Júma, 22 Qarasha 2024
Bú ne mazaq? 9913 36 pikir 23 Shilde, 2020 saghat 11:44

«Abay bolmaghan» degen ne súmdyq! 

«Ekspress K» degen saryjaghal sayt Abaydy kýstanalaghan kólemdi maqala jariyalapty. Búghan deyin de úly aqyngha uly tilin bezeytin «jat kózqarastaghy» jerlesterimizdi kórgen edik. Myna sayt sonyng bәrinen asyp týsip, «Abay ómirde bolmaghan» dep aidy aspangha shygharyp otyr. Atalghan basylymnyng elge tanymal oligarhqa qatysy bar kórinedi. Demek búl maqalany sanasyz bireuding sandyraghy dep jay qaraugha bolmaytyn sekildi. Abaydyn-175 jyldyq mereytoyy kezinde osynday ospadar maqala jazghandargha «qoy» deydin qazaq biyligi joq. Abaydyng atymen toy toylap jýrgen mәdeniyet pen ruhaniyatqa jauapty shendiler múndayda qúlaghy estimes, kózi kórmes bolyp qalady.

Malim.kz sayty býirekten siraq shygharghan bazbúzar materialgha qatysty zertteushi Asan Omarovqa habarlasyp, pikirin bilgen eken. Abaytanushynyng jauabyn nazarlarnyzgha úsynyp otyrmyz.


«Abay bolmaghan» degen ne súmdyq! 

«Ekspress K» degen basylymnyng kókten izdegeni jerden tabyldy, bilem. Tayauda ghana (18.07.2020) basqy betine «Zagadka Abaya: velichayshiy neizvestnyy poet Kazahstana» (qazaqshasy – «Abay júmbaghy: Qazaqstannyng beymәlim úly aqyny») atty dauly maqalany aiqara ghyp basypty. Shiyki materialdyng avtory – Zaure Bataeva degen qaryndasymyz. Avtor aidy aspangha bir-aq shygharypty: «Abay degen aqyn ómirde bolmaghan, Abay múrasy deytinderiniz alash arystary shygharmalarynyng jinaghy» dep! O, toba-ay, Abay bolghan joq degendi de estidik-au. Mәssaghan mәmpәsi, jay ghana sýikey salmaghan, joq-bardy terip «ghylymy janalyq» ashqan. «Jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty» degen osynday-aq bolar!

Maqalany oqyp shyghudyng ózi de onay emes. Bastan-ayaq sandyraq, Abay aitqanday, «beker bosqa ezedýr» dep, qoldy bir-aq siltep, nazar audarmasaq ta bolar edi. Biraq, biraq… Zәure hanymnyng artynda milliondaghan zәureler beynesi qalqayyp túrsa she. Kýnde kóretin ómirding ashy shyndyghy – ainalamyz orys mektebinde tәlim-tәrbie alghan, sol tilde qalyptasqan buyn.  Olarda últtyq sana tayaz, yaky tipti joq. Soraqy maqala sol últsyzdyqtyng aiday aighaghy. Kónildi múzdatqan, jýrek syzdatqan jәit te, mine, osy.

Sonymen, Zәure hanym Abaygha ne ýshin shýilikken? Ol kóldey jazbasynyng kirispesinde bylay dep aghynan jarylghan eken: «Keyingi buyn ókilderin, әsirese, ashyndyratyny – alghash ret 1933 jyly Qara sózder (proza) degen ataumen jaryq kórip, 1945 jyly orys tilinde Slova Nazidaniya (Úlaghatty sózder) dep audarylghan prozasyndaghy Abaydyng qazaqtar turaly zәrli de únamsyz pikiri, qazaqtardyng «jalqau», «nadan», «birin-biri kóre almaytyn qyzghanshaq», qala berdi, «bir-birine dúshpan» dep sipattaluy». Abyz babamyzgha ashynghan avtor: «Abay – qazirgi qazaq qoghamyndaghy qazaq últyna degen qúrmetting tómendigine ghana emes, oghan qosa, qazaqtardyng kóshpendi ata-babalaryna degen syi-qúrmetting joghaluyna da jauapty» dep týiedi. Mine, Abaydy tanu dengeyimizding siqy osy!

Zәure Bataeva keyingi tolqynnyng ókili. Oghan bylay deui de dәlel: «Kýmәn әleumettik media alanynda da tuyndaghan bolatyn. Mysaly, 2017 jyly bir bloger Abaydyng qara sózderin bir top kenes nasihatshylary 1930 jyldary jazyp shyghuy yqtimal ekeni jayly pikirin bildirip, «Abay» degen adamnyng shynymen bolghanyna shýbә keltirgen edi. Osyghan baylanysty tuyndaghan pikir-talas úrys-keriske ainalyp, blogerdi balaghattap, oghan qoqan-loqy kórsetildi. …Biz әli kýnge «Abay» dep ataytyn adam kim bolghan? Bizde Abaygha tiyesili dep senetin shygharmalardyng barlyghyn osy adam jazdy ma? degen mәsele jabuly jatyr».

Osy keltirilgen ýzindi avtordyng maqsatyn, oilau jýiesin úghugha mýmkindik beredi. IYә, kýmәn keltiruge әrkim qúqyly. Átten, qisyndy bolsa.

Apyr-ay, ótken ghasyrda qaymana qazaq Abay ósiyetine qúlaq asty, ózin-ózi tәrbiyeledi. Múny qalay úmyttyq? Aldynghy buyn, әsirese, qara sózden esken sýiispenshilikpen jýregimen qabyldap, kózine jas ala otyryp oqyp edi-au. Keshegi Shәkәrim, Álihan, Ahmet, Múhtarlar shygharmanyng týpnúsqasy bar ma, arhiyving kәne dep súramaghan. Nege? Óitkeni, olar «myng jyl jýrse – dәmi ketpeytin» (Maghjan), ózge eshkim de aita almaytyn Abaydyng dualy sózin ishki dýniyesimen sezingen. Basyn shayqap, tanyrqaghan bolatyn.

Endi kelip, Abay sózi ekendigine qújat talap etilude. Osy zamannyng súrqy.  Abaydyng zor mahabbatyn  týisinip, onan sabaq alu mýmkindiginen qol ýzdik. «Sonda jauap bere alman men beyshara, Sizderge erkin tiyer, bayqap qara» dep ózi kóre bilip, eskertip ketkendey, ólisinde de «janyn kýidirgenimiz» qalay? Keshegi buyn men býgingi buynnyn, dәldi aitqanda, keshegi qazaqtyq pen býgingi qazaqtyng arasynda tereng shynyrau bólip jatyr. Mine, dauly maqala osy qaterding de betin ashyp kórsetip otyr.

Qolgha qalam alghyzghan maqsat – әleumettik jelini jarghan «zertteushilik» enbekting taraularyn (jiyny alty tarau) saralau, soghan kósheyik. 

Áuelgi, «Neizvestnye y zapreshennye istorii» degen tarauda Bataeva HIH ghasyrdaghy qazaqtyng tarihy hәline sholu jasaghan. Sayyn dalada kóship-qonghan qaranghy halyqta qanbir jaqsylyq bolsyn, sauatsyz kóshpeli ortadan danyshpan adamnyng shyghuy mýmkin be? Áriyne, joq depti. Álihan Peterborda uniyversiytet tәmamdasa, Abay qyr qazaghy, nebary ýsh jyldyq medreseni tәmamdaghan. Mine, sovet iydeologtary osyny jasyrdy, orys mәdeniyetin jaqtaghan Abaydy basyna kóterdi  dep kýrsinedi Zәure hanym (kóshpeli zaman shyndyghyn aitqyzbady degenine qarap, әdebiyetshi bola túra, «Abay joly» epopeyasyn oqymaghan ba degen kýmәndi oigha qamalasyz).

Sóitip, Zәure kóshpeli dәuirge múrnyn shýiire qaraydy. Onyng biluinshe, Jambyl jyrau siyaqty Abay da sovettik sayasattyng qúraly ghana. Jogharyda aitqanday, avtor Abaydyng ishki dýniyesinen beyhabar. Aqiqattan góri ózining erudisiyasyn kórsetu manyzdyraq bolghany soqyrgha tayaq ústatqanday kórinip túr. Enbekting irgetasyna әu bastan ótirik pen qisynsyzdyq qalanghan.

«Kto byl Abay?» degen kelesi taraugha keleyik. Kóp sózding  toq eteri – eshqanday jazba derekter joq jerde, ol adamnyng ózi de, múrasy da kýmәndi degen iydeyagha sayady. Abaydyng ghylymy biografiyasy joq deydi Zәure. Shyndyghynda úly ómir býge-shigesine deyin ayan. Áuezov Abay biografiyasyn tórt ret týgendegen, ondaghan estelikter óz aldyna bir tóbe.   Biraq Zәure nayzasyn kóshpeli órkeniyetke qaratady, Abayda eng bolmaghanda bir paraq saqtalmaghan, orys dostarynyng birde biri onday aqyn bar demegen dep. Kóshpeli qyr qazaghy Abaydyng sózi týgil, esimi, tughan kýni de arhivte joq. Demek, asyl múrany oniki deu kýmәndi. Mysalgha Mýrseyitting eki jýz bettik qoljazba dәpterindegi múra Abaydiki emes, ózining tól shygharmalary bolsa she? Mine, Zәurening oilau jýiesi osyghan sayady. Kýlesing be, jylaysyng ba.   Abaydyng 1909 jylghy túnghysh jinaghyna da kýmәn keltirip, falisifikasiya degen oy tastaydy. Synshy qaryndas búl qalay, ol kýnde adamdar ótirikshi ya aqymaq bolghan ba? dep oilanbaghan sekildi.

Maqalanyng osynau orta túsynda Zәurening basty iydeyasy – Abay poeziyasynyng avtory Abay emes, Álihan Bókeyhanov dep dәleldeu ekenin әreng týsinesing (Álekeng aramyzgha tirilip kelse, men qogham qayratkeri әri ghalymmyn, al «qazaqtyng basy aqyny» qylghandaryng qay sasqandaryng dep kýnirener edi-au). Ayta keteri, sóz bolyp otyrghan tarauda 19 әdebiyetke  silteme jasalghan. Kóbisi kereksiz, «dlya ponta» degendey, oryssha oqyghan-toqyghan jastardy ilandyra týsu amaly ghana. Shyn peyilimen izdengen adam tizimge Kәkitaydyn, Árhamnyn, Kókbaydyng jazbalaryn qosar edi. «Abay kim bolghan?» degenning jauaby solarda ghoy. Ásirese, Túraghúl esteligining orny bólek, onda әkesining qay ólendi qashan, qanday jaghdayda jazghany esh boyamasyz, taygha tanba basqanday anyq kórsetilgen.

Kelesi taraugha keleyik, ol – «Kirgizskaya stepnaya gazeta» dep atalghan. Nege ekeni belgisiz, osy basylym Zәure hanymgha erekshe qadirli, ystyq. Shyndyghynda búl «Tәrjiman» gazetimen salystyra qaraghanda eshqanday salmaghy joq, general-gubernatorgha baghynyshty, tirajy az, bedelsizdeu gazet bolghan. IYә, onda Abaydyng eki óleni jariyalandy. Osy faktige Zәure hanym erekshe qadalyp, bir keremet derek dep eseptegen. Adamnyng oiyna kelmes, qisynbas pikirler aitqan.  Sonyng biri – Abay men Qyr balasy bir adam degen topshylau. Ózi sóilesin: «Nelizya ly dopustiti, chto Abay, Kyr balasy y Alihan Bukeyhanov byly odnim y tem je chelovekom? Kak pokajet nasha statiya, eta gipoteza vpolne dopustima». Álihan Abaydyng Maghauiya degen balasymen qúrdas. Eki túlgha qalaysha bir adam bolmaq? Búl «gipotezana» oryssha oqyghan úrpaq, bәlkim, ilanar, biraq kókiregi oyau qazaq balasy ony aulaq serperi sózsiz, Zәure hanym! «Dala ualayaty», ekinshi aty «Kirgizskaya stepnaya gazeta» degen basylym betinde jariyalanghan Abaydyng ólenderi men Abaygha qatysy boluy mýmkin eki maqalanyng mәn-jayy sóz bolghaly qashan.  Mysalgha osy joldardyng avtory dayarlaghan «Abay. Jana ýlgidegi basylym» degen eki tomdyq tolyq jinaqta «Dala ualayaty» gazetinde kimnin, neni jariyalaghany zertteldi, anyqtaldy, osyny aita otyrayyn.

Zәure Bataeva býirekten siraq shygharyp, jana atalghan jalghyz gazetke sýiene otyryp, «Abay dep jýrgenimiz Álihan Bókeyhanov» degen tújyrym jasaghan. Osynyng ózinen-aq onyng abaytanu salasynda diyletant ekeni әigilenip otyr. Búl taraudaghy silteme sany 35-ke jetken. Olardyng deni «Dala ualayaty gazetin» sholugha esh qatysy joq. Demek, búl da avtordyng kózboyaushylyq, yaghny psevdoghylymdyq әreketi.

Kelesi tarau – «Rannie istochniky na russkom yazyke» degen. Avtor birdi aityp birge ketedi, ótirikti shyn etu qaydan onay bolsyn. Aqyry, mәtinning orta túsynda 1905 jyly Abay turaly Álihan jazghan nekrologqa toqtalghan Zәure hanym mynaday baylamgha keledi: «Pochemu v 1905 godu Bukeyhanov opublikoval nekrolog Abaya? Odin iz vozmojnyh otvetov zakluchaetsya v tom, chto posle uspeha dvuh stihotvoreniy, opublikovannyh v «Kirgizskoy stepnoy gazete» v 1889 godu, Bukeyhanov pisal y drugie stihi, jelal opublikovati knigu etih stihov, no pry etom hotel izdati ih ot lisa drugogo cheloveka – togo, kto projil yarkui y vyzyvayshuy interes jizni, no uje pokinul etot miyr, a znachiyt, emu nelizya budet zadati nikakih voprosov. … V 1903 godu Bukeyhanov eshe ne znal nastoyashego iymeny Abaya, potomu chto eshe ne pridumal ego».

Kórip otyrsyzdar, Zәure 1909 jylghy jinaq Abaydiki emes, Álihandiki degen toqtamgha kelgen. Sóitip, Abay – Álihan oilap tapqan mәdeny proekti me? Qaydaghy?! Ádebiyet zertteushisining Amerikany ashsam degen qúlshynysy men «ghajayyp» logikalyq qarym-qabiletine basyndy shayqaysyng da qoyasyn.

Kelesi taraudyng aty – «Alash Orda». Bataevanyng biluinshe, «Abay» atty ólender jinaghym jaryq kórdi dep kónili ornyqqan Álihan, endi sayasy proektisin, yaghny Alash Orda qozghalysyn úiymdastyrudy qolgha alghan. Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov ýsheui «Qazaq» gazetasynyng ýsh redaktory bolghan dep mәlimdeydi Zәure. Búl joly da kóp jerde basy artyq derekterdi  tyqpalaghan. Biz tek Abaydyng audarmalary turaly aitqanyna ghana kidireyik. Zәure: «Kak mog kto-libo podumati, chto ih sdelal kochevniyk-kazah HIH veka, chie russkoe obrazovanie sostavilo vsego try mesyasa urokov v serkovno-prihodskoy shkole?» dep tәrjime isin de Abaygha qimaydy. Pәli, onda kim jasaghan? Búl jayynda: «Bukeyhanov y ego dvoe molodyh kolleg byly naibolee veroyatnymy avtoramy mnogochislennyh stihotvornyh perelojeniy russkoy poezii, voshedshih v kanon Abaya», – dep shimirikpeydi-au Zәure.

Mine, ashy shektey sozylghan maqalanyng songhy tarauyna da kelip jettik, onyng aty – «Sovetskiy period».

Búl taraugha 1933 jylghy Qyzylorda qalasynda basylyp shyqqan Abaydyng túnghysh tolyq jinaghy arqau bolghan. Búl jinaqtyng tarihy, yaghny  Múhtar Áuezovting ony qanday jaghdayda dayarlaghany, asyl múrany jana ólendermen jәne qara sózdermen tolyqtyrghany abaytanushy ghalymdargha әbden mәlim jәit. Biraq Zәure oqyrman sanasyna tek óz qiyalynan tughan mifterdi sindirudi qalaghan.  Qara sózder 1933 jylghy jinaqta alghash ret baspa betin kórdi. Zәure anau-mynau emes, olardy kim jazghan degen mәseleni qabyrghadan qoyghan da, olardy 1918-1920 jyldar aralyghynda Jýsipbek Aymauytov jәne basqa da alash oqyghandary jazyp shyqqan dep sensasiyalyq janalyq aitqan. Al, kýrdeli de kólemdi hakimdik enbek –  «38-shi qara sózdi» kim jazghan eken? Onyng da jauaby dayar: «Myagkiy, laskovyy ton etogo teksta, y bolee sotny priymechaniy, obiyasnyaishih islamskie ponyatiya, sozdait vpechatleniye, chto etot tekst pisal mulla». Songhy sózderden, shyny kerek, shalqamnan týse jazdadym. Óitkeni, búl tuyndy – әlemdik teologiyanyng shyny, onyng tereng astaryna әli kýnge boylay almay kelemiz. Áy, anghaldyq-ay! Molda jazghan dep qoyyp qalghan. Atam qazaq: «Saudyng tamaghyn iship, jyndy kisining sózin sóilegeni nesi» degendi osyndayda aitqan siyaqty.

Maqala sony «Qorytyndy» degen taraumen tiyanaqtalghan. Soghan qaraghanda, sóz iyesi últqa auaday qajetti enbekti jazghanday sezingen siyaqty. Óz tarapymnan avtorgha «Boyyna bitken daryndy ong baghytqa júmsay bil!» dey kele, aitpaq birer auyz qorytyndy pikirim mynau.

Meyirimdi jaratushy IYemiz qazaq halqyna Abayday ústazdy bergen. Búl ondaghan últtargha búiyrmaghan siyrek baqyt. Sol bardy baghalay almay, onday ústaz bolghan joq dep dәleldeuge tyrysu – aqylgha qonbaytyn qúbylys hәm ústaz ruhyna da auyr jaza. Zәure hanym jazbasynyng bir ghana paydaly jeri bar, ol – qazirgi qazaq qoghamy men Abay arasy jer men kóktey alshaq ekenin kórsetti. Sonymen qatar, tili, tanymy boyynsha últtyng ekige jarylghanyn sezinip, qazaqtyng qazaqtyghy qúldyrap, últsyzdanu prosessi shyrqau shegine jetkenin taghy bir andadyq. Últtyng ruhany tútastyghy ýshin abaytanudy mektepke, oqu-tәrbie júmysyna shyndap engizu kerek. Áytpese joq. Ýiretpesek, toytarys bermesek, janylys basqan jastar qatary ózdiginen azaya qoymasy haq.

Asan Omarov, 

zertteushi.

Abai.kz

36 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5264