Qazaq tildi qauymdy tolghandyryp otyrghan bir dýnie «orys tili» arqyly qazaqty tanytudyng jalpyúlttyq konsepsiyasy ómirge kele me?! Eger ol ómirge kele qalsa, útamyz ba, әlde útylamyz ba degen saual. 

Postkenestik kenistikte sheshimin tappaytyn dýnie joq. Bәrin qiyndatyp otyrghan orys úlyqaghanattyq keudemsoqtyghy. Dәl qazir kýni ótip bara jatqan orys imperiyalyq ambisiyasynyng kesirinen TMD-da  óz sheshimin tappay jýrgen basty mәsele – «orys mәdeniyeti» jәne «orys tildiler mәdeniyeti» delemmasy. Resey jaghy osy ekeuin birlikte alsa, ózge tәuelsiz memleketter búlardyng әrqayysy óz aldyna derbes mәdeniyet bolyp tabylady degen ústanymda. Onyng ýstine ózge últ ókilderi bolyp sanalatyn «orys tildiler» qauymy osy sayasiy-mәdeny teketireste qay jaqqa shygharyn bilmey dal boluda. Búl qysyltayannan shyghudyng joly bar ma?! Bolsa ol ne!? 

Qystalannan shyghudyng jalghyz joly – óz últyn ózgege «orys tili» arqyly tanytudyng jalpyúlttyq konsepsiyasy. Búl ýshin elimizde qazaq tildi barsha BAQ materialdaryn orys tilinde audaryp jariyalaytyn derbes audarmashylar mektebi ashylyp, onyng burosy birden qyzu júmysqa kirisui kerek. Búghan «Altyn Orda» saytyn ashqan tanymal jornalshy Serik Maleev: «V sovremennoy Rossiy esti opredelennye sily, kotorym vygodno lepiti obraz vraga iz teh je: amerikansev, ukrainsev, gruziyn, polyakov, pribaltov. Kogo tam eshe?

Y kazahy v etom plane ne isklucheniye. Mnogie rossiyskie politiky y jurnalisty segodnya pugait svoih sootechestvennikov jupelom kazahskogo nasionalizma y vozrojdayshegosya panturkizma, tak y ne nahodya obiyasneniya obektivnym prosessam, proishodyashim v kazahstanskom sosiume.

Ony vse eshe rassmatrivait mir s pozisiy rossiyskogo velikoderjavnogo shovinizma, ne v silah obiyasniti, bez navyazyvaniya ustarevshih sovetskih yarlykov y shtampov, vsu vajnosti izmeneniy, proishodyashih v byvshih postsovetskih respublikah. Gde, po suti, idut prosessy nasionalinoy samoiydentifikasiy titulinyh nasiy, ne toliko ne nesushie ugrozy nasionalinym menishinstvam, no y naprotiyv, vstraivaishie ih v setku edinoy gosudarstvoobrazuyshey nasiiy»,- dep, qazaqy tanym-týsinik ayasynda óz pikirin bildiredi.

Tap osynday auanda dәl qazir Resey jýrgizip otyrghan aqparattyq soghysqa toytarys bere alamyz. Qazaq mәdeniyeti men ruhaniyatynyng ózge últ ókilderi bolyp sanalatyn «orys tildilerge» tanyluyna qol jetkizemiz. Osy kýnge deyin qazaqtyng jan-dýniyesin týsinuge kedergi bolyp kelgen «Aqparattyq vakkumnan» arylamyz. Sonymen birge tәuelsizdik jyldary ómirge kelgen últty qazaq «orys tildiler» arasynan qos tildi qazaq dýniyetanymy men mәdeniytetin, tarihyn t.b. taqyryptardy «orys әlemine» tanytatyn otandyq sayttardy ómirge әkeluge kim kedergi!? Últsyzdanghan onyng ýstine qazaqy materialdargha oryn bermeytin reseyshil ústanymdaghy orys tildi basylymdardy jabu nauqany da biylik tarapynan juyq arada qolgha alynugha tiyis. 

Bizdi búl qadamgha barugha kýnnen-kýnge bel ala bastaghan Reseylik «qanbaq kýsh» (soft power) sayasaty amalsyzdan mәjbýr etude.

Ortalyq Aziya men Kavkaz elderi әm Ukrainagha, әm Belarusqa qatysty orys otarlaushylyghyn aqtaytyn pikir men oidy qalyptastyru Putin biyligining basty ústanymyna ainaldy. Reseyshil basylymdargha osy taqyrypta jazugha Ortalyq Aziya men Kavkaz elderi әm Ukraina, әm Belarustaghy «soft power» mol qarajat pen grant bólinip jatyr. Osy qarajat pen grantty iyelenu ýshin KSRO shekpeninen shyqqan búrynghy odaqtas respublikalardyng últy orys emes ziyalylary Ortalyq Aziyanyng «Atyn Qaqpasy» Qazaqstangha qarsy jalagha toly pikirlerdi kóiite bastady.

Tegi etnikalyq orys emes avtorlardyng Qazaqtyng ótkeni jәne býginine qatysty saraptamalyq maqalalaryn Reseylik BAQ túraqty jariyalanyp keledi. Osy arqyly qazaqtyng eshqashan memleketi bolmaghan degen úghymdy qalyptastyrugha tyrysqanymen keyde jýristerinen janylyp, memleketimizding bolghandyghyn jalghan әm búrmalanghan tarihtan túrsa da Zuungar Irves degenning «Jonghar tayshylary qazaq hanyn qalay almastyrdy //Kak Zuungarskie Taydjy podmenily kazahskogo hana» atty jalagha toly maqalasy kónil audarugha túrarlyq.  

Qazaq dese qany qas reseylik basylymdardyng biri UKRAINA.RU ekenin kózi qaraqty alash balasy jaqsy biledi. Aptasyna ýsh-tórt ret qazaqqa qarsy tas atpasa túra almaydy.

Resey preziydenti janyndaghy últaralyq qatynastar boyynsha Kenesting mýshesi Bogdan Bezpaliko «Resey AQSh-tan ýlgi alyp, ózining «soft power» loyaldylyq prinsiypi boyynsha qayta qúryp, postkenestik kenistiktegi  orasan zor tarihy әm mәdeny kapitalyn óristete týsuge tiyis... Reseylik postkenestik kenistiktegi  «soft power» qoldanu tәjiriybesi bizding búl kenestiktegi әli kýnge deyin saqtalynyp qalghan orasan zor mýmkindigimizdi óz kәdemizge jarata almay otyrghanymyzdy kórsetip berdi. Oghan mysal, orys tili, kirill grafikasy, ortaq mәdeniyet nemese әlemdik bolyp tabylatyn jalpaq júrt tanyghan әm әli kýnge búl ónirlerde dәureni jýrip túrghan orys mәdeniyeti. Ókinishtisi sol biz osy әleuetimizdi jýzege asyryp, Reseyge býirek búrghyzatyn baghytta týk tyndyra almadyq. Ári osy maqsatty jýzege asyratyn qoghamdyq úiymdardy, jalpybúqaralyq qozghalystardy, mәdeny partiyalardy ómirge әkele de almadyq» dep mәlimdep, Qazaqstangha qatysty «Eng birinshi bizge keregi. Búl – «soft power» konsepsiyasyn qayta qarau. Ol ýshin eshkimning kóniline qaramay, orys mәdeniyeti men orys tiline arqa sýieuge tiyispiz.  Ózimizding kelensiz qarym-qatynastargha qatysty jaratpaushylyghymyzdy ashyq bildiruimiz kerek. Mәselen, Qazaqstannyng latyngha kóshui. Óz basym búny óte-móte kesirli qúbylys dep sanaymyn»,- dep, óz pikirin bildirui bizding biylikke oy saluy kerek-aq! .  

Gýrji sayasattanushysy, SIKHA foundation negizin salushy Archil Siharulidze: «Resey soft power qatysty Batyspen ashyq kýreske shyghyp, postkenestik elderde AQSh-tyng liyberaldyq demokratiyasyna balama bola alatyn konservativtik demokratiyany qalyptastyruy kerek»,- dep sanaydy.   

Osy basylym tilshisi Kseniya Simaktyn: «Archiyl, býgingi kýni antiyreseylik kónil-kýy Ukraina men Gýrjistanda ashyq boy kórsetse, ótken jyldyng sonynan bastap búl dertke Belorus ta shaldyqty. Qazaqstan bolsa, georgiy jolaghy men kirillisadan bas tartty… Siz qalay dep sanaysyz, búl osy elderding әldebir ishki sayasy jaghdayynyng nәtiyjesi me, әlde Reseyding tayau shetelderdegi syrtqy sayasatynyng sebep-saldary ma?» degen saualyna tómendegidey jauap beriledi:

«Qoyylghan saual óte kýrdeli bolsa da, naqty jauap beretin bolsam, búl Reseyding kinәsi. Isting shyn mәnisi Ukraina men Gýrjistangha qaraghanda Qazaqstandaghy jaghday mýldem ózgeshe. Qazaqstannyng latyngha kóshui Reseyden basyn ala qashu emes, tek geosayasy vektoryn almastyru. Ol jaqta búny Qazaqstannyng Resey arqyly batys әlemimen jaqyndasu prosesi dep qarastyrady. Yaghni, vektordy auystyrudy aiqyn úghynghan Gýrjistan men Ukrainadan qaraghanda Qazaqstandaghy ózgeshelik eki jaqqa alaqtaghan әri-sәrilik bolyp tabylady. Degenmen, Shyghys Qazaqstandy ýnemi ejelgi orys jeri dep sóz qozghau әlbette, qazaq-resey qarym-qatynasyna kireuke týsiredi».

Sóz sonynda aitpaghymyz, reseylik soft power kýsh aldy. Endi búl tolastamasa esh bәsensimeydi. Orys  soft power dәl qazir Resey azamattyghyn beruding 5 sanatynan bastau alyp túr. Oghan kýndelikti ýdey týsken aqparattyq myltyqsyz maydandy qosynyz. Búghan qazaq biyligi «kópúlttylyq» konsepsiyasynan bas tartyp, orys tildi BAQ qúralyn qazaq mәdeniyeti men dýniyetanymy әm alash iydeologiyasyn nasihattaytyn kontetntke ainaldyryp qana es jighyzbas soqqy bere alady. 

Aldan Ayymbetov aghamyz 1993 jyldyng qantarynda ómirge әkelgen últtyq-patirottyq «Kazahskaya pravda» gazeti baghyt-baghdar bolatyn reseyge tәuelsiz alashtyq orys tildi BAQ qúraldary men qazaq tildi BAQ ózekti maqalalarynan túratyn audarma sayttar ghana imperiyashyl soft power oigha alghan isterin jýzege asyrtpaydy. Qazir qazaq tildi basylymdar «qazaq boksy» dep jazsa, orys tildi basylymdarda «qazaqstandyq boks» dep jazylady. Bir el, bir memleket biraq – eki dýniyetanym. Sol sebepti, otandyq BAQ reseyshil orys tildi oi-pikirge elimizde senzura ornatylugha tiyis. Onysyz býkil is-әreket qúr zaya ketedi. 

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz