Amanhan Álimúly. Oy ólshemderi
Men bozbala kezimde qyzyq kitap oqitynmyn, endi kerek kitap oqityn jasqa keldim.Ol ekeuining arasy jermen kóktey.
***
Naghyz aqyn kónil-kýiden obrazgha, sezimnen oigha den qoyady. Danyshpan Tolstoy «Eng úly oilar jýrekten shyghady» degende sony menzegen siyaqty. Al, kemtalant nemese beytalant obraz, oidan kónil-kýy tudyryp, kórkem poeziyagha imitasiya jasaydy.
***
Esenghaly poeziyasynyng ereksheligi, últtyq (halyqtyq emes) kónil-kýiding sana-seziminen órgen oilau jýiesining jemisi - Tili, Obryzy, Muzykasynda (TOM). Onyng últtyq aqyn sanatyna qosylatyny da sonda.
***
Abay «Óleng shirkin - ósekshi júrtqa jayar» dese, Pushkin «Vot Muza, rezvaya boltuniya» deydi. Búl úly aqyndar ýndestigi, týsinik-tanymnyng astasuy. «Týgel sózding týbir bir» de soghan sayady.
***
Men bozbala kezimde qyzyq kitap oqitynmyn, endi kerek kitap oqityn jasqa keldim.Ol ekeuining arasy jermen kóktey.
***
Naghyz aqyn kónil-kýiden obrazgha, sezimnen oigha den qoyady. Danyshpan Tolstoy «Eng úly oilar jýrekten shyghady» degende sony menzegen siyaqty. Al, kemtalant nemese beytalant obraz, oidan kónil-kýy tudyryp, kórkem poeziyagha imitasiya jasaydy.
***
Esenghaly poeziyasynyng ereksheligi, últtyq (halyqtyq emes) kónil-kýiding sana-seziminen órgen oilau jýiesining jemisi - Tili, Obryzy, Muzykasynda (TOM). Onyng últtyq aqyn sanatyna qosylatyny da sonda.
***
Abay «Óleng shirkin - ósekshi júrtqa jayar» dese, Pushkin «Vot Muza, rezvaya boltuniya» deydi. Búl úly aqyndar ýndestigi, týsinik-tanymnyng astasuy. «Týgel sózding týbir bir» de soghan sayady.
***
Poeziyagha Alla berdi, tuabitti talanty emes, et pen terining arasyndaghy qabilet-qarymy bar, filologiya fakulitetin bitirip, filologiyalyq bilimmen kelgender qauipti. Olar poeziyanyng ishki-syrtqy tehnikasyn ( úiqas, buyn sany, yrghaghy,t.b.) jaqsy mengerip alyp, «óli» óleng jazady. Olarda kónil qylyn shertip, sezimdi selt etkizer til, obraz, muzyka (TOM) bolmaydy. Bola qalghannyng ózinde, ol neken sayaq, syrtqy effekt, (elikteu әseri) tilge, obrazgha, muzykagha imitasiya( úqsastyru, boyama,aldamshy) jasau ghana. Yaghni, tabighy da, jandy qozghalys emes. Qúr qúrastyru. Bizde aqynnyng kóp boluynyng syry sonda. Olar poeziyagha joldan qosylghandar.
***
Gitler - nasizm arqyly fashizmdi tudyrsa, al, Bismark - nasionalizm negizinde últ qalyptastyrdy.Sondyqtan, últshyldyqtan qorqatyn eshtene joq.
***
Halyq, el-júrt - jalpy, últ - jalqy úghym. Mening - adam, atymnyng - Amanhan bolghany siyaqty. Sondyqtan, últ bolyp qalyptasugha kedergi keltiretin qauymdyq-toptyq kýn kóristing belgisi jýzshyldyq, rushyldyq sana-sezimnen arylyp, dәstýr jalghastyghy arqyly zamangha, uaqytqa say, ong ózgeristerge qol jetkizetúghyn qoghamdyq - sayasy sauatty sana-sezimge boy aldyrugha tiyispiz.
***
Bir tilshige bergen súhbatymda, « Bizding әdebiyete tizim jasaushylyq bar» degen edim. Bir qyzyghy sol tizimnen, osydan on - on bes jyl búryn jaqsy 5-10 óleng jazyp, qazir óz is-әreketin biletin kәsipqoy dәrejesinde qalyp qoyghandar esh qalmaydy. Astamshyldyghymyz sonsha, olardy « Auzyna Alla týkirip, Jaratqan aqyn etip jarata salghan» dep maqtaymyz da, syn kótermeytin ólenderin aiqúlaqtandyra atandaymyz.
***
Biz maqtap-marapattaudy «Vizitka» siyaqty ýlestirip, shala-sharpy, Alla berdi talant emes, et pen terining arasyndaghy qabilet-qarymy bar jas aqyn atanyp jýrgenderdi búzyp jýrmiz. Qazir, olar ózderin «Auzyna Alla týkirip, Jaratqan jarata salghan» aqyn sanaydy. Synasang jaqpaysyn, betine tik qarasang jylap qoya beretin sәby siyaqty.
***
Qadyr agha, Myrza-Áli « Naghyz qazaq qazaq emes, naghyz qazaq dombyra» dese, kezinde partiya qyzmetkeri Jandilidin « Dombyrany tastap, balalaykagha kóshu kerek» degen edi. Qazir, qazaq oryspen sayasiy-qoghamdyq, әleumettik-túrmystyq, ekonomikalyq-mәdeni qarym-qatynasta sol kýidi keship otyr. Alla aqyryn bersin!
***
Últtyng salt-dәstýr, әdet-ghúryp, kiyim kiyisi, diniy-dily ústanym, baghyt-baghdary- MÁDENIYET, al, onyng aqyl-oy, sana- sezimining jemisi - ÓRKENIYET. Osy bir qústyng qos qanattynday qúndylyqtardy qatar alyp jýre almaghan últ ózgege QÚL bolady. Ghalamdastyrudyng jayyn qúlghynda ketedi. Zaman talaby, uaqyt enshisinen qúr qalmau da soghan sayady. Sondyqtan, uaqytqa, zamangha tәn jasaryp, janaru evolusiyalyq týrde, barlyq últtyq baghyt-baghdardaghy (mәdeniyet,órkeniyet, ekonomika,sayasat t.b.) dәstýr jalghastyghy arqyly jýrgizilui tiyis.
***
Talant - dәstýrshil. Dәstýr tabighiy-tarihy kategoriya. Ol Allanyng jazghany. Talant ta Jaratqannyng adamgha bergen qadir-qasiyeti. Endeshe, onyng ekeu egiz úghym-týsinik. Últtyq (halyqtyq emes) aqyn ne jazushy deuimizding syry sonda. Abaydyng da, Pushkiyning de, M.Áuezov, L. Tolstoydyng da úlylyghy da sonda.
***
Ibilis te talanty. Biraq, onyng talanty Adam Atagha óshpendilikpen qarap, kekshildikten tughan shaytany -talant.
***
Bir adamdy jaqtyrmau, eng arysy jek kóru pendege tәn - zandylyq, al, oghan óshpendilikpen qarap, kektenu - adamy qylmys. Osy bir qadyr-qasiyetterding songhysy aqyn-jazushyda bolsa, onday qalamgerlerding qanday bolmasyn jazyp, aitqanyna da kýdikpen qaraymyn. Sondyqtan, qazaqtyng «Ókpege qisa da ólimge qimaytyny», «Azary bolsa da bezeri bolmaytyny», «Aldyna kelse atannyng qúnyn keshi», «Kekshil bolma, kópshil boly» óshpendilikten ada, kekshildikten aulaq qadyr-qasiyetterding kórinisi.
"Abay-aqparat"