IYә, sonymen biylik basyna Putin qayta kelmek... Ámirshil, qanypezer, әzәzil Putin júrt aldyna shyghyp azuyn kórsetti. Áriyne, búl múqalghan, júqarghan tister. Biraq osy tister Tәjikstan sekildi bos tirsek, Qazaqstan sekildi qaltang júrttyng qanyn aghyzugha anyq jetedi. Tәjikstanda qolgha týsken eki qylmysker úshqyshty, eshtemege qaramastan tәjikterdi tentiretip otyryp qaytaryp aldy. Arystan emes, kók doly kókbóri emes, qashyp-pysyp tau basyna shyghyp ketken, qyzyl kitapta qalghan barys bolyp ketken Qazaqtyng Reseyge qarsy kýshi qayda... Bostandyghyn qantarda dirildey jariyalaghan, әnúranyn shatasyp әreng tapqan, sóz avtoryna plagiattyq jasap talasqan, simvolyna mysyqminez qysyq kóz barysty alghan júrt basynda beli bos, jibi sheshuli edi. Egemendigimizding bastau búlaghy lastau bastalghanday ma...

Solay jeltoqsanda qazaqtyng úl-qyzynyng kýre tamyryn kýrekpen qighan KGB ókili Putin biylikke keledi. Dәl osyghan jauaptay biz de KGB da bolghan jangha ókimet tizginin ústattyq. Osyny basqaryp otyrghan jan Reseyge baryp qyzmette bolyp, aqyl alyp qaytqanday...

Putin biyik minbede óz bәsekelesterine: «olar SSSR-di taratqan» dep laghynet aitty. SSSR-di taratqan Putindi biylikke әkelgen Elisin bolatyn. Demek Putin ótirikshi, múttayym, jalghan sózdi sayasatker ekenin kórsetti. Al Elisinge Reseydegi jeke biylik kerek boldy. Reseydi talau әli jalghasu da, jalghasady da.

IYә, sonymen biylik basyna Putin qayta kelmek... Ámirshil, qanypezer, әzәzil Putin júrt aldyna shyghyp azuyn kórsetti. Áriyne, búl múqalghan, júqarghan tister. Biraq osy tister Tәjikstan sekildi bos tirsek, Qazaqstan sekildi qaltang júrttyng qanyn aghyzugha anyq jetedi. Tәjikstanda qolgha týsken eki qylmysker úshqyshty, eshtemege qaramastan tәjikterdi tentiretip otyryp qaytaryp aldy. Arystan emes, kók doly kókbóri emes, qashyp-pysyp tau basyna shyghyp ketken, qyzyl kitapta qalghan barys bolyp ketken Qazaqtyng Reseyge qarsy kýshi qayda... Bostandyghyn qantarda dirildey jariyalaghan, әnúranyn shatasyp әreng tapqan, sóz avtoryna plagiattyq jasap talasqan, simvolyna mysyqminez qysyq kóz barysty alghan júrt basynda beli bos, jibi sheshuli edi. Egemendigimizding bastau búlaghy lastau bastalghanday ma...

Solay jeltoqsanda qazaqtyng úl-qyzynyng kýre tamyryn kýrekpen qighan KGB ókili Putin biylikke keledi. Dәl osyghan jauaptay biz de KGB da bolghan jangha ókimet tizginin ústattyq. Osyny basqaryp otyrghan jan Reseyge baryp qyzmette bolyp, aqyl alyp qaytqanday...

Putin biyik minbede óz bәsekelesterine: «olar SSSR-di taratqan» dep laghynet aitty. SSSR-di taratqan Putindi biylikke әkelgen Elisin bolatyn. Demek Putin ótirikshi, múttayym, jalghan sózdi sayasatker ekenin kórsetti. Al Elisinge Reseydegi jeke biylik kerek boldy. Reseydi talau әli jalghasu da, jalghasady da.

Putin Reseyding bostan BAQ-taryn tas-talqan etti. Jurnalistikadaghy asa iri qúbylys Gusinskiy holdingining sýiegin syndyryp, kýlin shashyp jiberdi. Demek Putin biylikke keluge baylanysty Qazaqstandaghy tam-túm tәuelsiz aqparat odan ary túnshyqtyrylady. Ásirese «Abay», «Masa», «Azattyq» sekildi sayttar nayza úshynda bolmaq...

Putin Reseydegi últshyldyqty tu etip kóterip, últshyl iydeologiyagha býkil memleket kýshin júmyldyrdy. Terroristerdi «dәrethanada da qúrtatynyn» aityp biylikke kelgen Putinge mine, biz de taqauda ýn qostyq. Biraq Putinnen aiyrmashylyghymyz biz músylman bolatynbyz. Jirinovskiyde sóz, Putinde oq bar. Áriyne, songhysy qauipti. Putin biylikke orystyq últshyl iydeyamen keledi. Ol Reseydegi ózge últshyldyq oshaqtardyng bәrin sóndiredi. Daghystandy qútqarmaqqa attanghan Ishkeriya әskerine Johar qalada bata bergen ýlken Qadyrovtyn, imam Qadyrovtyng úly - kishi Qadyrov preziydent. Biz kóz aldymyzda keyingi úrpaq senbes tragediyalardy kórudemiz. Ásem Groznyidyng artyndaghy kóz-jas taqau arada ekrangha shyqpaydy... Reseymen әbden qoyyndasyp bolghan song biz de biraz últshyl jandardy qúrbandyqqa shalarmyz. «Resey jauy» degen sóz tym badyrayyp kózge úrady. «Halyq jauy», «Dostyq jauy» sekildi synghyrly, saytany sóz tabylar.

Áriyne, ýirengen Reseyim dersiz... Biraq dәl Resey imperiyasynday qazaqty qúshaqtap otyryp, túnshyqtyrghan eshkim joq... Ábilqayyr ólimi, Kenening basy, Shoqan ólimi, Abay qúsasy bәrin tizu mýmkin emes. Búhar kórgen qauip osy. Qara shegirtkeshe qaptaghan qara shekpendiler. 1916 jylghy qyrghyn. Qazan ónkerisindegi qyrghyn. Úly ashtyq. 1937 jylghy qasap. 1941-1945 jylghy qoyday toghytylghan qazaq. Qashan orys sening qanyndy az ishtim dep edi. Endi taghy ishpek. Qayyghyn tosyp ýirengen aghalarymyz bar baylyqty tuysyna ýlestirip berip taltayyp túr. Taghy biz auylda, dauylda, auyrda qaldyq. Jiyrma jyl «jar-jar» aittyq. Janazamyz alys emes. Biylik saylaumen әure. Halyq toylaumen әure. Jat ayaghyndy baylaumen әure.

Tragikomediya. Kórermen bolyp kóruge bolady. Keyipker bolyp óluge bolady. Kýluge bolmaydy. Jylaugha bolmaydy. Ómirinizge kauipti...

«Masa-aqparat»