Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 4541 0 pikir 24 Qarasha, 2011 saghat 15:10

Qazaq eli – Atameken renessansy

Egemen elimizding jiyrma jyldyq ómir­bayany tariyhqa ainalyp barady. Jiyrma jyl es jiyarlyq uaqyt. Tәuelsizdigimizding alghashqy jyl­dary kýn tәrtibinde tikeley túrmysqa qatysty mәseleler sheshimin kýtip túrghandyqtan, hal­qymyzdyng arghy-bergi tarihy, onyng qily-qily qatparlary tolyghymen tarqatylmay, sol týidek-týidek qalpymen otandyq ghylymgha ornyghyp qalghany bar. Tarihy sana birden qalyptasyp kete qoyatyn fenomen emes. Onyng ýstine tariyh­shylarymyzdyng deni «eski tariyh» besiginde bólenip shyqqandar, búl iste, әsirese tariyhqa markstik kózqaras ózining zardabyn tiygizdi.

Repressiyagha qazaq ziyalylary ghana emes, qazaqtyng tútas tarihy týsti.

Egemen elimizding jiyrma jyldyq ómir­bayany tariyhqa ainalyp barady. Jiyrma jyl es jiyarlyq uaqyt. Tәuelsizdigimizding alghashqy jyl­dary kýn tәrtibinde tikeley túrmysqa qatysty mәseleler sheshimin kýtip túrghandyqtan, hal­qymyzdyng arghy-bergi tarihy, onyng qily-qily qatparlary tolyghymen tarqatylmay, sol týidek-týidek qalpymen otandyq ghylymgha ornyghyp qalghany bar. Tarihy sana birden qalyptasyp kete qoyatyn fenomen emes. Onyng ýstine tariyh­shylarymyzdyng deni «eski tariyh» besiginde bólenip shyqqandar, búl iste, әsirese tariyhqa markstik kózqaras ózining zardabyn tiygizdi.

Repressiyagha qazaq ziyalylary ghana emes, qazaqtyng tútas tarihy týsti.

Maqala taqyrybyn «Qazaq eli - Atameken renessansy» dep atauym osy kýrmeui qiyn el tarihyna qatysty әngime turaly. Osy maqalagha deyingi renessans dep aityp, jazyp jýrgenderim izdenister eken. Qazaq renessansynyng naghyz mazmúny endi anyqtalghan siyaqty. Qazaq renes­sansy eki úghymgha: «Qazaq eli» jәne «Atameken» iydeyasyna tikeley qa­tysty. Atameken iydeyasy janalyq emes. Ol әr qazaqtyng sana-sezimindegi asyl, ishki ruhany iyirimi. Mening qareketim asyl, ishki ruhany iyirimderdi syrtqa shygharu. Atameken - renessanstyq iydeya. Ol býgingi Qazaq elining tynys-tirshiligimen, ruhany quatymen, keleshekke degen asyl armandarymen jýzege asyp otyr. Búl iydeya eng aldymen Qazaq elining bayyrghy túrghyndary tegi qazaqtargha jәne olarmen tarihy taghdyrlas bolghan ózge de etnos ókilderine, el azamattaryna tәn. Sebebi, olar eshqashan da atamekenderinen aumaghan. Ghasyrlar boyy nendey alapat, qasiretterge tótep berip, bógde aimaqqa qonys audarmay, atamekenderinde ómir sýrgen. Aqyry armandaryna jetip, әlemge әigili egemendi Qazaq eli atandy. Búdan asqan qazaqtar ýshin, el azamattary ýshin qúndylyq boluy mýmkin be?

Memleketter ózgere bergen, biraq atameken iydeyasy ýnemi saqtalyp otyrghan. «Mәngilik Qazaq elinin» maghynasy da osy atameken iydeyasymen anyqtalmaq. Atamekenge bolashaqta da ie bolu keler úrpaqtardyng paryzy.

Ata-babanyng múrasy - Atameken.

*  *  *

El degen sonau Týrik qaghanatynan beri ai­tylyp kele jatqan maghynaly úghym. Baba­lary­myz «mәngilik el» iydeyasyn armangha qosqan, bertin kele Asan-qayghy «jerúiyq» iydeyasyn Qazaq elining últtyq iydeyasyna ainaldyrghan. El degen auqymdy úghym. Ony jiktep qarastyrsaq, aldy­men jerdi (yaghni, atamekendi) auyzgha alamyz, odan keyin sol atamekende bolghan memleketter, olar­dyng basshylary, sodan keyin elding substansiyasy - halyq jәne onyng tarihiy-mәdeny qúndylyq­ta­ry sóz bolady. Elding basty ólshemderi: Jer, Mem­leket jәne Halyq. Halqymyz jerge degen qatynasyn Atameken degen iydeyamen aighaqtaghan. Atameken ata-babalarynyng ómir keshken geo­grafiyalyq ortasy. Atamekenning qazaq halqy ýshin qily-qily tarihy bar. Áygili «Qozy Kór­pesh - Bayan súlu» jyrynyng tarihy kontekstine nazar salsaq, ol  kezde shamamen qazirgi Qazaq elining ter­riy­toriyasy sol kezde de osy kýiinde, mýmkin búl auqymnan kenirek bolghangha úqsaydy, sebebi «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyry tek qazaqtargha ghana emes, tatar, bashqúrttargha da ortaq. Sirә, ol kezde búl halyqtar qazirgidey jeke-jeke etnostargha jiktelmegen. Sonda atamekenimizde qanday memlekettik qúrylymdar boldy, ony naqtylau tariyh­shylar ýlesindegi is. Jyr fabulasyna sýiensek, búl oqigha Shynghys hannyng shapqynshylyghynan búryn bolghan.

«Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyry sol kezdegi Atamekenning ruhani, kórkem bayandamasy. Ol zamanda týrkimendermen de ara-jigimiz kóp ajyratylmaghan. Oghan dәlel jyrda bar. Jyrdyng bir núsqasynda Qozynyng әkesi Sarybay hannyng tegi týrkimen edi degen aqparat bar. Al Lev Gumiylev guzdar turaly enbeginde: músylmandyqty qabyldaghan guzdar týrkimen atalghan degen tújyrymgha kelgen. Olay bolsa, Qozy Kórpeshting tegi týrkimen. Ol músylmandyqty qabyldaghan guz. Jyrda Qozy Kórpeshting músylmandyghy turaly derek bar. Qozy qayghyly jaghdaygha dushar bolyp, dýniyeden ozghanda, ony Kaspiy ónirinen 50 mynnan asa әskermen arnayy izdep kelgen uәziri Aybas Qozynyng janazasyn ózi shygharady. Al Qarabay bolsa nayman taypasynyng hany, bәlkim, ol әli músylmandyqty qabyldamaghan boluy da kerek. Búl derekting aighaghyna Shoqan Uәliy­ha­nov­tyng jazbalaryn keltiruge bolady. Ol Qozy Kórpesh - Bayan súlu kesenesine jolay soqqanda, onyng tóniregine qoyylghan balbal tastar baryn aitqan. Aybas Qozynyng janaza­syn shygharyp, ony arulap jer qoynauyna berip, zәulim kesene salyp bitken song eline qaytqannan keyin, jergilikti júrt Qozy men Bayangha ózde­rinshe qúrmet kórsetip, kesene tóniregine balbal tastardan eskertkishter qoyghan. Ókinishtisi, Sho­qan kórgen sol balbal tastar qoldy bolyp, joghal­ghan. Osy jaylargha qatysty aitarym, qazirgi Qazaqstannyng keng dalasy búryn bizderding jәne týrki tildes taypalardyng atamekeni bolghan. Sondyqtan, Atameken iydeyasy jerge tikeley qatysty deymiz. Ángimemizdi órbite aitsaq, tәuelsizdik alghan jyldardan keyin qauyshyp jatqan Týrkiya elining azamattarynyng da atamekenge degen yntalary óte zor. Olar ózderining shyqqan tegi, yaghny atamekeni qazirgi qazaqtyng dalasy ekenin moyyndap qana qoymay, sol atamekenge qyzmet kórsetudi ózderining boryshy dep sanaydy. Búl jóninde Maghjan Júmabaevtyng aitqan jyry da aighaqty dәlel:

Kóp týrik enshi alysyp tarasqanda,

Qazaqta qarashanyraq qalghan joq pa?

Qazirgi qazaq dalasynda (territoriyasynda) ondaghan memleketter bolghan. Olardyng bәri derlik keyin kele ru-taypalardyng attaryna, etno­nimge ainalghan. Mysaly, Ýisin, Qanly, Dulat, Nayman, Kerey, Qypshaq, t.b. bir kezdegi qazaq dalasynda bolghan memleketting ataulary. Shy­n­ghys han shapqynshylyghynan keyin memleketting jana tipteri payda boldy. Olar: Altyn Orda memleketi, onyng ydyrauymen birge Aq Orda, Kók Orda, Noghay Ordasy, Astrahani Ordasy (handyghy), Bashqúrt handyghy, Tatar handyghy, Sibir handyghy, t.b.

Tәuke hannyng túsynda XVII ghasyrda Atamekende by Edige bas­taghan biylik ýrdisi qayta janghyra bastady. Túlgha - qajettilikten qa­lyptasady. Osy zamanda el aty­nan, elding sózin ústaushy Áyteke by túlghasy tarih alanynan óz ornyn ala bastady. Ýsh úlysqa ortaq Bolat hannyng biyligi әlsi­regen shaqta biyler institutyna әkimshilik túrghysynan qajettilik tudy. El biyligine handardyng shamalary jetpeytin halge keldik. Jer-jerden biyler shygha bas­tady. Olar el sózin ústaushylar bolyp, halyq solardyng sózin sóileytin, solardy tyndaytyn edi. Biyler halyq ishinen ózderining parasatty­lyqtarymen, kemengerlikterimen kóringen túl­ghalar, býgingi leksikagha salsaq, liyderler. Áyteke biyden keyin ile shala Tóle by meylinshe qadirli túlghagha ainaldy. Qajettilik qajettilikti tughyzady, Saryarqa ónirinen suyrylyp Qaz dauysty Qazybek by shyqty.

Sóitip, halyq ortasynan shyqqan biyler әkim­shilikke qatysty isterdi tolyghymen óz qoldaryna aldy. Qazybek biyge qatysty sol zamannyng tarihynan bir mysal. 1748 jyly kýlli qazaq dalasyn dýr silkindirgen auyr oqigha boldy. Ol Baraq súltannyng Batys aimaqta handyq qúrghan Ábilqayyrdy óltirui. Osy oqighagha aralasqan Qazybek by óz biyligin aiqyn әri ashyq kórsetken. Ol Baraqqa arnap: - Uay, Baraq! Oilanbay ja­saghan qylmysynmen Orta jýzdi oisyratyp keter salmaq týsirding sen. Elding saulyghyn qashyryp, qaskóiding jaulyghyn bastadyng sen. Bәrinen de búryn sen adamzattyng ómirin úrlap, ólimge oryn bosattyn. Hanyndy qaraday óltirsen, halqyndy qynaday qyrarsyn. Jauyzdyq qaqpasyn ashsan, qanyn suday shasharsyn. Al eger elindi yghyr qylghyng kelmese, jýreginning izgiligi ólmese, tesikti ózing bitep, jarany ózing jazyp al. Ólgen tirilmeydi, óshken janbaydy. Biraq ólgenning isin jalghastyryp, óshkenning otyn tútatsan, ómir azbaydy, shyraq qayta mazdaydy. Jaylauymdy órt, júrtymdy dert shalmasyn desen, Ábil­qayyr­dyng Orynbordaghy úly Ayshuaq súltandy auystyryp, ornyna amanatqa óz úlyndy ber de, qanyng men qúlyndy keshirsin desen, bola alsang - Ábilqayyrdyng ornyna han bol. Áytpese úldary­nyng aldyna baryp, kisiligindi tastap, kisendi moynyna sal! Kiriptarlanyp qol qusyr! Qa­nyndy shasha ma, qúnyndy kese me, qylmysyndy keshe me - solar, qúnykerler sheshedi. Sen ýshin jaqynnan jat tabar, aghayynnan alashy izder Orta jýz joq! Kisәpirge keshirim eter de Orta jýz joq! Kesimime kónbesen, býkil Orta jýz túrmaq, býtin Naymangha da syimassyn. Syighyzbaspyn! Auyp ketem dep dәmelenbe, jonghargha da ótkiz­bespin!» - (Qaz dauysty Qazybek bi. Týrkistan «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qo­ryq-múrajayy, 2011.) degen. Bayqap otyrsyzdar, biylik Qazybek biyding qolynda berik. Kezinde han sheshetin isti óz qolyna alghan. Ýsh by zamanynda han biyligi degen oilandyratyn mәsele. Handar kóbinese konstitusiyalyq monarhtar dengeyinde boldy desek te bolghanday, búl jerde tek tabiy­ghatynan erekshe eki túlghany atamasqa bolmaydy, olar: Ortalyq ólkedegi súltan, sodan keyin han atanghan - Abylay men Batys ónirindegi - Ábil­qayyr han. Búlar talantty el basshylary edi, biraq olar biylermen biylikti bólisken. Olar biyler kenesinsiz tarihy sheshimderge bara almaghan. Osynday erekshe sayasy kontinuumdy әli tolyq zerttegenimiz joq. Eger oqigha osylay órby bergende Qazaq elinde biylikting tarmaqtary tabighy týrde súryptalyp, anyqtalushy edi. Amal neshik, búl ýrdisti omyrtqasynan ýzip, óz tәrtibimen Resey әkimshiligi óz ýstemdigin ornatty. Jana әkim­shi­lik qazaqtargha mýldem jat edi. Hakim Abaydyng «úryssa orys, elge bolys, ýiden ýrgen itke úqsap», - deytini sondyqtan. Ýiden ýrgen, ol itting jamany. Olay bolsa, bolystyq qyzmetting mәni ne bolghanyn oilay beriniz.

Ýsh by múrasy (biyler kóp bolghan, ýsheuining geopolitikalyq oryndary erek­she bolghan son, bólip aityp otyr­myn) jan-jaqty zertteudi talap etetin taqyryp. Ýsh biyding is-qareketteri By Edige zamany men qazirgi Qazaq eli (yaghni, jana dәuir) arasyndaghy - kópir. Qazaq elining sayasy jýiesin odan әri jetildirude, osy mәsele eskerilui qajet. Áriyne, dәp solay bolmas, biraq eldi basqarudyng basty-basty prinsipteri, atamekenning eng auyr kezinde anyq­ta­lyp, iske asqanyn qalaysha esten shygha­rugha bolady. Ýsh by zamany eldi sayasy basqarudyng izdenis zamany bolghany anyq. Biyler múrasy sonysymen qúndy.

«Qazaq eli» kesheninen sózsiz oryn alatyn túlghalar Er Edige jәne onyng dәs­týrin jalghastyrmaq bolghan Áyteke, Tóle, Qazybek biyler bolmaq. Búlar Elba­sy Núrsúltan Nazarbaev aitqan tól tariy­hymyzdyng qasiyetti ardager túlghalary.

Atamekende 1822 jyly Resey patsha­synyng jarlyghymen handyq biylik óz kýshin joydy. Qazaq halqynyng songhy hany Kenesary. Onyng 1848 jyly opat boluymen qazaq handyghy kelmeske ketti. Ishki Bókey Ordasy turaly aitsaq, Bókey jәne Jәngir handardyng biylikteri óte shekteuli bolghan. Ishki Bókey Ordasyn Resey әkimshiligi qazaq halqyn basqarudaghy bir ýlgisi retinde úsyndy. Biraq odan nәtiyje shyqpady. Búl mәselege nýkte qoy­ghan Isatay - Mahambet bastaghan kóterilis edi. Isatay - Mahambet basta­ghan kóterilis handyq biylikke qarsy shy­ghyp, halyqqa ózgedey әkimshilik basqaru jýiesining qajettiligin kýn tәrtibine qoydy. Qazaq halqy sayasy tәuelsiz­diginen aiyrylyp, Atamekende Resey әkimshiligi úsynghan jýie ornyqty. Qazaq jeri guberniya-guberniyalargha bólinip, odan uezderge, jergilikti jerler volostnoy starshina (bolys) biyligine berildi. Osynday halden keyinirek bolisheviyk­terding iydeologiyasy nәtiyjesinde dýniyege kelgen Qazaq Sovettik Sosialistik Res­publikasy degen memlekettik qúrylym qalyptasty. Búl formalidy týrde memleket atanghanymen, shyn mәnisinde ke­nes­tik jýiening bir әkimshilik bólshegi ghana bolatyn. Halyq tútastyghy, onyng mәdeniy-ruhany qúndylyqtarynyng dara­lyghy esepke alynbay, jana sosialistik tәrtip ornygha bastady. Birinshi basshy­lyqty Mәskeudegi ortalyq taghayyndap otyrghanymen, búl memleketti ýsh qazaq basqardy, olar: Júmabay Shayahmetov, Dinmúhamed Qonaev jәne Núrsúltan Nazarbaev. Áriyne, kenestik jýie bolghan son, basshylyqta orys, polyak, ukraiyn, gruziyn, armyan, evrey, úighyr ókilderi de bol­dy. Búl sosialistik mazmúndaghy memleketting qúryly­my tabighy týr­de, jana dәuir aghy­myna oray ózge de derbestiginen aiyrylghan tagh­dy­rlas eldermen birge 1991 jyly tәuelsiz memleketke ainal­dy. Búl Atamekendegi jana mazmúndaghy, shyn mәnindegi, naghyz halyqtyq memleketting qúrylghany edi. Memleket basyna búrynghy zamandardaghyday, mindetti týrde taq múrageri bolyp tóre túqymynan, nemese kenestik dәuir­degidey ózgeler taghayyndaytyn emes, halyqtyng ókili Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev demokra­tiyalyq jolmen Preziydent bolyp saylandy. Búl HH ghasyrdyng sonyndaghy órkeniyetti elderdegi ornyqqan elding basshysyn saylau rәsimine sәikes jasalghan shara bolatyn. Sóitip, qazaq halqy óz Atamekeninde ózining qalauymen basshy saylap, renessanstyq oqighagha tap boldy. Olay deytinim, týrki júrtynda baghzy zamannan biylik saylau negizinde bolghan. Biylikting basynda by bolghan. «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyrynda sol kezdegi alyp territoriyany basqaryp otyr­ghan by bolghan. Han degen ol zamanda taypalardyng kóshbasshysy. Mysaly, jyrdaghy Qarabay bir taypanyn, Sa­rybay bir taypanyng hany, al olardy basqaryp otyrghan by bolghan. Shynghys han shapqynshylyghynan keyin bas­qarudyng búl jýiesi «týzetilip», han dәrejesi biyden joghary bolyp qa­lyptasqan. Sebebi, Shynghys hannyng ózi taypa kóseminen shyqqan adam. Ol sol handyq dәrejesin ózimen birge kóte­rip, biylikting jogharghy formasyna ainaldyrghan. Búl jaghdayda sayasy refleksiya bildirgen Er Edige bolatyn. Edige by halyq tarihyndaghy passionar­lyq túlgha. Akademik Qanysh Sәtbaev­tyng «Edige jyryn» zertteuining syry tegin emes. Ol kezinde «Edige jyryn» zertteudi qolgha aluy arqyly otandyq tarihtyng bastau arnasyn dóp tapqan. Sol ýshin akademik júmystan quyldy, biraq ol Qanysh Sәtbaevtyng tarih aldyndaghy eren erligi edi.

Qazaq halqynyng tól tarihy Er Edigeden bastau alatynyn Elbasy Núrsúl­tan Nazarbaev Astananyng 10 jyldyq mereytoyyna arnalghan saltanatty jiyn­daghy sózinde naqty aitqan bolatyn:

«Bizding qazaqtyng arghy-bergi tarihynda Ordabalyq, Suyab, Taraz, Balasaghún, Syghanaq, Jent, Sarayshyq, Týrkistan siyaqty qalalarda ordaly júrttyng tuy tigilgen. Astananyng dәl irgesinen tabylghan Bozoq qalasy da ýlken ortalyqtyng biri bolghanyn ghalymdar dәleldep berdi.

Astananyng qazirgi jarqyraghan jana kóshelerine Sarayshyq, Syghanaq, Týrkis­tan degen attardyng berilgenin bayqaghan bolarsyzdar.

Búl tól tarihymyzgha degen býgingi úrpaqtyng qúrmeti.

Ertedegi er babamyz Edigeden bastap, aibyndy Abylaygha deyingi handary­myzdyng bәri osy Esil boyynda orda tikkenderi tipti de tegin bolmasa kerek» (Preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazar­baevtyng Astananyng 10 jyldyghyna ar­nal­ghan saltanatty jiyndaghy sózi. 06.07.2008).

Jana tarihtyng basy degende, El­basyn renessanstyq túlgha deymin. Son­daghy aitpaghym, halqymyzdyng tarihyn­daghy «Aq Orda» dәuiri, onyng biyleushisi Edige biyge qatysty aitylghan sóz. Noghay Ordasynyng tarihy eki jarym ghasyrday merzimdi alyp jatyr. Áriyne, Noghay Ordasynyng osylaysha ataluy Noghaygha qatysty degen tarihy derek bar. Noghay Ordasynyng kýsheygen kezi biylik basyna Er Edigening keluimen baylanysty. Edige­ning tughan jeri Ontýstik Qazaqstannyng Sozaq audanyndaghy Qúmkent degen eldi meken. Ziraty Qúmkentten soltýstikke qaray 300 shaqyrym jerdegi, Jezqazghan ónirindegi Úlytauda degen týsinik bar. Er Edigening biylik qúrghan jeri - Sarayshyq. Búl: «Bar qazaq - bir qazaq», degen sózding dәleli bolarlyq jaghday. Halqymyzdyng mentaliytetinde «enshisi bólinbegen qazaq», «qargha tamyrly qazaq» degen ataly úghymdar bar. Noghay Ordasy qazirgi Qazaqstannyng soltýsti­ginen ontýstigine, odan batysyna deyingi aimaqty alyp jatqan. Halqymyzdyng El men Edige degen úghymdardy qatar aituy da tegin emes. Eldik sana Er Edigening isterinen mazmún tapqan. Búl tasqa basylghan týrki jazularyndaghy «Mәngilik el» degen iydeyamen ýndes.

Edige tarihta «el qamyn jegen Edige» degen formulamen qalghan. Ol eshqashan da ózin hanmyn dep atamaghan. Jyrlarda ony Er Edige, by Edige dep aitu dәstýri qalyptasqan. Edigening qolyndaghy biylik handardyng biyliginen joghary bolghany da tarihy shyndyq. Er Edige dәstýri qazaq halqynyng tarihynda handyq biylik әlsire­gen kezde biylikke ýsh әigili biyi­mizding keluine mýmkindik tughyzdy. Úlan-ghayyr Atamekendi tiyimdi basqaru ýshin biyler ýsh aimaqty óz iyelikterine aldy. Batys aimaqty tolyghymen Áyteke by basqarsa, Jetisu ónirin jәne Ontýstikti Tóle bi, al Soltýstikti, Shyghysty jәne Ortalyq Qazaq­standy (Saryarqany) Qazybek by basqardy. Áriyne, búl biyler kezinde handar da boldy. Búl zamanda handar elding ishki isi emes, syrtqy isterimen kóbirek ainalysty. Elding ishki isteri biylerde boldy. Biylikting búl tәjiriybesi әli zertteudi qajet etedi. Búl tәjiriybe qazaqtyng mentaliytetinde bar biylikting arhetiypi. Olay deytinim, halqymyzdyng bay mәdeniy-әdeby múrasyn qayta qarap, saralap otyrghanymyzda biylikting osy arhetiypi oiymyzgha orala beredi. Qazirgi kezde biylik tolyghymen Europalyq ýlgide qúrylghan. Al, halqymyzdyng dәstýrin eske alsaq, onda oilanatyn jaylar barshylyq.

Qazaq eli degende Atameken jәne Memleket ýnemi bir-birimen say kelip otyrmaghan. Búl ekeuining ýndes kelui býgingi kýnde shyndyqqa ainalyp otyr. Ótken tarihy zamandargha zer salsaq qazaqtyng bayyrghy territoriyasynda oryn alghan memleketterding bәri birdey Atameken iydeyasyna ýndes bola bermegen. Memleket basyn­da bolghan kósemderding bayyrghy kóne tarihty óshiruge, ne qayta jazugha nemese óndeuge ynta­lary bolghandaryn da esepke alghan jón. Solay bolghanymen qazaq halqy ózining bayyrghy tarihy­nan, Atameken iydeyasynan ajyramaghan. Qa­zaq halqynyng mentaliyteti degen osy. Sodan keyin baryp halqymyzdyng tarihiy-mәdeny qúndylyq­tary turaly bayandau jón bolmaq. Halqymyzdyng qúndylyqtary dep eki fenomendi erekshe aituymyz paryz. Biri - til. Qazaq etnosynyng qalyptasuynyng bir faktory til ortaqtyghy. Til degenimiz tariyh, etnografiya, óner, bilim jәne dýniyetanym. Osy atalghan salalardyng qaysysyna toqtalmasanyz da, siz til mәselesine baryp tirelesiz. Tildik leksika ol, bylaysha aitqanda, tarihtyng mazmúndamasy, bayany. Ekinshi fenomen - ol din. Búl kýrdeli mәsele. Týrkitildes halyq­tardyng diny sanalarynda qat-qabat dý­niye­ta­nymdyq izdenister bar. Ol turaly keyingi kezderi basylym betterinde jii aityluda. Sonyng biri - tәnirlik dýniyetanym, ekinshisi - islam dini.

Qazaq dýniyetanymy birneshe tarihiy-mәdeny sintezderden ótken. Tómengi sintez - týrkilik. Týrkilik sintez Oljas Sýleymenovtyng «Yazyk pisima» degen auqymdy enbeginen keyin mýldem kýrdelenip ketti. Týrkilik tamyrlar terendep, mayya, shumer, sanskriyt, latyn tilderi, iudaizm diny leksikasyna qatysty aqparattar kýnnen-kýnge kóbeide, mysaly, aghylshynnyng «Human» - degen sózine toqtalsaq, «Human»-nyng maghynasy oryssha «gumanizm», yaghny «adamshylyq» degen úghym. Solayy solay, biraq «hiu» - degenning mәnisi ne degenge jauapty Oljas Sýley­menovtyng «Turky v doistorii» degen kitabynan tapqanday boldym. Ol «Zakon Perestroyky sloga» degen taqyrypshada bylay deydi: a) «Poyavlyaetsya prototicheskiy soglasnyy (gubnoy - w, ily gortannyy - h) v nachale slova pered glasnym. Napr., osemi > vosemi, oilyk > voylok. Na mejyazykovom urovne: *omo - «mujchina», «chelovek» > homo (lat.), uomo (iyt.)» (Oljas Suleymenov. Turky v doistorii. Almaty, «Atamúra», 2002. S.40).

Sonda «omo» - mujchina degen bolsa, onyng jalpy týrki tilindegi ataluy «erkek» nemese «Ata». Alghashqy er adamnyng esimi - Ata. Endi «omo»-nyng aldyna h týskende latynsha «homo» bolyp, ol «adam» degendi bildirgen. Sonda «man» - degenimiz adam bolsa, hiu, yaghny «erkek» degen maghynada. Olay bolsa, aghylshyn tilindegi «Human», erkek adam bolyp shyghady. «Omo» + «man» = «Ata» + «adam». Orys tilindegi «Ata» - «man» qaydan shyqty deysiz.

«Ata» - «man», «Ata» - «adam». Qazaqsha «Adam Ata». Gumanizm degenning dýniyetanymdyq maghynasy Adam Ata dәstýrinde bolu degen emes pe?

Adam Ata islam dininde alghashqy músylman. Sondyqtan Adam Atanyng (gumanizmnin) kýlli adamzat jýretin jol ekenine esh shýbә joq.

Nemese, Ádil Ahmetovtyng «Týbi bir týrki órkeniyeti» degen enbeginde «baldyz», «bay», «boyau», «shyghu», «eki», «ókshe», «satu», «tis», «toq­­paq», «túr», «shúqyr», «tik», «kiyik», «ja­syl», t.b. sózder mayya jәne qazaq tilderinde birdey qol­danylatyny aitylady. Taghy bir mysal, «akil» - (aqyl) degen sóz shumer tilinde bol­gha­nyna tanym bar, men búl sóz bizge arab tilinen en­gen degen pikirde bolatynmyn. Latyn tilinde «auyz» degen, yaghny orysshasy «rot» degendi bildi­retin týrik sózi bar eken. Osy jaghdaylar týr­kilik sintezding kýrdeliligine naqtyly mysaldar emes pe?

 

*  *  *

Qazirgi zaman bәsekelestik zamany. Búl aksioma. Bәsekege qabilettilik, sózsiz, qajetti is. Bә­sekege qabilettilik sapagha bastaydy. Al sapa degenim - últtyq iydeya. Tek bәsekege qabiletti el ghana bolashaqqa joldama almaq. Men búl tústa bәsekege qabilettilikti ýsh dengeyde aitpaqpyn. Eng aldymen, bәsekege qabiletti Memleket. Odan ba­ryp bәsekege qabiletti IYdeya jәne bәsekege qa­biletti Túlgha qajet. Osy ýsheuining birligi bәse­kege qabiletti Eldi qalyptastyrady. Bәsekege qabilettilik elding tabighy immuniyteti. El bәse­kege qabilettiliginen aiyrylghan kezde el boludan qalmaq. Oghan tarihta mysaldar kóp. Kezinde Al­tyn Orda bәsekege qabilettiligimen Altyn Orda atandy, biraq bir zamandarda bәsekege qabilet­tiliginen aiyrylyp, bytyrap, ydyrap ketti. Kezindegi kenestik imperiyanyng da jaghdayy solay boldy. Búl «qúrama» imperiyalargha tәn zandy­lyq. Tarihy jaghdaylargha baylanysty qajet­ti­likten birikken halyqtar, taypalar, etnostar bir zamandarda dәl sonday qajettilikten ydyrap, ózge kýige ótpek. Búl tarih zany, qajet deseniz, zat almasu, energiya almasu zany. Passionarlyq quat synap siyaqty, ol auysyp otyrady. Sondyqtan kóne týrki jazularyndaghy «mәngilik el» iydeyasy qay zamanda bolmasyn - iydeya. Ol óz quaty jaghynan bәsekege qabiletti iydeya. Biraq, ol iydeyanyng ómirsheng boluy ýshin bәsekege qabiletti elding sol eldi bәsekege qabiletti etetin tarihy túlghalary boluy tiyis. Osynday jaghdaylardy oilastyra kelip, Qazaq elining tәuelsizdigining jiyrma jyldyghynda naqty aitarym, býginde bәsekege qabiletti Qazaq eli bar, onyng bәsekege qabiletti iydeyasy bar. Ol - sapa. Jәne bәsekege qabiletti túlghasy bar. Ol Túnghysh Preziydent Elbasy Núrsúltan Nazarbaev jәne bәsekege qabiletti qazaq halqy.

 

*  *  *

Qazaq eli býginde renessanstyq el. Olay deytinim, ol ózining Atameken iydeyasynan eshqashan, nendey qiyn zamandar bolsa da ajyrap qalmaghan. Qazaqtar negizinen ata-babalary ghúmyr keshken territoriyadan eshqayda auyp ketpegen. Qanday qiyn jaghdaylar bolmasyn sol atamekeninde ómir sýrudi dәstýrge ainaldyrghan. Búl Qazaq elining quaty, substansiyasy. Onyng ertengi kýnge alghan joldamasy.

Atameken renessansy degende Qazaq elining Túnghysh Preziydenti keshegi ótken er Edigening isin jalghastyrushy, janghyrtushy degen týiindi sózimdi aitpaqpyn.

Eldik sana dәstýri degen «el qamyn jegen er, by Edigeden» bastau alyp, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng salghan 20 jyldyq tarihy bar Qazaq elining núrly jolyn aitu azamattyq paryz.

Gharifolla ESIM, akademiyk.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019