyng ózining mýddesine qyzmet isteuge tiyis. Búl: kәsiporyndarda (sheteldik investorlardy qosa alghanda) basymdyqpen júmysqa ornalastyru, sol kәsiporynda dengeyles sheteldik mamandardyng jalaqysynan tómen bolmaytyn layyqty jalaqy, negizsiz qysqartu men júmystan shygharudan memleket tarapynan qorghau; bizding elde júmys isteytin sheteldik kompaniyalardyng tenderinde qazaqstandyq ónim men qazaqstandyq kәsiporyndardyng basymdyghy jәne t.b.

2. Kópshilikke qol jetimdi túrghyn ýi

Tabys dengeyi әrtýrli adamdardy qoljetimdi túrghyn ýimen qamtamasyz etu maqsatynda biz mynany úsynamyz:

• Eng aldymen halyqtyng kýnkórisi tómen toptary men jas otbasylar ýshin naryqtyq baghasynan tómen baghamen jalgha beriletin әleumettik ýilerding qúrylysyn qosa alghanda, memlekettik túrghyn ýy qúrylysyn jandandyryp, úlghaytu.

Azamattardyng túrghyn ýige menshik qúqyghyna kepildikti qamtamasyz etu maqsatynda biz mynaghan qol jetkizuge úmtylamyz:

• Qúrylys kompaniyalary tarapynan yqtimal tәuekelderdi saqtandyru engizudi qosa alghanda, ýlestik qúrylysqa qatysushylardyng qúqyqtary men zandy mýddelerin qorghaudyng tiyimdi jýiesin qúru.
• Ipotekalyq qúrylys naryghyna qatysushy azamattardyng qúqyqtary men menshigin dәrmensiz qúrylys salushylardyng alayaqtyghynan jәne josyqsyz bankterding ozbyrlyghynan qorghau.

Túrghyn ýy qorynyng jaghdayyn jaqsartu jәne túrghyndar ýshin qolayly jaghday jasau maqsatynda biz mynalar qajet dep esepteymiz:

• Kommunaldyq qyzmetke baghany memlekettik retteudi kýsheytu, eng aldymen, olardy bekitudi tiyisti mәslihattargha beru.
• Túrghyn ýy qoryn basqaru men oghan qyzmet kórsetu salasynda demonopolizasiyalau jәne naqty bәsekelestikti jasau jolymen kommunaldyq qyzmet kórsetuding sapasyn arttyru.
• Azamattardyng túrghyn ýiin kýtip-ústau jәne kommunaldyq qyzmetter aqysyn tóleu shyghyndaryn, eger búlar otbasynyng jiyntyq tabysynyng 10%-nan asyp ketken jaghdayda, memleketting ótem tóleu mindetin zannamamen bekitudi qosa alghanda, túrghyn ýy subsidiyasy jýiesin ontaylandyru.
• Pәterlerding menshik iyeleri kooperatiyvi (PMK) júmysynyng barynsha ashyqtyghyn jәne túrghyn ýiler men basqa da ýi-jaylardyng menshik iyeleri men jaldaushylary aldynda olardan alynghan aqsha qarajatynyng júmsaluy jóninde әlsin-әlsin esep beruin qamtamasyz etu.

Árbir qazaqstandyqtyng baspanasy bolugha tiyis!

3. Júmyssyzdyqty joiy jәne júmyspen qamtu mәselelerin sheshu

Halyqty júmyspen qamtudyng barynsha mýmkin bolatyn jaghdayyn qamtamasyz etu maqsatynda biz mynalardy úsynamyz:

• Memleketting aqy tóleytin qoghamdyq júmystar praktikasyn keneytui.
• Jeke kәsipkerlik subektilerining jana júmys oryndaryn ashu jónindegi qyzmetin memleket tarapynan yntalandyrudy qamtamasyz etu.
• Joghary jәne kәsiptik-tehnikalyq bilim beruding standarttaryn qazirgi zamanghy ekonomika talaptaryna jaqyndatu jóninde qajetti sharalar qoldanu.
• Memleket menshigindegi joghary jәne orta arnauly oqu oryndarynyng jәne olarmen affilirlengen kommersiyalyq qúrylymdardyng bitirushilerin júmysqa ornalastyrudy qamtamasyz etudi memleketke zanmen mindetteu.
• Sheteldik júmys kýshin tartugha kvotany azaytu.

Kez kelgen menshik nysanyndaghy úiymdar men kәsiporyndardyng júmyskerlerining enbek jaghdayyn jaqsartu jәne olargha әleumettik kepildikterdi qamtamasyz etu maqsatynda biz mynaghan qol jetkizuge úmtylamyz:

• Tútynu sebeti qúnynyng ósuine sәikes eng tómengi jalaqynyng kólemin jýieli týrde arttyru.
• Budjet salasy qyzmetkerlerinin, múghalimderdi, dәrigerlerdi, ghylym jәne mәdeniyet qyzmetkerlerin qosa alghanda, naqty enbek aqysyn kommersiyalyq úiymdardaghy jalaqy dengeyine deyin jýieli týrde arttyru.
• Shet el kapitaly qatystyrylatyn úiymdar men kәsiporyndarda qazaqstandyq jәne sheteldik júmysshylardyng enbek aqysyn tenestiru.
• Júmys berushilerding ózderining júmyskerlerine qatysty әleumettik jauapkershiligin memleket tarapynan yntalandyru:

- júmys berushining júmyskerlerdi oqytugha júmsaghan shyghyndaryn memleket esebinen subsidiyalaudy engizu;

-  kәsiporyndardyng qayyrymdylyqqa baghyttalghan shyghystaryna salyq salu kezinde shegerimge jatqyzylatyn normalardy 3%-dan 10%-gha deyin úlghaytu jәne t.b.

Árkimning layyqty jәne qauipsiz júmysqa mýmkindigi bolugha tiyis! Júmys istep jýrgen adam kedey bolugha tiyis emes!

4. Qoljetimdi әri izgilikti medisinalyq kómek

Azamattardyng uaqtyly әri sapaly medisinalyq kómek alu qúqyghyn qamtamasyz etu jәne densaulyq saqtau jýiesining qyzmetin jaqsartu maqsatynda mynalar qajet dep esepteymiz:

• Memleketting halyqqa medisinalyq qyzmet kórsetu jýiesin damytugha arnalghan shyghystaryn damyghan shet elder dengeyine deyin úlghaytu.
• Memlekettik jәne jeke menshik medisinalyq mekemelerde; qalalyq jәne auyldyq medisinalyq mekemelerde medisinalyq kómek kórsetu sapasyn tenestiru.
• Profilaktikany jәne joghary tehnologiyalyq medisinalyq qyzmet kórsetudi qosa alghanda, memleket kepildik bergen qazirgi zamanghy medisinalyq standarttardy jәne tegin medisinalyq kómek kólemin úlghaytu.
• Mindetti medisinalyq saqtandyru jýiesin, sonday-aq jiyntyq tabysy ortashadan tómen otbasylar ýshin medisinalyq saqtandyru kólemin memlekettik subsidiyalau jýiesin engizu.
• Jeke kәsipkerler tarapynan qyzmetkerlerdi erikti medisinalyq saqtandyru kólemine memlekettik subsidiya engizu.
• Medisinalyq qyzmet kórsetuding qazirgi zamanghy standarttaryna qol jetkizu maqsatynda kez kelgen menshik nysanyndaghy medisinalyq mekemelerge memleketting tolyq qarjylay jәne tehnikalyq kómek kórsetui.
• Medisinalyq mekemeler jelisin, әsirese auyldyq jerlerde, keneytu.
• Medisinalyq mekemelerding jәne medisinalyq qyzmetkerlerding josyqsyz medisinalyq kómegi jәne pasiyentterge izgilikti emes kózqarasy ýshin tikeley jauapkershiligin kýsheytu.
• Medisinalyq qyzmetkerlerding tabysyn kommersiyalyq sektordaghy jalaqy dengeyine deyin kezen-kezenmen kóteru.
• Dәrigerlerdi jәne basqa medisinalyq qyzmetkerlerdi dayarlaudyng jәne olardyng biliktiligin arttyrudyng sapasyn jaqsartu.
• Syrqattanu jәne jaraqat alu profilaktikasyn damytu.

Adamdardyng ómiri men densaulyghy - memleketting basty qamqorlyghy jәne basty jauapkershiligi!

5. Tegin jәne sapaly bilim - barlyq daryndy balalargha

Azamattardyng ózderi tandaghan sapaly bilim alu qúqyghyn qamtamasyz etu maqsatynda biz mynalargha qol jetkizuge úmtylamyz:

• Memleketting bilim beru jýiesin damytugha arnalghan shyghystaryn damyghan shet elder dengeyine deyin úlghaytu.
• Bilim beru standarttaryn tez arada kәsiby (salalyq) standarttar talaptaryna jaqyndatu, biznes birlestikterin standarttardy әzirleuge, bilim beru mekemelerin akkreditteuge jәne emtihandar ótkizuge tartu.
• Bilim beruding qazirgi zamanghy standarttaryna qol jetkizu maqsatynda barlyq dengeydegi jәne kez kelgen menshik nysanyndaghy bilim beru mekemelerine memleket tarapynan tolyqqandy qarjylay, әdistemelik jәne tehnikalyq kómek kórsetu.
• Bilim beruding barlyq dengeyi ýshin oqu baghdarlamalarynyn, oqulyqtardyng jәne oqu qúraldarynyng sapasyn jaqsartu.
• Mektepke deyingi balalar mekemeleri jelisin qalpyna keltiru men damytu jәne olarda eki jastan alty jasqa deyingi balalardy jýz payyz qamtudy qamtamasyz etu.
• Ata-anasynyng qamqorlyghynsyz qalghan, sonday-aq mýmkindigi shekteuli balalar men jetkinshekterdi kýtip-baghudy, oqytudy, tәrbiyeleudi jәne kәsiby dayarlaudy qamtamasyz etetin mekemeler jelisin nyghaytu jәne damytu.
• Orta bilim beru mekemelerining jelisin, әsirese auyldyq jerlerde úlghaytu.
• Birynghay últtyq testileu (BÚT) jýiesin, ony jýrgizu jәne qorytyndysyn shygharu prosesinde qoghamdyq baqylaudy engize otyryp jetildiru.
• Abituriyentting ózining tandauy boyynsha BÚT-ting ornyna oqugha týsu emtihanyn tandau qúqyghyn engizu.
• Memlekettik joghary oqu oryndarynda keminde - 80% studentting tegin jәne kommersiyalyq oqu oryndarynda 40% studentting memlekettik granttar esebinen oquyn qamtamasyz etu.
• Joghary oqu oryndaryna auyl jastary ókilderining týsui ýshin kvotany kóbeytu.
• Oqityn jastar arasyndaghy studentter sanatynyng mәrtebesin, qúqyqtary men әleumettik kepildikterin barynsha ashyp kórsetetin «Studentter turaly» zang qabyldau.
• Barlyq dengeydegi jәne kez kelgen menshik nysandaghy bilim beru mekemelerinde sybaylas jemqorlyqtyng aldyn-alu jәne oghan qarsy is-qimyl jónindegi sharalardy úlghaytu.
• Pedagogtardy dayarlau jәne olardyng biliktiligin arttyru sapasyn jaqsartu.

Elding basty baylyghy - múnay da, metall da emes, bizding adamdarymyz, bizding tәjiriybeli mamandarymyz jәne daryndy jastarymyz!

6. Qazirgi zamanghy óndiristik ekonomikany qúru, bizneske qysymdy tómendetu jәne kәsipkerlikke jappay sipat beru

• Industriyalandyru baghdarlamasy jobalarynyng is jýzine asyryluyna, olargha salynghan memlekettik qarajattyng tiyimdiligine jәne iske qosylghan kәsiporyndardyng shyn mәninde júmys isteuine qol jetkizu.
• Qazaqstannyng tranzittik әleuetin iske asyrudy, Batys Europa - Batys Qytay jobasynyng ekonomikalyq basymdyghyn paydalanudy, onyng iske asyryluy men salagha qyzmet kórsetuge baylanystynyng bәrin - jol qúrylysynan bastap janar-jaghar may materialdarymen jabdyqtaugha deyin jәne halyqaralyq tasymaldaudyng oryndaluyna deyin damytudy qamtamasyz etu.
• «Biznes - 2020 jol kartasy» baghdarlamasynyng tiyimdiligin, barlyq memlekettik damu instituttarynyng bólingen qarajatty naqty kәsiporyndargha jetkizuin qoghamdyq baqylaugha alu.
• «QazAgro» holdingi qyzmetining ashyqtyghyna jәne qúrylymnyng ondy ózgeristerine, auyl sharuashylyghynyng jәne auyl sharuashylyghy ónimderin qayta óndeu rentabelidigiline naqty yqpal etuine, agroónerkәsiptik keshenning jana sektorlarynyng payda boluyna qol jetkizu.
• Ministrlikter men vedomstvolardyng sheshimine biznesting salalyq birlestikterining naqty yqpalyn qamtamasyz etu.
• Jeke biznesting sauda-deldaldyq saladan ekonomikanyng naqty salasyna qaray bet búruyna yntalandyrugha jaghday jasau.

Jeke kәsipkerlikting iskerlik belsendiligin yntalandyru jәne respublikanyng ekonomikasy men әleumettik salasyn damytu ýderisinde onyng mýmkindikterin úlghaytu ýshin biz mynany úsynamyz:

• Kәsiporyn qúrylghan kezden bastap ýsh jyl boyy shaghyn jәne orta biznesti QQS-dan (qosylghan qún salyghynan) bosatu.
• Salyq әkimshiligin jýrgizu men eseptilikti ontaylandyru, shotqa tyiym saludy tek salyq bereshegi somasyna qoldanu.
• Jeke kәsipkerlerding salyq eseptiligi memlekettik budjetke tikeley zalal keltirmese, múnday eseptilik boyynsha aiyppúldy joi.
• Salyq eseptiligi boyynsha talap qoy kezenining ótip ketu merzimin jәne ótken kezeng ýshin salyqtyq tekserudi bes jyldan ýsh jylgha deyin qysqartu.
• QR Qylmystyq kodeksinen jalghan kәsipkerlik turaly bapty alyp tastau.
• Lauazymdy adamnyng qyzmet babyn paydalanyp zandy kәsipkerlik qyzmetke kedergi jasaghany ýshin qylmystyq jauapkershilikti qatandatu.
• Basym salalar ýshin QQS-nyng salalyq stavkasyn 0%-dan (auyl sharuashylyghy jәne auyl sharuashylyghy ónimderin qayta óndeu) 6%-gha deyin (jenil jәne tamaq ónerkәsibi, mashina jasau) engizu.
• Kvaziymemlekettik sektordyng ekonomikagha aralasuyn azaytu, ekonomikanyng bәsekelestik sektorynda memleket qatysatyn rentabelidi emes kәsiporyndardy jong nemese jekeshelendiru.
• Tiyisti rәsimderding barynsha ashyqtyghyn qamtamasyz etudi jәne memlekettik organdardyng nazaryn deldaldargha emes, belgili bir tauarlar men qyzmetterdi tikeley óndirushilerge audarudy qosa alghanda, memlekettik satyp alu jýiesin jetildiru.
• Respublikanyng ishki naryghynda otandyq óndirushilerding basymdyghyn qamtamasyz etu jәne sheteldik kompaniyalar tarapynan josyqsyz bәsekelestikke jol bermeu.
• Keden odaghy jәne Birynghay ekonomikalyq kenistik shenberinde qazaqstandyq ónimderding proteksionizmi jәne olardy qoldau sayasatyn qamtamasyz etu.
• Otandyq ónimderding eksportyn jәne qazaqstandyq kәsipkerlerding shet elderdegi qyzmetin yntalandyru jәne olardy qoldau tetigin úlghaytu.

Memleket ózi tabys tauyp, budjetke salyq tólep  jýrgenderdi jәne basqalargha júmys bergenderdi qoldaugha mindetti!

7. Tek iri qalalargha ghana emes, ónirler men auyldargha da - layyqty ómir

Auyl túrghyndarynyng jәne Qazaqstannyng basqa da auyldyq eldi mekenderining tynys-tirshiligi ýshin qolayly jaghday jasau maqsatynda mynalar qajet dep esepteymiz:

• Barlyq selolar men auyldardyng әleumettik infraqúrylymdaryn: joldardy, auyz sudy, monshany, jyludy, elektr energiyasyn, baylanysty, mektepti, auruhanany, sport jәne mәdeniyet zaldaryn jәne seksiyalardy qalpyna keltirudi jәne damytudy qamtamasyz etu.
• Auyldyq jerlerde júmys istep túrghan orta mektepterge, felidsherlik-akusherlik punktterge jәne mәdeniyet mekemelerine materialdyq-tehnikalyq qoldau kórsetu jәne olar joq eldi mekenderde olardy salu.
• Auyldyq eldi mekenderdi audan jәne oblys ortalyqtarymen baylanystyratyn qazirgi avtomobili joldaryn rekonstruksiyalau jәne jana joldar salu.
• Auyldyq eldi mekenderde jana júmys oryndaryn ashu ýshin әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalardyng әleuetin paydalanu jәne jeke biznesti yntalandyru.
• Mamandardyn, әsirese jas mamandardyng auyldyq eldi mekenderde júmys isteu ýshin keluin túrghyn ýy satyp alatyn kótermeleu jәrdemaqysyn jәne jalaqysyna ýsteme beru arqyly yntalandyru.

Últtyq ekonomikanyng agrarlyq sektoryn qaryshty damytu maqsatynda biz mynalargha qol jetkizemiz:

• Auyl sharuashylyghyna arnalghan jerlerdi auyl sharuashylyghyn jýrgizu isimen ainalysatyn auyl túrghyndaryna basymdyq berip, tek qana Qazaqstan azamattaryna berudi qamtamasyz etu.
• Paydalanylmay jatqan jerlerding problemalaryn zannamalyq túrghydan sheshu, olardyng tiyimsiz paydalanyluynyng kriyteriylerin anyqtau, olardy alyp qoy jәne auyl sharuashylyghy ainalymyna qaytaru.
• Anyqtau degenimiz, jerdi auylsharuashylyghyn paydalanushy basqa adamgha 3 jyldan astam uaqyt boyy qosalqy jalgha beru ony tiyimsiz paydalanu kriyteriylerining biri bolyp tabylady.
• Auyldyq eldi mekenderding túrghyndaryna auyl sharuashylyghy júmystaryn jýrgizuge, onyng ishinde jer, mal, qazirgi zamanghy auyl sharuashylyghy tehnikasy men jabdyqtar, túqym, tynaytqyshtar jәne t.b. satyp alu ýshin arnayy jenildetilgen kreditter beru.
• Jergilikti sharuashylyqtargha ontayly jaghdayda qyzmet kórsetetin mashina-traktor stansiyalary jelisin qúru.
• Sumen jabdyqtau jýiesining júmys istep túrghandaryn rekonstruksiyalaudy jәne jana qúrylghylar saludy qosa alghanda, jergilikti sharuashylyqtardy suarmaly jelimen qamtamasyz etu ýshin qajetti sharalar qoldanu.
• Auyl sharuashylyghyna memlekettik subsidiyalar bóludi, olardyng mólsherin úlghaytudy jәne tiyisti budjet qarajatyn deldaldargha emes, tikeley fermerler men sharualargha berudi qamtamasyz etu.
• Auyl sharuashylyghy ónimin óndirushilerge janar-jaghar materialdaryna túraqty jәne ontayly bagha belgileu.
• Auyl sharuashylyghy ónimderining negizgi týrlerin әdil baghamen memlekettik satyp alu kólemin úlghaytu.
• Auyldyq jerlerde tútynu kooperasiyasy jýiesin damytugha jәrdemdesu.

Auyl jәne agroónerkәsiptik keshen - bizding basty adamy jәne ekonomikalyq resursymyz!

8. Biylikting saylaushylargha ashyqtyghy jәne esep berui

Azamattardyng memleketti basqarugha naqty qatysuyn qamtamasyz etu maqsatynda biz mynalargha úmtylamyz:

• Parlamentarizmdi odan әri damytu, atqarushy biylik organdarymen ózara qarym-qatynasta Parlament pen mәslihattardyng ókilettigin keneytu.
• Saylaushylargha tek ókildi organdar ghana esep beruge tiyis, al atqarushy organdar ózimen-ózi әreket etedi degen pikir qalyptasqan. Búl dúrys emes: atqarushy organdy baqylap, oghan baghyt berip otyru ýshin ókildi organdar qúrylady. Ýkimet, ministrlikter jәne әkimdikter halyqqa qyzmet etuge tiyis.
• Atqarushy organdardyng is-әreketin parlamenttik tekseru institutyn engizu.
• Sayasy partiyalardyng mýmkindikterin keneytu, parlamenttik oppozisiyadaghy partiyalardyng mәrtebesin, mýddeleri men ókilettigin zannamalyq túrghyda qorghau.
• Parlamenttik oppozisiyalyq partiyalardyng budjetting shyghys bóligine әleumettik baghdarlamagha arnalghan shyghystardy ýkimetting kelisiminsiz budjetting 1%-y mólsherinde týzetu engizu qúqyghyn zannamalyq túrghyda bekitu.
• Biylikting atqarushy organdary әzirlegen zang jobalaryna parlamenttik oppozisiyalyq sayasy partiyalardyng mindetti týrde aldyn ala jasalatyn saraptamasyn olar Parlamentke resmy engizilgenge deyin jýrgizu.
• «Jergilikti ózin-ózi basqaru turaly» zandy jәne Qazaqstan Respublikasynda jergilikti ózin-ózi basqarudy damytudy qoldaudyng 2012 - 2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyn әzirleu jәne qabyldau.
• Eldi mekenderde (qalalardy qosa alghanda) әkimderdi tikeley olardyng túrghyndarynyng saylauyn birtindep engizu.
• Mәslihattar deputattarynyng 50%-yn proporsionaldyq ókildik negizinde sayasy partiyalar tizimi boyynsha saylau rәsimin engizu esebinen oblystyq, audandyq jәne qalalyq mәslihattar deputattarynyng sanyn eki ese úlghaytu.
• Belgili bir mәslihat deputattary jalpy sanynyng keminde 2/3-si tiyisti әkimge әkimning orynbasaryn jәne әkimdikting qúrylymdyq bólimshesining basshysyn qyzmetten bosatu jóninde eki ret ótinish jasaghannan keyin mәslihattargha olardy bosatugha qol jetkizu qúqyghyn beru.
• PMK (pәterlerding menshik iyelerining kooperatiyvi), jergilikti qoghamdastyqtyng jiyndary men jinalystary jәne t.b. arqyly qoghamdyq aumaqtyq ózin-ózi basqaru instituttaryn damytu jóninde qajetti sharalar qoldanu.
• Jergilikti ózin-ózi basqaru organdaryna jergilikti manyzy bar mәselelerdi sheshu ýshin qajetti úiymdyq jәne ekonomikalyq resurstar beru.
• Kez kelgen dәrejedegi memlekettik qyzmetshining ózining qatardaghy otandastaryna, saylaushylargha jәne salyq tóleushilerge qúrmetpen qarauyn qamtamasyz etu: memlekettik organdar halyqqa qaltqysyz qyzmet etedi, kerisinshe emes.
• Barlyq dengeydegi әkimder janynan biylikting ókildi tarmaghynyng Tәrtiptik komissiyasyn qalyptastyrudy tapsyru.

Ministrler men әkimder qarapayym adamdargha qyzmet etuge tiyis!

9. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kúres jәne sot-qúqyqtyq reforma

• Biz kez kelgen qazaqstandyqty biylik iyeleri jәne olargha jaqyn jýrgender tarapynan jasalatyn auyr alym-salymdardan jәne mәjbýrlep aludan, jeke bizneske jәne ózge de menshikke qol súghushylyqtan qorghaudy talap etemiz.
• Biz Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng memlekettik organdardyng birinshi basshylarynyng ózderine baghynyshtylardyng sybaylas jemqorlyq qúqyq búzushylyq jasaghany ýshin jauapkershiligi turaly, BAQ-ta jәne t.b. teris jariyalanym payda bolghan jaghdayda әrbir memlekettik qyzmetshining óz abyroyy men qadir-qasiyetin sot tәrtibimen qorghau mindettiligi turaly talaptarynyng mýltiksiz oryndaluyn tabandylyqpen talap etemiz.
• Biz qarapayym azamattardyng barlyq daulary men kelispeushilikterin biylik organdary ókilderining әdil, jariya jәne ashyq qarauyn qamtamasyz etudi tabandylyqpen talap etemiz.
• Qoghamda sybaylas jemqorlyq kórinisterin qabyldamau jәne oghan tózimsizdik ahualyn qalyptastyru jóninde shara qoldanu qajet dep oilaymyz.
• Sybaylas jemqorlyq kórinisterin der kezinde anyqtau ýshin jalpygha birdey salyq deklarasiyasyn engizip, onyng ashyq jәne burokrattyq emes sipatyn qamtamasyz etudi jedeldetu.
• Jalpygha birdey kiristerdi deklarasiyalaumen qatar, kezen-kezenmen jalpygha birdey shyghystardy deklarasiyalaudy da engizu.
• Sybaylas jemqorlyqpen әshkerelengen sheneunikterding qataryndaghy azamattar ýshin jýrip-túru, shet elge shyghu, belgili bir kezende menshikti jәne kәsiporyndardy iyelenu jәne basqaru qúqyghyn zannamalyq túrghyda shekteudi úsynamyz.
• Biz sot jәne qúqyq qorghau organdarynyng beytaraptyghyn jәne bir jaqty pikirde bolmauyn qamtamasyz etudi talap etemiz.
• Sottyng shynayy tәuelsizdigin, sudiyalardyng júmystan tys uaqyty men zeynetkerlikke shyqqan kezin qosa alghanda, joghary әleumettik qorghaluy men jeke qauipsizdigin qamtamasyz etu qajet dep esepteymiz.
• Sot tóreligin iske asyrudy qamtamasyz etu ýshin barlyq ashyq sot otyrystarynyng Internet boyynsha on-line rejiyminde túraqty translyasiyasyn ornatudy úsynamyz.
• Biz qylmystyq zannamany barynsha izgilendirudi talap etemiz: azamattardyng ómiri men densaulyghyna qasaqana qater tóndirumen baylanysty emes qylmystar boyynsha materialdyq núqsannyng ornyn toltyrugha erekshe nazar audaru oryndy әri izgilikti bolmaq.
• Bas bostandyghynan aiyru oryndarynda jazasyn ótep jatqan adamdardyng sanyn kezen-kezenmen keminde 50% azaytugha tez arada qol jetkizu qajet.
• Sotta qaralatyn daulardyng sanyn 2-3 ese azaytugha jәne sottardyng júmysyn jenildetuge mýmkindik beretin mediasiya jәne tórelik arqyly daulardy qaraudyng sottan tys rәsimin damytugha barlyq jaghdaydy jasau. Sottan tys qaralatyn mәseleler kólemining az boluyna baylanysty qaralghan jәne oidaghyday sheshilgen daular boyynsha mediatorlar men tóreshiler qyzmetin memlekettik subsidiyalaudy engizu.

Ádildik satylmaydy jәne ony satyp alugha bolmaydy: aqiqat әrqashan  bireu!

10. Qazaqstannyng әrbir ýiining qauipsizdigin qamtamasyz etu, ekstremizm men terrorizmge senimdi tosqauyl qoi

• Barlyq azamattardy ekstremizm men terrorizmnen qorghau jóninde shara qoldanu, adamdardyng sayasy erkine, memleketting qogham qorqynyshyn tughyzugha jol bermey, elding kez kelgen nýktesinde terrorizmdi basatyn qabiletine senimdi ornyqtyru.
• Qúqyq qorghau organdary qyzmetkerlerining mәrtebesin zannamalyq túrghyda kóteru, olardyng joghary abyroyy men materialdyq jaghdayyn qamtamasyz etu, qúqyq qorghau organdary qyzmetkerlerining otbasyn olardyng kәsibine qatysty bolmay qoymaytyn tәuekelden әleumettik qorghau.
• Ekstremistik sipattaghy qúqyq búzushylyghy, destruktivtik nasihat jýrgizgeni, jәne múnday әreketke jastardy tartqany ýshin jauapkershilikti kýsheytu.
• Terrorizmge qarsy is-qimyl jónindegi qadammen qatar jeke adamnyng azamattyq qúqyqtary men bostandyghyn qoldaudy qamtamasyz etu.
• Qazaq halqynyng jәne qazaqstandyqtardyng dәstýrli nanymyna tәn emes ekstremistik diny aghymdardyn qyzmetin zannamalyq túrghyda shekteu jәne is jýzinde olardyng jolyn kesu.
• Eldegi ómir sýru dengeyin arttyru, neghúrlym ózekti әleumettik problemalardy: júmyssyzdyqty, arzan túrghyn ýiding jetkiliksizdigin, kommunaldyq qyzmetting (su, jylu, otyn), medisinalyq qyzmet kórsetuding qymbattyghyn jәne olardyng sapasynyng qanaghattanghysyzdyghyn, adal emes sheneunikterding sybaylas jemqorlyghyn jәne jýgensizdigin, auyl jastarynyng ómirlik perspektivasynyng joqtyghyn sheshu jóninde batyl qadamdar jasau.
• Kýnkórisi tómen otbasylardy barynsha әleumettik qoldaudy jolgha qong, әleumettik memleket jәne әleumettik әdilettilik prinsiypin iske asyru arqyly óte baylar men óte kedeyler arasyndaghy kiris dengeyining alshaqtyghyn shúghyl azaytudy qamtamasyz etu.

Qazaqstannyng әrbir ýiine, әrbir qazaqstandyq otbasyna tatulyq, tynyshtyq jәne qauipsizdik!

Qúrmetti dostar!

Biz saylaushylargha bergen uәdemizdi oryndaudy tabandy týrde maqsat etip otyrmyz.

2012 jyly Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng qúrylghanyna 10 jyl tolady. Búl qarapayym jol bolghan joq, biz osy joldan ótip, sayasy kemeldendik jәne elimiz ben halqymyz ýshin óz missiyamyzdy odan әri alyp jýruge dayynbyz.

Biz qiyn taghdyrdy bastan ótkizgen partiyamyz. Bizding ol turaly tura aitugha batylymyz jetedi.

Biz biyikke sharyqtaudy da, qúldyraudy da, jenisti de jenilisti de, odaqtasudy da, jikke bólinudi de bastan ótkizdik.

Biraq biz solardyng bәrine tótep berdik! Biz shynyqtyq, quatty әri iykemdi, eseygen әri tәjiriybeli boldyq, biz kýshimizdi nyghaytyp, resurstarymyzdy júmyldyrdyq.

Biz - taghdyry qarapayym jәne minezi kýrdeli adamdar partiyasymyz.

Óitkeni bizding búl taghdyrymyz jәne minezimiz qymtauly jylyjaylarda emes, býkil halyqpen birge qiyndyqtar men qam-qareketterde qalyptasty.

Biz - óz elimizding úldarymyz jәne óz zamanymyzdyng perzentterimiz.

Bizding basty asuymyz - әli alda.

Qymbatty otandastar!

Biz qazirgi әleumettik, sayasy jәne ekonomikalyq problemalardyng syndarly sheshiluine naqty is-әreketimizben jәrdemdesuge dayynbyz.

Ishki qarqyndy damudy bizding últtyq mýddemizge jәrdemdesetin jәne ekonomikanyng damuyna qyzmet etetin dostyq niyettegi jәne ashyq syrtqy sayasatpen úshtastyru qajet ekendigine senemiz, Qazaqstannyng Dýnie jýzilik  sauda úiymyna kirui jónindegi manyzdy format jәne tiyimdi kezeng retinde Memleket basshysynyng Keden Odaghyn jәne Birynghay ekonomikalyq kenistik qúru jónindegi әldeqayda ertede jasaghan bastamasyn oidaghyday iske asyrudy biz dәl osy túrghyda qarastyramyz. Búl orayda, DSÚ-gha kiru - keybireulerding shamshyldyghyn qanaghattandyru ýshin jasalatyn jalang maqsat emes, qarapayym qazaqstandyqtardyng dýnie jýzindegi eng jaqsy tauarlar men qyzmetke erkin qol jetkizuin qamtamasyz etuding jәne bizding otandastarymyzdy ómir sapasynyng ozyq standarttarymen qauyshtyrudyng birden-bir tәsili.

EQYÚ-ny basqarghan kezde Preziydent Nazarbaev tórt «T» - trast (senim), transperensy (ashyqtyq, adaldyq), tradishn (dәstýr) jәne tolerens (tózimdilik, tilektestik) tújyrymdamasyn jariya etti.

Adamdar men halyqqa qyzmet etu ýshin búdan jaqsy úrandy oilap taba almaysyn.

Biz saylaugha týsemiz, óitkeni bizding elimiz ben halqymyzdyng aldynda jarqyn bolashaq bar ekenine senemiz.

Biz qarapayym halyqqa adal qyzmet etu ýshin saylaugha týsemiz.

Biz qazaq halqynyng dәstýri men demokratiyalyq qúndylyqtaryn toghystyru ýshin  saylaugha týsemiz.

Biz saylaugha týsemiz, óitkeni otandastarymyzdy shyn jýrekten sýiemiz jәne әrbir ýige, әrbir qazaqstandyq otbasyna tatulyq pen izgilik tileymiz.

Biraq, osy tórt «T» iske asuy ýshin, biz besinshi «T»-ny - transformeyshn (ózgeris) qosqymyz keledi.

Sebebi, ony ózgertpey, ómirdi jaqsartu mýmkin emes.

Sebebi, «jaqsartu» sózining mәnining ózi - jaqsy ómir sýru ýshin ózgerister jasau.

Al ózgerister - búl qashanda balama, búl sende ne bar jәne ne bolghanyn qalaysyn, osy aralyqtaghy tandau.

«Aq jol» partiyasy bardy baghalay otyryp, biraq odan da zor jaqsylyqtargha úmtyludy úsynady.

Biz algha órletetin ózgeristerdi kýtpeymiz, biz olardy úsynamyz.

Jәne biz barlyq qazaqstandyqtardy búl tandaudy bizben birge jasaugha shaqyramyz.

AQ JOL, QAZAQSTAN!

"Jas qazaq ýni" gazeti