Endi ne istemekpin?
Ardaqty aghayyn!
Býgin alghashqy júmys kýnim ayaqtaldy. Qúttyqtaularynyzgha raqmet.
Memlekettik qyzmetten tys jýrip te memleketke qyzmet etuge bolady. Osy oigha bekinip, memqyzmetten qashqaqtap jýr edim.
Songhy aida kórgen indet oiymdy biraz ózgertti.
Shymkent qalasynyng әkimi Múrat Áytenov ótken aptada úsynys jasady. Biraz sóilestik. Búryn syrtynan ghana tanushy edim. Úsynysqa tanghaldym. Oghan oiyn ashyq aityp jýrgen mennen góri, búrynnan tanityn, yaghny senimdi adam qolayly emes pe dep oiladym. Biraz sóilesken song Áytenov myrzanyng Shymkentke baryn salyp adal qyzmet etkisi keletinin sezdim.
Endi ne istemekpin?
Birinshiden, densaulaq saqtau salasy. Adam qolyn kesip alsa, ol jerge su jinalyp, jara payda bolady. Sebebi adam aghzasynyng jasushalary jarany jazugha jinalady. Qazir sonday jaghday. Qalanyng býkil kýsh-quaty jarany jazugha júmyldyrylyp jatyr.
Ekinshiden, bilim salasy. Qarapayym ata-ana retinde ótken oqu jylyn әupirimdep ótkerdik. Ata-analargha da, múghalimderge de onay bolghan joq. Jana oqu jyly da onay bolmaydy. Degenmen onlayn mektepting sapasy týspeuge tiyis.
Ýshinshiden, kommunikasiya. Ár isting tabystylyghy 55% kommunikasiyagha baylanysty. Kóldeneng kommunikasiya eshqashan qiyn bolghan emes. Ángime tik, yaghny tómennen jogharygha, jogharydan tómenge jýretin kommunikasiya. Sondyqtan, baylanystyng dәstýrli týrine qosa, ózimning qyzmettik WhatsApp nómirime (+77007007091) asa manyzdy súraghy bar adam tikeley jazyp jiberiniz.
Tórtinshi, mәdeniyet. Kompaniyalarda "korporativtik mәdeniyet" degen týsinik bar. Ony qalyptastyrugha úzaq uaqyt kerek. Eger qalyptassa, ol kompaniyany kelip-ketetin basshylar emes, mәdeniyet basqarady. Sondyqtan, mәdeniyet degende tek óner men muzykany menzep túrghanym joq. Sol siyaqty jaqsy qúndylyqtardan bastau alatyn shymkenttik mәdeniyetti ary qaray ornyqtyru.
Besinshi, birlik. Qazaqstandaghy әraluandyq (til, din, etnos, mәrtebe, kózqaras) alauyzdyqqa emes, auyzbirshilikke sebep bolarday ýilesim tabu. Bir týsti gýlden, týrli týsti gýlden jasalghan gýlshoghy әdemi. Áraluandyq degen - baylyq, әsemdik, әdemilik. Qanday ólshem boyynsha әraluan bolsaq ta, maqsat bir bolsa, birlik bolady. Ol maqsat, meninshe, Qazaqstannyng bolashaghy, elimizdi damyghan memleketke ainaldyru.
Altynshy, jastar. Ne shyqsa da jastardan shyghady. Jastargha jana kәsip ýiretip, jigerlendirip, jana órister ashu. Jastardy quattandyru da basty basty mindetim bolmaq.
Jetinshi, qalanyng damuyna halyqty qatystyru (public engagement). Halyq әkimdik pen mәslihat qabyldaytyn manyzdy sheshimderde ózining qatysy baryn sezinui tiyis. Ýkimettik emes úiymdar osy júmysta bastamashyldyq tanytqany jón. Týptep kelgende qoghamdyq úiymdar memlekettik organdar atqaryp otyrghan funksiyanyng birqataryn ózderi atqaratyn jaghdaygha jetui tiyis.
Segizinshi, senim. Osy júmystyng barlyghyn atqaru ýshin halyqtyng senimi qajet. Senimning formulasy әdil sheshim men adal enbek. Senimge selkeu týsiretin kóp faktordyng biri sybaylas jemqorlyq. Búl da bir virus. Onymen әr azamat koronaviruspen kýreskendey kýresse ghana jenbek. Ózim basqaratyn әleumettik sala qyzmetkerlerin taza júmys isteuge, býginimizge emes, bolashaghymyzgha qyzmet etuge shaqyramyn. Barlyq әriptesterim qoldaydy dep oilaymyn.
Mening aldymda túrghan mindetting birqatary osy.
Shynghys Múqannyng jazbasy
Abai.kz