Osydan 90 jylday búryn jaz­ghan maqalasynda Ahang - Ahmet Baytúrsynov: «Qazaq jem boludan dekret quatymen qútylmaydy, mә­deniyet quatymen qútylady» degen eken («Qalam qayratkerlerining ja­yynan», «Enbekshi qazaq», 8 shil­­de, 1922 j.). Atalghan mәde­niyet­­ting sәu­leli kórinisterining biri - baspasóz ekeni belgili. Bas­pa­sózdi kýshti etu arqyly júrttyng ózin de kýshti etuge tyrysqan taghy da solar. Qa­ranghyda qamalyp jat­qan júrtqa týnlik týrip, «Qazaq» dep gazet ashty. Sóitken «Qa­zaq­ty» kózi qaraqtylardyng oqy­may qalghany joq. «Qazaq» ta óz oqyr­manyn «kýzgi tannyng salqyn jelindey shiryqtyryp, ólim úiqy­sy­nan oyatty, etek-jenin jighyzdy».

Osydan 90 jylday búryn jaz­ghan maqalasynda Ahang - Ahmet Baytúrsynov: «Qazaq jem boludan dekret quatymen qútylmaydy, mә­deniyet quatymen qútylady» degen eken («Qalam qayratkerlerining ja­yynan», «Enbekshi qazaq», 8 shil­­de, 1922 j.). Atalghan mәde­niyet­­ting sәu­leli kórinisterining biri - baspasóz ekeni belgili. Bas­pa­sózdi kýshti etu arqyly júrttyng ózin de kýshti etuge tyrysqan taghy da solar. Qa­ranghyda qamalyp jat­qan júrtqa týnlik týrip, «Qazaq» dep gazet ashty. Sóitken «Qa­zaq­ty» kózi qaraqtylardyng oqy­may qalghany joq. «Qazaq» ta óz oqyr­manyn «kýzgi tannyng salqyn jelindey shiryqtyryp, ólim úiqy­sy­nan oyatty, etek-jenin jighyzdy».

«Qazaq» gazetining osynday ór­negin kórip, Ahandar mektebinen tәlim alyp, is maydanyna «kóz, qú­laq» bolugha onan keyin de bir­qydyru baspasózder keldi. Olar: «Saryarqa», «Abay», «Jas azamat», «Birlik tuy», «Sholpan», «Sa­­na», kenestik kezenning tonyn kiyip, alash ruhyn jyrlaghan «Tan», emigrasiyadaghy ýni qatqyl, qahary kýshti «Jas Týrkistan» t.b. basylymdar edi. Búl basy­lym­dar agha gazet «Qazaqtan» kór­gen ýlgisin janghyrtyp, Semey, Qyzyljar, Tashkent, Berlin qala­larynda tәuelsizdik ruhynda sói­ledi. Alayda, bir ókinishtisi, «Ay­qap» pen «Qazaq» birshama zerttelip, ondaghy publisistik materialdar talqy men syngha týsse de, jogharydaghy basylymdar jayly birdi-ekili enbekter bolmasa, ba­sym kópshiliginde jalpy týsi­nik, jalang derekter ghana aity­lady. Týbegeyli kirisken tereng taldaular, monografiyalyq enbek­ter joqtyng qasy derlik.

Alash kósemsózin janghyrtu­dyng dәl qazirgi kýni auaday qa­jettigi birneshe sebepterge bayla­nysty. Birinshiden, Alash qayrat­ker­leri el tәuelsizdigi men azat­tyghy turaly keminde 70-80 jyl ilgerirek oilaghan. Býgingi kýni tә­uelsizdikke túghyr bolatyn oilar­dy, iydeyalardy Alash múralary­nan tabamyz. Olar jazghan kósem­sózderdin, aitqan oilardyng zor yqylaspen qabyldanyp, qajet­tilikke ainaluynyng syry osynda.

Ekinshiden, ayauly túlghalary­myz­dyng kósemsózi halyq sanasy­nan әdeyilep óshirildi. Qysqa uaqyt aralyghynda arab jazuynan latyngha, odan kirillisagha kóshiru sayasaty halyqtyng býkil ruhany әlemine zardabyn tiygizdi. Alash qayratkerleri aqtalghan kýnning ózinde qazirgi úrpaq olardyng ne jazghandarynan beyhabar. Sebebi, shaghatay, arab jazularyn kez kelgen adam oqy almaydy.

Tәuelsizdik alghan jyldardan beri Alash qayratkerlerining sayasy qyzmeti, әdeby shygharmalary birshama zertteldi. Al kósemsózderi túnghysh ret kóptomdyq retinde shygharylyp otyr. Belgili bir tarihy oqighalardy zertteude, bagha bererde sol kezde jaryq kórgen baspasózge, onda jariyalanghan kó­semsózge jýginbeu mýmkin emes. Óitkeni, ol sol kezenning shyn­dyghyn, uaqyttyng ýnin, tynysyn aina-qatesiz jetkizedi.

Belgili ghalym Ýshkiltay Súb­han­berdinanyng osy saladaghy en­begi ólsheusiz boldy. Ol kisining jetekshiligimen «Týrkistan ualaya­ty­nyng gazeti», «Dala ualayatynyng gazeti», «Qazaq», «Ayqap» basy­lymdarynyng kirillisagha týsi­ril­gen núsqasy biraz ghylym sala­lary ýshin keremet qúndy enbek bolghanyn bilemiz. Osy iygilikti isti jalghastyru maqsatynda Jurnalistika mәselelerin zertteu ins­tituty osyghan deyin ghylymy ai­nalymgha tolyq týspegen elimizding jәne shetelderding múraghat­ta­rynda jatqan alashtyq baspasóz ónimderin kóptomdyq etip kóp­shilikke úsynudy qolgha aldy.

Alash kósemsózshilerining bar­lyq jariyalanymdarynda negizinen kókseytini - el tәuelsizdigi bolatyn. Sol tәuelsizdikting 20 jyl­dyghyna oray búl qúndy en­bekting jaryq kórui onyng aktualidiligin tipti arttyra týsti. El mereyin ósiretin osynday tarihy shaqqa erekshe tartumen kelgen quanyshymyzdy biz de jasyra almaymyz.

1917 jylghy aqpan tónkerisi­nen keyin ile-shala Semey qala­synda jaryq kórgen «Saryarqa» gazeti osy kýnge deyin kópshilikke keng tarap, jetkilikti dәrejede zert­teu obiektisine ainalmay keledi.

Alash qayratkerleri Resey pat­shasy taqtan alynyp, birinshi dýniyejýzilik soghystan oisyray jenilgen iri imperiyada aumaly-tókpeli zaman ornaghan sәtti pay­da­lanyp, Alash avtonomiyasyn ja­riyalaudy kózdegeni mәlim. Osy­laysha últ kósemderi qazaqty óz jerine, jer asty baylyghyna ie qylu, óz biyligin ózine beru, óz túrmys-tirshiligine say zandarmen ómir sýrgizu, jappay oqytyp-aghartu ýshin kýresti. Búl jolda «Qazaq», «Saryarqa», «Abay», «Bir­­lik tuy», «Jas azamat» syndy basylymdar shyn mәnindegi «ha­lyqtyng kózi, qúlaghy hәm tili» bola bildi.

«Qazaq» gazeti patshalyq zamannan beri qaray halyq sanasyna azattyqtyng ruhyn sinirip kelse, «Saryarqa» dýniyege kele salysy­men ony jýzege asyrugha asyqty. Onyng aldynda tәuelsiz el bolu degen úly maqsat túrdy. Kimning dos, kimning qas ekendigin aiyryp bol­maytyn alasapyran zamanda «aq» ta emes, «qyzyl» da emes, tek últ mýddesin kózdegen jolda boldy. Avtonomiyany birden jariyalaugha bir jaghynan, Reseyding qaharynan seskense, ekinshi jaghynan, әr qiyr­daghy qazaqtyng basyn qosyp alu ýshin qaraylaghan.

Bolishevikter ýkimeti sóz, qaghaz jýzinde ezilgen últtargha tendik, bostandyq jariyalaghanmen, is jý­zin­de jýzege asyrghan joq. Osy sheshimder arqyly avtonomiya alyp ketuden ýmitti bolghan Alash aza­mattarynyng osy joldaghy esil en­bekteri aqtalmady. Ol tu­raly «Saryarqanyn» 1918 jyl­ghy 22 nauryzdaghy № 35 sanynda by­lay delingen: sovet hýkimeti ótken dekabriding ishinde býkil Rossiya­daghy júrttargha «Bas biylik tizgining ózinde. Meyling Rossiya­men qanattas avtonomiya bo­lyp otyr, meyling Rossiyadan bóli­nip, óz aldyna jeke memleket bo­lyp otyr, erik ózde­rinde» dep jariya qylghan edi. Búl joba zandargha qosa tirkelgen edi.

Kindik sovet hýkimetining bosang ústaghanynan, ya bolmasa bergi jer­ding sovetterining jogharghy sovetke moyynsúnbay betimen is qylghan­dyghynan ba, ya basqa sebepterden be, qaysysy bolsa da joghary zang búl kýnge deyin iske aspady». Osy­laysha, gazet eldik mәseleni jal­taq­tamay ashyq jazyp, shyn­dyqty shyjghyryp, biylikting betine basty.

«Saryarqa» gazetine alash qa­lam­gerlerining barlyghy birdey sho­ghyrlandy. Olar: Álihan Bókey­hanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirja­qyp Dulatov, Jýsipbek Aymauytov, Shәkәrim Qúdayberdiyev, Halel Ghabbasov, Rayymjan Mәrsekúly, Maghjan Júmabaev, Múhtar Áuezov, Sәbit Dónentaev t.b.

Súltanmahmút Torayghyrovtyng «Álihannyng Semeyge kelui» repor­tajyndaghy jandy suret, kórkem til órnegi tamsantpay qoymaydy: «Mini, qayyqtaghy avtomobili alash tuynyng astynda Álihanyn tosqan halyq ishine kirdi. Avtomobiliden týsip, aman-sәlem kórsetken song doklad oqityn ýiding alystyghyna qaramay, halyqpen birge jayau jýrdi. Múnymen Álihannyng qayda bolsa jalpy halyqpen birge ekendigi kórinedi». Búl ótken ghasyr basynda jazylghan reportajdyng ýlgisi boluymen de qymbat.

Gazet alghashqy sandarynan-aq sayasy ústanghan baghytynyng aiqyn­dylyghymen, ótkir maqala, batyl oilarymen erekshelendi. Jýsipbek Aymauytovtyng «Túr, búqara! Ji­yl kedey! Úmtyl jastar!», «Memleket qúrylysy», «Partiya» syndy bas maqalalary jaryq kórdi. «Jas alash» degen avtor «Úly orystyng ýstemdigi» atty maqalasynda tó­men­degi pikirdi ashyq aitady: «Orys­tyng qay partiyasy hәkim­shilikke ie bolsa da, bizge tendik, erkindik bolmaydy, búl - anyq.

Bizden orystyng sayasy partiya­syna qosylyp, qazaqty da qo­syl­ghan partiyasyna qaratyp, jaq­tatpaq bolghan qazaq ne týk andamaytyn soqyr, ne qazaq últyna qyzmet qylamyn degeni beker jan dep úghamyn. Orystyng bayy kedeyin jegeni ras-aq shyghar. Biraq orys­tyng bayy da, kedeyi de qazaqty jeydi. Qazaq bayy, orys kedeyin jep kórgen joq. Jeuge dәrmeni de kelgen joq. Búl talassyz nәrse... Orys­tyng qúldyghynan qútylyp shyqpay jatyp, kedey-bay dep jikteletin jayymyz joq. Tamyrsyz nәrseni zorlyqpen ekseng de qazaq ishinde ornamaydy, búl misyz bireu bolmasa, dau shygharmaytyn nәrse». Múnda jana zaman alyp kelgen «tendik» úghymyn Reseydegi bay men kedey arasyndaghyday emes, últ­tardyng tendigi, bir-birine ozbyrlyq kórsetpeui maghynasynda qaras­tyrghan. Al últtardy ishten irituge qarsy bolghan.

Qazaqqa jeke avtonomiya bolu kerek pe, әlde Týrkistan men Sibirge qosylghan tiyimdi me degen mәse­leler qyzu talqylandy. «Avtonomiya - bas biylik tizgin ózinde bolyp, júrt ózin-ózi biyleu degen sóz. Bizding izdegenimiz - jerge, últqa baylanghan avtonomiya» deydi alashtyqtar.

«Saryarqanyn» № 34 sanynda «Birlik tuynan» kóshirilip basyl­ghan «Mústafa hatyn» bey-jay oqu mýmkin emes. Halqynyng azattyghy jolynda ajaldyng ózin qasqayyp qarsy alghan qaharmandyq beynesi jadynda mәngi jattalyp qalady.

Seminarist Múhtar Áuezovting qansha zaman ótse de qúndylyghyn joymaytyn, býkil adamzattyng or­taq mәselesi - «Adamdyq negizi - әiel» atty maqalasy da osynda jariyalandy.

1917 jyldyng shilde aiynda Orynborda ótken jalpy qazaq sezinde qabyldanghan qaulydaghy: «Bala qalmay jalpy oqu - mindet. Alghashqy eki jylda bala ana tilimen oqysyn...» degen talap býgingi kýni de ózekti dep bilemiz. Osynday jaghdayda kýrmeui kóp til, últ­jandy, otansýigish azamattar qa­lyp­tastyru mәselesi ózinen-ózi sheshilgen bolar edi.

«Saryarqalyqtardyn» halyq aldyndaghy jauapkershilikterin qa­lay sezingendikterin «Asqynghan auru dauasy - ashy dәri» atty ma­qaladaghy batyl baylamnan da anyq kóremiz: «Gazet aina bola almasa, sol beti jaman, púshyq, merezderge aina bola almay otyr: kórset­kendigi ýshin. Elding bәri púshyq, merez emes qoy. Kýnde ainagha qarap, «ana­nyng betin» dep kýlip, óz be­tining saulyghyna shýkirshilik qy­lyp otyrghandar da kóp shyghar. Teginde «Ras sóz jaghymdy bolmaydy, jaghymdy sóz ras bolmaydy» degen bar ghoy. Jaghymdy bolugha gazet rastyqtan púshyqtar ókpeleydi eken dep aiyryla almasa kerek».

Qoryta aitqanda, «Saryarqa» gazeti - aumaly-tókpeli zamanda últqa qyzmet etu ýshin dýniyege kelip, sol maqsatyna tolyq jetken basylym. Onda qazaq jurnaliys­tikasy janrlaryn barynsha tiyimdi paydalandy. Múnda qysqa aqpa­rattar, reportajdar, maqala, ocherk t.b. jariyalandy.

«Abay» jurnaly - 1918 jyly Semeyde Jýsipbek Aymauytov pen Múhtar Áuezov shygharghan basylym. Jurnal osyghan deyin jaryq kórgen «Qazaq» gazetining jolyn jalghas­tyrdy. «Saryarqa» gazetimen ýn­des, pikirles boldy. «Birlik tuy», «Jas azamat» gazetterine ruhany qoldau bildirip otyrdy.

Onda jariyalanghan maqalalar azat ruhty, eldik mәselelerdi kóterdi. Jariyalanymdargha filo­sofiya­lyq terendik, kemeldik, ba­yyptylyq tәn boldy. Kýndelikti kýibeng tirlik, úsaq-týiek janalyq, aqparlar emes, eldik, dýniyejýzilik dengeydegi ghylym-bilim, órkeniyet mәselelerine qalam tartty. Qalam­gerler qatary saydyng tasynday iriktelgen talanttar shoghyry bol­dy. Olar: Jýsipbek Aymauytov, Múhtar Áuezov, Mirjaqyp Dulatov, Shәkәrim Qúdayberdiyev, Ghúmar Qarashbalasy, Mәnnan Túrghanbay, Sәbit Dónentaev, Súltanmahmút Torayghyrov, Abaydyng úrpaqtary - Aqylbay men Maghauiya, t.b. Olar qúrdymgha ketken patshalyq óki­metke de, bolishevikterge de kóp jaltaqtaghan joq. Qysqa uaqyt bolsa da ózderin tәuelsiz elde ómir sýrip jatqanday erkin sezindi.

Jýsipbek Aymauytov «Jurnal turaly» bas maqalasynda bylay deydi: «Tirshilikting qúraly - óner, ghylym... Óner, ghylym qarajatpen tabylady. Óner, ghylym qarajat tabady. Qarajat jan asyraydy. Halyqtyng ónerli bolyp jetiluine baylyq kerek. Jalanash kedeyge óner ýiren deu ógizben jarysyp bәige al degen siyaqty. ...Bilimdi ornyna júmsau kerek: jamandyqqa salynghan bilimdiden bilimsiz artyq. Bilimdi ornyna júmsatatyn ne? Ol - tәrbiye. Tәrbie kórmegen bilimdi jauyzdyng nadan jauyzdan ziyany jýz ese kóp. Múny ómir jýzinde kórip jýrmiz».

«Abay» jurnalynyng № 3 sa­nynda jariyalanghan jedel aqpa­rattan elding tәuelsizdik alu mým­kindigine quanghan asyp-tasqan kónil, úlan-asyr shattyq bayqa­lady: «Jiyrmasynshy mart kýni (eskishe) Mәskeudegi Sovet ýki­me­tining bas­shysy Lenin men narod­nyy komissar Stalinnen Bókey­hanov pen Ghabbasov atyna telegramma keldi. Onda: «Ár halyq­tyng óz biyligin ózine beremiz dep sheshken zakon jarlyghymyz әli sol qalpynda - aitqanymyz aitqan. Siz­derding ókil­deriniz bizge әkelip tapsyrghan jal­py qazaq sezining qaulysyn týge­limen qabyl alamyz: jalghyz-aq Sovet ýkimetin taniy­syzdar. Qazaq si­yaqty túrmysy, ghúrpy, eli, jeri basqa júrtqa óz biyligin ózi alugha erik. Qazaqtyng qamqorlary tezinen komissiyasyn jasap, avtonomiyasyn jariya qylugha asyghar dep bilemiz. Ondaghy bir niyet, bir tilektegi adamdarmen aqyl­dasyp baylaghan sóz­derinizdi bizge bildiriniz» dep Leniyn, Stalin qol qoyghan.

Al, Alash! Qabaghyng qatyp, kóniling jabyghyp túr edin, ilgeri basqan ayaghyng keyin ketuge tayanyp edi. Bostandyq kórine týsip, joghala jazdap edi... Qúday berdi, jaryl­qady! Aq týiening qarny jaryldy! Ómiri qazaq qazaq bolghaly kór­megen quanysh basyna keldi - kórdin. Keudesinde jany bar, denesinde qazaqtyng qany bar, jýreginde Alashtyng namysy, ary bar, Alashtyng balasy! Kóter basyndy! Quanyshyng qútty bolsyn! Toyyng toygha úlassyn! Tiril Alash! Silkin Alash! Quan Alash! Jasa Alash!». Biraq búl quanysh artynan su sepkendey basylghany ókinishti-aq. Biylik aitqanyn oryndamady.

Múhtar Áuezovting «Ghylym tili» atty maqalasynda qazaqty kór­keytu ýshin qay jol tiyimdi bolmaq degen mәsele kóterildi. Týrik jo­lyn tandaymyz ba, joq sol tý­rikterding ózi ýlgi etip otyrghan Europa mәdeniyetin basshylyqqa alu kerek pe? Áuezov ekinshi joldy úsyndy. Búl pikirge Iliyas Ahmedov degen avtor «Ghylym tili» turaly jauap» atty hat jazyp, tómen­degidey uәjin aitady. «...Evropa tilindegi kitaptardy bilip kete al­masan, jalghyz-jarym pәn tilin kitaptarymyzgha aralastyrghannan Evropa bola alamyz ba?». Ghasyr basynda «batysshyldar» men «panturkister» degen eki baghyttaghy qazaq ziyalylary osy jóninde biraz pikirtalastargha barghandary belgili. Jogharydaghy eki maqala sonyng naqty kórinisi.

Qoryta aitqanda, «Abay» jur­naly sol kezdegi baspasózding eng biyigi dep baghalaugha bolady. Ol «Qazaq» gazetining jolyn jalghas­tyryp, Abaydyng ruhany múrasyn júrt jadyna sinirdi.

«Sholpan» jurnaly - Tashkentte 1922 jylghy qazannan bastap 1923 jyldyng mausymyna deyin aiyna bir ret shyghyp túrghan «saya­sat-sharuashylyq, bilim-әdebiyet» jay­ly qyrghyz-qazaq basylymy boldy. Alash kósemsózining 1-2 to­my osy basylymgha arnaldy. Qazir Ózbekstan múraghatynan eki tomdyq material týgili, eki bettik qaghaz alu qiyn. Al, shekaradan shygharu tipti mýmkin emes. Osynday kedergilerge qaramay «Sholpandy» týgeldey derlik qoldarynyzgha tiygizip otyrmyz.

Shygharushysy - Isa Toqtybaev. 8-shi sanynan keyin «Burjuaziya­shyl-últshyldyq qate tújyrym­dargha jol berilgen» dep jabyldy.

Jurnal manyna alashtyng últ­jandy azamattary: Nәzir Tóre­qúlov, Súltanbek Qojanov, Sanjar Asfendiyarov, Túrar Rysqúlov, Oraz Jandosov, Mirjaqyp Dulatov, Halel Dosmúhamedov, Aqqaghaz Dosjanova, Ábubәkir Divaev, Ja­han­sha Dosmúhamedov, Shәkәrim Qúdayberdiyev, Maghjan Júmabaev, Múhtar Áuezov, Sara Esova, Kәrim Jәlenov t.b. jinaldy.

Kenes ókimetining qysymy ký­shey­gennen keyin «Alash» partiyasy ózderining әdis-tәsilderin ózgertip, aghartushylyq baghytqa oiysyp, halyqtyng sana-sezimin oyatugha kýsh saldy.

Týrkistan qazaq bilim komiys­siyasynyng eki aida bir shyghyp túrghan tәrbiye, bilim, әdeby maqa­lalar jina­ghy - «Sana» 1923-1924 jyl­dary Tash­kentte jaryq kórdi. Bas redak­tory - qazaq-qyrghyz bilim komiys­siyasynyng tóbeaghasy Halel Dosmú­hamedúly. «Sana» shyn mә­ninde últtyq sanany oyatty. Azat oily, ór ruhty úrpaq tәrbiyeleuge baghyttal­ghan kósemsózder jariya­lady.

Halel Dosmúhamedúlynyng negizgi mamandyghy dәriger bolgha­nymen, qalamy jýrdek jurnalist, qayratker retinde kóp tanylghan. Jurnal manyna Jýsipbek Ay­ma­uytov, Ábubәkir Divaev, Múha­met­jan Tynyshbayúly, Qoshke Ke­mengerúly, Maghjan Júmabaev, Iliyas Jansýgirov syndy qazaqtyng sýt betine shyghar qaymaqtary jiy­naldy. Halel: «Shyn azattyqty bilim beredi» dep sanady. «Son­dyqtan mektep týzeu - bizding birinshi júmysymyz».

Osy kezenderde Alash qayrat­ker­lerining kótergen bir mәselesi - oqyghan qazaqtardyng boyyna últ­jandylyqty sinirip, halyqqa ja­qyndatu edi. Reseyde azdap bilim alyp kelgender halyq qamyn kýit­teuding ornyna olargha tóre bolghysy keldi. Mine, osynday tóbeden qa­raugha qúmarlar jii synaldy. «Sholpanda» jariyalan­ghan Múhtar Áuezovting «Oqyghan azamatyndaghy» basty problema da osy edi ghoy. Múhtar Áuezovting «Sanada» jariyalaghan «Jas jý­rekterinde» qaghynan jerigen oqyghan qazaq beynesi kelemejdeledi.

«Sananyn» qalam ústaghan­dar­gha, býgingi tilmen aitqanda, jurnalisterge qoyatyn talaby zor: «Jazushylargha eskertetin nәrse mynau: әri bolsa qara halyq ýshin, beri bolsa auyl mektepterindegi múghalimder týsinetin sóz­der ja­zugha, jazghan sózdering qoyyrt­paq bolmay, taza, tatymdy bolsyn. Syrty bar, ishi joq, qúr tizilgen qaripting keregi joq. Árbir ja­zylghan sózding jurnalymyzgha layyq maghynasy bolsyn. Kem maghynagha oza jayylyp, keng sói­leuding keregi joq». Halel Dos­múhamedúlynyng búl talaby jurnalist mamandaryn dayyndau ba­rysynda býgingi kýni de ózek­tiligin joghaltqan joq. Ásire­se, songhy sóilem qalam ústaghan kez  kelgen azamattyng jadyna týngge tiyis qaghida.

«Sana» alghashqy sanynan-aq «Til - júrttyng jany», «Tilinen aiyrylghan júrt - joyylghan júrt» dep batyl mәlimdegen bo­latyn. Onda til tazalyghy, qazaq tilin ózge tilderden engen bóten sózdermen bylghamau, balamasy joq sózderdi ýndestik zanyna baghyndyryp, tildi bayytu mәse­lesi ótkir qoyyldy.

Qazaqsha jazghanda, sóilegende pәmilie artynan «ov», «ev», «iyn»-der kelmesin, óz aty atal­syn. Kitap syrtyna nemese resmy qaghazdarda, qújattarda әkesining (úly, qyzy bolyp), sodan song ózining aty qoyylsyn. Osy mysal­dardan-aq «Sana» jurnalynyng qazaq tilining sózdik qoryn bayytu men tazalyghy ýshin jýieli týrde kýreskenin bayqaugha bolady.

1925 jyly Semeyde jaryq kórgen «Tan» jurnaly taza kenes­tik sarynnan, úrandardan, jalau­latqan qyzyl sózderden aulaq boldy. Kenes ókimetining mýmkin­dikterin últ mýddesine paydala­nudy kózdedi. Últ joghyn keyde astyrtyn, túspaldap, keyde ashyq kóterdi. Osyghan deyin «Tan» - әdeby jurnal boldy» delinip kelgen. Basqa basylymdardaghyday әdebiyet bólimi múnda da bolghany ras. Biraq, sol kezding ózekti taqyryptaryn kótergen kósemsóz kóbirek kórinis bergenin ashyq aituymyz kerek. Basylym al­ghashqy sanynda: «Qazaq arasynda baspasózge shóldegendik kýshtili­gin aitpasaq ta júrt týsingendey. ...ózining tili sanap osy aldary­nyzdaghy jurnaldy úsynyp otyr» dep jazdy.

«Tan» jurnalynda jariyalan­ghan maqalalardy saraptay oty­ryp, tómendegidey erekshelikterdi bayqadyq:

Birinshiden, jurnaldyng óte sauatty, teren, bayyptylyghyn bay­­­qaugha bolady. Qúrghaq aqyl, jalang aighaydan góri talqylau, týsindiru maqsatyndaghy maqala­lar­gha keng oryn bergen.

Ekinshiden, kәsiby jurnaliys­tikagha tәn naqtylyq, derektilik, sifrlarmen júmys isteu bay­qalady.

Ýshinshiden, «Tan» Semey óni­rine ghana emes, jalpyúlttyq ba­sylym boldy deuge negiz bar. Onda býkil Qazaqstangha ortaq mә­seleler kóterildi.

«Tan» әli de terendey zertteudi qajet etedi. Ondaghy belgisiz avtorlar men býrkenshik attardyng kimge tiyesili ekendigin anyqtau, jurnalistik sheberlikterin taldap, әdil baghasyn beru bolashaq­tyng enshisinde.

«Jas Týrkistan» jurnaly Mústafa Shoqaydyng bas redaktor­lyghymen 1929-1939 jyldary Berlinde Týrkistan halqyna ortaq shaghatay tilinde jaryq kórdi. Ol - birtútas Týrkistan tәuelsizdigi iydeya­syn kóterip, býkil týrki júr­tynyng azattyghy ýshin kýresken basylym. Onyng týpnúsqasy elimizde joq. Ol AQSh-tyng Kolumbiya uniyversiytetinde, Ankaradaghy Ayaz-Tahir Týrkistan Edil-Oral qoghamynyng kitaphanasynda saq­tau­ly. Kolumbiya uniyversiytetinde saqtalghan 10 tomdyq týpnúsqada Mústafanyng qoltanbalary: týsi­niktemeleri men týzetuleri bar kórinedi.

Búryn Mústafanyng jeke-dara enbekteri bólinip qarastyrylsa, búl kóptomdyqta býkil basylym jariyalanymdaryn tútasqa juyq berudi maqsat ettik. 3-4 tomgha engen jurnal tigindisin tauyp, ony shaghatay tilinen kirilisagha týsi­rip, jaryqqa shygharu qiyndyghy óz aldyna bólek әngime.

Tәuelsizdikting 20 jyldyghy qarsanynda halyq ortasyna qayta oralghan alash basylymdary, onda jariyalanghan alash arystarynyng kósemsózderi kóptegen ghylym salalary boyynsha tyng zerteu­lerding bastauy bolady dep senemiz. Olardyng nәtiyjeleri kýrmeui kóp kýrdeli kezende últtyq iydeologiyamyzdyng qalyptasuyna, eldik sananyng ósuine iygi әserin tiygizeri sózsiz.

Namazaly OMAShEV, Jurnalistika mәselelerin zertteu institutynyng diyrektory, professor.