Biyl qazaqtyng bas aqyny Abay Qúnanbayúlynyng tughanyna 175 jyl tolady. Osyghan oray Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng bastamasymen aqynnyng mereytoyyn keng kólemde atap ótu josparlanghan.

Jyl basynda Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqala jariyalady. Onda «biz bәsekege qabiletti últ qalyptastyramyz, últtyq sanany janghyrtamyz desek, Abay shygharmalaryna den qoygha tiyispiz» dep atap ótti.

Sonymen qatar Preziydent әr qazaqtyng shanyraghynda Abaydyng kitaby men «Abay joly» romany boluy kerek dep sanaytynyn aitty.

Býginde Memleket basshysynyng osy bastamasynyng negizinde týrli ruhaniy-mәdeny jobalar jasaluda. Alayda, barsha әlemdi alandatqan koronavirus pandemiyasynyng saldarynan kóptegen is-sharalar onlayn formatqa auysqan. Degenmen, búl aqyn múralaryn nasihattaugha jәne tanytugha degen qúlshynysty bәsendetpese kerek.

Jalpy, biyl úly aqynnyng 175 jyldyq mereytoyyna oray aimaqtyq, respublikalyq jәne halyqaralyq dengeyde 500-den astam is-shara ótkizu josparlanghan. Ol sharalardyng eng basynda aldaghy tamyz aiynda Semey qalasynda YuNESKO-men birlese ótetin «Abay múrasy jәne әlemdik ruhaniyat» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyasy túr. Sonymen qatar, qazan aiynda elordada «Abay jәne ruhany janghyru mәseleleri» degen atpen halyqaralyq konferensiya ótkizu josparlanghan. Atalghan sharalar aqynnyng múrasyna den qoyyp, onyng izgilikti enbekterin býgingi qoghamnyng iygiligine paydalanugha jol ashpaq.

Aqyn mereytoyy ayandaghy taghy bir manyzdy jobanyng biri – Abay shygharmalaryn on tilge audaryp, basyp shygharu. Naqtyraq aitsaq, úly aqynnyng múralary fransuz, týrik, nemis, orys, italiyan, qytay, arab, ispan, japon, aghylshyn tilderine audarylady.

Osy maqsatta juyrda Kairde belgili teolog, Mysyrdyng Uaqyptar ministrligining uaghyz zertteu departamentining diyrektory Haled As-Said Ghanemning «Abaydyng Qazaqstan halqyna ósiyetteri» atty kitaby arab tilinde jaryq kórdi. Búl sýiinshi habardy Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligi habarlaghan bolatyn.

Al, jaryq kórgen kitapta mysyrlyq ghalym qazaq filosofynyng jazghan “Qara sózderinin” maghynasyn tәpsirlegen. Yaghni, «Qara sózderdin»  qúqyq pen morali mәselelerine, filosofiyalyq mәnine, últtyq dýniyetanym men tәrbie mәselelerine kózqarasyn ózinshe taldap, jetkizgen.

Bir aita keterligi búl mysyrlyq ghalym Haled as-Said Ghanemning Abay múrasy men Qazaqstan turaly alghashqy enbegi emes. Ol búghan deyin, 2014-2017 jyldary «Núr-Mýbarak» Qazaqstan-Mysyr islam mәdeniyeti uniyversiytetinde oqytushy bolyp júmys istegen. Jәne, sol uaqyttarda qazaq halqynyng mәdeniyeti men dini, tarihy jayynda birneshe ghylymy enbekter jazghan eken.

Al, Haled as-Said Ghanem qaziri uaqytta qazaqstandyq shyghystanushylarmen birige otyryp, Abaydyng «Qara sózderi» men ólenderin arab tiline audaru júmystaryn jasap jatyr. Atalghan enbekti «Últtyq audarma burosy» QR Últtyq ortalyghy basyp shygharady.

Sonymen qatar, Abay ómiri men múrasy, onyng qazaq ruhaniyatyna sinirgen enbegi jóninde «Abay» atty teleserial týsiru de josparda bolghan.

Al, respublikalyq jәne halyqaralyq dengeyde ótetin muzyka jәne teatr festivliderining bәigeleri Abay shygharmashylyghyna arnalatyn bolady. Alayda, qazir әlemge qauip tóndirip túrghan pandemiya búl josparlardyng oryndaluyna mýmkindik bermey otyr. Degenmen, Memleket tarapynan Abay múralaryna jasalyp jatqan qamqorlyqtar az emes. Mәselen, úly aqynnyng múrasyn shet elderde úlyqtau maqsatynda Qazaqstannyng elshilikterining janynan Abay ortalyqtaryn qúru josparlanghan. Múnday ortalyqtar Fransiya, Úlybritaniya, Resey elshilikterining janynan qúrylmaq.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Abay túlghasyn joghary dәrejede nasihattau ýshin Ýkimetke birqatar naqty tapsyrmalar bergen bolatyn. Solardyng biri – Abay men Shәkәrimnin, Múhtar Áuezovtyng kindik qany tamghan Semey ónirin tarihy ortalyq retinde belgilep, onyng elding ruhany damuynda ereshe oryn alatyn ornyn naqtylaghan bolatyn. Sonyng negizinde, Semey qalasyndaghy tarihiy-mәdeny nysandardy jana talapqa say janartyp, qalanyng әleumettik-ekonomikalyq túrghydan keshendi týrde damuyna jaghday jasaudy tapsyrdy.

Odan bólek, aqynnyng mereytoyy ayasynda Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy Aqshoqy eldi mekeninde ornalasqan Qúnanbay Óskenbayúly әuletining qorymyn abattandyru da josparlanghan.Sonymen qatar, Abaydyng kiyeli mekeni Jiydebay abattandyrylyp, kópshilikting tәu eter qasiyetti ornyna ainalmaq.

Jәne, úly aqynnyng «Jiydebay-Bórili» tarihiy-mәdeny memorialdyq qoryq-muzeyi kýrdeli jóndeuden ótkizilip, ghylymy tanymdyq júmystarmen ainalysatyn ortalyqqa ainalady. Al, Semey qalasynda Jýsipbek Aymauytov pen Múhtar Áuezov negizin qalaghan, 1992 jyldan bastap qayta jaryq kórgen «Abay» jurnalyna memleket tarapynan qoldau kórsetiledi.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly  «Abay múrasy – bizding el retinde damuymyzgha jol ashyp, últ bolyp biriguimizge sep bolatyn qasterli qúndylyq» dedi.

Preziydentting aituynsha, Abay aqylyn ómirding qay salasynda qoldansaq ta, memleket retinde múratqa jetuge, el retinde ensemizdi tikteuge ýlken kýsh beredi.

Sondyqtan halyqtyng armanynan bastau alghan Abay armanyn oryndau jolynda әr qazaqstandyq ayanbauy tiyis degen bolatyn.

Abai.kz