Auyzsu mәselesi Ortalyq Aziyany ne qyrqystyrady, ne kiriktiredi
Keshe Astanada ótken NATO-nyng Parlamenttik assambleyasynyng «Euro-atlantikalyq qauipsizdikting kókeytesti mәseleleri jónindegi parlamentaralyq súhbattastyghy forumynda» Ortalyqaziyalyq elderding tәuelsizdigining jiyrma jyldyghynyng alghashqy qorytyndylary shygharyldy. NATO Parlamenttik assambleyasynyng qayratkerleri Rouz jәne Rottyng atymen atalghan osy arnayy jiyn Ortalyq Aziyada alghash ret úiymdastyrylyp otyrghan kórinedi. Múndaghy negizgi taqyryp Euroatlantikalyq kenistikke qater tóndiretin kesir-kesapattardyng jolyn kesip, jong mәseleleri bolghanymen, bizding aimaqtyng da kóptegen týitkilderi ortagha salynyp, qyzu talqylaugha tamyzyq etildi. Kónilge qayau salar qorytyndylar da jasalghandyghyn jasyrghymyz kelmeydi.
Jiynda daghdarystan degbiri ketken Reseydey alpauyttyng kirme kelimsekterge qabaq týiip qaray bastaghandyghy aityldy. Osynda jariya etilgen derekke jýginsek, soltýstik kórshimiz qazirgi kezde endigi Tәjikstangha, Ózbekstangha jәne Qyrghyzstangha eki millionnan astam azamatyn keri qughan.
Keshe Astanada ótken NATO-nyng Parlamenttik assambleyasynyng «Euro-atlantikalyq qauipsizdikting kókeytesti mәseleleri jónindegi parlamentaralyq súhbattastyghy forumynda» Ortalyqaziyalyq elderding tәuelsizdigining jiyrma jyldyghynyng alghashqy qorytyndylary shygharyldy. NATO Parlamenttik assambleyasynyng qayratkerleri Rouz jәne Rottyng atymen atalghan osy arnayy jiyn Ortalyq Aziyada alghash ret úiymdastyrylyp otyrghan kórinedi. Múndaghy negizgi taqyryp Euroatlantikalyq kenistikke qater tóndiretin kesir-kesapattardyng jolyn kesip, jong mәseleleri bolghanymen, bizding aimaqtyng da kóptegen týitkilderi ortagha salynyp, qyzu talqylaugha tamyzyq etildi. Kónilge qayau salar qorytyndylar da jasalghandyghyn jasyrghymyz kelmeydi.
Jiynda daghdarystan degbiri ketken Reseydey alpauyttyng kirme kelimsekterge qabaq týiip qaray bastaghandyghy aityldy. Osynda jariya etilgen derekke jýginsek, soltýstik kórshimiz qazirgi kezde endigi Tәjikstangha, Ózbekstangha jәne Qyrghyzstangha eki millionnan astam azamatyn keri qughan.
Euroatlantikalyq qúrylymdar týbegeyli zerttep, tújyrymdap, qújattap qoyghan taghy bir jaghaústatar baylam bar eken. Osy orayda bolashaqta bizding aimaq elderi ýshin eki joldyng birin tandau ghana qalatyndyghyn NATO Parlamenttik assambleyasyndaghy Fransiya Últtyq assambleyasynyng delegasiyasynyng mýshesi Lyoyk Buvard habarlady. «Auyzsudyng jetispeushiligine Ortalyq Aziya elderin jaulastyryp tynady, ne aimaqtyq kiriguding meylinshe qarqyndy jýruine týrtki bolady. Qalay bolghanda, auyzsu mәselesi aldaghy onjyldyqtarda eng ózekti taqyrypqa ainalghaly túr!» degen L.Buvard Qazaqstan basshylyghynyng Ortalyqaziyalyq elderding basyn qosu baghytynda belsendi qimyldap jatqandyghyn atap ótti. Qazaq eli ýshin basqa amal da joq: keleshekte auyzsudan taryghyp, auzy kebersiytin de basqa emes, bizding el. Áytkenmen Lyoyk Buvard aimaq elderi ishinen Qazaqstannyng mereyi biyik túrghandyghyn basa aitty. Mәrtebeli meymannyng pikirinshe, «ghajayyp mәdeniyeti, tamyry tereng tarihy bar», «mentaliytetterding toghysar túsynda oryn tepken», «qoynauy qazynagha toltyrylghan» qazaq eline әu bastan óz aimaghyndaghy «quatty derjavagha ainalu» jazylghan. Ol «Qazaqstannyng bedel-abyroyy toqtausyz arta beruge tiyis» degen boljam aitty. «NATO-men jәne onyng Parlamenttik assambleyasymen yntymaqtastyq boyynsha Qazaqstan aimaqtaghy kez kelgen basqa elderden ozyq túr, - dedi Lyoyk Buvard. - Biz ózimizding Ortalyqaziyalyq әriptesterimizge sabaq beruge jәne batystyq demokratiyany tanugha kelgen joqpyz. Biz búl elderding damu dengeyleri әrtýrli ekendigin úmytpaugha tiyispiz» dedi fransiyalyq parlamentshi.
Al negizgi bayandamashy, Vashingtondaghy Karnegiyding Halyqaralyq beybitshilik qorynyng reseylik-euraziyalyq baghdarlamasynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri Marta Bril Olikot Ortalyq Aziyanyng Reseyding yqpalynda qaluyna Euroatlantikalyq elderding ózderi aiypty ekendigin ashyq aitty. Olikot hanymnyng baylamynsha, Euroatlantikalyq úiymdardyng óte manyzdy osy aimaqqa qatysty is-qimyldarynda jýieliliktin, ýilesimdilikting bolmauy Reseydey alpauyttyng osy ónirde kýsh aluyna әkep soqtyrghan. Mәselen, Euroodaq Ándijandaghy qyrghynnan keyin Ózbekstanmen sauda-ekonomikalyq, sayasy qarym-qatynastargha tospa qoyghany mәlim. «Eger Ortalyq Aziyanyng bir eline Euroodaq tyiym qoysa, onda NATO-nyng da búl ónirde júmys isteuinde qiyndyq tuyndaydy. Sondyqtan búdan bylay Euroatlantikalyq barlyq qúrylymdardyng bir toppen, birdey qimyldauyn qarastyru kerek» dedi Marta Bril Olikot. Zertteushi hanym reseylik aqparat qúraldarynyng quatty iydeologiyalyq ýgit-nasihaty arqasynda ortalyqaziyalyq kenistikte «reseylik baghdarlanghan», Reseyge qarap boy týzeytin jas úrpaq ósip kele jatqandyghyn ókinishpen jetkizdi.
Osy orayda qazaqstandyq resmy biylik ókilderining sózine qúlaq týru de qyzyqty bolsa kerek. Elimizdegi №2 túlgha sanalatyn Parlamentting Jogharghy palatasynyng tóraghasy Qasym-Jomart Toqaev Ortalyq Aziyadaghy yntymaqtastyq Qazaqstan basshylyghynyng nazarynan qalys qalmaytyndyghyn bildirdi. «Álemde bolyp jatqan kýrdeli oqighalar ayasynda jahandyq qauipsizdik jýiesindegi Ortalyq Aziyanyng róli men mәni airyqsha ózektilikke ie bolady, - dedi ol. - Aymaghymyzdyng memleketterimen qarym-qatynasty damytu - bizding elimizding eng manyzdy basymdyqtarynyng biri bolyp tabylady. Qazir Ortalyq Aziyada qauipsizdik pen túraqtylyqty qamtamasyz etu baghytyndaghy halyqaralyq kýsh-jigerlerdi jandandyru qajet. Biz ýshin aiqyn jayt - aimaq memleketteri arasyndaghy yntymaqtastyq neghúrlym tyghyz әri qarqyndy damityn bolsa, olardyng halyqaralyq túghyrlary da soghúrlym biyik әri myghym bola týspek».
Senat basshysy NATO-men qarym-qatynas jasau niyetinen Qazaqstandy eshkim de ainyta almaytyndyghyn shegeledi. Búl jerde Qasym-Jomart Kemelúly jana ghasyrdyng jahangha tynyshtyq әkelmegendigin algha tartty. «Kerisinshe, halyqaralyq terrorizm, ekstremizm, esirtki saudasy, qaru-jaraqtar men yadrolyq materialdardyng zansyz ainalymy sozylmaly úzaq proseske ainaluda. Sondyqtan Qazaqstan ary qaray da barlyq, sonyng ishinde NATO boyynsha da әriptesterimen jana qaterlerge qarsy týru baghytynda belsendi әreket etetin bolady» dedi Q.Toqaev.
NATO qoldauymen ótken Qauipsizdik forumyndaghy syndy, búl jiynda da Aughanstan taqyryby «minberge» kóterildi. Onsyz bolmaytyn da shyghar: arnayy shaqyrumen Astanadaghy qalaulylardyng jiynyna Aughanstan men Pәkstannyng parlamentshileri de kelgen. Osy orayda Qasym-Jomart Kemelúly Ortalyq Aziyanyng quaty artsa, onyng shapaghaty men sharapaty aughan eline de tiyetindigin atap ótti. Jalpy, Kenesten beri kele jatqan týsinik boyynsha Ortalyq Aziya «4 el+Qazaqstan» formulasynan qúralatyn. Al atlantikalyq sayasattanushylar búl úghymgha «stany» bar barlyq elderdi syighyzugha tyrysady. Songhy jyldar boyynda Amerika tanyp kelgen búl iydeya búrynghy qalyptasqan týsinikti yghystyra bastaghangha úqsaydy. Búl osy jiynda anyghyraq angharyldy. Tipti Senat tóraghasynyng mәlimdemesi osy arnadan tabyldy.
- Qazaqstan Aughanstandy aimaqtaghy integrasiyalyq prosesterge belsendi tartudy, ózara ekonomikalyq jәne gumanitarlyq yntymaqtastyqty nyghaytudy jaqtaydy. Osy túrghydan alghanda qazaqstandyq-aughan ýkimetaralyq komissiyanyng qyzmetine airyqsha manyz berilip otyr. Biz sonday-aq Aughanstandaghy memleket pen jeke biznesting qyzmetin yntalandyrugha niyettimiz, - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Ayhan ShÁRIP
«Ayqyn» gazeti 27 mausym 2009 jyl