Senbi, 23 Qarasha 2024
Auys-týiis 5444 5 pikir 20 Shilde, 2020 saghat 13:22

Qúdaybergenov nege qyzmetinen bosatyldy? 

Býgin Preziydentting ekonomikalyq mәseleler boyynsha shtattan tys kenesshisi Oljas Qúdaybergenov qyzmetinen bosatyldy. Búl turaly Preziydentting baspasóz hatshysy Berik Uәly jelide jazdy. 

«Oljas Qúdaybergenov Qazaqstan Respublikasy Preziydentining ekonomikalyq mәseleler boyynsha shtattan tys kenesshisi qyzmetinen bosatyldy. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Oljas Ábdimәlikúlyna ekonomikany damytu jónindegi úsynystary ýshin alghys aitty», - dep jazdy Preziydentting baspasóz hatshysy.

Oljas Qúdaybergenov Preziydentting shtattan tys kenesshi bolyp 2019 jyldyng jeltoqsanynda taghayyndalghan. Kenesshi qyzmetine deyin CSI konsaltingtik kompaniyasynyng agha seriktesi, 2014 jyly Últtyq bankting tóraghasy Qayrat Kelimbetovting (qazir «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyghynyng basshysy) kenesshisi bolghan. «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasy tóralqasynyng janyndaghy ekonomikalyq sarapshylyq kenesting mýshesi.

Áleumettik jelide ótkir-ótkir jazbalarymen tanymal Oljas Qúdaybergenov nege qyzmetinen bosatyldy?

Oljas Qúdaybergenovtyng ózi de búl turaly jelidegi jeke paraqshasynda jazypty. Aytuynsha, ol atalghan qyzmetke aldyn-ala kelisim boyynsha, 6 aigha kelgen.

«Ótken jyldyng jeltoqsanynda bolghan kezdesude Preziydent ózining shtattan tys kenesshisi boludy úsyndy. Sodan keyin olar maghan shamamen alty aidan keyin basqa qyzmetke auysugha bolatynyn aitty. Men búl ózgeristi mausym aiynda kýtken edim. Biraq ol kezde mýmkindik bolmaghan siyaqty.

Býgin tanerteng Preziydentten telefon shalyp, atqarghan júmystarym ýshin rizashylyq bildirip, rotasiya býginnen bastalghanyn aitty. Qysqasy, qazir men shtattan tys kenesshi emespin.

Búl qyzmetke aqy tólenbeydi, enbek kelisim-sharty, kense qyzmetkerleri joq. Alayda, maqtanysh sezimin tudyratyn artyqshylyghy da bar...

Degenmen, osy uaqytqa deyingi jazbalarymdy shtattan tys kenesshining emes, jeke adamnyng jazbalary retinde kórsetuge tyrystym. Búl mәrtebe mening keybir ótkir mәlimdemelerimdi jii sayasilandyryp jiberetin, endi kelesi jazbalarymda múnday sayasy týsinik bolmaydy dep ýmittenemin.

Jalpy, osy qyzmette jýrgende adamdar ýshin paydaly bolatyn nәrsening bәrin mýmkindiginshe jasaugha tyrystym. Biz búdan әri de paydaly bola alamyz dep ýmittenemin. Sonymen qatar, bizneste, memlekettik organdarmen, әkimshilikpen әri qaray júmysta da eshtene ózgermeydi»,- dedi ol.

Búghan deyin, birneshe kýn búryn Qúdaybergenov Qazaqstanda koronavirus júqtyrghandar sany 2 milliongha juyq boluy mýmkin ekenin aytqan.

«Qazir koronaviruspen auyrghandardyn  resmy sany 67 myndy qúraydy, al pnevmoniya auyrghandar shamamen 234 myn(1 qantardan 15 shildege deyin). Eger biz pnevmoniyanyng taza ósimin ghana alsaq, onda shamamen 163 myng bolady. Demek, 67 + 163 = 230 myn. Búl minimum. Eger biz ósimdi emes, býkil kórsetkishti alsaq, onda 230 myng emes, 301 myng nauqas bolady. Áriyne, ýide auyrghan adamdar bar. Olardan qanday sandar kýtiletini әli belgisiz. Jәne, resmy sanaqqa kirmegen tek simptomsyz nauqastardyng ózi 85% ekenin  eskersek, 2 milliongha juyq qazaqstandyq auyrghan nemese auyryp jatyr», - dep jazghan bolatyn.

Sonymen qatar ol virustan kem degende tórt myngha juyq adam qaytys bolghan dedi.

«Qazir koronavirustan qaytys bolghandar sany = 464. Jyl basynan 15 shildege deyin pnevmoniyadan qaytys bolghandar sany 3 327 boldy. Byltyr osy kezende 1896 adam qaytys bolghan. Yaghni, ólim kórsetkishi ótken jylmen salystyrghanda 1,75 esege kóp.

Sonda koronavirustan qaytys bolghandar eng kem degende 1895 adam nemese maksimaldy týrde 3791 adam qaytys bolghan. Búghan koronavirtan emdelgen, biraq auruhanada basqa sebepterden (insulit, infarkt jәne t.b.) qaytys bolghan adamdardy da qosu kerek», - degen edi Preziydentting eks-kenesshisi.

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478