Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2781 0 pikir 6 Jeltoqsan, 2011 saghat 22:01

Eldos Shәimerdenov. Qazaqstanda qazaq tildi qogham qúru mәseleleri

Qazirgi tanda elimizde qazaq tilin bilmeytin, yaghni, orys tildi qazaqtar sany kóbeyip kele jatqany bәrimizge belgili. Osy tústa elbasymyzdyng "qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin" degen sózin aita ketkendi jón kórdim. Men búny nege aityp otyrmyn. Búl qazir bayqalamasa da el bolashaghyna tónip túrghan ýlken qauip ekenin aitqym keledi. Búl týiitkilding sebebin aitpasa da bizge jaqsy tanys. Qazaqstanda túratyn ózge últ ókilderin qoya túrayyq, biz qazaqtar nege bir-birimizben qazaqsha sóilespeymiz. Mine, basty mәsele osynda. Óz ana tilimizdi ózimiz mengere almay jatyp, qazaq tilin Qazaqstanda túratyn ózge últ ókilderining ortaq tiline ainaldyru mýmkin emes. Kóbine búl mәselening sebepteri halqymyzdyng búrynghy kenestik iydeologiyadan aiyryla qoymaghanymen týsindiriledi. Ol әriyne, týsinikti. Biraq, búl jaghdaydy jana buyn ókilderi jastar, dәlirek aitqanda Tәuelsiz Qazaqstannyng azamattary ózgertui tiyis. Sebebi bizding sanamyzda bizding ata-analarymyzdaghyday qúldyq sana, otarlyq ezgi týsinigi qalyptaspaghan. Bizde Tәuelsiz elding qazaqy bolmysy men maqsat-múrattary toghysqan.

Til - әr últtyng qadir tútyp, qasiyet sanaytyn asyl qazynasy jәne últ tarihymen birge jasasatyn mәngilik múrasy.

Kez kelgen últ óz ana tilining qoghamdaghy rólin anyqtap bilmey, onyng mәrtebesin kóterui mýmkin emes. Óz elining patriotymyn dep sanaytyn azamat eng aldymen tughan elining tilin bilui tiyis.

Qazirgi tanda elimizde qazaq tilin bilmeytin, yaghni, orys tildi qazaqtar sany kóbeyip kele jatqany bәrimizge belgili. Osy tústa elbasymyzdyng "qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin" degen sózin aita ketkendi jón kórdim. Men búny nege aityp otyrmyn. Búl qazir bayqalamasa da el bolashaghyna tónip túrghan ýlken qauip ekenin aitqym keledi. Búl týiitkilding sebebin aitpasa da bizge jaqsy tanys. Qazaqstanda túratyn ózge últ ókilderin qoya túrayyq, biz qazaqtar nege bir-birimizben qazaqsha sóilespeymiz. Mine, basty mәsele osynda. Óz ana tilimizdi ózimiz mengere almay jatyp, qazaq tilin Qazaqstanda túratyn ózge últ ókilderining ortaq tiline ainaldyru mýmkin emes. Kóbine búl mәselening sebepteri halqymyzdyng búrynghy kenestik iydeologiyadan aiyryla qoymaghanymen týsindiriledi. Ol әriyne, týsinikti. Biraq, búl jaghdaydy jana buyn ókilderi jastar, dәlirek aitqanda Tәuelsiz Qazaqstannyng azamattary ózgertui tiyis. Sebebi bizding sanamyzda bizding ata-analarymyzdaghyday qúldyq sana, otarlyq ezgi týsinigi qalyptaspaghan. Bizde Tәuelsiz elding qazaqy bolmysy men maqsat-múrattary toghysqan.

Til - әr últtyng qadir tútyp, qasiyet sanaytyn asyl qazynasy jәne últ tarihymen birge jasasatyn mәngilik múrasy.

Kez kelgen últ óz ana tilining qoghamdaghy rólin anyqtap bilmey, onyng mәrtebesin kóterui mýmkin emes. Óz elining patriotymyn dep sanaytyn azamat eng aldymen tughan elining tilin bilui tiyis.

Elimizdegi qazaq tilining qazirgi sәttegi dәrejesin orys tilimen teng deuge de bolady. Búny aityp otyrghan sebebim, kez kelgen qala mektebin qarasanyz, qazaq synybymen qatar orys synyptarynyng sany tendey ekenin bayqaymyz. Al sol orys synyptarynda kileng qazaq balalary oqyp jýrgenin kórgende ne dersiz. "Balany jastan" deydi dana halqymyz. Ózderiniz bilesizder, kez kelgen bala әlipbiymen jәne jazyp, syzumen mektep tabaldyryghyn attaghannan keyin tanysady, ýirenedi. Alayda, byldyrlap tili jana shyqqan qazaq balasynyng orys synybyna barghany kónilinizdi su sepkendey basady. Sәby shaghynan әdepti tәrbiyening qazaqiy ýlgisin kórmegen, boyyna sinirmegen balanyng keyin eseyip, er jetkende óz Otanyn  elim, jerim dep sýie ala ma eken?

Ataqty týrik ghúlamasy Ziya Kókalyp aitqan: "Memleket ishinde ortaq ruhtastyqty, ortaq mýddelestikti, ortaq tileulestikti qalyptastyratyn - eng aldymen, ortaq til! Til birligi birte-birte din birligi men dil birligin de qalyptastyrady. Sondyqtan da tilding birligi dinning birligi men dilding birliginen joghary túruy kerek!"

Dәl osy jerde aita ketetini, búny Týrkiyanyng negizin qalaghan, týrikterding Úly kósemi Atatýrikte jaqsy bilgen. Ol memleket qalyptastyru barysynda eng aldymen til birligine, yaghni, ortaq til mәselesine kónil bóldi. Sol kezde Týrikiya jerinde túratyn grek, armyan, súljyq, bolgar, alban, makedon, horvat, serb, osetiyn, sheshen, madiyarlargha qaramastan Atatýrik týrik tilin memlekettik til dep jariyalady. Qazirgi kýni Týrkiyany Týrkiya etip otyrghan osy - Til birligi! Yaghni, Týrkiyada bir-aq til bar. Ol - týrik tili. Kenester Odaghy ydyraghan tústa, kópten kýtken Tәuelsizdigimizge qol jetkizgen kezde bizde de osynday mýmkindik bolghan әriyne. Biraq, ol kezeng Týrkiyanyng qalyptasu kezenimen salystyrugha mýldem kelmeytin edi. Ol kezde jaghday bólek boldy, zaman bólek boldy.

Resmy derekter boyynsha, әlemdegi 5 myng tiri tilding ay sayyn 2-eui óledi eken. 1992 jyly shyqqan halyqaralyq lingvistikalyq ensiklopediyanyng mәlimetine sensek, 6300 tiri til bar dep jazylghan. «Álem tilderining jartysy óledi» degen tújyrym dúrys bolsa, ol - 3000 tilding ajaly degen sóz. Tildi ajal auzynda dep qay kezde aitugha bolady? Sol tilde sóileytin jas úrpaq odan bezingen kezde.

Elbasymyzdyng ózi aityp ótkendey "Qazaqstannyn  bolashaghy qazaq tilinde".  Qazirgi tanda qazaq tilining qoldanylu ayasynyng kenenine, qoghamdaghy rólining artuyna búqaralyq aqparat qúraldarynyng qosyp jatqan ýlesi zor. Dәlirek aitqanda enbektegen sәbiyden, enkeygen qariyagha deyin kóz almay qaraytyn teledidardaghy últtyq arnalarymyzdyng qazaq tilinde habar taratuy. Jәne de otandyq gazet-jurnal basylymdarynyng qazaq tilinde jariyalanuy shynynda da quantarlyq jaghday.

Sonynda aita keteyin degenim, til mәselesine kelgende kez kelgen el: "Siz bizding memleketimizding tilin biluiniz kerek" - dep shart qoyady. Osynyng ózi әlemdegi ózge memleketterding ózderining memlekettik tilin qalay qúrmetteytinin kórsetedi. Tarihtan belgili qanshama zúlmat zamandardy, qily kezenderdi qazaq halqy osy qazaq tilimen birge kórdi. Alash júrtynyng ardaqty azamattarynyng biri, Qazaq tilining teoriyasyn jasap, jetildirgen Ahmet Baytúrsynúly bylay degen eken: "Tili joghalghan júrttyng ózi de joghalady."

Býgingi kýngi әrbir qazaq azamatynyng kókeyinde osy Tәuelsizdigimizden aiyrylmay,  saqtap qalu mәselesi túruy kerek.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377