Mútylghannyng taghdyry
2011 jyldyng 30 qarashasynda Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynda Qazaqstan Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan is-sharalar ayasynda Abaydyng aqyn shәkirti, jazushy, tarihshy, audarmashy, filosof, sazger Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng dýniyeden ótkenine 80 jyl toluyna arnalghan «Mútylghannyng taghdyry» atty sayys ótkizildi. Sharanyng negizgi maqsaty: Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng ómirin, múrasyn jasóspirimder arasynda tereng biluge yntalandyru jәne keninen nasihattau. Sayys Abay múrajayy diyrektorynyng orynbasary Sadyqova Shynar Múratqyzynyng alghy sózimen ashyldy.
Sayysqa Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiytetining studentteri, Semey memlekettik pedagogikalyq institutynyng studentteri jәne M.Áuezov atyndaghy Semey pedagogikalyq kolledjining studentteri qatysty. «Mútylghannyng taghdyry» atty sayys ýsh bólimnen túrdy: ýy tapsyrmasy, súraqtargha jauap beru jәne Shәkәrim ólenderin jatqa oqu.
Belgili әnshiler J.Qambarov, G.Eruova Abay, Shәkәrim әnderi oryndady.
2011 jyldyng 30 qarashasynda Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynda Qazaqstan Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan is-sharalar ayasynda Abaydyng aqyn shәkirti, jazushy, tarihshy, audarmashy, filosof, sazger Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng dýniyeden ótkenine 80 jyl toluyna arnalghan «Mútylghannyng taghdyry» atty sayys ótkizildi. Sharanyng negizgi maqsaty: Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng ómirin, múrasyn jasóspirimder arasynda tereng biluge yntalandyru jәne keninen nasihattau. Sayys Abay múrajayy diyrektorynyng orynbasary Sadyqova Shynar Múratqyzynyng alghy sózimen ashyldy.
Sayysqa Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiytetining studentteri, Semey memlekettik pedagogikalyq institutynyng studentteri jәne M.Áuezov atyndaghy Semey pedagogikalyq kolledjining studentteri qatysty. «Mútylghannyng taghdyry» atty sayys ýsh bólimnen túrdy: ýy tapsyrmasy, súraqtargha jauap beru jәne Shәkәrim ólenderin jatqa oqu.
Belgili әnshiler J.Qambarov, G.Eruova Abay, Shәkәrim әnderi oryndady.
Nәtiyjesinde M.Áuezov atyndaghy Semey pedagogikalyq kolledjining «Múrager» toby - I oryn, Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiytetining «Shәkәrim órenderi» - II oryn jәne Semey memlekettik pedagogikalyq institutynyng «Argha iye» toby III oryngha ie boldy. Jenimpazdar baghaly syilyqtar jәne diplomdarmen marapattaldy. Belsendilik kórsetip, óz ónerlerimen erekshelengen Arman Sherizatov, Saya Serikbolatqyzy jәne qatysushylardy sayysqa dayyndaghan barlyq toptyng ústazdaryna da alghys hattary tabystaldy.
«Mútylghannyng taghdyry» sayysynyng sonynda qatysushylar óz arnaularyn, ólen-jyrlaryn oqyp, Shәkәrim әnderin oryndap ónerlerin taghy bir qaytara kórsetti.
Búl iygi sharanyng demeushisi - Semey qalasynyng túrghyny, Qarauyl auylynyng tumasy, kәsipker Sәdibekov Jansap Shamashúly.
Sayysqa ghalymdar, ústazdar, oqu oryndarynyng magistranttary, studentteri qatysty.
«Abay-aqparat»